REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes
Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ja julgust. Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust.
Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega.
Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Akrobaatika Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT-12 18.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................3 Mõisted..............................................................................................................4 Sportakrobaatika....
Tallinna Lilleküla Gümnaasium AKROBAATIKA Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Akrobaatika Tirel ette ja taha Kätelseis Sild Kasutatud kirjandus Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viiakse läbi ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Peaaegu igasugust spordiala, mis sisaldab endas täieliku kehalist liikumist saab pidada akrobaatikaks. Akrobaatikat sisaldavad ka tantsud, erinevad spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu
Poomi kava 1. Kahe jala tõukega toengkägar poomile (käed poomil) 1p 2. Pööre kükkis 180 kraadi (käed all) 1p 3. 3 põlvetõste kõndi ette (käed puusal) 0,5p 4. Pööre päkkadel 180 kraadi (käed puusal) 0,5 p 5. Toengrõhtpõlvitus (käed poomil) 1p 6. Poolspagaat (käed kõrval) 1p 7. Tõus sammuga ette (käed all) 0,5p 8. Rõhtseis (käed kõrval) 2p 9. 3 sammuga kõnd taha (käe kõrval) 0,5p 10.Hüpe poomilt maha (käed poomil) 2p Kokku 10p Akrobaatika kava 1. Tirel ette toengkägarasse 0,5p 2. Turiseis 1p 3. Tirel taha 0,5p 4. Poolspagaat 1p 5. Tagumise jalaga astudes sammuga püsti 0,5p 6. Kaarsild jalatõstega 1p 7. Pöördega kükki 2p 8. Tirel taha 0,5p 9. Kala 1p 10.Spagaat 1p 11.Hundiratas kõrvale 1p 12.Sirutus 0p Kokku 10p Rööbaspuu kava 1. Tireltõus ülemisele rööpale ripplamangust vasaku jala tõukega ja parema jala hooga 2p 2. Eestoengust jala viimine üle rööpa 0,5p 3
algajaile, · Tantsuline aeroobika - treeningtund, kus kasutatakse tantsulisi liikumisi, mis on võetud erinevatest tantsudest. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ja ka koormus organismile tugevam. · Bosu - treening - kujutab endast aeroobset treeningut koos tasakaalu ja lihastreeningu harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. AKROBAATIKA Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust -- eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes -- saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega. ILUVÕIMLEMINE
Riistvõimlemine Karl Mändla 10.e Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame ka igapäevaelus. Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Mehed sooritavad harjutusi kangil, rööbaspuudel, rõngastel, sanghobusel, pikihüppe üle hobuse ja vabaharjutusi, naised harjutusi poo...
mitmevõistlus *Meeste toenghüpe *Naiste toenghüpe *Meeste kang *Naiste poom *Meeste rööbaspuud *Naiste rööbaspuud *Meeste toenghooglemine *Naiste vabaharjutus *Meeste rõngad *Meeste vabaharjutus Joonis 1. Mehed Joonis 2. Naised 5.Lisa Joonis 3. Olev Puust Töötanud riistvõimlemise ja akrobaatika treenerina 23 aastat. Omab töökogemust nii väikelaste kui tippsportlastega. On töötanud ja juhendanud sportlasi Eestis, Soomes, Rootsis, Inglismaal, Norras, Lätis. 1980-1994 oli Eesti riistvõimlemise peatreener. Parim õpilane, endine tallinlane Runar Alexanderson (Ruslan Ovtchinnikov) on võistelnud kolmedel olümpiamängudel, saavutades Ateena OM-l toenghooglemises hinnatava 7. koha. Aastatel 1999-2007 töötas Soomes riigi suurimas riistvõimlemisele ja akrobaatikale pühendunud
Võimlemine Referaat 05.12.2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.............................................................................. 1 2.Aeroobika.................................................................................. 2 2.1. Tähtsamad aeroobikastiilid.....................................................................................2 3.Akrobaatika............................................................................................4 3.1. Harjutused...............................................................................................................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal......................................
Tallinna Tehnikagümnaasium Põhi võimlemine Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord sissejuhatus .........................................................................................................................................3 akrobaatika .......................................................................................................................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus
jalgadega) eelkõige omandada · Mäkkejooks korrektsed tehnilised võtted · Harjutused erinevatele lihasrühmadele Hüpped: · Kordushüpped (paigalt 10x) jõumasinatel · Kordushüpped üle madalate tõkete Pallimäng: treeningul 100-150 hüpet · Jalgpall liivas · Võrkpall · Akrobaatika I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Kiiruse, kiirusliku jõu · Hüpped kiirusele, paigalt kümnik arendamine (detsember) ajale Vahendid: · Nn ,,jooks ühel jalal" · Jooks: Jõutreening: · Jooks erineva pikkusega lõikudel · Jooks rütmimuutustega, erineva
farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine, või efektsed akrobaatilisi vaatemänge, kus tõmbenumbriks napis riietuses tantsijannad. Kreeka näidendid olid Tragöödiad tihti õnnetu traagilise lõpuga.Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaidTeised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused, akrobaatika, maadlused, loomade vahelised kaklused ning võitlused loomade ning inimeste vahel, näiteks nagu lõvidega Maskid Maskid mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel miimikat ei saanud kasutada. Kõik sõltus näitleja sõnadest ja häälest. Click to edit Master text styles Second level Third level
- Kordushüpped üle madalate tõkete treeningul 100-150 hüpet Jõutreening: - Tõkkeastumised (kasutada mansette, kangiketast) treeningul 300-400 tõket - Harjutused topispallidega, kangiketastega, kummidega - Harjutused tõstekangiga (rebimine, rinnalevõtmine, erinevad harjutused jalgadega) eelkõige omandada korrektsed tehnilised võtted - Harjutused erinevatele lihasrühmadele jõumasinatel Pallimäng: - Jalgpall liivas - Võrkpall - Akrobaatika Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Vahendid: Jooks: - Jooks erineva pikkusega lõikudel - Jooks rütmimuutustega, erineva sammupikkusega - Jooks abivahendeid kasutades (kumm, speedy, mansetid) - Madalstardid (elektrooniline ajavõtt, video) Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette
Trampoliinvõimlemine Trampoliinvõimlemine ehk batuudihüpped on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatika tegemisel batuudil hüppamise ajal. Esimene võistlus batuudihüpetes peeti 1947. aastal USA-s ning esimest korda oli trampoliinvõimlemine olümpiamängude kavas 2000. aastal. Trampoliinvõimlemine jaguneb kolmeks alaks : trampoliin, akrordada ehk tumbling ja topelt minitrapett. Trampoliin Trampoliinis hüpatakse kuni 8 meetri kõrgusele ning võistluspaik peab soovitatavalt olema umbes 10 meetri kõrgune. Seal võisteldakse nii üksikvõistlusel kui ka kahekesi
EEVL EKSAM 2014 3 taseme eksam (varasem 1 tase) Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus
Trampoliinvõimlemine Trampoliinvõimlemine ehk batuudihüpped on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatika tegemisel batuudil hüppamise ajal. Esimene võistlus batuudihüpetes peeti 1947. aastal USA-s ning esimest korda oli trampoliinvõimlemine olümpiamängude kavas 2000. aastal. Trampoliinvõimlemine jaguneb kolmeks alaks : trampoliin, akrordada ehk tumbling ja topelt minitrapett. Trampoliin Trampoliinis hüpatakse kuni 8 meetri kõrgusele ning võistluspaik peab soovitatavalt olema umbes 10 meetri kõrgune. Seal võisteldakse nii
● Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigent puudub, teda asendab trummimängija. ● Löökriistad määravad ka näitlejate tegevuse- kui lavale astub näiteks tähtis isik, siis kõlavad suure gongi aeglased löögid, teenija tulekul mängitakse väikesel gongil kiiresti. Keel- ja puhkpillid saadavad laule ja esitavad vahemänge. ● Kandsid gao xue - platvormjalanõud ● Samatähenduslikku žesti näitab iga karakter omamoodi ● Keerukas akrobaatika ● Kostüümid värvikad ● Keerukas grimm Kasutatud kirjandus Britannica. Bunraku. https://www.britannica.com/art/Bunraku Wikipedia. Bunraku. https://en.wikipedia.org/wiki/Bunraku Britannica. Bunraku. https://www.britannica.com/art/Bunraku Youtube. Bunraku Theatre https://www.youtube.com/watch?v=f4G68civvo8&index=9&list=PLFuaUznjaXYxZU5gfUu _O86FBdA4N_GKb McDaniel. Beijing Opera. http://mcdaniel.hu/beijing-opera/ Wikipedia. Pekingi Opera. https://hu.wikipedia.org/wiki/Pekingi_opera
P, mis on kooliraskustega noortele pühendatud programm. Kus noored tulid kokku Soomest, Rootsis, Gröönimaalt, Norrast. Neile korraldati erinevaid töötubasid, kus nad said õppida formaalseid õppeaineid läbi mitteformaalse õppe. Kolme päeva jooksul oli noortel kümme töötundi ja töötubade eesmärk oli näidata, et ka raskeid õppeaineid on võimalik muuta läbi muusika, kunsti, tantsu huvitavateks ja samuti on võimalik läbi tegevuste ka õppida (füüsika valemeid tõestati läbi akrobaatika). Kokkuvõtteks autor jõuab selleni, et sidemed kooli ja noorsootöö vahel on tugevnenud läbi erinevate programmide. Mitte ainult noored ei võida kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, vaid ka õpetajad ja kool saavad sellest positiivset tagasisidet. Kuna noorsootöötajate abile on koolis kasvanud lisatööjõud, see annab aga koolile lihtsamalt oma tööd teostada, samas langetab ka õpetajate koormust.
Kangelaslood on tavaliselt värsivormis, harvemini proosas või segavormis. Need lõid ja esitasid elukutselised rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Lugusid kandsid nad ette poollauldes, retsitatiivina mingi muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid, nad esitasid vähenõudlikke rahvalikke farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine ja köietrikid. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepost iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ning –epiteedid. Jutustamisviis on aeglane ja rahulik, sõnastus arhailine. Kangelaslugusid oli tavaks laulda, seda viiulitaolise pilli või harfi saatel.
prantsusmaal nimetati neid: zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks kroonikateks, kui nad liikusid ühest paigast teise said nad uudiseid ja rännates teise kohta rääkisid nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12 saj zonglöörid olid kirjaoskamatud, nad õppisid kõik pähe. Kangelaseepose keskskesk kohaks
Kohustuslikud poosid on samad, mis kulturismis. Lisaks sooritatakse veel vabaseisud. Nõuded ja hindamiskriteeriumid vabakavale on analoogilised kulturismile. FITNESS Fitness on esimene kulturismist väljakasvanud ala, mis esialgu haaras vaid naissportlasi. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse aastast 1996. Fitnessis tuleb lisaks kehaehituse demonstreerimisele, esitada akrobaatika-, tantsu- ja sportaeroobikaelemente sisaldav vabakava, mis annab esitajale küllalt vabad käed (st kohustuslikke elemente ei ole) aga eeldab siiski neil aladel häid oskusi. Mida hinnatakse fitnessi võistleja keha juures? Hindamise võtmesõnad on "tervis" ja "sportlikkus". Hinnatakse võistleja keha sportlikku välimust kui tervikut, sealhulgas lihaste arengut, kehaehituse tasakaalustatust ja proportsioone aga ka näo ilu, soengut, naha seisukorda
(hoidmised, mis nõuavad maksimaalset painduvust). -passiivsed venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga (hantel, partner, trenazöör) -segaiseloomuga. Võimlemine ja tants 1. Standardtantsud · aeglane valss · tango · viini valss Ladina-Ameerika tantsud · rumba · salsa · tsatsa, mambo 2. Aeroobika stiilid · bodypump · toning · stepfit · tantsulised: zumba, dance, brääsnik 3. Dünaamiline akrobaatika element · ratas kõrvale · salto · tirelid Staatiline aeroobika element · sild · kätelseis · tiritamm 4. Jõuharjutused, keha piirkonna ohutu asend Hoia keha sirge, varbad kergelt sissepoole, põlved võivad olla veidi kõverdatud, õlad pingevabad. Treeningmetoodika 3. Peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks · nõgestõbi - ebatavaline fenomen, mis tekib füüsilise aktiivsuse korral, on tingitud
aasta paiku. Tuntuim oli pärnulane Miil, kes tegi uusi trikke nii palju, et rahvas aina imestas. Tuntumad veel olid J. Johanson, H. Laanet, L. Tõnison ja E. Kõppot. Iluuisutamise isaks loetakse ameeriklast Jackson Hainesit. 1922. aastal toimus iluuisutamises revolutsioon. 11-aastane tütarlaps ilmus rahvusvahelisele areenile vaevu põlvini ulatuva kleidiga, tänu millele sooritas ta harjutusi palju lihtsamalt. Iluuisutamisse oli nüüd ühtse tervikuna koondunud ilu, kiirus, painduvus ja akrobaatika. Kokkuvõtvalt on iluuisutamine kõvasti arenenud ja tänapäeval on see üsnagi kuulus spordiala. ( Viide: H. Alekõrs, R. Kasemaa, R. Kruusma, R. Kärsin, H. Mähar, V. Paduri, F. Tross ,,Uisutamine. Minevikust tänapäevani." 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 5-8, 9, 154, 208-216, 221, 232-232, 244-245, 248, 264-273, 280-286, 338-359.) Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit Üksik- ja paarissõidu kategooriates koosnevad võistlused lühi- ja vabakavast
u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon Ihaldati teiste maade metalli ja põllumaad
Paljud rütmika või rütmoplastika koolkonnad on Dalcrozest alguse saanud. Carl Orff Saksa helilooja ja pedagoog sündis Münchenis, 10.juulil 1895.a. Asus tööle väikesesse teatrisse kontsertmeistrina ehk klaverisaatja. Ta on öelnud, et tema muusikalooming on mõjutatud tantsust. Sajandi algul nägi ta tantsimas Mary Wigmani. M.Wigman lõi uue tantsustiili, nn absoluutse tantsu, mis taotleb keha liikumise kaudu muusika tõlgendamist, sisaldab akrobaatika sugemeid, väldib tegevuse matkimist ja pantomiimilisust ning kasutab saateks ainult löökpillimuusikat. Seda stiili on nimetatud ka Gestalt im Raum'iks ehk energia piirjoonteks ruumis. Talle oli tants keel, millega inimene on sündinud, s.o. tema eksistendi ekstaatiline manifestatsioon ehk näitamine/väljaütlemine. Tema juures on õppinud nt eestlane Elmerice Parts, kes on just loonud palju tantse lastele, kuid praegu neid ei tantsita.
............ 10 Viidatud allikad............................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS Sihtvõimlemine on vajaliku võime arendamine selleks sobivate võimlemisharjutustega. Sihtvõimlemise eesmärgiks on arendada võimekust kindla eesmärgiga. Eesmärgiks võib olla mingil spordialal tulemuste parandamine (näiteks jalgpall) või mõne üldise kehalise võimekuse arendamine (näiteks lülisamba liikuvus). Kätelseis on akrobaatika üks põhielemente. Õige kätelseis aitab tunnetada, kuidas paljusid harjutusi õigesti sooritada. Seepärast peab seda õppima põhjalikult. Enne kätelseisu korrektset 2 sooritamist on vaja arendada painduvust, tugevust ja osavust. Käesoleva referaadi eesmärk on välja tuua erinevaid võimlemisharjutusi algajale kätelseisu arendamiseks.
Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Erki Noole Kergejõustikukool loodi olümpiavõitja Erki Noole algatusel 1997 aastal eesmärgiga pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset spordialast koolitust kergejõustiku eriala baasil. Kooli tegevust ja arengusuundi läbivaks ideeks on igale õpilasele isikliku arengu tagamine läbi eakohase õppekava. Hetkel treenib koolis üle 200 lapse ja töötab 5 treenerit. Lisaks kergejõustikule on õppe-kavas akrobaatika, rütmika, sportmängud ja toimuvad laagrid. Erki Nool sündis Võrus 25 juuni 1970 aastal. Ta oli eesti parim kergejõustiklane aastatel 1996-1998 ja uuesti aastal 2000. Nool sai kuuenda koha Atlanta olümpia mängudel. Ta on eesti rekordi tegija 200m jooksus ja kaugushüppes aastal 2000 Edmontonis. Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale
kordusjookse metsas-ja staadionirajal, siis juba tugeva tempoga ja 5 min käigupausidega. Maist alates tuleb treenida staadionil sprinti jateisi kergejõustiku alasid 3-4 korda nädalas. (Aluseks võetud endiste õpilaste treeningupäevikud, treener Rein Rooks) Üldettevalmistuse treening võimlas. 1. Soojendus. 2. Kergejõustikualased harjutused. 3. Kergejõustikualade tehnika õppimine (stardid, tõkkejooks, kõrgushüpe) 4. Akrobaatika ja riistvõimlemine. 5. Harjutused topispallidega. 6. Hüpped ja hüplemisharjutused üle tõkete või mattidel. 7. Harjutused tõstekangiga ja sangpommiga. Kiirjooksutreening talvel 1. Soojendus 1000 m. 2. Võimlemine 10 min. 3. Kiirjooksud 4-6 korda 30 m. 4. Stardiharjutused käskluseta ja lähtekäsklusega. 5. 8-10 korda 30-40 m tõusva kiirusega jooksu, 15 m sellest täiskiirusega. 6
Aga ta ei norutanud kaua, vaid otsis üles sõbrad ja tuttavad. Palju aitas edasi Üllar Saaremäe Rakvere teatrist. Tasapisi tulid rollipakkumised, siis neli aastat õpinguid Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonnas. Sel suvel anti talle kätte auga väljateenitud diplom näitleja erialal. Ema teab: ,,(8) Alole oleks võinud komistuskiviks saada just kõrguse ja raskusega seotu ja ega seal siis ainult lavakõnet ei harjutatud, kavas olid ju ka lavaline võitluskunst ja akrobaatika." Ka Alo ise usub, et Viljandis kasvas ta tublisti pikemaks. Vaimus. ,,Ma ise loodan väga, et see on mul amet kogu eluks. (9) Praegugi võtan akadeemias Leelo Talvikult klassikalise hääleseade eratunde," räägib Alo. Perel on juba ka oma väike teatritraditsioon: Alo hing on rahul, kui ema ja isa esietendusel saalis istuvad. ,,Mulle meeldib väga rännata, seljakott seljas, olla täna siin, homme seal," räägib Alo. Kõige sagedamini viib tema
spiilmannideks · lugusid esitati poollauldes või retsitatiivina(kõnelaul) mingi muusikariista saatel · need olid rahvalikud etendused, mis sisaldasid teatraalseid veiderdusi, zeste ja miimikat · laulu süzee pidi olema tuntud · Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid · Roomas olid miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahvalikke farsse(akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid) · zonglööride seisus kujunes 10. saj: olid kirjaoskamatud, õppisid ettekantavad teosed pähe · nende repertuaar oli laialdane: näidati karusid, ahve; mustkunst, laadastseenid, pantomiimid · hiljem lisandus sõnakunst rüütli- ja linnakirjandusele iseloomulik teoste ettekandmine · kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult ei lubatud armulauale ega kristlikku matust, kuulutati lindpriiks
Karusoo, Ago-Endrik Kerge, Jüri Krjukov, Aare Laanemets, Sulev Luik, Kalju Orro, Toomas Ots, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson, Eero Spriit, Kadri Tamberg, Külliki Tool- Saldre ja Peeter Volkonski. Seda lendu on mitmes mõttes eriliseks peetud. Tegemist oli Panso lemmiku ja ühtlasi ka viimase lennuga, keda ta juhendada sai. Kooliaeg oli intensiivne, hommikul kell 9 hakkasid loengud, tantsutunnid olid Salme kultuurikeskuses, akrobaatika Mustpeade majas, erialatunnid Toompeal ja Draamateatris. Vabal ajal toimusid ka peod ja proovide tegemine. Algusest lõpuni oli tegu väga ühtse kursusega, justkui ühe tervikuga, ka näitlejad ja lavastajad olid lahutamatud. 4 Raivo Trass on meenutanud, et Urmas Kibuspuul oli küll häid momente, ent õppejõud ei osanud talle küll kooli algul edukat tulevikku ennustada. Kooli ajal oli ta jutukas ja hakkaja,
Kuid mõnda aega hiljem, kui tuli moodi püksid, siis üha enam naisi hakkas selle spordiga tegelema. Ameerikast on pärit ka esimesed metallist uisud 1848. aastal. Iluuisutamise isaks loetakse ameeriklast Jackson Hainesit. 1922. aastal toimus iluuisutamises revolutsioon. 11-aastane tütarlaps ilmus rahvusvahelisele areenile vaevu põlvini ulatuva kleidiga, tänu millele sooritas ta harjutusi palju lihtsamalt. Iluuisutamisse oli nüüd ühtse tervikuna koondunud ilu, kiirus, painduvus ja akrobaatika. Kokkuvõtvalt on iluuisutamine kõvasti arenenud ja tänapäeval on see üsnagi kuulus spordiala. 3 Võistlused Millal ja kus toimusid esimesed võistlused? Ning kus toimuvad need nüüd? Millised on auhinnad? Kuidas võistlusi korraldatakse ja mida võistlejatelt oodatakse? Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi
nõudsid Roomlased puhast või isegi toorest meelelahutust, ohtralt naeru ja erutust pakkuvat. I saj. II poolel lööb miim õitsele. Teemist on komöödiaga, mis on kaotatud kõne ja sotsiaalse teravuse. Miimid olid rahva seas väga populaarsed. Nad heitsid nalja keskklassi kodanike üle ning tegid seda ka kuulsate müütidega. Nende tunnusjoonteks olid ebakainus, roppused, abielurikkumised, pool alasti tantsimine, ahnus, akrobaatika ning kõiksugu naljad. Kogu selle toore ning labase teatraalsuse tulemuseks nähti näitlejaid kui alamasse klassi kuuluvaid, samal ajal kui neid Kreekas austati. Rooma impeeriumi lõpuks hakkas tekkima teatud tüüpi miimide etteasteid, kus ainult üks miim mängis kõiki osasid terves etenduses üksi, kandes erinevaid maske, tantsis ning näitles samal ajal kui koor saatis teda teema jutustusega. Sellist tüüpi näitemängu hakkati kutsuma pantomiimiks, mis on ka säilinud tänapäevani
oleks tegemist ,,reaalse ja reegliteta" võitlusega. Seda sorti rüselemisspordis ei ole midagi uut. Kuid paljudele see meeldib. Ja publiku tarvis seda tehaksegi. 5 http://www.ekf.ee/ekf/index.php?id=4 4. Neljas on sõjakunst (ingl martial art) või ka Budo (lahingkunst-tee, ingl martial way). Teiste sõnadega eluviis või elu tee (way of life). On veel ka viies ja see on show. Näitemäng efekti pärast. Aga kuna see kuulub siiski rohkem akrobaatika ja tantsu valdkonda, siis seda ei arvestata karate õpetamisena. 6 Erinevad Stiilid Karatel on palju koolkondi ehk stiile. Vanimad ehk traditsioonilised stiilid on Shotokan, Goju- ryu, Wado-ryu ja Shito-ryu, uuematest stiilidest treenitakse Eestis nt Kyokushinkai, Jyoshinmon Shorinryuja Kudo karated.7 Järgnevalt esitan lühikese loetelu stiilidest, kus on näha ka nende stiilide nimetused alg-keeles: 1. Gojuryu rajaja Chojun Miyagi (1888--1953) 2.
Ise tõsise treenijana otsustas ta 1912. aastal osaleda II üle-eestilistel olümpiamängudel Tallinnas. Pealtvaatajate hämmelduseks jooksis paidelane paljajalu. 5000 meetri jooksus lõpetas ta tolleaegse jooksukuulsuse Johannes Villemsoni järel teisena. Kaks aastat hiljem Riias ülevenemaalisel olümpiaadil saavutas ta maratonijooksus viienda koha. 1913. aasta tähtsündmuseks kujunes Paide näituse aias peetud spordipidu, mida korraldati Järvamaa olümpiamängude nime all. Akrobaatika ja võimlemisnumbrite kõrval olid esimest korda kavas ka võistlused kergejõustikus. Karskus seltsi Idu eestseisuse ja Paide spordiseltsi erimeelsuse tõttu sündis 1914. aastal spordiselts Maleva, mille asutamisega pandi nurgakivi Järvamaa kergejõustiku õitsengule, Malevasse koondus kogu maakonna kergejõustiku paremik. Hakkasid ilmuma edetabelid, atesteeriti spordikohtunikke ning pandi rõhku võistluste korraldamise kvaliteedile. Maleva esimeheks valiti värvikoja omanik Julius Stephan
Seda foobiat seostatakse tihtilugu just evolutsiooniliste põhjustega. Samas võib see olla seotud ka isiklike ebameeldivate kogemustega või kultuuriliste mõjudega. (Kümme... 2012) Akrofoobia/Altofoobia/Hüposofoobia - kõrgusekartus `Akron' tähendab kreeka keeles kõrgemat kohta või tippu ning `altus' on kõrge ladina keeles. Mõlema termini sisuks on kabuhirm kõrgete kohtade ees. `Hypo' on kreekakeelne eessõna selle kohta, mis asub allpool või all ning enamasti on see hirm akrobaatika ees. (Waters 2005: 58) See foobia võib inimese viia ängistushoogudeni. Tavaliselt inimesed siiski tõsisemate tagajärgedeni ei jõua, kuna seda foobialiiki kannatavad inimesed väldivad kõrgeid kohti. (Kümme... 2012) Klaustrofoobia - hirm suletud ruumide ees See on kõige sagedamini esinev foobia üldse ning on levinud kogu maailmas. Termin on tuletatud ladinakeelsest sõnast `claustrum', mis tähendab suletud kohta. (Waters 2005: 52) 8
Mai staadion, mis mahutab 150 000 pealtvaatajat. Velodroom Velodroom (ka trekk või velotrekk) on kinnine või lahtine spordiehitis, kus on eriline puit-, asfalt- või betoonkattega kaldringrada, laius 4-10 m, eelistatavaim pikkus 333,33 m, kalle kurvides 20-35 kraadi, sirgetel 3-7 kraadi. Velodroomil toimuvad jalgrattaspordi trekivõistlused. Spordialade loend · Aeroobika - Aerutamine - Airsoft - Akrobaatika - Allveeujumine - Alpinism - Ameerika jalgpall - Antiikne kettaheide - Austraalia jalgpall Autosport · Jahilaskmine - Jalgpall - Jalgrattasport - Jeu de paume - Jooks - Judo - Jäähoki - Jääpall Jääpurjetamine · Kabe Kahevõistlus - Kahvpall - Kaljuronimine - Karate - Kardisõit Kaugushüpe - Kaugusvettehüpe - Keegel Kelgutamine Kendo - Kepiga vehklemine - Kergejõustik - Kettaheide - Kiiking - Kiiruisutamine Kolmikhüpe
all esinenud maag, kes oli ka üks selle suuna rajajaid, oma illusioone esitades poliitiliste tegelaste ühtedele või teistele ,,trikkidele." Selline esinemislaad suutis publiku kiiresti oma võimusesse haarata ja teatrietendusteski hakati kasutama rohkesti illusioone. Sellised tükid muutusid nii 16 populaarseks, et peagi tõrjusid akrobaatika ja mustkunst commedia dell artest satiirilise sisu peaaegu välja. Publik tuli vaatama laval sündivaid imetegusid, mis olid näidendi sisuga tihedalt seotud näiteks kaasnesid ennustamisega kaarditrikid, mis tõid kaasa suure hulga arusaamatusi ning naljakaid dialooge. Suure hüppe sellise illusionismisuuna arengus tõi kaasa itaallane Carlo Gozzi, kes ühendas commedia dell arte traditsioonid kaasaja illusioonidega. Ta sündis 13. detsembril 1720
elektrolüütidega. Alahinnata ei saa ka une vajadust, mis aitab lihastel kiiremini taastuda. 2. SPORDIVIGASTUSED Spordivigastusteks nimetatakse tavaliselt vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel ja planeeritud treeningutel. Mõnikord klassifitseeritakse ka harrastuslikust, meelelahutuslikust spordist saadud vigastust kui spordivigastust. Kõige traumaohtlikumad spordialad on: jalgpall, hoki, maadlus, poks, akrobaatika. Teise raskusgruppi kuuluvad võimlemine, kergejõustik, jalgrattasport, suusatamine ja uisutamine. Ohutumad spordialad on aerutamine, sõudmine ja ujumine. Lihased tõmbuvad pingesse, kui neile langeb ülemäärane koormus. Lihaspinge haarab tavaliselt paar kolm lihaskiudu, kuid nende pinge muudab terve lihase normaalset funktsioneerimist. Lihase mõlemad otsad kinnituvad kõõluste abil luude külge. Vigastuste liigid Spordivigastusi jaotatakse mitmeti
võimlemissusteemi loomise poole ning valmistada neid ette vabaduse kättevõitmiseks. Peamiseks kujunes tegevuse väline külg (riietus, dekoratiivsed vahendid, asendite ja liigutuste ilu). Harjutused jagunesid nelja rühma: harjutused vahenditeta, vahendite kasutamisega, rühmaharjutused ja võitlusharjutused. Kujunes välja harjutuste terminoloogia. Tund koosnes kolmest osast: korra-riviharjutused; harjutused riistadel, hüpped, akrobaatika jms; rahustavad harjutused. Kehaline kasvatus Rootsis: 19. saj algul kasvas Rootsis huvi sõjaväe ettevalmistuse parandamise vastu kehaline kasvatus muudeti armees kohustuslikuks. Rootsi võimlemissüsteemis peeti väga oluliseks harjutusi, mis kindlustasid inimese keha arenemise ja tugevnemise; väga tähtsaks peeti rühi kujundamist. Võeti kasutusele originaalsed võimlemis-riistad (nn rootsi riistad): varbsein, poom, võimlemispink ja kast, hoolaud/trampliin
tegemist eranditega ning spordis ei oma nad produktiivset tähendust. 3. Tulemuslikkus 7 Tulemus on spordi oluline komponent. Sportlik tegevus nöuab teatud standardide seadmist, saavutamist ja ületamist. Jöupingutus, pinge ja stress on sportlaste poolt vabatahtlikult vastuvöetud teatud standardide saavutamiseks. Vaid üksikud spordialad (tants, musikaalsed mängud, akrobaatika) rõhutavad rohkem tegevuse mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4. Spordiorganisatsioonid. Selleks, et tegeleda spordiga koos teiste inimestega vajame me sotsiaalseid struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus). See välistab selliste iseformeerunud sotsiaalsete struktuuride, mis
s.t. väga väikese mõõdetava aja jooksul ), kuid SLK-de korral on selline tunne ajas pidev. Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli pärast kehast väljumist imelist kaaluta olekut ja erakordset kerguse tunnet. Analoogset tajukogemust on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt. Me kõik oleme näinud paljusid akrobaate, kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal alaspidi. Saltot ei tehta ,,inimene külg ees" ( see on nii pigem hundiratta korral ), vaid ,,inimene nägu ees". Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole. Antud eksperiment sarnaneb eespool kirjeldatud salto sooritamisega, kuid erinevused seisnevad järgnevad. Saltot ei tehta õhus, vaid vee all. Vee sügavus
s.t. väga väikese mõõdetava aja jooksul ), kuid SLK-de korral on selline tunne ajas pidev. Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli pärast kehast väljumist imelist kaaluta olekut ja erakordset kerguse tunnet. Analoogset tajukogemust on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt. Me kõik oleme näinud paljusid akrobaate, kes sooritavad õhus oma imelisi saltosi. Saltoks nimetatakse sellist akrobaatika elementi, mille jooksul inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme. Selle käigus jääb pea vahepeal alaspidi. Saltot ei tehta „inimene külg ees“ ( see on nii pigem hundiratta korral ), vaid „inimene nägu ees“. Salto pöörde ajal liigub inimese pea tegelikult kogu aeg ettepoole. Antud eksperiment sarnaneb eespool kirjeldatud salto sooritamisega, kuid erinevused seisnevad järgnevad. Saltot ei tehta õhus, vaid vee all. Vee sügavus
annaabi.ee 
