Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sport - kas kultuur, äri või poliitika (0)

1 HALB
Punktid

Sport -kas kultuur, äri või poliitika


Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga , sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall . Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed.
Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater, kino ja muusika -see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune „mootor”. Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest peale, kus inimesed nautisid seda. See on neile orjatöö kõrval suur lõbu. Eriti pakkus neile huvi avatseremoonia ja võistlejate autasustamine . See oli ka võistlejate endi jaoks väga õnnis hetk, kus neile esialgu anti loorberipärg ja hiljem ka medal.
Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus , teiselt poolt äri – nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi.
Andrus Veerpalu, Tiit Sokk , vennad Tõnisted, Indrek Pertelson – need nimed eestlastele laiemat tutvustamist ei vaja. Enamik meist oskab nimetada nii spordiala , millega nad loorbereid on teeninud, kui ka tipptulemused.Aga vähem teatakse mis äridega nad tegelevad. Sportlased vajavad teisi sissetulekuid peale oma heade tulemuste eest palka saades .Olümpiavõitja Tiit Sokk peab pubi ja korvpallikooli. Soku Korvpallikooli MTÜd ei asutatud kasumi teenimiseks, pigem sai see tehtud murest koduse korvpalli tuleviku pärast.Kuid kõigil ei lähe nii hästi ettevõtmisega.Indrek Pertelsoni spordiklubi Arigato sai umbes aasta toimida kuna läks pankrotti ja müüdi ära.
Äriks võib nimetada ka dopinguga patustamist. See on omamoodi äri sportlastel, kes soovivad sellega ennast rikkuda ja panna ennast suure pinge ja surve alla. Väga hea näide sellest, on viimastelt olümpiamängudelt Pekingist, kus jäi vahele päris palju sportlasi. Kuid peamisteks olid ikkagi Valgevene vasaraheitjad, kes olid ka minu eeskujud . Nad riskisid ja seekord ei läinud neil õnneks.Üks sai neist isegi eluaegse võistluskeelu.
Ka poliitika on spordiga väga tihedalt seotud. Seda just eelkõige tippspordist lahkunud atleetide näol, kes on tulnud poliitikasse just selleks, et saata korda midagi uut spordis poliitika kaudu-suuremad rahalised toetused ja sponsurlus. Neil, kes on tippspordist läinud riigikokku, on kõige parem arusaam hetke seisust spordit. Üks huvitavamaid näiteid spordi ja poliitika seose vahel on Los Angelese ja Moskva olümpiamängude boikoteerimine, kus venelased ei läinud Ameerikasse ja ameeriklased ei tulnud Moskva Olümpiamängudele-seda võime nimetada rahvusvaheliseks poliitikaks.
Alates sellest, kui on korraldatud kaasaegseid olümpiamänge, siis on olnud võidu hind ja võidu tahe atleetidel väga suur. Suurvõistluste võit on võit iseenda üle. Sa tead, milleks oled koguaeg valmistunud ja sa sisendad endale pidevalt, et sa oled selleks suuteline ja võimeline. Kui liikuda ajas tänapäeva, siis võidu hind on läinud palju suuremaks ja olümpiavõitu ootavad kõik sinna pääsejad.Võidu hind on tänu sellele nii suur, et konkurents on eriti tugev ja paneb proovile kõikide medalivõitjate närvid.
Sport ongi kõige vajalikum eluallikas, mida mina isiklikult vajan.Sest see hõlman kõiki ühiskonna probleeme, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Kuid kõige enam seostub mulle sõnaga sport ikkagi kultuur, poliitika ja äri, sest nendest sõltub sport ja ka vastupidi. See on paika pandud juba enne meie ajaarvamist.Nagu aeg on näidanud, siis ka teadmine spordist on kasvanud, seda eelkõige atleetide fännide näol. Kunagi ei ole õige endasse koguda teadmisi, millest sa aru ei saa.
Tõnis Liiber
10.klass
Sport - kas kultuur-äri või poliitika #1 Sport - kas kultuur-äri või poliitika #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ogalik112 Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Sport-äri või kultuur
1
doc

Sport-äri või kultuur?

Sport-äri või kultuur? Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi.Äri ja kultuur käivad spordiga käsikäes.Sporti hakkab üle võtma äri,kuna suured rahad on mängus ja kõik tahavad teenida palju raha.Kas siis kultuur hakkab tahaplaanile jääma? Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri ­ nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal

Kirjandus
Nimetu
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

Kategoriseerimata
Spordi- ja korvpallipsühholoogia
22
doc

Spordi- ja korvpallipsühholoogia

Referaat Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja miks mõjutab vaimne valmisolek sportlaste saavutusi. Kuidas saab oma vaimset tugevust treenida ja kes aitab sind sellega. Tahtsin teada saada, miks atleetidel on üks päev väga tugev, samas teisel päeval nad kukuvad läbi. Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi spordis. Kui üldse tahta selles valdkonnas läbi lüüa, siis peab kindlasti olema vaimselt tugev. Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog

Uurimustöö alused
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Olümpiaprintsiibiks nimetatakse Pierre de Coubertini formuleeritud tõdemust "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Olümpiaorden on ROK-i peamine autasu olümpialiikumise edendamise eest. Selle saavad isikud, kelle tegevus on olümpiaideede järgimisel eeskujuks, kel on silmapaistvaid saavutusi spordis või kes on andnud olulise panuse olümpialiikumisse. Olümpiaküla on olümpiamängudel osalejatele mõeldud elamisala. Esmakordselt oli olümpiaküla kasutusel 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel. Olümpiamargid - esimesed olümpiateemalised postmargid tulid käibele juba 1896. aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse

Kehaline kasvatus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Inimese kehas eristatakse nelja põhi- on epiteel-, side-, list koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikudet. lihas- ja närvikude Epiteelkude katab keha välispinda, samuti õõnsate elundite sisepindu ning moodustab näärmeid. Sellise paigutuse tõttu on epiteelkoel alati vaba pind ­ see Epiteelkude katab on pööratud kas kehast väljapoole või siis keha õõnsate struktuuride sisemusse. keha välispidiselt Epiteelkoele on üldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vähe raku- ja õõnsate elundite vaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide sisepindu ning arvu järgi. Näiteks ühekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente moodustab veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja pal-

Inimeseõpetus
Eetika eksam
4
pdf

Eetika eksam

Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada pea kogu eetika oli vooruseetika. Vana-Kreeka eetika keskne küsimus oli, millised on inimestes need voorused, mida täiustades saavutatakse harmooniline ja õnnelik elukorraldus polises. Aristotellikus moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid)

Ühiskond
NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Laste- ja Noortelaager 4. Valgemetsa Noortelaager 498 / 498 498 / 645 408.- 5. Kurtna Noortelaager 185 / 184 183 / 183 367 / 625 368.- 6. Romaskino Tiigrid 191 / 191 191 / 330 048.- Noortelaager 7. Kloogaranna Noortelaager 150 / 138 6/6 144 / 145 152.- 8. Relvo Sport Noortelaager 56 / 56 56 / 80 640.- 9. Rutja Noortelaager 3/3 3 / 3 024.- 10. Pärlselja Noortelaager 4/4 4 / 5 760.- 11. Vaibla Noortelaager 8/7 7/ 10 080.- 12. Pariisi Noortelaager 2/2 2 / 2 304.-

Ühiskond
12-klassi teise poole ajaloo konspekt
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

1938 loodi Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) 1930-il aastail anti välja Eesti Entsüklopeedia (EE), toimetajaks Richard Kleis. Peatähelepanu oli suunatud rahvusteadustega tegelemisele. Näiteks arendati eesti keelt (Johannes Aavik (mõtles välja uusi sõnu), Johannes Voldemar Veski (koostas Eesti Õigekeelsussõnastiku), Andrus Saareste (uuris Eesti murdeid). Varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. Tuntumad ajaloolased: Harri Moora (Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog), Hans Kruus (ärkamisaja uurija, koostas teose ,,Eesti Ajalugu"). Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu", autoriteks Sepp, Libe, Vasar, Oinas. Rahvaluule kuulsaim luuletaja oli Oskar Loorits. Botaanika ja sordiaretuse kuulsaim tegelane oli Theodor Lippmaa. Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused, näiteks:

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun