NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud"
Viljastumine- 4-5päeva emajuhas-pesastub- rakud jagunevad- kobarloode- 3. Nädal süda blastotsüsti staadium [rakk on pesastutunud (loomadel blastula)]- gastrula [karkloode, tekivad lootelehed (ektoderm, eutoderm ja mesoderm), võivad tekkida väärarengud (3-4 arengunädal]- ektoderm (välis)- närvisüsteem, marrasnahk, meeleelundid; entoderm (sise)- seede- ja hingamiselundkond; mesoderm (kesk) tugi ja liikumiselundkond, vereringe, eritus ja sigimiselundkond. Teratogeenid: 1. Biloogilised (haigustekitajad nt punetised, süüfilis; alglomad toksoplasmas, vaegused; toksiinid; tamede alkoholaadid; 2. Keemilised (alkohol; ravimid: antibiootikumid kahjustavad kuulmist, hambaid; hormoonide tõttu on diabeetikute rasedus riskantne;olmekemikaalid: juukselakk, värvid, toidulisandid) 3. Füüsikalised (radioaktiivne-, röntgen-, äärmuslik infrapuna(sooja)kiirgus (ei ole
ümberlõikus, võrreldes meestega, kellel ümberlõikus edasi lükati. HIV infektsiooni leviku peatamiseks ja pandeemia ära hoidmiseks on vaja uusi efektiivseid ja tõhusamaid meetmeid. Siiani läbiviidud uuringites on tõdetud, et HIV infektsiooni esinemine on ümberlõikamata meeste osas suurem võrreldes ümberlõigatutega. Antud uuring otsis ka põhjuslikku seost HIV nakkuse ja meeste ümberlõikamise kohta (biloogilised uuringud). Uuring keskendus nii jälgimisele, vaatlusele kui bioloogilise info saamisele, mida teistes uuringutes HIV nakkuse vähedamise kohta nii põhjalikult varem läbi ei ole viidud . 2. Uuringu hüpotees Kas meeste ümberlõikus avaldab kaitsvat mõju HIV infektsiooni leviku vastu? 3. Uuringukavand Uuringus kasutati randomiseeritud kontrolluuringut. Tegemist on sekkumisuuringuga, kus terved isikud lülitatakse uuringusse juhuvaliku teel (randomiseeritud katse) ja neile
Iseeneslikud. Põhjused on ebaselged. Võivad Kunstlikult esile kutsutud. Nt. Eksperimendi olla nii välistegurid kui ka organismilised. käigus. Kiiritatakse, töödeldakse Sisesteks teguriteks nt. Vabad radikaalid või kemikaalidega. Saadakse uusi bakteritüvesid ainevahetuse vaheühendid. H2O2 suhteliselt ja on olulisemalt suurema tekke sagedusega. harvad. KEEMILISED FÜÜSIKALISED BILOOGILISED MUTAGEENID Benseen ja teised aromaatsed Kiirgused- Uv kiirgus, Haigusetekitajad. Viirused ühendid, orgaanilise röntgenkiirgus, mis võivad liita endaga halogeeni radioaktiivkiirgus võõrast pärilikku ainet ja ühendid,kloroform, kanda seda organismi. putukamürgid, raskemetalliühendid
koodoniga. mRNA-informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Matriitsüntees-ühe biomolekuli monomeerie järjestuse alusel teise bimolekuli süntees. ÜL: tRNA: U A C; U G G; A A A; U A U, C G A mRNA:A U G; A C C; U U U; A U A; G C U valk: met - Thr - Lys - Tyr - Pro Geen: T A C; T G G; A A A; T A T; C G A VIIRUSED viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad biloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. DNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA RNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist(22 autosoomist ning sugukromosoomidest X ja Y)
Psühholoogiline ja füüsiline vägivald. Arenemisvõimaluse puudumine. 9. Füsioloogilised ohutegurid Füüsilislet raske töö, sund taktis töö(liin), töö seistes, ergonoomia nõuetele mittevastav töökoht Arvutiga tootamisel peab tool olema reguleeritav ja seljatugi. Selajtugi peab ulutamuba abaluu alumise kolmnurga tipuni. Istmekatte materjaliks sobib puuvillane riie sest ta laseb ohku läbi ja ei tekita staatilist elektrit. Istumisel oleks eha kasutada jalatugesid. 10. biloogilised ohutegurid Ohutegurid jagatase nelja ohurühma, 1) kerge haigestumine – allergia, soole parasiidid, hallitusseened 2) haigestumine – nakkusoht eriti suur ei ole, on olemas ennetus ja ravivahendid, salmonella, gripp, 3) raskemad haigused – kas ennetus voi ravivahendid, tuberkuloos, herpes. Hiv, marutaud 4) puukentsefaliit – 11. töötajate liikumsiteed – libisemsied kukkumised, luumurrud, venitused, 1/3 tööonnetustest. Ohutud liikumisteed tuleb märgistada
peab kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Ülemise kriitlise piiri juures ei suuda vereringe ja higistamine enam normaalset temperatuuri tagada. Alumise kriitilise piiri juures ei suuda organism enam piisavalt soojust toota. Ainevahetus peatub ja inimene sureb. 33. Millised on peamised haiguste põhjused? - pärilikud haigused - päriliku eelsoodumusega haigused - mittepärilikud haigused - füüsikalised - keemilised - biloogilised 34. Mil viisil organism kaitseb ennast haiguste eest? antikehad - valgud, mis pärsivad haigusetekitajate tegevust immuunsus - organismi võime seista vastu haigustele antikehade abil kaasasündinud immuunsus - vanemalt järglasele päranduv võime seista vastu haigustekitajatele omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest
Kahjulik on sellepärast, et organism peab kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Ülemise kriitlise piiri juures ei suuda vereringe ja higistamine enam normaalset temperatuuri tagada. Alumise kriitilise piiri juures ei suuda organism enam piisavalt soojust toota. Ainevahetus peatub ja inimene sureb. 35. Millised on peamised haiguste põhjused? - pärilikud haigused - päriliku eelsoodumusega haigused - mittepärilikud haigused - füüsikalised - keemilised - biloogilised 36. Mil viisil organism kaitseb ennast haiguste eest? antikehad - valgud, mis pärsivad haigusetekitajate tegevust immuunsus - organismi võime seista vastu haigustele antikehade abil kaasasündinud immuunsus - vanemalt järglasele päranduv võime seista vastu haigustekitajatele omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus
· Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territooriumide kaitse kaitseribad, looduskaitsealad jne. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu reguleerimine 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine 5. Aklimatiseerumine, reklimatiseerumine vältida konkurentide haiguste sissetoomist 6. Biloogilised meetodid taimkaitses 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks kunstlikud vahendis mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine 9. Fotojaht 10. Loomaaiad _____________________________________________ 5. 1) RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KESKKONNAKAITSE ALAL Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on · Hädavajalik rändliikide kaitse
3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem, mille ülesandeks on viia kahjustajate arvukus tasemele, kus nad enam ei too märkimisväärset kahju ning hoida seda taset võimalikult keskkonnasõbralike vahendite ja meetmetega.
1. Motivatsiooni olemus. Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: · Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed · Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. · Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu · Vanemlik hool · Abipalumine jne.
1. Motivatsiooni olemus. Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne.
omakorda sõnumi lähetajaks, lähetades sõnumi tema poolt valitud kanali kaudu ning seega andes tagasisidet lähetaja esialgsele sõnumile. Sõnatu suhtlemise ehk kehakeele uurimisele pööratakse nüüd palju suuremat tähelepanu kui varem ja terminit ,,kine" (eesti keeles tähendab liigutust) kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Kine on analoog tähele sõnalises tähestikus. 7. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Biloogilised tegurid Paljud bioloogilised tegurid mõjutavad indiviidi sõnalise ja mittesõnalise suhtlemise võimet, eriti oluline on närvi-ja sisenõrenäärmete süsteemide adekvaatne funktsioneerimine. Nt: keele kasutamise füüsilised aspektid: · Kõnelemine · Kuulamine · Lugemine · Kirjutamine 7.2. Psühholoogilised tegurid Suhtlemine sisaldab mitmesuguseid keerukaid psühholoogilisi käitumisi, mida on raske jagada eri kategooriateks. · Intelligentsi tase
2. Mittepärilik Mutatiivne muutlikkus Seda iseloomustab mutatsioonide olemasolu. Mutatsioon - juhuslik muutus kromosoomide ehituses (geen- ja kromosoommutatsioonid) või arvus (genoommutatsioonid). Mutant - indiviid, kel esineb mutatsioon kas varjatult või avalduvalt. Mutageen - tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone, on kvalitatiivse toimega - ka väga väike kogus mutageeni võib mutatsiooni põhjustada. Jagunevad: 1. Biloogilised a) iseeneslikud vead DNA sünteesis b) viirused (eriti lüsogeenses tsüklis) c) alkaloidid - lämmastikku sisaldavad taimede teisase ainevahetuse ühendid nt nikotiin on ohtlik! kofeiin d) mükotoksiinid - hallitusseente toksiinid. Maailmas ohtlikumad aflatoksiinid, mis on ülitugevad. Hallitanud maapähklites, põhjustab maksavähki. 2. Keemilised a) hapnik, osoon - tugevad oksüdeerijad b) asbest
käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab). Millal iganes inimeste või loomadega tehtud uurimus ka läbi viiakse, peaksid uurijad täielikult arvestama nende õiguste ja heaoluga. Arengu biloogilised ja kultuurilised teooriad Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. Inimesel on 23 paari kromosoome. Genotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut. Käitumisgeneetikud jagavad lapse arengu mõjud kolme liiki: pärilikkus, jagatud keskkond ja mittejagatud keskkond. Downi sündroom esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800st. Kromosoomhaigus on tekkinud tavaliselt munaraku vigastamise tõttu enne
Seejärel toimub katalüütiline reaktsioon, mille käigus S muundub P-ks. Katalüsaatorid: · Alandavad aktivatsioonienergiat. · Ei mõjuta tasakaaluolekut. · Osalevad reaktsioonis kuid ei muundu selle tulemusel (taastuvad reaktsiooni käigus) - üks katalüüsitsenter või katalüsaatori molekul osaleb reaktsioonis korduvalt - mõjutavad reaktsiooni kiirust juba väga väikses koguses Biloogilised katalüsaatorid - ensüümid: · Suurendavad reaktsiooni kiirust alandades aktivatsioonibarjääri EA kõrgust. · EI MUUDA reaktsiooni SUUNDA · On võimelised reaktsioone energeetiliselt omavahel sidustama - st teostama endergoonilisi protsesse eksergooniliste protsesside käigus vabaneva energia arvel · Toimivad väga pehmetes tingimustes · On väga selektiivsed ja äärmiselt kõrge spetsiifilisusega. · Alluvad regulatsioonile
Maasikalesta tõrjeks pritsitakse enne õitsemist ja/või pärast saagi koristust augustis-septembris. Kulunorm- 0,3% töölahus, soovitatav töölahuse kulu on 500-1000 l/ha. Kordus-kuni 2 Hind-25.2 eur/kg Maasika-õielõikaja (Anthonomus rubi) Ennetatav Kui lund algab sulama, siis peenrad on vaja töödelda joodilahusega.-iga 10 päevad. Agrotehniline Sügisene mullakündmine ja ülekaevamine. Füüsikalis-mehaaniline Korjamine ja hävitamine. Biloogilised Bioloogilised preparaadid. Keemiline Biscaya Biscaya on süsteemne insektitsiid. Toimeaine tiaklopriid kuulub neonikotinoidide keemilisse klassi. Biscaya lahus imendub translaminaarselt taime kudedesse ning levib taimes koos taimemahladega. Tänu süsteemsele toimele kaitseb Biscaya kahjurite eest ka pärast pritsimist juurde kasvanud taime lehti ja võrseid. Kulunorm-0.3 l/ha veekulu - 150 – 200 l/ha Kordus-2 Hind-34.7 eur/l Mavrik 2F Toimeaine: tau-fluvalinaat 240 g/l
Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud, huvigrupid on suurenenud. Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja Adolf Bastian, kes ütles, et kõigil rahvastel on ajalugu. Tänapäeval nimetatakse seda inimkonna psühholoogiliseks ühtsuseks e biopsühholoogiliseks võrdsuseks. Kuigi indiviidid on erinevad, on inimpopulatsioonidel võrdne võime kultuuri luua. On teatud ühised asjad, mis ühiskondi seovad, biloogilised universaaliad: laste kasvatamise pikk periood, aastaringne seksuaalsus, sümbolite, tööriistade ja keele kasutamise võime. On ka kultuurilised universaaliad, teatud ühised kultuurilised nähtused, mis on kõigis ühiskondades olemas. Näiteks eksogaamia ning endogaamia. Endogaamia: normid, reeglid, mis määravad, millised grupi piires peab inimene abielluma. Mõned indiviidi on abiellumiseks liiga kauged. Näiteks ei tohi abielluda üle rassipiiride.
identifitseerimine. Fotodokument koosneb tavaliselt aluspinnast ja fotokujutist sisaldavast kihist, mis mõlemad reageerivad nii töötlemisprotsessidele kui ka väliskeskkonna mõjudele. Fotomaterjalide kahjustused võivad olla mehaanilised(deformatsioonid, praod, kriimustused, murrus), keemilised (filmide alusmaterjalide hüdrolüüs niiskuse toimel-> vananemisel film keerdub kokku, kortsub, muutub pehmeks/kleepuvaks, emulsioonikiht laguneb täielikult), biloogilised kahjustused (haaravad nii emulsioonikihti kui alusmaterjali) Fotomaterjalide säilitamisel on keskkonnatingimuste osatähtsus määrava iseloomuga. Kõrge temperatuur ja õhuniiskus on fotomaterjalide säilitamiseks ebasoodne. Värvilised materjalid on üldiselt mustvalgetest märksa tundlikumad. Madalamad temperatuurid vähendavad fotomaterjalide lagunemise kiirust. Erinevates institutsioonides kasutatavad temperatuurid jäävad vahemikku -25 kuni +12C. Kõigesobivam õhuniiskus on 30-40%
Need muutused on korrapärased ja kindlate tunnustega. Muutustel on 4 etappi, ontogeneesi järgud: 1. Looteline areng 2. Lootejärgne areng - sünnist suguküpsuseni 3. Suguküpsuse saavutamisest kuni paljunemisvõimelisuse saavutamiseni (sh. sotsiaalsed kohustused, mitte vaid bioloogilised) 4. Paljunemisvõime kadumisest surmani Ontogeneesi kategoriseerimine põhineb bioloogilistel etappidel. Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine. Arengu alatüübid: füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3
- omaduse polariseerumine- mõtlen ainult tema ilusatele silmadele ning seda ilusamaks need silmad muutuvad. NB! Kumb on püsivam- negatiivne. või positiivne esmamulje? Kui inimene on minu jaoks negatiivne, siis on see mulje sügavam seda on raskem ümber lükata, seda enam, et edaspidi ma väldin temaga suhtlemist. Ei teki ka olukorda, et seda muuta! Taju mehhanismid: stereotüübid Soorollid- feminiinsus ja maskuliinsus Maskuliinsed võivad olla ka biloogilised naised ja vastupidi!! Viidata sellele, et meis on stereotüübid. - Inimeste, tunnuste jms klassifitseerimine mingite kriteeriumite alusel. - Nt Harari ja McDavid (1973) õpetajate steretüübid õpilaste nimede alusel. - Meie vs nemad - -Nt Out-grupi homogeensuse efekt - eelarvamused – kasutame neid ka uute inimestega kohtudes. -Kultuurilised stereotüübid Milleks on stereotüübid kasulikud? (kuigi nad paika ei pea) Annab meile võimaluse aja ja tutvuse
Eesti? · Inimestevahelised erinevused. Prosotsiaalsus = sõltumatus rühmast, enesekindlus, suur pilt · Prosotsiaalsuse ergutamise viisid: kas karistades agressiivsust või tunnustades prosotsiaalsust? Ligimesearmastus kui maailmavaade? · Vihajuhtimise treening (anger management training) agressiivsete isikute õpetamine kuidas maandada viha Kokkuvõte · Agressiivsus ja prosotsiaalsus kui konkureerivad maailmakäsitlused · Biloogilised, individuaalsed, situatsioonist ning kultuurist/ühiskonnast johtuvad mõjurid · Agressiivsuse pärssimine ja prosotsiaalsuse toetamine · Konrad Lorenz (1903-1989), Sigmund Freud (1856-1939), Albert Bandura (s 1925)
Eesti? · Inimestevahelised erinevused. Prosotsiaalsus = sõltumatus rühmast, enesekindlus, suur pilt · Prosotsiaalsuse ergutamise viisid: kas karistades agressiivsust või tunnustades prosotsiaalsust? Ligimesearmastus kui maailmavaade? · Vihajuhtimise treening (anger management training) agressiivsete isikute õpetamine kuidas maandada viha KOKKUVÕTE Agressiivsus ja prosotsiaalsus kui konkureerivad maailmakäsitlused Biloogilised, individuaalsed, situatsioonist ning kultuurist/ühiskonnast johtuvad mõjurid Agressiivsuse pärssimine ja prosotsiaalsuse toetamine Konrad Lorenz (1903-1989), Sigmund Freud (1856-1939), Albert Bandura (s 1925) 8. SOTSIAALNE MÕJU Probleem Mida me maailmas teeme ise ja mis tuleneb välistest mõjudest. · Inimese iseseisvus-sõltuvus · Ajalugu = individualiseerumine, rühmaseosed nõrgemaks. Kaugele keegi jõudnud? · Täna: mida teeme subjektina, mida teiste mõjul
Prosotsiaalsus = sõltumatus rühmast, enesekindlus, suur pilt • Prosotsiaalsuse ergutamise viisid: kas karistades agressiivsust või tunnustades prosotsiaalsust? Ligimesearmastus kui maailmavaade? • Vihajuhtimise treening (anger management training) – agressiivsete isikute õpetamine kuidas maandada viha Arenguabi Allikas: OECD Kokkuvõte • Agressiivsus ja prosotsiaalsus kui konkureerivad maailmakäsitlused • Biloogilised, individuaalsed, situatsioonist ning kultuurist/ühiskonnast johtuvad mõjurid • Agressiivsuse pärssimine ja prosotsiaalsuse toetamine • Konrad Lorenz (1903-1989), Sigmund Freud (1856-1939), Albert Bandura (s 1925) Albert Bandura (1925) Sigmund Freud (1856-1939) Konrad Lorenz (1903-1989) 12. Suhtlemine I Suhtlemine • Info liikumine inimeste vahel: allikas – teade – kanal – vastuvõtja • Mis kannab infot: märk ja tähendus
seetõttu, et ta oli veendunud isiksuse omaduste pärilikkuses. Enne Eysenckit väljendasid bioloogiliselt aluselt lähtuvaid mõtteid isiksuse omaduste kohta Kretschmer (1921) ja Sheldon (1942), kelle arvates määrab inimese kehaehitus ära tema isiksuse põhiomadused. Sheldon (1942) jagas isiksusetüübi alusel inimesed kehaehituse järgi kolmeks: endomorf, mesomorf ja ektomorf. Uuema aja biloogilised lähenemised isiksusele on seotud eelkõige isiksuse omaduste pärilikkuse uurimisega (ühemunakaksikud). 59 Viimastel aastatel on hakanud kujunema evolutsiooniline psühholoogia, mis seostab isiksuse omadused loomuliku valikuga. David B (1995) arvates on "suurel viisikul" oluline kohastumuslik tähtsus ja see peegeldab hästi meie
annaabi.ee 
