Sport - kas kultuur, äri või poliitika (0)

Sport -kas kultuur, äri või poliitika

Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga , sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall . Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed.
Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater, kino ja muusika -see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune „mootor”. Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest peale, kus inimesed nautisid seda. See on neile orjatöö kõrval suur lõbu. Eriti pakkus neile huvi avatseremoonia ja võistlejate autasustamine . See oli ka võistlejate endi jaoks väga õnnis hetk, kus neile esialgu anti loorberipärg ja hiljem ka medal.
Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus , teiselt poolt äri – nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Sõnum on seda efektiivsem, mida tugevamalt seda eksponeeritakse ja spordis on selleks palju võimalusi.
Andrus Veerpalu, Tiit Sokk , vennad Tõnisted, Indrek Pertelson – need nimed eestlastele laiemat tutvustamist ei vaja. Enamik meist oskab nimetada nii spordiala , millega nad loorbereid on teeninud, kui ka tipptulemused.Aga vähem teatakse mis äridega nad tegelevad. Sportlased vajavad teisi sissetulekuid peale oma heade tulemuste eest palka saades .Olümpiavõitja Tiit Sokk peab pubi ja korvpallikooli. Soku Korvpallikooli MTÜd ei asutatud kasumi teenimiseks, pigem sai see tehtud murest koduse korvpalli tuleviku pärast.Kuid kõigil ei lähe nii hästi ettevõtmisega.Indrek Pertelsoni spordiklubi Arigato sai umbes aasta toimida kuna läks pankrotti ja müüdi ära.
Äriks võib nimetada ka dopinguga patustamist. See on omamoodi äri sportlastel, kes soovivad sellega ennast rikkuda ja panna ennast suure pinge ja surve alla. Väga hea näide sellest, on viimastelt olümpiamängudelt Pekingist, kus jäi vahele päris palju sportlasi. Kuid peamisteks olid ikkagi Valgevene vasaraheitjad, kes olid ka minu eeskujud . Nad riskisid ja seekord ei läinud neil õnneks.Üks sai neist isegi eluaegse võistluskeelu.
Ka poliitika on spordiga väga tihedalt seotud. Seda just eelkõige tippspordist lahkunud atleetide näol, kes on tulnud poliitikasse just selleks, et saata korda midagi uut spordis poliitika kaudu-suuremad rahalised toetused ja sponsurlus. Neil, kes on tippspordist läinud riigikokku, on kõige parem arusaam hetke seisust spordit. Üks huvitavamaid näiteid spordi ja poliitika seose vahel on Los Angelese ja Moskva olümpiamängude boikoteerimine, kus venelased ei läinud Ameerikasse ja ameeriklased ei tulnud Moskva Olümpiamängudele-seda võime nimetada rahvusvaheliseks poliitikaks.
Alates sellest, kui on korraldatud kaasaegseid olümpiamänge, siis on olnud võidu hind ja võidu tahe atleetidel väga suur. Suurvõistluste võit on võit iseenda üle. Sa tead, milleks oled koguaeg valmistunud ja sa sisendad endale pidevalt, et sa oled selleks suuteline ja võimeline. Kui liikuda ajas tänapäeva, siis võidu hind on läinud palju suuremaks ja olümpiavõitu ootavad kõik sinna pääsejad.Võidu hind on tänu sellele nii suur, et konkurents on eriti tugev ja paneb proovile kõikide medalivõitjate närvid.
Sport ongi kõige vajalikum eluallikas, mida mina isiklikult vajan.Sest see hõlman kõiki ühiskonna probleeme, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Kuid kõige enam seostub mulle sõnaga sport ikkagi kultuur, poliitika ja äri, sest nendest sõltub sport ja ka vastupidi. See on paika pandud juba enne meie ajaarvamist.Nagu aeg on näidanud, siis ka teadmine spordist on kasvanud, seda eelkõige atleetide fännide näol. Kunagi ei ole õige endasse koguda teadmisi, millest sa aru ei saa.
Tõnis Liiber
10.klass