SPORDISOTSIOLOOGIA EKSAMIPILETID 7. Rekordite kinnismõte: DSV-d rõhutavad rekordite püstitamist ja ületamist igal võimalikul tasandil ja moel ning nende kaudu saavutada surematuse modernne versioon. 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui 5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine (kirjelda globaliseerumise teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil; millised on spordi Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja kommertsialiseerumise olulisemad tunnused) selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist,
KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spo
õigus näha spordis meelelahutust 3. Kirjelda sportlase arendamist: treenerid, sportlased ning hooned ja varustus. HOONED JA VARUSTUS: - Treeningsaali kehv olukord või treenimisvahendite puudus võivad põhjustada kehva tulemuse võistlustel. - Milliste vahendite ja tegevuste kaudu saaks olukorda paremaks teha? SPORTLASED: - talent, - tugev motiveeritus, - tahe palju tööd teha. TREENIMINE: * kvaliteetne treenimise keskkond – treenerid loovad treeningplaani; * treener on pühendunud ja seab realistlikud eesmärgid; * treenitavate sportlaste arv määrab töö kvaliteedi; * kohustuste arv (lisaks treeneritööle), nt raha kogumine, juhtimine, vähendab võimet oma põhitööd teha. OLÜMPIALIIKUMINE 1. Tänu P. de Coubertin´i pühendumisele sai alguse olümpialiikumine. Millised olümpialiikumisega sümbolid on tema loodud? Tema loodud on ka olümpiamängude ava- ning lõputseremooniate protokoll, atleetide vanne, olümpiarõngad ning olümpialipp.
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11
selle eest, oleksid ka vastava kvalifikatsiooniga, et organiseerida, õpetada ja treenida noori. Eriti tähtis on, et nad oleksid teadlikud laste arenguga seotud bioloogilistest ja psüholoogilistest muutustest. o seada esiplaanile lapse või noore sportlase tervis, ohutus ning heaolu ja hoolitseda, et see põhimõte oleks tähtsam kui sportlik saavutus või saavutusega seondatav kooli, klubi, treeneri või lapsevanema maine; o anda lastele selliseid sportlikke kogemusi, mis seoksid neid kogu eluks tervisliku kehalise tegevusega; o vältida laste kohtlemist lihtsalt väikseste täiskasvanutena, olles samas teadlik noorte ealise küpsemisega kaasnevatest psüholoogilistest ja füsioloogilistest muutustest ning sellest, kuidas need mõjutavad sportlikke võimeid; o vältida lastele selliste plaanide ja ootuste esitamist, mille täitmine ei ole laste võimetele vastav;
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest peale, kus inimesed na
Sport Eestis- olla või mitte olla. Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik.
Sport Eestis Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud k
- määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Lapsevanemad: - väljendama selgelt ja avalikult oma muret, kui ollakse häiritud spordivägivallast; - mitte kunagi sundima last osalema spordis; mitte kunagi vaidlustama avalikult kohtuniku tegevust; - mitte püüdma saavutada oma unelmaid oma lastele surve avaldamise kaudu; - olema teadlik, kes juhendab teie last Kas treener on omandanud piisavad oskused, teadmised vigastuste vältimisest ja lapse arengust? - osalema vähemalt ühes oma lapse treeningtunnis Kas treener kohtleb lapsi õiglaselt? - rääkima oma lapsega Kas talle meeldib oma võistkond ja spordiala? Kas ta õpib, et liikumisrõõmu tundmine, oma parima andmine ja sportlaslikkus on tähtsad? - nähes probleeme, reageerima sellele koheselt ja teadustama sellest ka teisi vanemaid;
Erinevalt paljudest muudest töökohtadest, ei saa sportlased tegeleda oma alaga kogu elu. Spordis on eelkõige tähtis, et sa oled noor, terve ja aktiivne. Raskematel aladel, nagu näiteks suusatamine ja jalgpall, on kõige olulisem vanus ja füüsiline vorm. Paljud suusatajad ja jalgpallurid lõpetavad oma karjääri juba enne 40ndat eluaastat,sest nende tervis ei pea enam nii suurele koormusele vastu. Sporti võib pidada ka äriks. Spordis on omavahel seotud nii võistleja, sponsor, treener kui ka palju organisatsioone, kes on omavahel sõlminud lepingu. Iga osapool võidab ja teenib teiste pealt kasumit. Eestis tegeletakse tippspordiga vähe, kuid sportlasi, kes on saavutanud mõnel võistlusel hea koha, on Eesti kohta üpris palju. Andrus Veerpalu on minu arvates üks märkimisväärsemaid sportlasi Eestis, sest ta tõi meie riigile 2002. aastal palju kuulsust, võites Salt Lake City's olümpiakulla 15km distantsi läbimisel. Lisaks Veerpalule on kiiduväärt ka kettaheitja Gerd
,, Tänapäeva tippspordi probleemi: Majanduse mõju spordile" Kehalise kasvatuse ja spordi eriala Sport ja ühiskond Tartu Ülikool Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus 2 1. Sport ja reklaam 3 2. Kohtunike äraostmine 5 3. Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal 8 2 Sissejuhatus Sport on ühiskonna osa , mida keskkond milles ta eksisteerib mõjutab. Spordi arengut suunab ühiskonna üldine heaolou, poliitika, meedia, majandus jne. Järgnevas referaadis uurin kuidas majandus sporti mõjutab ja millised põhilised probleemid spordis seetõttu ilmnevad. Käsitlen kolme teemat: 1.Sport ja reklaam, 2. Kohtunike äraostm
Sport äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel meelelahutust! Näiteks pakuvad täiendavat meelelah
Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt spordis osalejate õiget suhtumist ja õiget vaimsust, milles nad end teostavad, näidates üles austust teiste vastu ja hoolt omavabaduse säilitamisest, kaitstes seda füüsilise või psüühilise kahjustamise eest. Ausus on püüd asetada iseend teise asemele ja käituda vastavalt. Aus mäng on eelkõige inimese isikliku kohustumise küsimus. Olümpiamängude avatseremoonial annavad üks sportlane ja üks kohtunik
Jüri Gümnaasium SPORT Referaat Koostaja: Stiina Vard Klass: 8.r klass Juhendaja: õpetaja Anu Rebane Jüri 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Sport................................................................................................................... 4 2.1. Spordi ajalugu.............................................................................................. 4 2.2. Spordi ajalugu Eestis.................................................................................... 4 2.3. Spordirajatised............................................................................................. 4 2.4. Spordiga kaasnevad nähtused.....................................................................5 3. Kokkuvõte..........................................................................
Aleksei Tammistel oli palgasaamise kohti rohkem kui üks ja need ei seisnud tal meeles! Miks balletitantsijad ja näitlejad saavad pensioni, sportlased aga mitte? Kas mitte ka nemad pole oma parimad aastad pühendanud rahva emotsionaalse nälja rahuldamisele? Täna näen, et eelistan sportlasi ja endisi sportlasi ka töökaaslastena, kuna sportlastel on sees pürgimus olla parim. Ettevõtet viib see edasi. Cisco Systems'i juhatuse esimees John Chambers ütleb, et tema ei ole mitte boss, vaid treener. Ettevõte peab tahtma olla parim, muidu ei püsi ta konkurentsis. Ettevõtted jooksevad samuti iga päev oma võidujooksu. Mõned on suurema potentsiaaliga kui teised. Esimesi kohti on ainult üks, teine koht on juba kaotus. Tegija on see, kes on teistest parem. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob
...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................
3) Püüdke põhjendada kõige üldisemaid nõudeid maksimaalse kiiruse arendamisel. intensiivsus 95-100% maksimaalsest kestus kuni 10 sek spetsiifilisus (vastavus konkreetse spordiala nõuetele) ärritajate vahelduvus (kiiruste varieerimine) suhteliselt pikad taastumispausid (pulsi taastumine 90-100 löögile min) tahtejõu kontsentratsioon soorituse tehniline kvaliteet, lõdvestatus 4) Miks peab treener tundma energiaga kindlustamise protsesse vastupidavuse erinevate liikide arendamisel? Et vajalikku vastupidavust õigesti treenida. 11 5) Millised lihasjõu liigid aitavad otseselt kaasa maksimaalse kiiruse ja millised aeroobse töövõime baasi loomisel? 1) plahvatuslik ja kiire jõud. 2) Kestusjõud, lihasvastupidavus Spordipsühholoogia olemus ja vajalikkus
3. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda kohtunike ja spordijuhtide ülesanded) Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist; - kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele, sõltuvalt east, soost, kehakasvust ja oskuste tasemest; - tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse; - lülitama treenerite koolitusse sportlaslikkuse ja ausa mängu teemad; - näitama selgelt, et vägivald ja ebasportlik käitumine on vastuvõetamatud; - looma ausa mängu auhinna; - mõistma hukka igasuguse vägivalla, reklaamides oma spordiareeni kui ausa mängu piirkonda. 4
NOORTE SPORTLIK VABAAJA TEGEVUS Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Kõigil noortel peab olema võimalus tegeleda kehakultuuri ja spordiga. Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ning sportlik tegevus mitmekülgsem. Keh
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis ning võimalusi, kuidas tahtlikku agressii
Klassikirjand Lugemine või sport? Või mõlemad? Lugemine või sport? See on küsimus, mille üle paljud noored arutlevad. Valides spordi, võib jõuda maailma tippu või mitte kusagile, sest kui inimesel ei ole spordile annet, siis ei pruugi ta sel alal edasi jõuda ning jääb vaeseks. Valides lugemise, võib saada targaks ning selle abil endale leiba teenida. Muidugi ei pruugi ka sellega läbi lüüa, aga kuna kogu maailmas on haritud inimesed hinnatud, siis on see võimalus väiksem. Valides mõlemad, on elu alguses küll palju raskem, kuid hiljem läheb kõik kergemini, seda nii hariduse kui ka tervise poole pealt. Valides spordi, peab olema väga palju tahtejõudu või annet, et oleks tõesti võimalus saada kõrgesti tasustatud sportlaseks. Raha olemasolu on tänapäeval väga oluline ning selleta ei saa paremate tulemuste nimel treenidagi. Spordi valimise põhiliseks puuduseks on oht, et hariduse omandamin
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele.........................................................lk.7 Mõned harjutused..........................................................................................lk.8 Kasutatud kirjandus.................................................
Spordis pole lihtsaid võite Spordi algeid võib leida muistseist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Aastal 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Tänapäeval tahavad inimesed veel rohkem tunnustust saada ning sellega kaasnevad probleemid. Kuidas on võidud ja kaotused mõjutanud nende elu- ja sportlasteed? Spordis on kõneainet pakkunud dopingud. Dopingud on enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemiline ühend, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Paljud on selle tõttu pidanud jätma oma sportlaseluga hüvasti ja hakkama tegelema teise elukutsega. Salt Lake City olümpiamängudel olid väga suured dopinguskandaalid nind sellesse oli ka kaasatud Kristina smigun , kes ei olnud tarvitanud dopingut. Suusatamise vallast on Vincen Vittoz, keda süüdistati dopingu tarvitamises, kuid ometi suutis ta võita medaleid ning aidata
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
The Examine Goal Orientation and Sports Self Confidence Level of Soccer Players - eesmärgisuunitluse ja spordi enesekindluse taseme uuring jalgpallurite hulgas Antud uuringu eesmärgiks oli uurida eesmärgisuunitlust ja enesekindlust spordis jalgpallurite hulgas. 87 meesjalgpallurit osales selles uuringus. SSCI ja GEO (kahjuks ei leidnud nende kohta rohkem infot) skaalat kasutati andmete kogumisel. On näha, et enesekindlus on üks teguritest, mis mõjutab ja määratleb sportliku tulemuslikkuse. Uurides enesekindlust spordis, kohtame kolme erinevat fakti selle kohta : 1) 1997. Aastal arendatud isemajandamise teooria Banduuras ja mõõdetud olulist prognoosi üksikisikutel aktualiseerides nende eeldatavat käitumist; 2) kasutades tulemuslikkuse ootuseid tajutava konkurentsi teooriana sportlikus käitumises, et kohaneda spordiga; 3) Viimase sammuna enesekindluse uurimisel on käitumise arendamine kohanemaks spordi mõõtemehhanismiga ja ettekujutada seda kui spordispetsiifilist proble
Sport kultuur või äri? Sport kultuur või äri? Sport on üks paljudest ajaviite võimalustest, mida harrastavad miljonid inimsed üle maailma. Sport on meeletult populaarne, kuid see kõik nõuab palju aega ja raha. Siinkohal tekibki küsimus kas sporti saab käsitleda kui kultuurilist aspeksti või tegevust millel puudub kultuuriline vaatenurk? Kahtlematta on sport üks väga suur äri. Treenerid teenivad miljonitesse kroonidesse ulatuvaid palkasid, sportlased veel kaks korda sama palju kui nende treenerid. Sport ei ole enam lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige parem näide on vast Argo Ader kes andis paar kuud tagasi Eesti Meistrivõistlustes positiivse dopinguproovi, ise öeldes, et ta ei teadnud, et selles toid
Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi spordis. Kui üldse tahta selles valdkonnas läbi lüüa, siis peab kindlasti olema vaimselt tugev. Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus. Võtmesõnad: Sport, korvpall, psühholoogia, treenimine, vaimne tugevus, vaimne valmisolek.
15 sammu võiduni Gerd Kanter räägib oma raamatus, mida tuleb teha, et jõuda tippu. Muidugi ei taga tema nõuannete järgimine kohe olümpiamedalit, aga need aitavad ka lihtsalt sporditulemusi parandada. Esimese asjana ütleb ta, et sporti tehes peab olema rõõmus, siis paranevad ka tulemused. Ka mina arvan, et kui sa teed midagi, mis sulle meeldib, siis oled sa ise aktiivsem. Vägisi ei ole mõtet trennis käia. Kuid kahjuks olen ma näinud inimesi, kes käivad trennis ainult sellepärast, et nende vanemad sunnivad. Teise asjana toob ta välja, et kaotust ei tohi karta. Ma ei usu, et ükski tippsportlane on võitnud kõik võistlused, millel ta on osalenud. Neid ei ole tippu viinud mitte ainult füüsilised eelised, vaid ka sihikindlus ja eneseusk. Isegi saades võistlusel viimase koha, ei tohi alla anda, vaid peab hoopis rohkem pingutama. Kolmandaks tuleb usaldada endast targemaid. Treenerid on enamasti vanemad ja kogenumad. Nad teava
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis ..........................................................................
Eneseteostus ja selle hind Paratamatult püüdlevad kõik inimesed elus millegi poole, olgu selleks siis kindel töökoht hea palgaga või suurepärased tulemused spordis. Tänapäeval on kujunenud välja arusaam, et igaüks peab end kuidagi teostama. Kuidas tänapäeva noored end teostavad ning mis hinda nad selle eest maksavad? Enamus noored alustavad eneseteostust koolis. Mõni teostab end läbi heade hinnete, teisele on aga olulisemad praktilised teadmised. Kool võimaldab nii üht kui teist, kuid põhirõhk on siiski akadeemilistel teadmistel. Juba varases eas peavad noored sooritama üleminekueksameid ning tasemetöid. Tegelikkus on see, et sellised eksamid viivad noorukid pingesse. Neil on kohustus need sooritada ning selleks tuleb kindlasti õppida ja palju vaeva näha. Mida vanemaks, seda tähtsamaks eksamid muutuvad. Esimesed tähtsamad eksamid on 9ndas klassis. Selle klassiga saab läbi põhikooli etapp. Pärast seda peavad noored otsustama,
Koolisport on suhteliselt lai mõiste ning sellele on raske ühest definitsiooni leida. Koolisport kui mõiste ühendab endas sporti harrastavad õpilased ja neid juhendavad õpetajad treenerid. Koolispordi tähtsaimaks ülesandeks on huvi äratamine spordi vastu ja võimaliku ande avastamine varajases eas ning selle järjekindel arendamine. Sporditegevus koolis toimub klassivälisel ajal. See on huvitegevus, kus grupp inimesi tegeleb tehtud kindlal spordialal kvalifitseeritud treeneri juhendamisel. Treeninggrupid moodustatakse osalejate vanust ja taset arvestades ning põhimõttel, et kõik huvilised saaksid osa võtta. Osalemine spordiringides pakub noortele huvitavat ajaviidet, vaheldust ja arenemisvõimalust. Koolispordi toetamiseks ja koordineerimiseks on Eestis loodud Eesti Koolispordi Liit. See ühing jagab koolidele toetusi spordiga tegelemiseks ning korraldab ka noortele üritusi ja võistlusi
juhendaja: Reet Parind Pärnu 2010 Sissejuhatus ,,Sport" on algupäralt inglise termin, mis on evinud koos vastavate egevustega teistesse maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Spordil on väga erinevaid definitsioone : tegevuses kui sellises peavad sisalduma: võistlus, reeglid, institutsionaalsus ja füüsilis- psüühiline pingutus, mis omakorda võimaldavad eristada kolme spordi tasandit: tippsport, võistlussport ja harrastussport/tervisesport. · Tippsport- sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. · Tervisesport- liikumisharrastuste alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist. Spordi ajalugu
Spordi- ja energiajoogid, ettekanne Inimene võib küll nädalaid söömata olla, kuid joomata vaid väheseid päevi. Tõsiasi, et kogu organismis moodustab vesi ligi kaks kolmandikku, näitab vedeliku suurt tähtsust. See tähtsus on veelgi suurem regulaarsel spordiga tegelemisel, sest tugeva treeninguga võib organism kaotada kaks kuni kolm kilogrammi, mis alates kaalukaotusest 2% kehakaalust hakkab oluliselt pärssima kehalist töövõimet. Suurem kaalukaotus võib aga esile kutsuda juba tervisehäireid. Seepärast peabki spordiga tegeleja oma vedelikukaotuse kiiresti likvideerima, vedelikutarbimine peab tagama kaotatud vedelikuhulga taaastamise, täiendavate energeetiliste ainete saamise, vajalikud elektrolüüd ja mikroelemendid. Spordijoogid Igaüks meist on tundnud kehalise pingutuse järgselt suuremat voi väiksemat väsimust, mis kaob kas suhteliselt kiiresti voi annab endast märku veel järgmisel päevalgi. Väsimuse aste oleneb nii treeningkoormuse raskusest kui meie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
