Inkade arhitektuur (0)

Inkade arhitektuur
Kunstiajalugu
2010
Tallinn

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Arhitektuur 4
Machu Picchu 5
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Tekst 8
Pildid 8

Sissejuhatus

Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille  keskuseks oli Cuzco – kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia , Argentina ja Tšiili aladeni. Inkad rääkisid ketšua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. 
Inkade Impeeriumi asukoht, Cuzco piirkond

Arhitektuur

Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne. Hoone väliskujundusele pöörasid nad vähem rõhku kui sisekujundusele. Väliselt olid hooned lihtsad, kuid oma monumentaalsuses mõjuvad. See-eest sisekujunduses olid paljud hooned lausa hiilgavad - kivist, hõbedast, kullast, pronksist ja puidust kujud ja reljeefid, korrapärane ruumipaigutus jne. Inkade ehitajad ja skulptorid olid alati elukutselised ja nende väljaõpetamine ja juhtimine allus otse, spetsiaalselt sellesse ametisse määratud, inkast ametnikule.
Ehitustehniliselt ei kasutanud inkad paljusid Vanas Maailmas esimeste riikide ehitajate poolt tuntud ehituselemente nagu sambad, kaared , võlvid, kivikatused , mört jms. Algne arvamus, et inkade ehituskunstnikud lihtsalt oma arenematusest ei suutnud neid üle võtta, on tänapäeva uurijate poolt ümber lükatud. Tuleb välja, et inkade lihtne ja monumentaalne arhitektuur on tingitud pidevatest maavärinatest, mis vapustasid Cuzco piirkonda. Sambad ja võlvid ei oleks suutnud vastu pidada tugevatele maavärinatele, samuti oleks ka kivikatused olnud ohtlikud kuna maavärina ajal oleks nad arvatavasti langenud ruumides viibijatele kaela. Erinevalt kivikatustest, roogudest punutud mattidest katustega ei juhtunud midagi (ja kui ta olekski sisse langenud, ei oleks see ohustanud seesviibijaid). Ka mördiga sidestamata plokkidest seinad on teatud mõttes elastsemad - maavärina korral plokid lihtsalt korraks nihkuvad ja asetuvad tagasi esialgsetele kohtadele, samas kui sidestatud plokid murduksid lahti ning hoone vajaks seejärel taastamist. Sidestamata kiviseina tugevuse tagasid erilised paljutahulised kiviplokid (näiteks kuulus kaheteisttahuline kivi), mis ei lasknud tavalistel ehituskividel paigast nihkuda. Siit selgub , et vastupidiselt algsele arvamusele, osutus inkade ehitustehnika antud oludes üheks parimaks. Seda kinnitavad ka kroonikute väited, kes mainivad, et esimene maavärin, mis tabas Peruud peale hispaanlaste tulekut, hävitas kõik kristlikud kirikud, kuid täiesti terveks olid jäänud inkade ehitused. Hiljem rajatigi paljud kirikud inkade ehitiste vundamentidele ning nad on säilinud suurepäraselt tänapäevani.
Arhitektuurivallas väärivad mainimist inkade sillad, kanalid, akveduktid jms. Muidugi arhitektuuri imeks peeti hispaanlaste poolt ka Cuzco linna, mis ületas tolleaegse Madridi mõõtmed peaaegu kümnekordselt. Cuzco oli ehitatud ühtse plaani järgi, tema peatänavad olid laiad ja hästi sillutatud ning eriti võimsa ehituskompleksi moodustasid seal  Inti,  Mama Quilla ja teiste jumaluste templid ning elava ja surnud   Sapa Inca ’de paleed. [1.]

Machu Picchu

Machu Picchu, mis tähendab tõlkes ’vana mägi’, ’vana tipp’ ning on tuntud ka inkade kadunud linnana, on hästi säilinud kindlustatud asula Peruus. Seal on säilinud enam kui 200 hoonet ning see on inkadetin kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab ka Urubamba jõgi.
Machu Picchu ehitus algas umbes 1450 aastal. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, kuid arvatakse, et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest. Linnas elati kuni 1532 aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania  konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada.
Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale’i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist.[2.]
Vaade Machu Picchule [b]
Machu Picchu keskmistel ehitistel on kasutatud inkade klassikalist arhitektuuri stiili, kus on mördi asemel kiviplokid tükeldatud ja lihvitud perfektselt omavahel sobima . Mördita hooned pidasid maavärinatele paremini vastu. Üldiselt mörti ei kasutatud, kuid mõnedel vähem olulisemate hoonete ehitusel kasutati mörti.
Osaliselt taastatud hoone Machu Picchus [b]
Machu Picchus on ka tähtsad arheoloogilised aarded (Intihuatana, Päikese tempel ja Kolme akna ruum), mis on pühendatud inkade päikese jumalale Intile.
Päikese tempel Machu Picchus [b]

Kokkuvõte

Inkad olid arhitektuuriliselt väga arenenud – nad teadsid, kuidas ehitada, et maavärinad nende ehitisi ja hooneid ei lõhuks ega purustaks. Samas olid nad ka väga leidlikud ja osavad, kui oskasid kiviplokke väga täpselt ära lihvida.

Kasutatud kirjandus

Tekst

[1.] - http://www.physic.ut.ee/~andi/inka.html
[2.] - http://et.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu
[3.] - http://en.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu

Pildid

[a] - http://listsoplenty.com/blog/wp-content/uploads/2010/01/inca-empire.gif
[b] - http://en.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu