Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma?
  • Mis on sport Mis on ühiskond?
  • Mida arvestatakse spordina?
  • Millised spordialad omavad suuremat tähtsust ühiskonnas?
  • Keskkonna sotsiaalsete süsteemide suhtes?
  • Kuidas seda muuta?
  • Millist tähendust omavad spordireeglid kooli kehalisele kasvatusele?
  • Mis on sotsialiseerumine?
  • Mis on sotsialiseerumine?
  • Kui see ei ole õige miks inimesed seda usuvad?
  • Millal on lapsed valmis tegelema spordiga?
  • Millised kogemused on lapse arengust lähtuvalt enam väärtustatud?
  • Millal on lapsed valmis tegelema spordiga?

Lõik failist


Lennart Raudsepp
Roomet Viira

SPORDISOTSIOLOOGIA



Alljärgnev
õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi
sotsioloogiasse. Kuna
sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe
üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise
õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise
õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu
küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga.
Õppevahend
koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade
spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja
ühiskonna vahelisi seoseid . Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad
teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega . Paljusid
spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus- kuidas toimub
endiste sportlaste üleminek “normaalsesse” ellu ning milliste
probleemidega nad sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad.
Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi
sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused
nagu - millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks
võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid
ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist
on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on
tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks,
kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on
huvitav nende probleemide üle arutleda.
Õppevahendi
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31 Nimetu #32 Nimetu #33 Nimetu #34 Nimetu #35 Nimetu #36 Nimetu #37 Nimetu #38 Nimetu #39 Nimetu #40 Nimetu #41 Nimetu #42 Nimetu #43 Nimetu #44 Nimetu #45 Nimetu #46 Nimetu #47 Nimetu #48 Nimetu #49 Nimetu #50 Nimetu #51 Nimetu #52 Nimetu #53 Nimetu #54 Nimetu #55 Nimetu #56 Nimetu #57 Nimetu #58 Nimetu #59 Nimetu #60 Nimetu #61 Nimetu #62 Nimetu #63 Nimetu #64 Nimetu #65 Nimetu #66 Nimetu #67 Nimetu #68 Nimetu #69 Nimetu #70 Nimetu #71 Nimetu #72 Nimetu #73 Nimetu #74 Nimetu #75 Nimetu #76 Nimetu #77 Nimetu #78 Nimetu #79 Nimetu #80 Nimetu #81 Nimetu #82 Nimetu #83 Nimetu #84 Nimetu #85 Nimetu #86 Nimetu #87 Nimetu #88 Nimetu #89 Nimetu #90 Nimetu #91 Nimetu #92 Nimetu #93 Nimetu #94 Nimetu #95 Nimetu #96 Nimetu #97 Nimetu #98 Nimetu #99 Nimetu #100 Nimetu #101 Nimetu #102 Nimetu #103 Nimetu #104
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 104 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nikegirl1101 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Suulise eksami (11 küsimuse) konspekt

SPORDISOTSIOLOOGIA EKSAMIPILETID 7. Rekordite kinnismõte: DSV-d rõhutavad rekordite püstitamist ja ületamist igal võimalikul tasandil ja moel ning nende kaudu saavutada surematuse modernne versioon. 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui 5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine (kirjelda globaliseerumise teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil; millised on spordi Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja kommertsialiseerumise olulisemad tunnused) selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist,

Spordisotsioloogia
thumbnail
12
docx

Spordisotsioloogia kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spo

Spordisotsioloogia
thumbnail
6
docx

Spordisotsioloogia kordamise küsimused

KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spo

Sotsioloogia
thumbnail
10
docx

Spordiliikumise alused eksamiks

„Spordiliikumise alused“ SPORDI ÕIGUSKESKKOND JA SPORDIPOLIITIKA 1. Nimeta seadusi, mis reguleerivad Eestis sporti. (7)  Eesti Spordiseadus  Mittetulundusühingute seadus  Kutseseadus  Hasartmängumaksu seadus  Eesti Kultuurkapitali seadus  Riigieelarve seadus  Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta?  ESH on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile sp

Spordijuhtimise alused
thumbnail
11
doc

Noored ja sport

NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
16
doc

Moraali ja eetika kasvatus spordis

TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4.

Psühholoogia
thumbnail
2
doc

Sport - kas kultuur, äri või poliitika

Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest peale, kus inimesed na

Eesti keel
thumbnail
3
pdf

Essee - Sport Eestis

Sport Eestis- olla või mitte olla. Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik.

Kehaline kasvatus ja sport




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun