Noored ja sport (16)

10
NOORED
JA
SPORT
Referaat
Tallinn 2008
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on sport , mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on? 4
Sport kui võimalus 6
Noored vs sport 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Igal inimesel peab olema võimalus tegeleda spordiga. Spordiga tuleks tegelda pidevalt. Sport hoiab inimest vormis ja tervena . Sport arendab ja täiustab inimest mitmeti.
Noorte jaoks on loodud küllaltki palju võimalusi selleks, et nad saaksid tegeleda spordiga. Kool loob ka võimalusi selleks, et noored ikka tegeleksid spordiga, selleks on ette nähtud ka koolis kehaline kasvatus ning lisaks on ka erinevad trennid.
Milliseid võimalusi aga sport pakub, milleks on vaja spordiga tegeleda. Paljud noored tegelevad spordiga?
Spordi ajaloost
Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.
Spordi ajalugu on pikk, kuid spordiharrastuse laialdane levik jääb siiski vaid käesoleva sajandi, eriti viimase kolmekümne aasta piiridesse ( Unger 1997). Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport , jooks, võimlemine, jalgpall, poks , ujumine ja uisutamine . Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport , purjetamine , jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased (wikipedia.org).

Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?

Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus .
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti, kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
Kogu maailmas harrastatakse kõige rohkem kergejõustikku, jalgpalli, korvpalli , poksi, võrkpalli ja ujumist. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine , orienteerumine , võrk- ja korvpall . Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused.
Sport kui Eesti kultuuri lahutamatu osa on rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujôudu ja tervist, vôimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlikaatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tôstmise huve. Vaimsus ja kultuursus , humanism ja isamaa-armastus, karskus , edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada (www.eok.ee).
Kehaliste võimete ja oskuste arendamine aitab täiustada ka kehakuju , mõjutades sellega oluliselt inimese mina- kujutlust , eneseväärikust. Spordiharrastus tagab mehe ja naise normaalse figuuri, mida tsivilisatsiooni mugavused õige mitmel kujul moonutama kipuvad.
Iga noore loomulik soov on olla terve ja kehaliselt hästi arenenud. Et oma kehalist arengut teadlikult juhtida, peab tundma organismi mõjutavaid tegureid, eeskätt kehaliste harjutuste mõju (Unger 1997).
Spordiga tegelev inimene jõuab lähemale oma sisemisele minale. Kehaline treening, samuti spordivõistluste jälgimine, aitab avastada maailma, suurendades ühelt poolt vaimsust ja arendades teiselt poolt sallivust erineva, uue ja harjumatu suhtes. Spordiga tegelemine aitab püstitada ja kujundada ideaale, leida elus eesmärke ja nende saavutamise nimel tööd teha (www. trenn .ee).

Sport kui võimalus

Igal soovijal peab olema võimalus saada kvalifitseeritud spordiõpetust – seega peab olema tagatud juurdepääs spordile.
Sport tagab kasvatusliku keskkonna nii tüdrukutele kui poistele ning on indiviidi sotsiaalse arendamise vahendiks. Sport on suurim noorsooliikumine Euroopas. Juurdepääs spordile peab olema avatud kõikidele vanusegruppidele. Kooli- ja ülikoolisport on aktiivse eluhoiaku algus. Noore sportimise võimalus on otsustav faktor vältimaks ühiskonnale võõra käitumise või uimastiära erinevaid vorme.
Sport reguleerib suhteid riigi, kohaliku omavalitsuse ja spordiorganisatsioonide vahel. Sporti korraldavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormisoleku, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil (Palta, E).
Laste ja noorte kaasamist ning osalemist sporditegevuses mõjutab laiem sotsiaalne keskkond (www.coe.ee).

Noored vs sport

Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma. Kes puudub, hilineb või viilib, see omandab ka vastavad oskused kehvemini. Ühine valmistumine näiteks koolidevaheliseks kergejõustiku- või korvpallivõistluseks või rühmakavaga esinemiseks üleriigilisel võimlemispeol arendavad kohuse- ja vastutustunnet eriti hästi.
Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Elus tuleb ette palju olukordi , kus ei piisa soleerimisest, oluline on grupi tulemus.
Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte , mis tavalises koolitöös enamasti tähelepanuta jäävad. Lisaks verbaalse suhtlemisoskuse arendamisele – oma treeningkogemusi sõnastades, teistele liikumisi õpetades, enda ja teiste vigu sõnastades – pakub kehalise kasvatuse tund palju võimalusi ka mitteverbaalseks eneseväljenduseks. Vajalik on nii võime ise väljenduda kui ka teiste signaale mõista.
Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võistlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Mitmesugustes mängudes annab võimalusi enesekehtestamiseks ka mängujuhi roll. Pedagoog saab pakkuda juhtivaid rolle õpilastele, kes seda kõige enam vajavad.
Kehaline kasvatus aitab õppida tundma olulisi isikuomadusi – tahet, stressitaluvust (näiteks reaktsiooni sellele, kui mingi tehnika või element korduvalt välja ei tule), koostöövalmidust.
Harjumus ja soov oma vaba aega sportides veeta saab alguse lapsepõlvest. Need, kes juba noorena sportimise võlu avastanud, teevad seda tõenäoliselt läbi elu. See loob aluse heale tervisele – nii füüsilises kui ka emotsionaalses mõttes. Uuringute tulemused näitavad seost lapsepõlve ja täiskasvanuea kehalise aktiivsuse vahel.
Et õppijal tekiks motivatsioon elukestvaks õppeks, peab tal olema kogemus, et õppimine on meeldiv ja sisemist rahuldust pakkuv tegevus. Kehalise kasvatuse ja liikumise õppimine on selles mõttes väga tänuväärne, et tulemus on silmaga näha ja sageli tulevad edusammud suhteliselt kiiresti. Kui üldkehaline ettevalmistus on hea, annab see julguse kogu elu vältel uusi spordialasid katsetada ja õppida, see omakorda aitab elavdada ja mitmekesistada igapäevaseid treeninguid (www.opleht.ee).
82% peredes , kus on lapsi vanuses 4-19, on mõni, kes osaleb täiskasvanute juhendamisel mõne huvialaringi töös. 18% on selliseid, kelle peres on küll sobivas vanuses lapsi, kuid kellest ükski ei osale huvialaringide töös. Kõige enam on huviringides osalejaid peredes, kus on 10-14 aastasi lapsi (91%), kõige vähem aga peredes, kus on 4-6 aastasi lapsi (71%).
Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast , pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile.
Noortele on loodud võimalusi saamaks tasuta tegeleda spordiga. Samas on aga paljud sportimisvõimalused tasulised ning seetõttu paljud noored, kellel ei ole rahalisi võimalusi, ei tegelegi spordiga. Peamised takistused, miks noored ei tegele sporida on: rahaliste võimaluste puudumine, ajapuudus, huviringi kaugus kodukohast, puudub huvi, laiskus, puudub transport, koolis suur koormus,
2005 aastal tehtud uuringute põhjal 4-19 aastase sihtgrupil on võimalik spordiga tegeleda 85% küsitletutest, 53% noortest osalevad spordis, 16% sooviks võimalused osaleda ning 53% on ise tegelenud spordiga (Proosa jt. 2005).

Kokkuvõte

Sport on mänguline kehaline või võistluslik tegevus ja meelelahutus.
Harjumus ja soov oma vaba aega sportides veeta saab alguse lapsepõlvest. Need, kes juba noorena sportimise võlu avastanud, teevad seda tõenäoliselt läbi elu. See loob aluse heale tervisele – nii füüsilises kui ka emotsionaalses mõttes.
Laste ja noorte kaasamist ning osalemist sporditegevuses mõjutab laiem sotsiaalne keskkond.
Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma.
Sport tagab kasvatusliku keskkonna nii tüdrukutele kui poistele ning on indiviidi sotsiaalse arendamise vahendiks. Sport on suurim noorsooliikumine Euroopas. Juurdepääs spordile peab olema avatud kõikidele vanusegruppidele.
Kooli- ja ülikoolisport on aktiivse eluhoiaku algus. Noore sportimise võimalus on otsustav faktor vältimaks ühiskonnale võõra käitumise või uimastiära erinevaid vorme.
Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast, pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile.

Kasutatud kirjandus

http://www.coe.ee/?op=body&id=298
Euroopa riikide spordi eest vastutavad ministrid. 1992. Spordieetika koodeks .
http://www.eok.ee/organisatsioon/eesti_spordi_kongress/eesti_spordi_harta
http://seapeettriim.blogspot.com/2007/07/kas-orienteerumine-on-sport-motosport.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Sport
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.03.02/aine/2.shtml
http://www.trenn.ee/index.php/contact/company/view/235
Palta, E., Kultuuriministeeriumi osast laste ja noorte vaba-aja sportlikul sisustamisel
Proosa, H., Vaade, V., Ormisson , T. 2005. Vanemate suhtumine laste ja noorte huvialaharidusse. Tallinn
Unger. J., 1997. Sportimisel on reeglid. Kehaline kasvatus IX-XII klassile.2., täiendatud trükk Tallinn: Koolibri