EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt
matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika 1) animatism kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras. 2) animism ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse)
loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine) Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel)
Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb paradiisi. 15. Õiguslik eetikamudel Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata
virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha õpetust nimetatakse dharmaks ehk seadmuseks. Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. polümeistlik. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad. Loodususunid jagunevad erinevatesse rühmadesse. Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge. Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks. Animalism usk loomadesse. Totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism keskendub
1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Neandertali inimesed. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"
Kiriku pühitsemisel on altarite alla paigutatud reliikviaid. Reliikviateks on näiteks pühaku säilmed. Nende järgi on ka kirikud pühendatud vastavale pühakule ja kiriku aastapäeva peetakse selle pühaku mälestuspäeval (tavaliselt surma-aastapäeval). Amulett (amultum) on ese, mida kantakse tavaliselt kaelas või mujal kehal ning millel arvatakse olevat kaitsev jõud kurjade vaimude ja muu sellise vastu. Kõige tugevama toimega on isetehtud amuletid. Animatism (animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Selle mõistega täiendas Marett Edward Burnett Tylori animismi mõistet. Animism tähendas Tyloril usku vaimudesse (üleloomulikesse kehatutesse olenditesse). Tylor pidas seda religiooni kõige algsemaks vormiks. Marett seevastu leidis, et primitiivne inimene ei ole võimeline animistlikeks
legend, mütoloogia, riitus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne - Mõiste "püha" sünonüüm. Vt püha. profaanne (ld profnus `pühitsematu') Ebapüha, tavapärane kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. Vt ka rüve, sakraalne, tabu. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism (ld animatus `hingestatud, elustatud') Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on
Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad. anima hing) hingeusk 6. Mis on maagia? Maagia nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? Usk, et hõimu esivanem on olnud loom 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Varajasim matmisviis surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Neandertaalased. 11
– püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism: vanim religioonivorm (kõik, mis ümbritseb, on elus). aminism: hingeusk, usk individuaalse hinge olemasolusse 6. Mis on maagia? – nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? – usk, et hõimu esivanem on olnud loom, taim, loodusnähtus 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? – surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? – noorem kiviaeg
tähendavad usaldust. 7) Islam usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna "iman", mis tähendab, et jumala ilmutust tuleb pidada tõeseks. Religioosse usu tunnused: 1) Õpetus dogmad, teadmised, eetika 2) Praktika kogemused, tunded, palved, rituaalid. Religiooni funktsioon elule tähenduse andmine või "elu mõtte" konstrueerimine. 3. Kuidas tekkis religioon? 1. Religioon tekkis koos inimesega (enne kõne teket üle 4 miljoni a. tagasi) Animatism kõige vanem usundi vorm (looduse vägi, nn. elava laiba usk) Atapurca koopad 1,2 milj vanad inim-jäänused. 2. Religiooni tekkepõhjused: 1) Hirm loodusjõudude ees 2) Hirm surma ees 3) Seletamisvajadus 4) Tule kasutamine 5) Unenäod 3. Neandertallased selge usk teispoolusesse, hauapanused 4. Homo Sapiens Rohked hauapanused, nikerdatud kujukesed. 4
28. Tänapäevane religiooni käsitlus – religioon on uskumused ja praktika, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida teadus ei suuda 29. Ida käsitlused religioonist – 1. üleloomulik jõud mis usutakse olevat mitteinimlikku päritolu 2.antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). 31. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). 32. Maagiline hüpotees – religioon tuleneb maagilise kontrolli vajadusest, olukorrast, mille kontrolli alla saamiseks kasutatakse maagia abi 33. Totemistlik hüpotees – religioon on kujunenud inimeste kokkukuulumise vajadusest, mõeldi välja hüpoteetilised esivanemad, et põhjendada inimeste kokkukuulumist 34
kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid" Loodususundid Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas ning Siberis Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks Animalism usk loomadesse; Totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa . Kasutatud allikad http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/usundid www.mgm.ee/geo/UHGA/ppt/Religioonjatsivilisatsioonid.ppt http://www.nyingma-buddhism.com/index.php?option=com_mtree&task
juures. Mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Müüte on kahte liiki: päritolu- ja saatusemüügid. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse. Profaanne tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Kõik, mis ei kuulu sakraalse või tabusse hulka, kuid mis ei ole rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism maailmakäsitlus, mille järgi maailm on elus ja seda täidab ebaisikuline vägi. Seda peetakse vanimaks ürgusundiks. Puudub ettekujutus üksikhingedest. On evolutsionismlike algupärateooriaid. Animism usk loodusobjektide, olendite ja esemete individuaalhingedesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. 6. Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse
Mina teda – sümbolid; tema mind – neid võib tõlgendada magades 3. Tähelepanu treening – tuleb mõelda ja tähelepanna unes kõike 4. Ei tohi teha pikalt 5. Aeglased liigutused 6. Rutiinide lõhkumine 7. Ärkvel olles antakse ülesanne, mida unes täita - Šamaani ühiskondlikud rollid: ravitseja, ennustaja, jahijuht, hingejuht, riitusemeister, ajalootundja, ilmade vahendaja, sotsiaalnejuht ANIMATISM - Üldiseloomustus: usk ebaisikulisse väesse, mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades. Kõigil on elu sees. - Väe eristamiskriteeriumid: Juuksed; habe; silmad, pilk – kartus kurja silma ees; hambad – esihambad teravad/suured; keel – agressiivne sest, deemoneid kujutatakse pikalt välja sirutavate keeltega; elundid/haavatavatus; küüned; suguelundid; veri/ooker; luud/säilivus.
Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb paradiisi. 15. Õiguslik eetikamudel Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism – iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism – hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata
Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür. 31 Loodususundid · Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja- ja Lõuna- Ameerikas ning Siberis / animistlikud põlisusundid / Austraalia põliselanike püha mägi- Uluru 32 LOODUSUSUNDID · animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge · animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks · animalism usk loomadesse; · totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. · Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa . 33 Allikad · http://etv.err.ee/index.php?03309 Eesti Televisiooni saated maailma usunditest · http://www
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti
erilist ja puutumatut. P sisendab inimesele aukartust, hirmu, p-ga kaasneb kõikväelisus ja majesteetlikkus. P- ks peetav seisab profaansest eraldi, teda austatakse, kummardatakse ja teenitakse. profaanne – (ld profānus ‘pühitsematu’) Ebapüha, tavapärane – kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism - Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. animism - Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged
sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? ● Sakraalne- mõiste “püha” sünonüüm ● Profaanne- Ilmalik, ebapüha, tavapärane – kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabulise hulka, kuid mis ei ole rüve. Profaanne ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. 5. Mis on animatism ja mis on animism? ● Animatism- Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. ( käsitletav pigem maailmavaate kui religioonina)
probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või ühiskondliku organisatsiooni abil. // Usk vaimsetesse olenditesse; Üleloomulik – jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik ja mis ei allu loodusseadustele. Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid : 1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. 4. Maagiline hüpotees - rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. 5. Totemistlik hüpotees - Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus;
Sild inimese ja jumala vahel dux rex religo / relegere lugema Homo sapiens sapiens Homo neanderthalensis 100 000 40 000 a tagasi (teadaolevalt on neandertaallased esimesed, kes oma surnuid matma hakkasid, eriliselt kohtlema tunnus mingitest ettekujutustest, uskumustest. Surnukeha on olnud kinniseotud, on säilinud köidikute jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel.
tõsiselt ja neid usutakse kahtlusteta. Legend rahvapärimuse liik, mis kujutab Piibli, apokrüüfide või pühakute elulugude alustel tekkinud poeetilisi, õpetlikke või seletavaid jutustusi. Maagia loodususundiline või kõrgususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Animism usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. Animatism arvatavalt esiaja usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elusse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. Animatismis puudub veel ettekujutus ükikhingedest ning seda ei saa käsitleda usundina. Totemism traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega); algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine.
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi)
Igas usus esinevad kindlad komponendid, nt rituaal, doktriin, emotsioon. Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena animism, animatism. Ühtekuuluvustunne loodusega totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab.
· Ohverdamine kui (ära)andmine (vt ohver = and, annid) · NB! Ohverdamisega võidakse ka sidet nõrgendada; siis on toimingul tõrjemaagline funktsioon (kiviraunad, ravimine) · Ohverdamine kui kommunikatiivne akt (vt tänuohver, palveohver, tõtusohver, lepitusohver, ravimine ohverdamisega jne) · Ohverdamine kui väeotsimine? (Moor 1998) 19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias. Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui ruiguv siga vmt). Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute
· usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. · Kultuuri osana & tunnusena on religioon universaalne. · Üleloomulik jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. · Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid: · Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). (magamine, minestamine elutu keha, nägemused) · Animatism - usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). · Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (Freud) Isa kujust tulenev: suur, võimas, teab kõike: kultuurilisel tasandil projitseeritakse edasi. · Maagiline hüpotees (Malinowksi) rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. Universaalne igas kultuuris.
(rehepapp vilistamine sarnaneb tuulele) Homöopaatiline vormel: simila similibus curantur Kontaktmaagia usuti, et näiteks kujul pöidla maharaiumisel röövlil on ka pöial vigane. Sõnamaagia maagilised sõnad (metsast väljasaamiseks loeti meieissapalvet tagurpidi) Maagiline ülekanne n-ö anname ära haiguse jne Religiooni tekkimine animism (E.B.Taylor) hingeusk; inimesel on hing, mis võib ära käia animatism (R.R.Marrett) -elusus, mitte hingelisus; nt zombied; järvede asukoha vahetumine: järv solvub (nt keegi roojab või ei püüa keegi kalu) pilvena tõuseb taevasse ja vahetab asukohta. manism(H.Spencer) surnuteusk ehk surnute austamine; esivanemaid peetakse oma kogukonna kaitsjateks. Austatakse kaugeid esivanemaid, aga äsjasurnuid kardeti ja püüti maagia abil hoida neid tagasitulemast (nt nn ristipuud LõunaEestis), esivanemaks võib olla ka loom. totemism (W
ellu · religioon on loodud inimeste ellu kindlatel põhjustel Religiooni tekke hüpoteesid: 1. Animism usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Nende abil mõtestati nähtuseid, mida tavapärasel moel seletada ei osatud. Usuti, et hing on kehast lahus ja suudab eksisteerida kehast eraldi. Religioon on intellektuaalse mõtlemise tulemus. Tylor jätab kõrvale religiooni tekke emotsionaalsed aspektid. 2. Animatism usk maailma hingestatusse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). Edasiarendus Tylori hüpoteesist. Usk, et nähtamatud substantsid eksisteerivad ka elutus looduses, nad ei pea olema tingimata mingi asja sees. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (S. Freud) rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. Religioon tekib tavaelu kontekstis lapsena usutakse, e
mõtisklemisest elu üle on nähtusi, mida pole võimalik lihtsalt seletada. Tõukepunktiks mõtisklused surma, minestuse, unenägude, transi üle (käis unenäos jalutamas, aga tegelikult oli ju ühe koha peal, kuidas on see võimalik). Lahendus seda tegi hing > animism, kõiges elavas on hing, mis võib lahkuda. Surm, hinge lahkumine jäädavalt. Intellektuaalne soov seletada maailma. - Animatism usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Robert Marret. Laiem kui animism. Protsess selleni jõudmisel sama, mis Tyloril. See mõtestati läbi mõistete nagu õnn (miks üks jahimees tabab saagi, teine mitte). Inimestel on erinev juurdepääs üleloomulikule jõule. Ürginimesed leidsid intellektuaalse mõistatuse ning lahendasid selle hinge või üleloomulike jõudude olemasoluga.
Surnuaias Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt “Elava laiba” usk ja kartus Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik – kehahing; vabahing; hingushing ja varihing Kehahing, elundhing – asub organites jõukeskustes (südames, kopsudes, neerudes). Avaused inimkehas kui kõige ohtlikumad ja ohustatumad kohad
· Surnuaias · Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus · Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. · Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted · Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt "Elava laiba" usk ja kartus · Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik kehahing; vabahing; hingushing ja varihing Kehahing, elundhing asub organites jõukeskustes (südames, kopsudes, neerudes).
(teoses). Infot veel vara-kristlike apologeetidelt* - palju infot rooma religiooni kohta Latium - oli Vana-Rooma piirkond Apenniini poolsaarel. 1200 a paiku ema saabusid indoeurooplased rooma U 753 a e.m.a. latiinid........... Rooma algne religioon erines täielikult kreeklaste omast. Roomlased võtsid üle kreeklastelt, etruskidelt Rooma ja Kreeka kultuuril nii erinevaid kui sarnaseid külgi. Numen ebaisikuline vägi, jälg muistsest animatistlikust (animatism) maailmakäsitlusest või ürgreligioonist. Atribuut võib olla käega katsutav (nt välk käes); võimukus, vääramatu vägi Viljakusjumalad: Tellus maapind, maaviljakusjumalanna Ops viljasaak, mida koristatakse, viljasaagi- ja rikkusejumalanna Liber viinamarjasaakide viljakusjumalus Libera II- jumalanna Silvanus metsade ja niitude jumalus (silva- mets lad. k) Terminus põllupiiride kaitsejumalus, piiride nihutaja
vaid religioosselt austatakse näiteks loomi, taimi ja esivanemate vaime. Selle avastuse tulemusena hakati definitsiooni laiendama. Seetõttu jõuti arusaamani, et religiooni olemuses on üleloomulike jõudude või nähtuste austamisega. Hakati tegema teistlike (usk isikulistesse jumala(te)sse) ja mitteteistlike usundite vahel. Mitteteistlikke usundeid iseloomustavad animism (usk hingedesse, sellesse, et loodusobjektidel ja loomadel on hing), animatism (usk looduse üldisse hingestatusse), totemism (usk sugulussuhetesse loomade või taimedega). Nähtused eksisteerivad enamasti kõrvuti ühe religiooni sees. Sajandivahetusel olid levinud religiooni päritolu teooriad. Nende nähtuste puhul ei saa tegelikkuses tõestada, et üks neist oleks vanem või noorem. Ka definitsiooni religioon on usk üleloomulikesse nähtustesse on kritiseeritud. Võib öelda, et see on uusaja Euroopa mõtlemise konstruktsioon. Religioon võib olla
*Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?) *Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Kunagi ürgajal inimesed hakkasid mõtlema,et on unenäod või langeb koomasse ja ärkab, mis temaga toimub samal ajal. See inimene justkui nägi midagi sellel ajal või käis kuskil, keha vedeles ju siin. Mõtlesid välja hingedeteooria, animismi, mis oli religiooni vorm. *Animatism – Robert Marret pakub,et see oli esimene religiooni vorm. See on usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. Jõud ei pea olema seotud mingi konkreetse objektiga, võivad lihtsalt meie ümber liikuda. Religiooni tekke hüpoteesid 2 *Psühholoogilise projektsiooni hüpotees(Freud) – religiooni teke põhineb süütundel ja isa-poja suhtel. Mingit sugukonda juhtis üks pealik, kes surus oma poegade tahte alla
kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav.
Sallivus: põhiliselt hindu keskkonnas töötanud ema Teresat hindasid nii kristlased, hindud, moslemid kui budistid (dalai-laama sõnutsi võiks budismis ema Teresat vaadelda bodhisatvana). Vt .pdf faili 9.religioon ja eetika, igasugused diagrammid ja tabelid! Mõisteid · Maagia vs religioon · Loits vs palve · Teism · Deism · Polüteism · Monoteism · Ateism · Agnostitsism Loodususundid · Loodust nähakse vaimsena o ANIMISM o ANIMATISM · Ühtekuuluvustunne loodusega o TOTEMISM · Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi · Läbiv põhimõte võta nii palju kui sa vajad (jahtimisel, korilusel, maaharimisel jm) "Katsed põhjendada moraali usust lahus on nagu laste katsed istutada ümber neile meeldivat lille, kiskudes ära juured, mis tunduvad ebameeldivad ja ülearused, ning pistes need mulda. Ilma usuta ei saa olla tõelist siirast moraali, nii nagu ilma juurteta ei saa olla tõelist lille
tekkimisega, tegid Egiptuse mitmesajandilise ajaloo kestel läbi muutusi, komplitseerusid ja muutusid üksikasjalisemaks. Vanade egiptlaste religioon arenes sedasama teed pidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Tänu arvukatele tõenditele on selge, et ka nemad läbisid animismi või animatismi all tuntud faasi. Selle uskumuse kohaselt on pea iga universumis leiduv objekt hingestatud ning omab isiksust, nagu inimene isegi. (Animism - Taylor, tema vastu - Marett: preanimism, animatism animismi1 faas, Frazer jt. Animatus - elav). Juba inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge, selle salapärase anima olemasolusse, millesse usuvad ka kõige vähem arenenud rahvad. Niisugune nähtus nagu uni ning unes aset leidvad kummalised seiklused viisid varase inimühiskonna järeldusele, et inimesel on kaks ego. Sellestsamast mõttest sündiski oletus, et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma.
annaabi.ee 
