Peruu uurimustöö (0)

Peruu Vabariik

miniuurimustöö

TDL
Autor: Säde Lee Remmel
Õpetaja:
Tartu
2012

Sissejuhatus

Tiitelleht………………………………………………………………………………………………………………1

Sissejuhatus…………………………………………………………………………………………………………2

Ülevaade………………………………………………………………………………………………………………3

Ajalugu…………………………………………………………………………………………………………………3

Kliima ………………………………………………………………………………………………………………….4

Vaatamisväärsused………………………………………………………………………………………………4

Machu Picchu ……………………………………………………………………………………………………….4

Machu Picchu ajalugu…………………………………………………………………………………………4

Huvitavaid fakte…………………………………………………………………………………………………..5

Loodus…………………………………………………………………………………………………………………6

Põhiandmed…………………………………………………………………………………………………………7

Kasutatud materjalid……………………………………………………………………………………………8

Ülevaade

Peruu on tuntud oma vanade kultuuride poolest. Eelkõige teatakse Machu Picchu asulat ja Nazca geoglüüfe, kuid lisaks neile on Peruus veel mitmeid põnevaid kultuurimälestisi. Omapärane ja mitmekesine on ka Peruu loodus. Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel.
Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

• IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa
  
• III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat
  
• II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid
  
• 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi
  

• 200-700 p.Kr. Nazca kultuur
  
• 8.saj. põhjarannikul tekkis Chimu impeerium
  
• 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi
  
• 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco
  
• 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna
  
• 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi
  
• 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus
  
• 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks
  
• 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused
  
• 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik
  
• 1839 sõda Tšiiliga ja liitriigi lagunemine
  
• 1866- 1879 Peruu-Hispaania sõda
  
• 1879-1883 Peruu-Tšiili sõda, Peruu loovutas Tšiilile 3 provintsi
  
• 1929 Peruu sai Tšiililt ühe provintsi tagasi
  
• 1932-1934 sõjaline tüli Colombiaga
  
• 1941-1942 sõjaline tüli Ecuadoriga
  
• 1948-1956 kindral Amoretti sõjaväeline diktatuur
  
• 1956 tsiviilvalitsus taastati
  
• 1962 sõjaväeline riigipööre
  
• 1963 tsiviilvalitsus taastati
  
• 1968 sõjaväeline riigipööre
  
• 1980 tsiviilvalitsus taastati
  
• 1990 Alberto Fujimori sai presidendiks ja alustas radikaalseid majandusreforme
  
• 1992 Fujimori peatas sõjaväe abil põhiseaduse
  
• 2000 Fujimori astus tagasi
  
• 2001 Manrique sai esimeseks indiaani päritolu presidendiks
  
• 2005 parempoolsete riigipöördekatse
  

Kliima

Peruu kliima on piirkonniti erinev.

• Costas valitseb külma Peruu hoovuse tõttu kõrb, kus aastane sademetehulk jääb alla 50 mm. Keskmine temperatuur madaliku põhjaosas on 17-25 ja lõunaosas 15-21°.
  
• Sierras valitseb troopiline kõrgmäestikukliima ning sademetehulk on seal 700-1000 mm/aastas.  Keskmine temperatuur Sierra põhjaosas on 12-16 ja lõunaosas 5-9°.
  
• Orientes valitseb niiske ekvatoriaalne kliima ning vihma sajab seal kuni 3000 mm/aastas.  Keskmine temperatuur on 24-27°.
  

Vaatamisväärsused

Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:
MACHU PICCHU –  maailmakuulus inkade „kadunud linn“, mis eurooplaste jaoks avastati alles 1911.
CUSCO – kunagine inkade riigi pealinn ning kogu Lõuna-Ameerika vanim pidevalt asustatud linn.
NAZCA –  mõistatuslikud maapinnajoonistused, mis koosnevad tuhandeist kujundeist ja paiknevad 5000 km² suurusel kõrbealal.
AREQUIPA –  lumemütsides vulkaanidest ümbritsetud „valge linn“, mille koloniaalstiilis vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
MANU –  UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv rahvuspark Amazonase madaliku vihmametsas.
TITICACA – 3820 m kõrgusel asuv järv Peruu ja Boliivia piirijärv huvitavate saartega.
BALLESTAS – saarestik , kus hoolimata ekvaatori lähedusest elutsevad merilõvid ja pingviinid .

Machu Picchu

Machu Picchu [m'atšu p'iktšu] (ketšua keeles Machu Pikchu [ˈmɑtʃu ˈpixtʃu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil.
Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi.
Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCO arvates liiga palju. Külastajate voo ohjeldamatu kasv ja nende mõju võib tingida Machu Picchu kandmise ohustatud objektide nimekirja.

Machu Picchu Ajalugu

Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid .
Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada.
Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist.
Machu Picchu panoraamvaade
Machu Picchu päikeseloojangul
Inkade osaliselt restaureeritud elamud

Huvitavaid fakte

• Inkade impeerium oli enne eurooplaste sissetungi suurim riik kogu Ameerikas.
  
• Peruu territooriumist moodustab põllumajanduslik maa ainult 3%.
  
• Peruu on kartuli kodumaa. Inkad kasvatasid kartuleid juba 4000 aastat tagasi, kuid Euroopasse jõudis kartul alles 16. sajandil.
  
• 70 miljonit hektarit (60% riigi territooriumist) on kaetud ekvatoriaalse vihmametsaga ning selle näitaja poolest on Peruu neljandal kohal maailmas.
  
• Peruu idaosa vihmametsades elab rohkem kui 65 erinevat etnilist gruppi. Maailmas leiduvad veel mõned hõimud, kes on kaasaegsest tsivilisatsioonist praktiliselt mõjutamata ning selliseid hõime elab ainult Uus- Guinea saarel ja Amazonase madalikul (nii Brasiilias kui ka Peruus).
  
• Titicaca järvel on 42 kõrkjatest valmistatud kunstlikku saart , millel elavad inimesed. Urose rahva esindajad elasid kõrkjasaartel juba enne inkade riigi tekkimist.
  
• Peruu populaarseim matkamarsruut on „inkade rada“.
  

Loodus

Peruu jaguneb looduslikult kolmeks osaks: Costa , Sierra ja Oriente.

• Costa hõlmab Vaikse ookeani rannikul pika (u. 2000 km) ja kitsa (laius 50-150 km) madalikuriba, mis moodustab 11% riigi pindalast.
  
• Sierra on Peruu mägine siseosa, mille moodustavad Andide ahelikud, orud ja ahelikevahelised kõrglavad (3000-4000 m).
  
• Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked ja seismilised Lääne- Kordiljeerid (seal asub ka Peruu kõrgeim tipp Huascaran, 6769 m). Neist idas paiknevad Kesk- ja Ida-Kordiljeerid.
  
• Lõunaosas moodustavad omavahel liitunud kõrglavad sisemaise kiltmaa Puna. Kõrglavade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets.
  
• Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast. Ta jaguneb Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks.
  

Mets katab 51% Peruu territooriumist. Peruus on kokku 460 liiki imetajaid, 695 liiki pesitsevaid linde, 347 liiki roomajaid ja 352 liiki kahepaikseid.
Peruus elab 315 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod , 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised . Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1700 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 431 Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired).

Põhiandmed:

Riigihümn - Somos libres, seámoslo siempre
Pealinn - Lima
Pindala - 1 285 220 km2
Riigikeel (ed) – hispaania, ketšua
Rahvaarv - 28 409 897 (2003)
Rahvastiku tihedus - 22,1 in/km2
President - Ollanta Humala
Peaminister - Oscar Valdés
Iseseisvus - 28. juulil 1821
Rahaühik - uus sol (PEN)
Ajavöönd - maailmaaeg −5

Kasutatud materjalid

http://wiki.gomaailm.ee/wiki/peruu/
http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu
http://et.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu