() Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. () Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele? Üsna paljugi! Eestkätt Kaali meteoriidikraatrite uurimise rikkalik kogemus- on ju see objekt kujunenud teistelegi maadele lausa etaloniks lihtsa geoloogilise ehitusega väikekraatrite seas. Teiseks muidugi Kärdla- üks paremini säilinud ja uuritud Vana-aegkonna aegseid selfimere meteoriidikraatreid maailmas. Suurt rahvusvahelist huvi on aga äratanud 1997
Kraatrisüvendi kuju Kraatrisüvend on enamasti isomeetriliselt kooniline selgepiiriline sulglohk maapinnal. Väiksematel löögikraatritel võib olla ka väljavenitatud ovaalne kuju. Kraatri sügavus oleneb kraatri diameetrist ja aluspõhjakivimite tugevusest.. Omavahel võib kraatreid võrrelda kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu suhtarvu abil. Kraatrivalli kuju Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid väikekraatritel, mis asuvad haritaval põllumaal või on otsese inimtegevuse mõjul märkimisväärselt rikutud
hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 -45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s, mass aga 20-80 tonni. 5-10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m
Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti
Kaali meteoriidikraater Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi
meteoriidikillud. Kraater Kraater on lehterjas või peekritaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske või meteoriidi löögi (või plahvatuse) tagajärjel; läbimõõt mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini, sügavus mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Eesti Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on tegemist hiidmeteoriitide jälgedega . Kaali kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi(rabade turvas annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat).
juba esmakirjeldajad. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse, metsaraide ja kaardimaterjalide salastamispoliitika tõttu.Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal TÜ geoloogia üliõpilase Rudolf Halliku poolt. Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Sügavhaua kraater asub Sügavhaua metsavahikoha lähedal ja on üsna võssakasvanud
Oletatava silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbritsevate soode turbakihis lubavad oletada, et kraatrid on kuni 7500 - 7600 aastat vanad. Iriidiumiga rikastunud kiht lähedases turbasoos on tekkinud 800-400 a. enne Kristust, mida samuti peetakse Kaali plahvatuste võimalikuks vanuseks. Diskussioonid vanuse kohta jätkuvad tänapäevalgi. Kaali peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6- meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa, enamasti kuiva kõrvalkraatri, läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel. Kõik Kaali kraatrivälja kraatrid on liiga suured oletamaks teket plahvatuseta, st puhtalt löögi toimel. Pole leitud ka piisavalt rauda, kui see ei oleks pihustunud plahvatusel. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda
Barringeri kraater Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit. Arvatakse, et 65 miljoni aasta eest tabas maad Hephaistose suurune asteroid, millele järgnenud looduskatastroofis Maad asustanud dinosaurused hukkusid. See asteroid jättis endast settekihtidesse 180 km suuruse kraatri Chicxulubi, Yucatani poolsaarele. Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 300 000 aastat tagasi raksatas maasse umbes 50 000 tonni kaaluv raudmeteoriit, mis oli liikunud kirdest edelasse kiirusega 14,5 km/s
kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan ei ole kaua aega pursanud, tekib lõõri ja kraatri ülaossa jahtunud kivimitest kork. See eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellega kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohale 10 15 kilomeetri kõrgusele. Välja purskunud ja õhu käes jahtunud kivimid või ka kivimid, mis moodustasid kivimitest korgi, võivad kerkida 1 2 kilomeetri kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud
ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid. Vulkaani ülesehitusest (pilt): 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11. Parasiitkoonus 4. Jalam 12. Laavavool 5. Sill 13. Kraater 6. Daik 14. Kraater 7. Vulkaanilise tuha 15. Vulkaanilise tuha kihid pilv 8. Nõlv Vulkaan ,,Klauea" Klauea vulkaan on tegevvulkaan. Vulkaani kõrgus on 1277 m. Ta katab 13,7% Hawaii saare pindalast. Klauea koos Huallai, Kohala, Mauna Kea ja Mauna Loa
Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka ajaloolisest seisukohast, sest Kaali kraatrid olid enne Teist maailmasõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www
Helensi laavakupli kasvamine peatunud. Laavakupli kasvamine algas 2004. aasta oktoobris ja sellest alates on see järk-järgult aeglustunud. Purskel on paus teadmata ajaks. Kôik laavakupli kasvamise märgid on tasahaaval vähenenud purske-eelsele tasemele ja jäänud sinna jaanuari lôpust 2008. Need märgid on seismilisus, maapinna deformatsioon ja vulkaaniliste gaaside eraldumine. Selle kôige otsesemaks tôestuseks on see, et kraatri servale ja pôhja paigutatud jälgimiskaamerad näitavad, et uue laavakupli kujus toimub vähe muutuseid, kui välja arvata selle vähene kokkuvajumine, mis ongi ootuspärane, kui laava väljapressimine on lôppenud. Seda vaatlustulemust kinnitas hiljuti uuele, möödunud aastal kasvanud laavakupli osale paigutatud vaatlusseade- GPS ämblik. Andmed sellelt näitavad, et ta on liikunud allapoole ja laavakupli tsentrist eemale vähem kui tolli jagu päevas alates 15
Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi.
........................................................8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid............................................................................................9 4. Neugrundi meteoriidikraater........................................................................................11 5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater.........................................................................12 5.1 Kraatri teke.............................................................................................................12 5.2 Kraatri kuju.............................................................................................................13 6. Räpina ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater....................................................................14 7. Simuna meteoriidikraater...................................................................................
või piiksusid Mypes omavahel. Pisikesel ufonaudil oli eilsest õhtust arvutikeeld. Ta oli intermarsi avarustest leidnud lennumasina tegemise õpetuse ning proovis sellega oma maja katuselt Deimosele lennata, kuid oli hoopis katuselt alla kukkudes lõhkunud ema kasvuhoone, kus viimane hapniku keskkonnas väärt marsikurke kasvatas. Äkki märkas ta taevas kummalist lendavat objekti, mis hirmuäratava kiirusega talle lähenes. Ufonaut jõudis viimasel hetkel kraatri serva taha varju hüpata, kui lennumasin hirmsa kärgatusega kraatrisse kukkus. Kui paks punane tolmupilv hajus, piilus Ufonaut kraatrisse. Talle vaatas vastu kahesilmne kahvanägu, kelle pea ümber oli suur ümmargune kuppel ning kes komberdas vaevaliselt tundmatust lennumasinast välja. Kui kahvanäo ja ufonaudi pilgud kohtusid, hakkasid mõlemad kiljuma ja tormasid kahes suunas minema. Kahvanägu kukkus kraatrisse ja ufonaut jooksis koju
Vesuuv Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav.Veesuuv on ka kihtvulkaan.Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel
ordoviitsium kirdes 0,5 km asteroid Kärdla 4 456 mln a vanaaegkond Hiiumaa kirde Nüüdisajal ordoviitsium osa raskelt märgatav Kaali 0,11 3500-7500 a uusaegkond Saaremaal Kraatri põhjas kvaternaar Kuressaarest 19 on järv km kirdes Ilumetsa 0,08 6000 a uusaegkond Kagu-Eesti Põrguhaua ja kvaternaar Sügavhaua kraatri järved
Kokku on siin teada viis kraatrit, kuid ainult kolm on kindlalt maavälise päritoluga. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. ' Põrguhaua kraatri läbilõige (A. Aaloe järgi); a - 1 - moreen; 2 - turvas ja sapropeel; 3. Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan Põrguhaud on ühtlasi ka suurim neist, 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda
Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid on jääst, külmunud gaasist, kividest ja tolmust koosnevad tombud. Enamasti liiguvad nad Päikesest kaugele. Kui komeet tuleb Päikesele lähedale, hakkab ta sulama. Siis tekib talle pikk helendav saba
Vulkaan Daisin Geisha Asub: Jaapani saarel. Kõrgus 1729 m Vulkaani ehitus. 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha Purskas viimati 10 aastat tagasi. Daisen ei ole aktiivne vulkaan Tänan tähelepanu eest
geniaalsusele, kes suudab süüdata tuld jääst läätse abil, valmistada tahkeks külmunud elavhõbedast püssikuuli ning tõrjuda jääkarude rünnakud musta püssirohu kaugjuhitava plahvatusega. Talve lõppedes muutub saart ümbritsev meri jäävabaks ning ekspeditsioon poolusele jätkub laevavrakist ehitatud luubis. Pärast mitmeid katsumusi jõutakse poolusel asuvale saarele, mille keskel kõrgub tegevvulkaan. Kuna pooluse täpne asukoht ühtib vulkaani kraatri omaga, ronib Hatteras kraatri servale ning peaaegu hukkub. Tema kaaslased päästavad ta, kuid paljude üleelamiste tulemusena on Hatteras hulluks läinud. Tagasi Inglismaale jõudes paigutatakse ta vaimuhaiglasse, kus ta maailma jaoks kurdi ja tummana veedab päevi oma koeraga kohalikus pargis jalutades. Raamat lõpeb tähelepanekuga, et Hatteras ei hulgu oma jalutuskäikudel sihitult ringi, vaid liigub kindla orientiiri järgi "sammudes vääramatult põhja."
METEOORI D " Langevad tähed" Maa atmosfääris sisenedes põlevad Tekivad komeetide lagunemisel Meteoorset ainet langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid _meteoriidid_evelin.htm
Piirkonna üldiseloomustus · Vesuuv asub vahemerelises alas ning lähistroopilises kliimavöötmes. · Selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. · Ohtlikkus seisneb selles, et se võib matta külad ja linnad enda alla ning kõik elanikud saaksid surma. Vulkaanipursked · Vesuuv on aktiivne vulkaan. · Viimati purskas 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. · Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised
Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Eesti tähtsamad meteoriidikraatrid on: Kaali kraater (Saaremaal): peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. (Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel.) Ilumetsa kraatrid (Põlvamaal): Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m.
Fuji vulkaan Fuji Asukoht · Geograafilised koordinaadid 35 N 21'5" N . · Asub Euraasia mandril. · Jaapani riigis. Asutus tihedus · Fuji vulkaani ümber on väga tihe asustus. Geoloogiline asukoht · Fuji asub Filipiini laama juures ja see laam liigub kokku. Fuji iseloomustus · Fuji kõrgus on 3.776 m, 40-50km ja kraatri sügavus on 250m. · Fuji teised nimed on: Mount Fuji; Fujiyama; Fuji-san. · Kohalikud peavad seda vulkaani pühaks mäeks. Vulkaani pursked · Fuji purskab iga 2-5 saj tagant. · Viimati purskas Fuji vulkaan 1707 aastal. · Fuji on tegev vulkaan Purske tagajärjed · Viimase Fuji purske tagajärjel(1707) tekkis Jaapani kõige suureim järv `'Lake Biwa'' Kasutatu allikad · http://www.sacred-destinations.com/japan/mou · https://www.google.ee/
Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Vähemal määral sisaldub neis ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on
KLJUTSEVSKAJA SOPKA ÜLDINE INFO Vulkaan Euraasia mandril, Aasia maailmajaos, Venamaal Kamtsatka poolsaarel 56° N ja 160° E Kihtvulkaan ja tegevvulkaan MÕÕDUD Kõrgus 4750 m Kõrgeim aktiivne vulkaan Euraasias Kraatri läbimõõt ligi 0,5 km ISELOOMUSTUS Tipul liustikke Nõlvul rohkesti külgkraatreid Pidev hall aur ja suits vulkaanitipu ümber, koos samaaegse plahvatusega tekitab see punase valguse PURSKED Esimene purse 1697. aastal, kokku olnud üle 50 purske Viimased pursked on olnud aastatel 2007, 2010 ja 2012 Lähim inimasustus on 30 km kaugusel VULKAANIPURSETE MÕJU 28 okt 2010 purskusid Kamtsatka poolsaarel korraga vulkaanid Kljutsevskaja Sopka ja Siveluts
Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades. Teda moodustavate osakeste keskmine läbimõõt on alla millimeetri, kuid on ka suuremaid osakesi. Peale kivimitükikeste sisaldab regoliit ka põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Sageli on osakesed selle klaasja ainega omavahel ühendatud. Üldiselt peegeldab regoliit tema all oleva pinna koostist, kuid esineb ka osakesi, mis on mõne kaugema kraatri tekkimisel saadud hooga kohale lennanud. Pinnal on heledamad ja tumedamad laigud. Heledad laigud on künklikud ja seal on palju kraatreid. Tumedad laigud on tasased. Tumedaid laike Kuul on näha ka palja silmaga, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nimetatavad nad mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes päriselt ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. 3
Kilimanjaro Kilimanjaro on kõrgeim mägi Aafrikas ja Tansaania kõrgeim tipp. Paikneb üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan(suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm).Nõlvad on tipuni lauged.Kõrgus 5895 meetrit. Kilimanjaro koosneb kolmest eraldi vulkaanilisest koonusest:Kibo,Mawenzi ja Shira. Uhuru Peak on kõrgeim tipp Kibo ja kraatri serval.Kilimanjaro on hiiglaslik vulkaan,mis hakkas moodustuma miljoneid aastaid tagasi.Kaks kolmest tipust, Mawenzi ja Shira on väljasurnud, samas kui Kibo on puhkeseisundis ja võib uuesti pursata.Viimane suur purse dateeriti 360000 aastat tagasi, kuid viimase tegevus salvestati vaid 200 aastat tagasi. Ajalugu: Ei ole teada, kuidas täpselt on tulnud nimi Kilimanjaro.Sellega seoses on mitmeid teooriaid.Paljud neist teooriatest oletavad, et sõna on jagatud Kilima (suahiili keeles
elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga meteoriitide (ka kõige suuremate) hulgas peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite. Üldse on raua osakaal meteoriitses aines oluliselt suurem näiteks maakoore või Kuu kivimitega võrreldes; see näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. 5. Mis on Oorti pilv? Oorti pilv on Maast 50 000 100 000 km kaugel. Oorti pilv koosneb triljonitest komeetidest, mis sattusid sinna kui meie Päikesesüsteem tekkis. Selle siseosa (kauguseni u 1000 a. ü.) moodustavad
Roheluse andmiseks sammalt. Puusid kujutavad väikesed puuoksad. Trepid valmistasin liiva ja liimi segust. Et makett tõetruum paistaks, lisasin kivisid ja mulda. Objektide kinnitamiseks kasutasin liimipüstolit. Kaali meteoriidikraarteri lühitutvustus. Kaali meteoriidikraater asub Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes Kaali külas ja on Eesti suurim loodusharuldus. Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4 - 9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setetest. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40 - 60 meetrit. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg on 7500-7600 aastat tagasi. Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/kaali-meteoriidikraatrite-vali http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater Kaali meteoriidikraateri makett
Teide vulkaan Koostis Alina Maksimova ja Anna Berezina 12. klass Tenerife saar Teide vulkaan asub Tenerife saarel Tenerife saar erineb teistest Kanaari saartest oma ülilopsaka looduse poolest Teide on Kanaari saarte üheks sümboleiks ning Tenerife saare au ja uhkus Vulkaani paiknemine Teide vulkaan asub Kanaari saartel, Tenerife keskosas Vulkaan asub Aafrika regioonis, Aafrika laamal Vulkaani nõlvalt alla laskudes jõuab Orotava orgu Vulkaanist Teide vulkaan on suuruselt kolmas vulkaan maail mas ning Hispaania kõrgeim mäetipp 3718 m kõrge See on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati 1909. aastal Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud laavakihtidest, moodustades kõikvõimalikke imelesi mustreid ja...
Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2. Ilumetsa kraatritest suurim on Põrguhaud (vt joonis 1), mille läbimõõt valliharjalt on umbes 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Kraatrit ümbritseb kuni 4,5 meetri kõrgune ringvall. Kraatripõhi on täitunud 2,5 meetri paksuselt turbaga, millest tehtud õietolmu ja radiosüsinikanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6600 aastat. Samasuguse kujuga on ka metsaga kaetud Sügavhaud, mille läbimõõt on väiksem – umbes 50 meetrit valliharjalt mõõdetuna ja kraatri sügavus 4,5 meetrit. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turbapinnast seal moodustund ei ole. Mõlemal kraatril jääb valli kõrgem osa kraatri idapervele, mis viitab meteoriidi langemisele lääne poolt. 3 Joonis 1
Luna 3 1959. aastani ei olnud keegi Kuu tagakülge näinud. Sama aasta oktoobris lähetas Vene tehiskaaslane Luna 3 (all) Maale esimesed Kuu tagakülje fotod "Igavese päikese tipp" Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" – piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi. Päritolu Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu
1749.a. Hoba raudmeteoriit. Suurim teadaolev meteoriit. Kaalub ~60 t. Leiti Namiibiast Allan Hills 81001 ehk Marsi meteoriit. Tõestas elu võimalikku eksisteerimist Marsil. Cape York. Kaalub 58,2 t. Leiti Gröönimaalt. Foto: Hoba meteoriit. 1967. Vredeforti kraater. LõunaAafrikas. Diameeter 300km. Meteoriit oli ~10 km. Siljani kraater. Suurim Euroopas. Asub Rootsis. Diameeter 52km. Kaali kraater. Eestis suurim. Diameeter 110m. Sügavus 16m. Kraatri ümber 3...7 meetrine vall. Vredeforti kraater
Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv Vulkaanide asukohad Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad.
Merkuur Üks aasta Merkuuril kestab 88 päeva. Merkuur on väikseim planeet päiksesüsteemis. Merkuuril on kõige rohkem kaatreid (asteroidide ja komeedid). Suurtematele kaatritele on nimed pandud kuulaste kirjanike ja kunstnike järgi. Kõige suurema kraatri diameeter on 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri, mis reguleeriks planeedi temperatuuri (tpäikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi ). Ühes kohas võib temperatuur olla 470 kraadi ja teises kohas -150 kraadi. Merkuurile on maandunud ainult 2 kosmosesõidukit VEENUS päev veenusel kestab rohkem kui aasta Veenust kutsutakse Maa õeks Veenus pöörleb vastu päeva. Selle põhjuseks võib olla kunagine kokkupõrge asteroidiga.
leetpõõsaid · Madalamatel nõlvadel, 5001500 meetri kõrgusel kasvab unikaalse kooslusega mets, kus võib kohata nii loorberipuid, eukalüpte, sõnajalgu, kanaari mändi · Loomariigist elavad seal vaid jänesed ja sisalikud · Teide vulkaani jalamil asuv 1945. aastal avatud Las Canadase rahvuspark on meelisatraktsioon nii turistidele kui ka kohalikele · Päris vulkaani kraatri servale saab minna nii köisraudteega kui matkagrupiga Kasutatud materjalid: · http://volcano.oregonstate.edu/volcanoes/volc_images/africa/tenerife.htm · http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2069/rpp_tur · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/7/7f/Laamade_nimed.gi f · http://images.google.ee/images? hl=et&lr=&um=1&sa=3&q=teide+vulkaan&btnG=Otsi+pilte · http://horizontravel.ee/?
Suhteliselt ebaühtlane pind. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20km). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliiv. Marsil on nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid põhiliselt puuduvad. Vett leidub ainult jää või auruna. Punakas värvus, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Olympus Mons Kõrgeim mägi meie päikesesüsteemis. 28 km üle Marsi keskmise marsipinna. Vulkaani kraatri läbimõõt on 65 km. Valles Marineris Üks suurimaid kanjoneid meie päikesesüsteemis. 7 km sügav. 4000 km pikk. 200 km lai. Phobos ja Deimos Marsil on kaks kuud Phobos ja Deimos. Ebaühtlase pinnaga ja korrapäratu kujuga. Väikesed Phobose keskmine läbimõõt on 22km ja Deimose 13km. Phobos Deimos Marss Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. Marss
www.earthscienceworld.org Mudavulkaanid e. salsid: M mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, A mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt. A vulkaaniline tuhk, savi) muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks T massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust E kas purskub või voolab rahulikult üle kraatri serva. A D U S Maavärinad M A A T E A D U S M A epitsenter A T E A D U S M A A T E A
TURBA KOOL Säde Pintman Etna vulkaan Referaat Turba Kool 2017 ETNA on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan ja üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna vulkaan purskas viimati 2015.aastal. Ööl vastu 7. septembrit 2006 hakkas Etna kagupoolne kraater laavat välja purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. Viimaste kümnendite pursetest oli pikaajalisim 13. mail 2008 alanud aktiivsusperiood, mis kestis kuni 6. juulini 2009. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.Seni viimane vulkaanipurse leidis aset 3
meredeks, heledaid alasid mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast. Kuul ei ole magnetvälja. Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks. Aastal 1994 avastasid astronoomid Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus päike kunagi ei looju. Peary kraatri serval kõigub temp. vaid 20 kraadi võrra ning päike paistab seal terve ööpäeva. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temp. Muutuda päeva jooksul 250 kraadi.
Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini tipu eel on 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, poolsaarel astmeline. 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, Türreeni Suvekuudel 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, mere kaldal. ronivad sajad 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, Ta asub turistid iga 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi Campanias päev piiluma kraatri põhjast on viimasest purskest Napoli lahe üle saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, ääres kraatriääre. siis peetakse seda jätkuvalt üheks Napolist maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest kagus. Vesuuvi see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Vulkaan on kõige Kuigi purset vahetus tulevikus tänapäeval kuulsam tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas
Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel
Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt o...
oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral- umbes 32 korda. Teadaolevalt purskas Vesuuv viimati aastal 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese.
Vesuuvi nõlval asub vulkanoloogia ja meteoroloogiaobservatoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese
Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. Marsi kaaslased Phobos ja Deimos, arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu
mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu eest ja tagant vaadates Kuu pind Kuu pind koosneb tsemenditaolisest pulbrist, mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel. Kuu pinnal on palju kraatreid, sest seal pole ilmastikku, mis seda ümber kujundaks. Kuu pind Igavese päikese tipp Astronoomid on avastanud Kuul piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. 73kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi. Kuu faasid kuu loomine(kuud ei ole näha) noorkuu poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu http://www.mapsharing
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
