Essee - Sport Eestis (0)

Sport Eestis- olla või mitte olla.
Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad , isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport , jooks, võimlemine, jalgpall, poks , ujumine ja uisutamine . 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport , endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine , jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik. Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike, sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest, keskkonnast ning loomulikult ajast. Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid , eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud , olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine ? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud... Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid. Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust, vähmustesse kuuluvusest, varanduslikust seisundist või mõnest muust tunnusest õigus osaleda spordis. Iga teotahteline inimene tahab midagi ära teha, midagi osata, saavutada. Kordaminekud, edu või ka teatud tasemel püsimine parandab enesetunnet , tõstab eneseusku ja tiivustab, aitab kaasa hea maine kujunemisele ümbritsevate silmis , aitab leida sõpru. Psühholoogid peavad eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu tähtsaks eelduseks . Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe , distsiplineeritus ja suur töövõime on omadused, mis aitavad igal elualal, eriti siis, kui vaimu harimist pole unarusse jäetud. Liikumisvaegus kujundab inimeses välja selliseid iseloomujooni, mille üldnimetus on mugavus. See väljendub nii töössesuhtumises, isikliku elu korraldamises kui ka suhtlemises. Igapäevaelus on sport inimese kõrvalekaldumatu püüdlus laiendada oma võimete piire , terve emotsioonide maailm, inimestevaheliste suhete kompleks , populaarne vaatemäng, tänapäeva üks massilisemaid sotsiaalseid liikumisi , tähtsamaks viisiks inimeste ettevalmistamisel tööks ja ühiskonnale muuks vajalikuks tegevuseks, eetilise ja esteetilise kasvatuse vahendiks jne. Sportimise motivatsiooni käsitlevates uuringutes tuleb eneseteostuslik aspekt alati esile ja see on omane spordielu kõigile tasanditele. Eneseteostuse väline tunnus on spordis konkreetne tulemus, rekord , võit jms., seesmine aga individuaalne edasiminek, tervise-ja enesetunde paranemine, endast (laiskusest) jagusaamine. Isiksuse eneseteostus on üldjuhul positiivse suunaga - eesmärk on areneda, luua. Sportlikke võimeid ja oskusi omaval inimesel on kergem elada, sest saavutatu loob teatud enesekindluse , see omakorda aitab suhelda. Väga paljudes elusituatsioonides, mis nõuavad kehalist tublidust, ei pruugi pealtvaatajaks jääda, kaasalöömine aga annab eneseteostusliku rahulduse . Spordist on ikka ja jälle midagi kirjutatud. On kirjutatud varem st. väga ammu , on kirjutatud täna ja ilmselt kirjutatakse ka tulevikus. Küll läbib neid kirjutisi ühine joon, et sport on oma põhiolemuses muutumata ja samas alati uus. Siit ka järgmised mõtted: sport on igavene ...; sport on reaalne...; spordis pole tagauksi...; spordis ei maksa minevik ...; sport liigutab rahvast...; spordis pole miski võimatu...; spordis on kõik võrdsed...; sport on must ja valge...; sport on alati uus... Nende mõtete taustal on asja olemust igati kerge mõista ja üheselt kirjeldada. Lisada on niipalju veel, et kahju on neist, kes sporti ei armasta. Kuivõrd tühi võib nende elu olla! Kokkuvõtteks tahan öelda, et on meeldiv tõdeda spordi suuremat populaarsust eesti rahva hulgas. Tervisesport on popularne nii noorte kui eakate hulgas. Inimesed mõistavad spordi positiivset mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele. Nad panustavad järjest rohkem sporti ja pikendavad sellega oma aktiivset töö-ja pereelu. Eluiga pikeneb ja selle kvaliteet paraneb . See säilitab riigi ja rahva järjepidevuse. Tähelepanu väärivad Eesti tippsportlased. Väikese Eesti riigi kohta on meie sportlaste saavutused märkimisväärsed ka maailmakaardil. Loodetavasti võrsub noorte hulgast tugevaid tipptegijaid ka edaspidi. Lõpetuseks tahaksin öelda, et inimese eneseteostuse alustoeks on jõukohane sportlik eluviis, mis tagab vaimse ja füüsilise aktiivsuse, vitaalsuse ja tegusa pikaealisuse.
Koostas: Margit Mathiesen 2.a. email . [email protected] Kehakultuuriteaduskond AÜ Aine: Sport ja ühiskond Õp. Kalle Voolaid