Spordisotsioloogia kordamise küsimused (0)

KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui 
teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid)
Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja 
selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, 
kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes.
Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese 
sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on:
- kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, 
mida nad moodustavad;
- kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate 
ühiskondade;
- määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi 
kaudu;
- uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi
ja norme spordis;
- selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) 
määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, 
ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena);
- uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas.
Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia 
aladistsipliini, peab see
eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb 
tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, 
publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega. 
Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks 
aladistsipliin kui legitimeeritud uurimisvaldkond olema määratletud, aktsepteeritud ja 
integreeritud suurema uurimisvaldkonna poolt.
Spordisotsioloogia rakenduslikul suunal huvitutakse enam spordist (sh 
spordiorganisatsioon ja -korraldus), sporditeadustest ja spordi teemadest, püütakse 
empiiriliste sotsioloogiliste uuringute kaudu sporti edendada ja aidata ning nähakse 
end paiknevat pigem sporditeaduste kui sotsioloogia väljal. Teoreetilisel
suunal huvitutakse pigem sotsioloogiast või kultuuriuuringutest, sotsiaalsetest või 
kultuurilistest probleemidest ja protsessidest, ollakse kriitilisemalt häälestatud ning 
nähakse end pigem sotsioloogia väljal paiknevana. 2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria – 
funktsionalism ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate 
vaatepunktist analüüsitakse
sporti)
Funktsionalistliku teooria kohaselt on igal ühiskonna osal oma kindel funktsioon, 
mis aitab kaasa ühiskonna säilimisele ja toimimisele. Selle kohaselt on sport tähtis, 
sest aitab inimeste tervist hoida ja parandada. Õpetab arvestama teiste inimestega 
hoolimata nende soost, rassist ja klassist ning tagab isikliku arengu.
Konfliktiteooria näeb ühiskonda kui sotsiaalsete struktuuride ja suhete süsteemi, 
mis on vormitud lõpptulemusena majanduslike jõudude poolt. Oletatakse, et raha, 
rikkus ja majanduslik võim vormivad seda, kuidas ühiskond on organiseeritud ning 
kuidas see toimib. Samuti ollakse seisukohal, et sotsiaalne elu pöörleb majanduslike 
huvide ümber ja et inimesed kasutavad oma majanduslikku võimu sundimaks ja 
manipuleerimaks teisi aktsepteerima nende maailmavaadet kui õiget. Konfliktiteooria 
järgi aitab sport inimestel mõtted ja tähelepanu argielu probleemidelt kõrvale juhtida. 
Sport tagab majanduslikku võimu omajate huvid.


3. Spordi ajalooline kujunemine (kirjelda spordi konstrueeritud olemust, 
spordialade institutsionaliseerimise protsessi, globaalse spordi kujunemist 
ja levimist)
Konstrueeritud olemus: Midagi ei ole olemas enne, kui see on konstrueeritud. Ja 
miski ei püsi, kui seda ei konstrueerita üha uuesti ja uuesti. See kehtib ka spordi kohta
üldiselt ning üksikute spordialade puhul eriti. Sport on  sotsiaalne konstruktsioon, 
suure abstraktsiooniastmega mõiste ning vaatamata sellele, et “spordi“, kui sõna ja 
tegevuse, algkodu võib dateerida küllaltki täpselt nii ajas kui ruumis Inglismaale, ei 
oma sport üht unifitseeritud ajalugu. Olulisim ongi mõista, et sport ei oma 
olemuslikku, eelantud definitsiooni; see ei ole konstantne muutumatu iseseisev 
olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel on erinevaid 
ilmnemisvorme erinevates ajaloolis-kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka
spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud 
selleks, et ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi.
Spordialade institutsionaliseerimine: Mõistet institutsionaliseeritus on spordis 
kasutatud viitamaks protsessile, mille abil mitteinstinktlik käitumise laad muutub 
standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku hulgas (Pearson 1976). Iga 
üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne 
konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks 
reegliteks. Spordialade loomise aluseks on inimese keha ise, selle liikumine, liigutused
ja võimed; looduslik ja tehislik keskkond; aastaajad; tehnoloogia täiustumine või uued 
materjalid/vahendid – kõik pakuvad lõpmatuid võimalusi uute alade sünniks.
Globaalne spordi kujunemine: Kui võitluslikud kultuslikud tegevused, 
rahvamängud ja füüsilised ajaviite tegevused on eksisteerinud kogu maailmas, ja 
niisama hästi kui igal ajastul, igas kultuuris, siis pole
tõenäoliselt olemas mingisugust spordi “suurplaani”, s.t sihiteadlikku spordi ja 
spordialade moodustamist, vaid sport ja spordialad on esile kerkinud ja arenenud 
kavandamatult.
Inglise termin ja nähtus “sport” võeti teiste riikide poolt omaks kui üldmõiste 
spetsiifilise ajaviitelise vormi kohta järk-järgult spordi levimisel. Sport kui inglise 
ajaviitevorm, mis levis 1850 ja 1950 aastate vahel paljudele teistele maadele omab 
teatavaid eristatavaid ühiseid tunnusjooni, mis põhjendasid nende nimetamist 
sellisena, s.t “spordina”.
Globaalsed sportistumise protsessid omavad viit rahvusvahelist mõõdet:1) inimeste 
(turistid, migrandid, pagulased, tööjõud) liikumine; 2) rahvusvaheliste 
korporatsioonide toodetud tehnoloogia liikumine üle riigipiiride; 3) majanduslik 
mõõde, mis tähendab raha üleilmset liikumist; 4) meediakujutiste ja informatsiooni 
(ajalehed, ajakirjad, raadio, TV, film, video, internet) liikumine; 5) ideede, ideoloogiate 
ja sotsiaalsete liikumiste levimine.
Spordis endas või viimastel aastakümnetel täheldada kahesuunalist arengut: 
üheltpoolt “spordi sportistumine” ja teisalt “spordi anti-sportistumine”. Paljudes 
riikides on “spordi sportistumine” kaasa toonud riigi ja/või erasektori poolt 
finantseeritud tippspordi süsteemi kujunemise. Sellele spordivormile on omased 
liialdused, nagu lapstööjõud, doping ja kahjulikud treeningmeetodid. Spordi 
äärmuslikele vormidele leidus poolehoidjaid ka juba XX sajandi alguskümnendeil. 
Spordi levimine leidis aset samal ajal maailmaturu ja koloniaalimpeeriumide 
moodustumisega. Maailmasüsteemis leidis aset perifeeria sõltuvuse areng, mis tõi 
kaasa traditsiooniliste pärismaiste ajaviite tegevuste ja mängude asendamise 
modernse spordiga. Selle protsessi iseloomustamiseks on kasutatud nii kolonialismi, 
kultuurilise katastroofi kui ka lääne (Briti ja Ameerika) spordi hegemoonia mõisteid. 4. Modernse spordi tunnused (nimeta ja kirjelda modernse spordi 
põhitunnuseid – Allen Guttmanni põhjal)


Allen Guttmanni kohaselt sisaldavad modernsed domineerivad spordi vormid (DSV) 
seitset seotud tunnust:
1. Ilmalikkus: DSV-d ei ole otseselt ühenduses religioossete uskumuste või 
rituaalidega. Need on pigem meelelahutuse ja isikliku kasu allikaks käegakatsutavas 
materiaalses maailmas;
2. Võrdsus: DSV-d põhinevad ideel, et osalemine ei tohiks olla reguleeritud 
sünniõiguse ega sotsiaalse taustaga ning kõigil võistlusel osalejatel oleks võrdsed 
võistlustingimused, sõltumata kes nad on ja kust nad pärit on;
3. Spetsialiseerumine: DSV-d on domineeritud spetsialistide osalemise poolt ning 
sportlased pühenduvad kitsalt ühele teistest spordialadest reeglite abil eristunud 
spordialale, võistlusele või distsipliinile. Vastavalt on ka varustus (ja spetsialistid) 
spetsiaalselt valmistatud (ja pühendunud);
4. Ratsionaliseerimine: DSV-d koosnevad reeglite ja strateegiate kogumist. Reeglid 
määravad eesmärgid ja kuidas neid saavutada; reguleerivad varustust, 
mängutehnikat ja osalemistingimusi. Strateegiad sünnitavad ratsionaalselt 
kontrollitud treeningmeetodid;
5. Bürokratiseerimine: DSV-d on kontrollitud keerukate organisatsioonide poolt 
rahvusvahelisel, rahvuslikul ja kohalikul tasandil. Inimesed nendest 
organisatsioonidest kinnitavad reeglid ja kontrollivad nendest kinnipidamist, 
organiseerivad sündmusi, kinnitavad rekordid, teostavad sportlaste jt spordi osaliste 
järelevalvet ja karistavad neid;
6. Kvantifitseerimine: DSV-d iseloomustab numbrite, mõõtmise ja statistika rohkus. 
Kõik, mida saab taandada ajale, distantsile, skoorile jne saab mõõdetud ja talletatud. 
Statistikat kasutatakse saavutuse kinnitusena;
7. Rekordite kinnismõte: DSV-d rõhutavad rekordite püstitamist ja ületamist igal 
võimalikul tasandil ja moel ning nende kaudu saavutada surematuse modernne 
versioon. 5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine 
Kirjelda globaliseerumise ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja 
rahvusvahelisel tasandil: Globaliseerumine ei ole ühesuunaline protsess: see toob 
kaasa rahvusvahelise, rahvusliku ja kohaliku läbipõimumise täiesti uuel moel. Spordis 
loob globaliseerumine pingevälja, milles suhted määratletakse pidevalt uuesti. Normid
ja organisatsioonilised struktuurid, mida spordiorganisatsioonid ennemalt arvasid 
olevat kestvad, asetatakse kahtluse alla.
1) Lokaalne tasand hõlmab kolme võtmevoolu (Houlihan): Esimene puudutab 
kultuuritarbekaupu, mis ringlevad turul (s.h spordikaubad ja spordiülekanded 
televisioonis). Teine vool asetseb poliitilises sfääris ja on keskendunud riigi kui 
organisatsioonilise vormi, kuid ka kui tähenduste looja, tegevustele. Kolmas vool on 
“elulaad” (“form of life”), mida ta kasutab viitamaks “habituaalsele lootusele ja 
meelelaadile”, mis määratlevad igapäevast elu.
2) Rahvuslik tasand: riigisisene spordiorganisatsiooniline tegevus. Rahvusliku 
identiteedi arendamine, säilitamine ja täiustamine on iga riigi, milles spordi roll on 
oluliseks tunnistatud, võtmevastutused.
3) Rahvusvaheline tasand (Houlihan): Ülemaailmset spordi infrastruktuuri 
iseloomustavaks tunnusjooneks on esiteks rahvusvaheliste spordialaföderatsioonide 
esilekerkimine, mis on üksikute spordialade reeglite üle otsustajad ja spordi arengu 
peamised esindajad (seda koos teiste ülemaailmsete spordiorganisatsioonidega nagu 
ROK ja GAISF ning valitsustevaheliste organisatsioonidega nagu näiteks Euroopa Liit). 
Teise tunnusjoonena on järjepidevad ülemaailmsed spordisündmused nagu üksikalade
maailmameistrivõistlused või suured mitmekülgsed sündmused, näiteks 
Olümpiamängud, mille organiseerimises osalevad nii valitsused kui ka ülemaailmsed 
spordiorganisatsioonid. Viimasena mainitakse ära seda, et globaliseerumise 


infrastruktuur on lõpule viidud suure rahvusvaheliste spordikaupade tööstuse kiire 
arengu ja innustunud meedia ja eriti televisiooni spordi hõlmamise poolt.
Millised on spordi kommertsialiseerumise olulisemad tunnused: - Suure valikuvõimalusega turg - Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist - Spordi äristumine - Spordialade ebavõrdsus sise- kui ka välisturul (suured ja populaarsed alad 
privileegitud seisus – jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid) - Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne) 6. Sotsialiseerimine spordis 
Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna 
liikmeks, mis tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles 
eristatakse esmast ehk lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. 
Sotsialiseerimise agendid on inimesed ja institutsioonid, kelle ülesanne on 
edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale ja kujunevale isiksusele. Nendeks on 
perekond (vanemad, vanavanemad, lähisugulased, õed-vennad), sõbrad 
(eakaaslased, omataolised), kool (õpetaja), massimeedia, sport (treener, 
treeningkaaslased).
Sotsialiseerimise tegurid on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese 
hoiakuid, käitumist ja tegevust. Nendeks on valitsev kultuur ja vahetu elukeskkond. 
Siia kuulub ka sisenemine uue liikmena erinevatesse gruppidesse.
Peamised tegurid, mis mõjutavad spordis osalemist ja loobumist:
1) individuaalsed tegurid – pärilikult või varases lapseeas omandatud oskused, võimed
ja motiivid
2) sotsialiseerimise agendid - vanemad, eakaaslased, sõbrad, treenerid ja õpetajad 
võivad toetada ja ergutada või toimida kui rolli eeskujud.
3) sotsiaalsed tingimused
Sotsialiseerimine spordist välja võib aset leida siis, kui teda kui sportlast alandatakse, 
viiakse madalamale tasemele või kui luuakse spordiga ebameeldivaid elamusi, 
täiskasvanute poolt lastele esitatavaid liialt suuri nõudmisi. 
Kuidas kindlustatakse sotsialiseerimine spordi kaudu: Analüüsides 
sotsialiseerimist spordi kaudu, kontsentreerutakse tavaliselt spordis osalemise toimele
eeskätt teistel elualadel. Teiste sõnadega, kas sport omab ülekantavat väärtust.  7. Konformsus ja hälbimine spordis 
Sotsiaalse kontrolli mehhanismid ühiskonnas: Sotsiaalne kontroll on planeeritud 
või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, neid veendakse või 
sunnitakse ühiskonna või grupi normidele alluma. Sotsiaalse kontrolli teostamist 
jagatakse:
1) Sisemiseks – enesekontrollimehanismid, mille abil inimene reguleerib iseseisvalt 
oma käitumist kooskõlastades seda üldkehtivate normidega ning rakendades 
vajaduse korral piiranguid enese suhtes
2) Väliseks – 1) mitteformaalne – kontroll tagatakse teiste inimeste (vanemad, sõbrad)
tegevuse abil, mis väljendub heakskiidus või laituses; 2) formaalne – kontrolli 
teostavad formaalsed agendid, kelle ülesandeks on normide järgimine ning 
rakendamine ühiskonnas (politsei, kohtud, sotsiaaltöötajad, jne)
Kirjelda, kuidas on seotud omavahel sotsiaalne kord, sotsiaalsed normid, 
konformsus ja hälbimine: Konformsus on antud ühiskonnas ja ajal valitsevate 
arvamuste, standardite, traditsioonide, printsiipide ja hoiakute omaksvõtt ja nende 
järgimine ehk allumine sotsiaalse elu normidele. Hälbimine on käitumine, mis ei vasta 
normidele. 
Ehk: sotsiaalne kord tagatakse sotsiaalsetest normides kinnipidamisega (konformsus).
Normidest teisiti käitumine on hälbimine konformsuse suhtes. 


Mida mõeldakse ala- ja ülekonformsuse all: Ühiskonna enamuse käitumine 
mahub normide piiresse. Sellest lähtudes eristub kaks äärmuslikku, s.o normidest 
kõrvalekalduvat käitumist: alakonformsus ja ülekonformsus, mida määratletakse 
hälbiva käitumisena. Alakonformsus põhineb normide ignoreerimisel või 
tagasilükkamisel, sisaldab mittealluvat käitumist (äärmusjuhtumeil võib viia 
anarhiani). Ülekonformsus põhineb normide mittekriitilisel aktsepteerimisel, sisaldab 
ülialluvat käitumist ja punktuaalset normide järgimist (äärmusjuhtumeil võib viia 
fašismini). 8. Vägivald spordis 
Vägivald on ülemäärase füüsilise jõu kasutamine, mis põhjustab või võib 
potentsiaalselt põhjustada kahju ja hävingut.
Agressioon on verbaalne või füüsiline käitumine, mis põhineb kavatsuses 
domineerida, kontrollida või teha kahju teisele inimesele.
Tegurid, mis põhjustavad mängijate agressiiivset käitumist: sportlaste vahetu 
suhtlusringkond (treenerite või vanemate „toetus“); mängustruktuur ja kohtunike 
poolne reeglite käsitlemine; fännide, meedia ja ühiskonna hoiak 
Millised on pealtvaatajate vägivalla põhjused ja vormid
- Otsesed põhjused (kõrged ootused meeskonna võidule, kõrge pingeseisund, vaenulik
vastasseis areenil)
- Sotsiaaltekkelised põhjused (poliitilised ja geograafilised erinnevused, meedia 
reageering)
- Väljakusisesed põhjused (mängu tulemus, alkoholi tarbimine, kohtuniku suhtumine 
ja mängu vilistamine)
- Väljakuvälised põhjused (rahvahulga tihedus, temperatuur, pealtvaatajate 
emotsiooniline seisund, kisa/lärm/muusika) 9. Sport ja poliitika 
Kirjelda kuidas on sport ja poliitika omavahel ajaloo vältel seotud olnud ja 
millised tagajärjed sellel on olnud:
Sport on poliitiline spordi ja poliitika sümboolsete aspektide tõttu. Sport on poliitikaga 
seotud, sest sportlased esindavad oma riike. Kui toetatakse mingis riigis 
korraldatavad spordiüritust, toetatakse ka selle riigi poliitikat. Selle põhimõtte tõttu on
toimud palju spordiürituste boikoteerimisi. 
Kuidas on sport seotud natsionalismi ja totalitarismiga:
Sport ja natsionalism – võimlemise eesmärgiks oli arendada isamaalist meelt ja 
sõjalist ettevalmistust. Jahni kohaselt mängis võimlemine tähtsat rolli ühinenud 
Saksamaa loomisel. Võimlemine aitab sakslastel kohaneda regulaarse harjutamisega 
ja süstemaatilisusega ning kasvatada isamaalisi tundeid.
Sport ja totalitarism – spordi kaudu positiivse avalikkuse saavutamine; riigi poolt suur 
finantseering; spordi kaudu mõjutati; riik ’ehitatab’ sportlasi; ka enne Barcelona OM’i 
saatis nt Nõukogude Liit profisportlasi mängudele (jäähoki, korvpall).
Millist rolli mängib sport rahvusriigi identiteedi kujunemisel ja säilitamisel:
Kuna sportlane esindab mingit riiki, siis spordivõistluselt saadud võit kuulub tervele 
riigile. Kui ilmneb, et mõni sportlane on maailma mastaabis mingis alas hea, siis tekib 
riigis ühtsus selle sportlase võistlusteekonna toetamiseks. Spordi abil saab ohtralt 
tähelepanu. 
Millised on riikide valitsuste ja spordi vaheliste seoste põhjused:
Valitsused kasutavad sporti, et: kindlustada avalikku korda; säilitada kodanike tervist 
ja füüsilisi võimeid; toetada kogukonna või rahvuse prestiiži ja võimu; toetada 
identiteedi, ühtekuuluvuse ja ühtsuse tunnet


kodanike seas; taastoota kogukonnas või ühiskonnas domineeriva ideoloogiaga 
kattuvaid väärtusi; suurendada toetust poliitilistele juhtidele ja valitsusele; toetada 
majanduslikku arengut kogukonnas või
ühiskonnas 10. Sport ja religioon 
Kirjelda spordi ja religiooni sarnasusi ja erinevusi, milles need väljenduvad
Sarnasused – sport on religiooni vorm või vähemalt religioonile sarnanev; Iidolid, 
eeskujud, OM – tseremoniseeritud üritus, rituaalid, sümbolid, fanaatilised 
poolehoidjad, kangelased ja legendid.
Erinevused – mõlemad omavad unikaalset ja erinevat “olemust”; spordi olemus 
põhineb inimloomusel, religioon jumalikul ilmutusel; sport – materiaalsed sihid, 
religioonis – mittemateriaalsed; sport – ego, religioon – teiste teenindamine; sport – 
võistuslik, religioon – koostöö.
Kuidas religioon mõjutab sporti: 11. Sport, majandus ja massimeedia 
Kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade struktuuris ja 
eesmärkides, loomaks spordivõistlusest meelelahutuslik ja tulus vaatemäng
Tulemuste suurendamine, tegevuse kiirendamine, dramaatiliste hetkede 
maksimaliseerimine, kommertslike vaheaegade pakkumine.
Kirjelda kas ja kuidas sport on massimeediast sõltuv:
Jah, sport on massimeediast sõltuv. Meedial on võimalus luua kangelasi. Meedia saab 
enamasti otsustada milliseid uudiseid nad edastavad ja millise pildi nad rahvale 
loovad.
Millised on peamised meediaspordi kujutised ja sõnumid:
1) Edu teemad: rõhk võitjatel, kaotajatel ja lõpptulemusel; rõhk suurtel vastasseisudel,
tähtsatel väravatel, eneseohverusel võistkonna edu nimel
2) Maskuliinsus ja feminiinsus: eelistatakse mehi naistele; homoseksuaalsus 
ignoreeritud
3) Rass, etnilisus, rahvuslus
4) Ülistatakse agressiivsust