Spordisotsioloogia kordamisküsimused (0)

KORDAMISKÜSIMUSD
1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid)
Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes.
Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on:
- kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad;
- kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade;
- määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu;
- uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis;
- selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena);
- uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas.
Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see
eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega . Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks aladistsipliin kui legitimeeritud uurimisvaldkond olema määratletud, aktsepteeritud ja integreeritud suurema uurimisvaldkonna poolt.
Spordisotsioloogia rakenduslikul suunal huvitutakse enam spordist (sh spordiorganisatsioon ja -korraldus), sporditeadustest ja spordi teemadest, püütakse empiiriliste sotsioloogiliste uuringute kaudu sporti edendada ja aidata ning nähakse end paiknevat pigem sporditeaduste kui sotsioloogia väljal. Teoreetilisel
suunal huvitutakse pigem sotsioloogiast või kultuuriuuringutest, sotsiaalsetest või kultuurilistest probleemidest ja protsessidest, ollakse kriitilisemalt häälestatud ning nähakse end pigem sotsioloogia väljal paiknevana.
2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria – funktsionalism ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse
sporti)
Funktsionalistliku teooria kohaselt on igal ühiskonna osal oma kindel funktsioon, mis aitab kaasa ühiskonna säilimisele ja toimimisele. Selle kohaselt on sport tähtis, sest aitab inimeste tervist hoida ja parandada. Õpetab arvestama teiste inimestega hoolimata nende soost, rassist ja klassist ning tagab isikliku arengu.
Konfliktiteooria näeb ühiskonda kui sotsiaalsete struktuuride ja suhete süsteemi, mis on vormitud lõpptulemusena majanduslike jõudude poolt. Oletatakse, et raha, rikkus ja majanduslik võim vormivad seda, kuidas ühiskond on organiseeritud ning kuidas see toimib. Samuti ollakse seisukohal, et sotsiaalne elu pöörleb majanduslike huvide ümber ja et inimesed kasutavad oma majanduslikku võimu sundimaks ja manipuleerimaks teisi aktsepteerima nende maailmavaadet kui õiget. Konfliktiteooria järgi aitab sport inimestel mõtted ja tähelepanu argielu probleemidelt kõrvale juhtida. Sport tagab majanduslikku võimu omajate huvid.
3. Spordi ajalooline kujunemine (kirjelda spordi konstrueeritud olemust, spordialade institutsionaliseerimise protsessi, globaalse spordi kujunemist ja levimist)
Konstrueeritud olemus: Midagi ei ole olemas enne, kui see on konstrueeritud. Ja miski ei püsi, kui seda ei konstrueerita üha uuesti ja uuesti. See kehtib ka spordi kohta üldiselt ning üksikute spordialade puhul eriti. Sport on sotsiaalne konstruktsioon , suure abstraktsiooniastmega mõiste ning vaatamata sellele, et “spordi“, kui sõna ja tegevuse, algkodu võib dateerida küllaltki täpselt nii ajas kui ruumis Inglismaale , ei oma sport üht unifitseeritud ajalugu. Olulisim ongi mõista, et sport ei oma olemuslikku, eelantud definitsiooni; see ei ole konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis -kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka
spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid , aeglaselt modifitseeritud selleks, et ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi.
Spordialade institutsionaliseerimine: Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille abil mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku hulgas ( Pearson 1976). Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks reegliteks. Spordialade loomise aluseks on inimese keha ise, selle liikumine, liigutused ja võimed; looduslik ja tehislik keskkond; aastaajad; tehnoloogia täiustumine või uued materjalid/vahendid – kõik pakuvad lõpmatuid võimalusi uute alade sünniks.
Globaalne spordi kujunemine: Kui võitluslikud kultuslikud tegevused, rahvamängud ja füüsilised ajaviite tegevused on eksisteerinud kogu maailmas, ja niisama hästi kui igal ajastul, igas kultuuris, siis pole
tõenäoliselt olemas mingisugust spordi “suurplaani”, s.t sihiteadlikku spordi ja spordialade moodustamist, vaid sport ja spordialad on esile kerkinud ja arenenud kavandamatult.
Inglise termin ja nähtus “sport” võeti teiste riikide poolt omaks kui üldmõiste spetsiifilise ajaviitelise vormi kohta järk-järgult spordi levimisel. Sport kui inglise ajaviitevorm, mis levis 1850 ja 1950 aastate vahel paljudele teistele maadele omab teatavaid eristatavaid ühiseid tunnusjooni, mis põhjendasid nende nimetamist sellisena, s.t “spordina”.
Globaalsed sportistumise protsessid omavad viit rahvusvahelist mõõdet:1) inimeste (turistid, migrandid , pagulased, tööjõud ) liikumine; 2) rahvusvaheliste korporatsioonide toodetud tehnoloogia liikumine üle riigipiiride; 3) majanduslik mõõde, mis tähendab raha üleilmset liikumist; 4) meediakujutiste ja informatsiooni (ajalehed, ajakirjad, raadio, TV, film , video, internet ) liikumine; 5) ideede, ideoloogiate ja sotsiaalsete liikumiste levimine.
Spordis endas või viimastel aastakümnetel täheldada kahesuunalist arengut: üheltpoolt “spordi sportistumine” ja teisalt “spordi anti-sportistumine”. Paljudes riikides on “spordi sportistumine” kaasa toonud riigi ja/või erasektori poolt finantseeritud tippspordi süsteemi kujunemise. Sellele spordivormile on omased liialdused, nagu lapstööjõud , doping ja kahjulikud treeningmeetodid. Spordi äärmuslikele vormidele leidus poolehoidjaid ka juba XX sajandi alguskümnendeil.
Spordi levimine leidis aset samal ajal maailmaturu ja koloniaalimpeeriumide moodustumisega. Maailmasüsteemis leidis aset perifeeria sõltuvuse areng, mis tõi kaasa traditsiooniliste pärismaiste ajaviite tegevuste ja mängude asendamise modernse spordiga. Selle protsessi iseloomustamiseks on kasutatud nii kolonialismi , kultuurilise katastroofi kui ka lääne (Briti ja Ameerika) spordi hegemoonia mõisteid.
4. Modernse spordi tunnused (nimeta ja kirjelda modernse spordi põhitunnuseid – Allen Guttmanni põhjal)
Allen Guttmanni kohaselt sisaldavad modernsed domineerivad spordi vormid (DSV) seitset seotud tunnust:
1. Ilmalikkus: DSV-d ei ole otseselt ühenduses religioossete uskumuste või rituaalidega. Need on pigem meelelahutuse ja isikliku kasu allikaks käegakatsutavas materiaalses maailmas;
2. Võrdsus: DSV-d põhinevad ideel, et osalemine ei tohiks olla reguleeritud sünniõiguse ega sotsiaalse taustaga ning kõigil võistlusel osalejatel oleks võrdsed võistlustingimused, sõltumata kes nad on ja kust nad pärit on;
3. Spetsialiseerumine: DSV-d on domineeritud spetsialistide osalemise poolt ning sportlased pühenduvad kitsalt ühele teistest spordialadest reeglite abil eristunud spordialale, võistlusele või distsipliinile. Vastavalt on ka varustus (ja spetsialistid ) spetsiaalselt valmistatud (ja pühendunud);
4. Ratsionaliseerimine: DSV-d koosnevad reeglite ja strateegiate kogumist. Reeglid määravad eesmärgid ja kuidas neid saavutada; reguleerivad varustust, mängutehnikat ja osalemistingimusi. Strateegiad sünnitavad ratsionaalselt kontrollitud treeningmeetodid;
5. Bürokratiseerimine: DSV-d on kontrollitud keerukate organisatsioonide poolt rahvusvahelisel, rahvuslikul ja kohalikul tasandil. Inimesed nendest organisatsioonidest kinnitavad reeglid ja kontrollivad nendest kinnipidamist, organiseerivad sündmusi, kinnitavad rekordid, teostavad sportlaste jt spordi osaliste järelevalvet ja karistavad neid;
6. Kvantifitseerimine: DSV-d iseloomustab numbrite , mõõtmise ja statistika rohkus . Kõik, mida saab taandada ajale, distantsile, skoorile jne saab mõõdetud ja talletatud. Statistikat kasutatakse saavutuse kinnitusena;
7. Rekordite kinnismõte: DSV-d rõhutavad rekordite püstitamist ja ületamist igal võimalikul tasandil ja moel ning nende kaudu saavutada surematuse modernne versioon .
5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine
Kirjelda globaliseerumise ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil: Globaliseerumine ei ole ühesuunaline protsess: see toob kaasa rahvusvahelise, rahvusliku ja kohaliku läbipõimumise täiesti uuel moel. Spordis loob globaliseerumine pingevälja, milles suhted määratletakse pidevalt uuesti. Normid ja organisatsioonilised struktuurid , mida spordiorganisatsioonid ennemalt arvasid olevat kestvad, asetatakse kahtluse alla.
1) Lokaalne tasand hõlmab kolme võtmevoolu (Houlihan): Esimene puudutab kultuuritarbekaupu, mis ringlevad turul (s.h spordikaubad ja spordiülekanded televisioonis). Teine vool asetseb poliitilises sfääris ja on keskendunud riigi kui organisatsioonilise vormi, kuid ka kui tähenduste looja, tegevustele. Kolmas vool on “elulaad” (“form of life”), mida ta kasutab viitamaks “habituaalsele lootusele ja meelelaadile”, mis määratlevad igapäevast elu.
2) Rahvuslik tasand: riigisisene spordiorganisatsiooniline tegevus. Rahvusliku identiteedi arendamine, säilitamine ja täiustamine on iga riigi, milles spordi roll on oluliseks tunnistatud, võtmevastutused.
3) Rahvusvaheline tasand (Houlihan): Ülemaailmset spordi infrastruktuuri iseloomustavaks tunnusjooneks on esiteks rahvusvaheliste spordialaföderatsioonide esilekerkimine, mis on üksikute spordialade reeglite üle otsustajad ja spordi arengu peamised esindajad (seda koos teiste ülemaailmsete spordiorganisatsioonidega nagu ROK ja GAISF ning valitsustevaheliste organisatsioonidega nagu näiteks Euroopa Liit). Teise tunnusjoonena on järjepidevad ülemaailmsed spordisündmused nagu üksikalade maailmameistrivõistlused või suured mitmekülgsed sündmused, näiteks Olümpiamängud , mille organiseerimises osalevad nii valitsused kui ka ülemaailmsed spordiorganisatsioonid. Viimasena mainitakse ära seda, et globaliseerumise infrastruktuur on lõpule viidud suure rahvusvaheliste spordikaupade tööstuse kiire arengu ja innustunud meedia ja eriti televisiooni spordi hõlmamise poolt.
Millised on spordi kommertsialiseerumise olulisemad tunnused:

• Suure valikuvõimalusega turg
  
• Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist
  
• Spordi äristumine
  
• Spordialade ebavõrdsus sise- kui ka välisturul (suured ja populaarsed alad privileegitud seisus – jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid )
  
• Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne)
  

6. Sotsialiseerimine spordis
Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna liikmeks, mis tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist.
Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on perekond (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed -vennad), sõbrad (eakaaslased, omataolised), kool (õpetaja), massimeedia, sport (treener, treeningkaaslased).
Sotsialiseerimise tegurid on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Nendeks on valitsev kultuur ja vahetu elukeskkond. Siia kuulub ka sisenemine uue liikmena erinevatesse gruppidesse .
Peamised tegurid, mis mõjutavad spordis osalemist ja loobumist:
1) individuaalsed tegurid – pärilikult või varases lapseeas omandatud oskused, võimed ja motiivid
2) sotsialiseerimise agendid - vanemad, eakaaslased, sõbrad, treenerid ja õpetajad võivad toetada ja ergutada või toimida kui rolli eeskujud .
3) sotsiaalsed tingimused
Sotsialiseerimine spordist välja võib aset leida siis, kui teda kui sportlast alandatakse, viiakse madalamale tasemele või kui luuakse spordiga ebameeldivaid elamusi, täiskasvanute poolt lastele esitatavaid liialt suuri nõudmisi.
Kuidas kindlustatakse sotsialiseerimine spordi kaudu: Analüüsides sotsialiseerimist spordi kaudu, kontsentreerutakse tavaliselt spordis osalemise toimele eeskätt teistel elualadel. Teiste sõnadega, kas sport omab ülekantavat väärtust.
7. Konformsus ja hälbimine spordis
Sotsiaalse kontrolli mehhanismid ühiskonnas: Sotsiaalne kontroll on planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, neid veendakse või sunnitakse ühiskonna või grupi normidele alluma . Sotsiaalse kontrolli teostamist jagatakse:
1) Sisemiseks – enesekontrollimehanismid, mille abil inimene reguleerib iseseisvalt oma käitumist kooskõlastades seda üldkehtivate normidega ning rakendades vajaduse korral piiranguid enese suhtes
2) Väliseks – 1) mitteformaalne – kontroll tagatakse teiste inimeste (vanemad, sõbrad) tegevuse abil, mis väljendub heakskiidus või laituses; 2) formaalne – kontrolli teostavad formaalsed agendid, kelle ülesandeks on normide järgimine ning rakendamine ühiskonnas (politsei, kohtud, sotsiaaltöötajad , jne)
Kirjelda, kuidas on seotud omavahel sotsiaalne kord, sotsiaalsed normid, konformsus ja hälbimine: Konformsus on antud ühiskonnas ja ajal valitsevate arvamuste, standardite, traditsioonide, printsiipide ja hoiakute omaksvõtt ja nende järgimine ehk allumine sotsiaalse elu normidele. Hälbimine on käitumine, mis ei vasta normidele.
Ehk: sotsiaalne kord tagatakse sotsiaalsetest normides kinnipidamisega (konformsus). Normidest teisiti käitumine on hälbimine konformsuse suhtes.
Mida mõeldakse ala- ja ülekonformsuse all: Ühiskonna enamuse käitumine mahub normide piiresse. Sellest lähtudes eristub kaks äärmuslikku, s.o normidest kõrvalekalduvat käitumist: alakonformsus ja ülekonformsus, mida määratletakse hälbiva käitumisena. Alakonformsus põhineb normide ignoreerimisel või tagasilükkamisel, sisaldab mittealluvat käitumist (äärmusjuhtumeil võib viia anarhiani). Ülekonformsus põhineb normide mittekriitilisel aktsepteerimisel, sisaldab ülialluvat käitumist ja punktuaalset normide järgimist (äärmusjuhtumeil võib viia fašismini).
8. Vägivald spordis
Vägivald on ülemäärase füüsilise jõu kasutamine, mis põhjustab või võib potentsiaalselt põhjustada kahju ja hävingut .
Agressioon on verbaalne või füüsiline käitumine, mis põhineb kavatsuses domineerida, kontrollida või teha kahju teisele inimesele.
Tegurid, mis põhjustavad mängijate agressiiivset käitumist: sportlaste vahetu suhtlusringkond (treenerite või vanemate „toetus“); mängustruktuur ja kohtunike poolne reeglite käsitlemine; fännide, meedia ja ühiskonna hoiak
Millised on pealtvaatajate vägivalla põhjused ja vormid
- Otsesed põhjused (kõrged ootused meeskonna võidule, kõrge pingeseisund, vaenulik vastasseis areenil)
- Sotsiaaltekkelised põhjused (poliitilised ja geograafilised erinnevused, meedia reageering)
- Väljakusisesed põhjused (mängu tulemus, alkoholi tarbimine, kohtuniku suhtumine ja mängu vilistamine)
- Väljakuvälised põhjused (rahvahulga tihedus, temperatuur, pealtvaatajate emotsiooniline seisund, kisa/lärm/ muusika )
9. Sport ja poliitika
Kirjelda kuidas on sport ja poliitika omavahel ajaloo vältel seotud olnud ja millised tagajärjed sellel on olnud:
Sport on poliitiline spordi ja poliitika sümboolsete aspektide tõttu. Sport on poliitikaga seotud, sest sportlased esindavad oma riike. Kui toetatakse mingis riigis korraldatavad spordiüritust, toetatakse ka selle riigi poliitikat. Selle põhimõtte tõttu on toimud palju spordiürituste boikoteerimisi.
Kuidas on sport seotud natsionalismi ja totalitarismiga:
Sport ja natsionalism – võimlemise eesmärgiks oli arendada isamaalist meelt ja sõjalist ettevalmistust. Jahni kohaselt mängis võimlemine tähtsat rolli ühinenud Saksamaa loomisel. Võimlemine aitab sakslastel kohaneda regulaarse harjutamisega ja süstemaatilisusega ning kasvatada isamaalisi tundeid.
Sport ja totalitarism – spordi kaudu positiivse avalikkuse saavutamine; riigi poolt suur finantseering; spordi kaudu mõjutati; riik ’ehitatab’ sportlasi; ka enne Barcelona OM’i saatis nt Nõukogude Liit profisportlasi mängudele (jäähoki, korvpall ).
Millist rolli mängib sport rahvusriigi identiteedi kujunemisel ja säilitamisel:
Kuna sportlane esindab mingit riiki, siis spordivõistluselt saadud võit kuulub tervele riigile. Kui ilmneb, et mõni sportlane on maailma mastaabis mingis alas hea, siis tekib riigis ühtsus selle sportlase võistlusteekonna toetamiseks. Spordi abil saab ohtralt tähelepanu.
Millised on riikide valitsuste ja spordi vaheliste seoste põhjused:
Valitsused kasutavad sporti, et: kindlustada avalikku korda; säilitada kodanike tervist ja füüsilisi võimeid; toetada kogukonna või rahvuse prestiiži ja võimu; toetada identiteedi, ühtekuuluvuse ja ühtsuse tunnet
kodanike seas; taastoota kogukonnas või ühiskonnas domineeriva ideoloogiaga kattuvaid väärtusi; suurendada toetust poliitilistele juhtidele ja valitsusele; toetada majanduslikku arengut kogukonnas või
ühiskonnas
10. Sport ja religioon
Kirjelda spordi ja religiooni sarnasusi ja erinevusi, milles need väljenduvad
Sarnasused – sport on religiooni vorm või vähemalt religioonile sarnanev; Iidolid , eeskujud, OM – tseremoniseeritud üritus, rituaalid, sümbolid , fanaatilised poolehoidjad, kangelased ja legendid .
Erinevused – mõlemad omavad unikaalset ja erinevat “olemust”; spordi olemus põhineb inimloomusel, religioon jumalikul ilmutusel; sport – materiaalsed sihid, religioonis – mittemateriaalsed; sport – ego, religioon – teiste teenindamine; sport – võistuslik, religioon – koostöö.
Kuidas religioon mõjutab sporti:
11. Sport, majandus ja massimeedia
Kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade struktuuris ja eesmärkides, loomaks spordivõistlusest meelelahutuslik ja tulus vaatemäng
Tulemuste suurendamine , tegevuse kiirendamine, dramaatiliste hetkede maksimaliseerimine, kommertslike vaheaegade pakkumine.
Kirjelda kas ja kuidas sport on massimeediast sõltuv:
Jah, sport on massimeediast sõltuv. Meedial on võimalus luua kangelasi . Meedia saab enamasti otsustada milliseid uudiseid nad edastavad ja millise pildi nad rahvale loovad.
Millised on peamised meediaspordi kujutised ja sõnumid :
1) Edu teemad: rõhk võitjatel, kaotajatel ja lõpptulemusel ; rõhk suurtel vastasseisudel, tähtsatel väravatel, eneseohverusel võistkonna edu nimel
2) Maskuliinsus ja feminiinsus: eelistatakse mehi naistele; homoseksuaalsus ignoreeritud
3) Rass , etnilisus, rahvuslus
4) Ülistatakse agressiivsust