Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end relje Sambad kaunistatud reljeefidega ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end relje Horose tempel ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni r süv end relje Vaarao kaarikuga( 2700100 a.eKr ) ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Vär vilin e süv end relje Surnutejumal Anubis muumiaga ef Kasutatud kirjandus Englii.wikispaces.com Tiiu Viirand ,,Kunstiraamat noortele" Tln. 1984.a. www.birgy.tln.edu.ee web.zone.ee/marjukodukas/0/VanaEgiptuskunst.pdf. AITÄH!
Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. 1903. aastal avas arheoloog Howard Carter Kuningate orus hauakambri tähistusega KV 60, mis teati olevat ehitatud Hatsepsuti ammele Sitrele. Kuid Carter leidis sellest maistest aaretest ammugi rüüstatud kambrist kaks muumiat. Kolm aastat hiljem avas Edward Ayrton kambri KV 60 uuesti ja viis sealt ära kuningliku amme tähisega kirstu koos muumiaga, mis jõudis Egiptuse muuseumi Kairos. Teine identifitseerimata muumia jäi kambrisse. Kuna ei Carter ega Ayrton kandnud haua asukohta kaardile, unustati selle asukoht. Alles 1989. aastal leiti hauapaik uuesti ja juba 1960. aastail oli asjatundjate seas hakanud levima arvamus, et too teine muumia KV 60-s võis olla Hatsepsut, teisaldatud oma hauakambrist sinna juba Thutmosis III ajal. 1990. aasta uuringute ajal leiti ka vähemalt üks
· Oskab fantastikat reaalseks ja valet tõeks teha · Sagedane motiiv on elusalt matmine · Ebausutavad juhtumid ja situatsioonid · Loogiline, süsteemne ülesehitus · Novelle läbib kurbus · Teoreetilised küsimused · Läbivad teemad: õudus, surm, kannatused · Peategelaseks tavaliselt noor ja kaunis naine · Peategelased passiivsed Millise novelliga on tegemist? Milliseid Poe loomingule omaseid tunnuseid leian? ,,Mõni sõna muumiaga" elusalt matmine detailide rohkus õuduse teema ebausutavad juhtumid ja situatsioonid ,,Hing välja" fantastikaga seotud ootamatu pöördepunkt detailide rohkus ,,Reetlik süda" hirmu- ja õudusjutt peategelaseks noor naine läbiv teema on õudus teoreetiline küsimus Tegelased ja tegevuspaigad Isa Goriot's 1. Kirjuta välja kujutamisobjekte koos omadussõnadega Vauquer' pansion: Värvitud ja vahatatud kiviplaatidega trepp, armetu võõrastetuba, võidnund puhvetid,
Egiptuse maalikunst püsis umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna. 2. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunsti mõjutas enim uskumus, et inimese elu võib jätkuda peale surma. Selleks tuli säilitada keha kuhu hing saaks tagasi tulla. 3. Kellega võisid sarnaneda Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Egiptlased arvasid, et jumalad võivad sarnaneda loomadega, reljeefide pealt on säilinud näiteks saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga või hauka peaga Horus. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba
Leidus reljeefe millel kujutati loomi või müstilisi olendeid. Reljeef surev emalõvi . Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. Vana-Egiptus Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi : Reljeeftahvel Nameri palett - vaarao Nameri võit Alam-Egiptuse üle ja alam- ja ülem-egiptust valitsevad jumalannad kroonimas Ptolemaiost. Egiptuse poos. Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga. Kivist haudehitised: , mastabad: maaalused kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis. Vaaro mastaba ehitamisest jõuti astmikpüramiidini. Vaarao Dzoser. Giza väljal on püsitatud need Cheopsile, Chrefrenile ja Mykerinosele. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaaro surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee hauatempli juurde. Kiviplokkidest ehitati torne mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (benben monumendid)
Egiptlased olid värvi armastav rahvas ning nende lillevanikute juures võib imetleda leidlikkust, mida nad arendasid, et valmistada võimalikult värvitoredaid, kirevaid kimpe. Tänapäeva tehnoloogiaga on võimalik muumiaid uurida isegi nii, et ei mähita neid lahti . See on võimalik täna röntgenile. Sellega saab uurida luustiku juures avalduvat sugu, ligikaudset eluiga ja võimalikke pidepunkte haiguste kohta. Röntgeniga on võimalik näha muumiaga koos sissemähitud objekte ja esemeid, muumia käteasend on viide ajale, millal see on valmistatud, kuna erinevatel ajastutel oli see erinev. Röntgenpilt annab märku ka mumifitseerimistehnika kohta, nagu aju eemaldamine ja vaikolluste tilgutamine ajukoljusse. Arvutitega on võimalik aga koljuluu ja muu järgi võimalikuks teha, millised nägid egiptlased välja. Leitud on ka loommuumiaid, kes on olnud lemmikloomad ja jumalikustatud loomad.
2600 e.Kr. Vaarao Mykerinose ja ta Vaarao Chephren kotkakujulise naise kuju Gizast jumal Horose kaitse all u.2500 e.Kr. u.2470 e.Kr. Reljeefikunst Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hiero- glüüfe. Jumal Amon Surnutejumal Anubis muumiaga Püha härg Apis Vaarao kaarikuga Seinamaal Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglüüfkiri. Tütarlaps lootosega Musitseerivad tütarlapsed Ehnatoni-aegne kunst Amenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tõsise katse murda vana kunsti põhimõtteid. (14.saj.e.Kr.) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas ühtainsat jumalat – päikejumal Atonit, keda kujutati päikesekettana.
hullumaja juhataja. meeskond, Veider Anitra, reisija, beduiinipealiku tütar, Huhu (keelefanaatik Malabari rannikult), Preester, Araablased, Hussein (minister Matuserongkäik, orjatüdrukud, idamaadest), Fellah Korravalvur, tantsivad tüdrukud, muumiaga, Nööbivalaja, Kõhn mees. Memnoni kuju Mitu hullu koos (laulev), Gizeh’ sfinks valvuritega, (tumm), Sisu kokkuvõte: Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab
kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati stseene igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid, orjatare. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates ning silmi kujutleti ülidselt suurtena. Püramiidides asetsevatesse hauakambritesse paigutati koos muumiaga erinevad portreeskulptuurid, ehted ja muu tema vara. Muumia hauakamber ehiti erinevate rikkustega, et ta hauatagune elu tuleks igati rikkalik. Giza püramiidid sümboliseerivad hinge surematust ja hauatagusesse ellu uskumist. Püramiidide hiiglaslikud mõõtmed ühenduses lihtsa, kuid täiuslikult korrapärase vormiga jätavad vapustava elamuse. Püramiidides võib näha inimvaiu võitu aine üle. Giza püramiididest on kõige suurem ja kuulsam Cheopsi püramiid
haua juurde lohistatud. Lõunaseinal võtavad Hathor, Isis ja Anubis vaaraod teispoolsuses vastu. Lääneseina katavad väljavõtted "Amduati raamatust" ja kaksteist kükitavat paaviani märgivad öötunde, mis vaaraol oma teel peab läbima. Kõige huvitavam on põhjasein. Selle maaling jaguneb kolme ossa. Esimesel, parempoolsel stseenil on Tutanhamoni järeltulija Eje, seljas preestri pantrinahk ja peas sinine kroon, talitamas vaarao seisva Osirise-kujulise muumiaga suuavamisriitust. See maaling on kuninglike hauakaunistuste seas ainulaadne. Järgmisel tervitab Tutanhamonit jumalanna Nut. Põhjaseina viimasel pildil on Tutanhamon oma ka saatel ning Osiris embab teda teispoolsusse vastu võttes. Kogu hauakambri kaunistamiseks oli olnud aega alla 70 päeva, sest just nii kaua läks aega balsameerimise ja matuste korraldamisega. 4.3 Muumia paljastamine Tutanhamoni lahkamisel tuli nähtavale kakskümmend üks amuletti
Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust. Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask. Muumiaga koos asetati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks. Ka arhitektuuris pöörati enam tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele. Vaaraole hakati haukambrit ehitama juba tema võimulesaamise alguses kogu riigi jõududega.
Nad teadsid, et väikesel jumalad luuravad neid koguaeg. Inkad palvetasid oma jumalatele iga päev. Umbes korra kuus korraldas preester jumalate auks suure pidustuse, mis kestis vahel rohkem kui ühe päeva. Töölistele tähendas see vaba päeva ja kõik läksid pidustusele. Igal festivalil viidi läbi ohverdus, inimesi ohverdati väga harva, siis kui toimus näiteks sõda. Inkad uskusid hauatagusesse ellu ja surnukehad mummifitseeriti ning mõned pidustusel käidi ringi koos muumiaga. Iga juuni toimus kõige tähtsam sündmus- Päikese festival. Pidustused kestsid üheksa päeva, kogu rahvad tuli kokku ja kõik olid oma parimates rõivastes. Need pidustused päästsid maailma ja hoidsid päikese õnnelikuna. Neljandal päeval sirutasid kõik oma käed taeva poole ja tegid musitamise hääli, et päike kindlalt teaks, kui tänulikud inimesed talle on. 10 Haridus
tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning "surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva: "Tea, et omandanud selle raamatu, kuulud sa elavate hulka ja saavutad jumalate keskel suure mõju... See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle." Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ja piduliku tseremooniaga saadeti jumalate juurde läinud "päikesepoeg" viimasele teekonnale. Mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Preestrid ja vaarao sugulased hoolitsesid selle eest, et lahkunut ei ähvardaks hauataguses elus mingisugused hädaohud ja et jumalad võtaksid ta vastu kui omasuguse. Selleks oli püramiidi ruumide ustele ja seintele kirjutatud palve- ja nõiasõnu
mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning ,,surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva: ,,Tea, et omandanud selle raamatu, kuulud sa elavate hulka ja saavutad jumalate keskel suure mõju.... See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle." Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ning mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Vaarao sugulased ei unustanud ka hauataguses elus elamiseks vajaminevaid esemeid. Erilistesse varakambritesse ja ruumidesse pandi rikkalikult aardeid ning mitmesuguseid vaaraole kuulunud esemeid. Kui leinaaeg oli lõppenud, lõikasid inimesed esimest korda juukseid ja pesid näolt mustuse
(Kangilaski 2003). Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised 2 pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask (Spence 2000). Muumiaga koos astati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks (Plazy 2002). Ka arhitektuuris pöörati enam tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele
lbi. Varsti prast seda tabasid teda kummalised nrkushood. Inglismaale saabumise jrel sai surm Reedi ktte. Tutanhamoni lahkamisel Kairo likooli anatoomiainstituudis 11. novembril 1925 olid traagilised tagajrjed: varsti prast seda suri Alfred Lucas sdamerabandusse. Veidi hiljem suri vereringe puudulikkusesse professor Derry, kes oli teinud Tutanhamoni muumiasse esimese sisselike. Mlema teadlase surm, kuigi nad olid vaid lhikest aega tegelenud vaarao muumiaga, tekitas rahutust kogu maailma uurijate seas. Need ootamatud surmad panid sellest rkima isegi suurimad skeptikud, kes olid seni vaaraode needust vtnud puhta juhusena. Selline surm pidi alluma tepoolest jududele, millest lihtsalt pole mingit aimu. Mne aasta jooksul suri enneaegselt vi selgitamata phjustel kakskmmend kaks inimest, kes olid kokku puutunud vaarao hauaga vi osalenud Tutanhamoni muumiaga seotud teaduslikes tdes. Kahekmne kahest surnust olid kolmteist
oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning "surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist muumiale kõrva: "Tea, et omandanud selle raamatu, kuulud sa elavate hulka ja saavutad jumalate keskel suure mõju... See raamat jääb sulle toiduks all vaimude maailmas, ta annab su hingele igavese elu ja teeb seda, et kellelgi ei saa olla võimu sinu üle." Matusepäeval asetati kirst vaarao muumiaga rikkalikult ehitud raamile ja piduliku tseremooniaga saadeti jumalate juurde läinud "päikesepoeg" viimasele teekonnale. Mööda kinnist koridori jõuti püramiidi sisemusse, kus kirst paigutati uhkesse hauakambrisse. Preestrid ja vaarao sugulased hoolitsesid selle eest, et lahkunut ei ähvardaks hauataguses elus mingisugused hädaohud ja et jumalad võtaksid ta vastu kui omasuguse. Selleks oli püramiidi ruumide ustele ja seintele kirjutatud palve- ja nõiasõnu
pealkirjaga "Suu avamise raamat". "Suu avamine" oli kõige tähtsam matusetseremoonia osa muumia ettevalmistamisel. Lahkunu perekond luges palveid, samal ajal kui preester piserdas vett ja kasutas erilisi instrumente, et puudutada muumia suud: roosakast ränikivist konksu, hallikasrohelisest kivist nuga, vaase, väikesi kivist nuge, võideid, õlisid jpm. Ilma selle rituaalita ei saanud surnu teises ilmas süüa, juua, rääkida ega liikuda. Viimaks lasti kirst koos muumiaga pika köie abil hauda, kus hauakaevajad selle vastu võtsid. 16 Hauatagune elu ja Osirise kohus. Hauatagust maailma kujutlesid egiptlased endile Ialu pühade väljade näol (Iaru/Jalu õiglaste/vagade väljad), kust voolab läbi maa-alune Niilus, mida mööda sõidavad oma laevades päikesejumal Ra ja teised taevatähed. Nagu Niilus oli Egiptuses ainukeseks teeks, nii
See on asutatud 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt, kelle monument asub ka peahoone taguses väikeses pargis. Pärast me möödume, sellest kujust, siis ma pööran tähelepanu sellele korraks. Peahoonet hakkati ehitama 1804 aastal ja see valmis 1809 aastal. Arhitektiks oli Johanna Wilhelm Krause. Peahoone pidulik aktus toimus 3. Juulil 1809. Siin asub ka alatest 1868. aastast kunstimuuseum. See on ainuke muuseum Eestis, kus saab kohtuta ehtsa Egiptuse muumiaga. Värvilises Pompei stiilis seinamaalingutega saalides saab vaheldumisi nautida nii graafika-, maali-, kui ka ikooninäitus. Ülikooli peahoone pööningul asub selline huvitav koht nagu ajalooline kartser, kus omal ajal istusid üliõpilased, kes olid rikkunud avalikku korda ja ülikoolis kehtinud reeglite vastu eksinud. Kartserikaristuse määras ülikoolis kohus. Paljud üliõpilased jäädvustasid oma kartseris viibimise joonistuste, salmide või monogrammidega seintel, lagedel ja ustel.
Isis, Seth, Ra. Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Ta suhtles ise teiste jumalatega või volitas selleks preestreid. Kogu vanaegiptuse kunsti mõjutas uskumus, te inimese elu võib jätkuda pärast surma, sellepärast oli kunsti eesmärgiks surnutele hauataguse elu kindlustamine. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Hinge asupaigaks sobisid ka portreeskulptuurid, mis aetati samuti koos muumiaga hauda. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. 5)Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. 6)Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba eluajal püramiide ehitada, sest nende ehitamiseks kulus tohutult aega. Ehitajate kasutuses olid ainult kõige lihtsamad abivahendid kangid ja
tagasi hävinud tsivilisatsiooni parimaks säilmeks, kirjutab BBC. Muumia on umbes 30-aastane naine, kes võis kuuluda Moche hõimu kõrgkihti ning kes suri umbes aastal 450. Lisaks leiti ohvriks toodud teismelise tüdruku skelett, kellel oli ikka veel poomisnöör ümber kaela. Peruu ja USA arheoloogid leidsid muumia Peruu põhjarannikult Trujillo lähedalt kunagisest riituskeskusest El Brujost. USA Tulane`i ülikooli antropoloog John Verano ütles, et muumiaga kaasas olnud iluasjad nagu näiteks kuldehted, viitavad naise tähtsale positsioonile. Samas üllatas arheolooge naise juurest leitud sõjanuiad. «Võimalik, et ta oli naissõdalane. Või olid sõjanuiad ja odad võimusümbolid, mida mehed talle hauapanustena kaasa panid,» selgitas Verano. Arheoloogide arvates oli naine vähemalt ühe lapse sünnitanud, kuid pole teada, kuidas ta suri. Lugu Peruu muumialeiu kohta saab lugeda ajakirja National Georgaphic juuninumbrist.
Ka nö ülempreester ja peaminister oli kuninga käsualused. Kuningas oli polügaamne, tema naised olid valdavalt alistatud piirkonna aristokraatide tütred. Tema peanaine oli reeglina valitseja õde. Peanaise poegade hulgast valis ta oma järglase (ei kehtinud primogenituur). Sageli võttis ta selle poja kaasvalitsejaks. Valitseja samastus päikesejumala Intiga täielkult. Tema surnukeha mumifitseeriti ning neid surnukehi kanti protsessioonidel avalikkuse ees. Muumiaga kaasnes ka muumiakultus ning olid kinnintatud suured valdused, mis seda kultust üleval pidasid. Seetõttu ei saanud järgmine kuningas ka eelmise valduseid, sest need valdused jäid muumiale ja tema perekonnale, kes jäid muumia hooldajateks. Kuningas pidi omale uued valdused vallutustega hankima. Kuningas resideerus Cuzcos. Seal asus Inti tempel, suur keskväljak, mis oli inkade arusaamise järgi maailma keskpunkt. Lisaks oli linnas kindlus-tempel. Linn oli jagatud nelja põhikvartalisse.
· Olla usutav · Viia lood ootamatute pöördepunktideni Temaatiliselt jagatakse novellid kolmeks tsükliks: · Hirmujutud. Läbivateks teemaddeks on õudus, surm ja kannatused. Sageli on peategelane noor ilus naine, kes sureb tiisikusse. Naised on tavaliselt kahvatud, salapärased ja haiglaslikult tundlikud. ,,Reetlik süda", ,,Must kass", ,,Kaev ja pendel". · Teaduslikfantastilised jutud, mis põhinevad teaduse ja tehnika saavutustel. ,,Mõni sõna muumiaga" · Detektiivilood, mille tugevaks küljeks on sündmuste loogiline analüüs ja arutluse keerdkäigud. ,,Mõrv Rue Morgue'l", ,,Kuldmardikas" Novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, põnevus, lakoonilisus. Kujutamislaas on realistlik. ,,Reetlik süda" See novell räägib väga närvilisest ja haigest inimesest, kelle haigus on teravdanud ta meeli täielikult, nii et ta kuuleb hääli, mida tavainimese kõrv ei taba.
avamise raamat". "Suu avamine" oli kõige tähtsam matusetseremoonia osa muumia ettevalmistamisel. Lahkunu perekond luges palveid, samal ajal kui preester piserdas vett ja kasutas erilisi instrumente, et puudutada muumia suud: roosakast ränikivist konksu, hallikasrohelisest kivist nuga, vaase, väikesi kivist nuge, võideid, õlisid jpm. Ilma selle rituaalita ei saanud surnu teises ilmas süüa, juua, rääkida ega liikuda. Viimaks lasti kirst koos muumiaga pika köie abil hauda, kus hauakaevajad selle vastu võtsid. Hauatagune elu ja Osirise kohus. Hauatagust maailma kujutlesid egiptlased endile Ialu pühade väljade näol (Iaru/Jalu õiglaste/vagade väljad), kust voolab läbi maa-alune Niilus, mida mööda sõidavad oma laevades päikesejumal Ra ja teised taevatähed. Nagu Niilus oli Egiptuses ainukeseks teeks, nii liiguvad ka taevatähed, päike ja kuu mööda maa-alust Niilust. Vastavalt
annaabi.ee 
