pühadel üheskoos. SABAT. Juutide kodu on seal, kus algab sabat. Sabat kestab reede õhtust laupäeva ööni. Toidud tehakse eelnevalt valmis. Sabatit tervitab kõigepealt pereema, kes süütab vähemalt 2 küünalt ja loeb palve. Enne õhtusööki viib pereisa läbi talituse, KIDDUSH´i. Ta võtab karika veiniga ja ütleb õnnistussõnad. Kõik joovad karikast. Siis õnnistab isa päeva, oma naist ja lapsi. Söömaaeg ise algab kahe leivapätsi HALLOT ´i õnnistamisega. PAASAPÜHAD E. PAASA. Enne, kui juutidele anti oma maa, elasid nad Egiptuses orjuses. Nad kannatasid rängalt, kuid Jumal lubas nad vabastada. Juutide põgenemine algas ühel ööl, kui suri palju egiptuse lapsi, kuid juudi lapsed jäid ellu. Egiptlased ütlesid, et juudid võivad maalt lahkuda, ja seda nad ka kiiresti tegid. See oli raske retk läbi kõrbe. Igal aastal tuletatakse seda meelde ja tuuakse tänu oma pääsemise eest. See ongi paasasöömaaeg e. SEDER. See leiab aset kodus, kuhu on
Sel päeval minnakse metsa puid istutama. Eriti populaarseks sai see püh peale juutide tagasipöördumist Iisraeli. PURIM- VABANEMISE PÜHA 14. Adarikuu päeval Heebrea kalendri järgi tähistab juudi rahvas Puurimipüha, tuletades sellega meelde kuninganna Estri kangelaslikku lugu, mis leidis aset iidses Pärsias. Estri raamat jutustab, kuidas kaks inimest kasutasid oma Jumalalt saadud ande - Ester ilu ja Mordokai tarkust - Jumala rahva päästmiseks. PAASAPÜHA Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See algab heebrea nissanikuu 15.-ndal päeval ja lõppeb 21. See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud HOLOKAUSTI PÄEV Holokausti ohvrite mälestamise päev, kus tapeti Teise maailmasõja ajal üle 6 miljoni juudi. Seda tähistatakse päeval, mil algas 1943.aastal Varssavi juutide ülestõus ja hakati tähistama 1950.-ndate aastate alguses
hävingust. Puurimi õppetund on igavene: Jumal tahab päästa oma rahvast nende vaenlaste käest ja viia neid võidule. Vastavalt juutide seadusele ja traditsioonidele on Puurim pidutsemise aeg. See on ainuke päev aastas, kus on käsk ennast täis juua, et kustutada ära mälestus kurjast Haamanist. Iga kord, kui megila (Estr rullraamatu) lugemise ajal nimetatakse Haamani nime, raputavad lapsed müra tekitavaid käristeid. 5.9 PAASAPÜHA Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See algab heebrea nissanikuu 15.-ndal päeval ja lõppeb 21. (3Ms 23: 5-8 ). See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo, selle, kuidas Jumal tõi nad välja "vägeva käe ja valjasirutatud käsivarrega ja väljavalatud vihaga" (Haggadah´st, paasapühade
müra tekitavaid kõristeid. Kõigil on seljas karnevalikostüümid, kantakse maske ja tavaks on viia sõpradele, haigetele ja vaestele kingiks toitu ja maiustusi Iisraeli messianlikud juudid pühitsevad seda rõõmsat sündmust nii nagu kõik teisedki juudid, oma sünagoogides ja kogudustes. Oma osa on seal ka toidul: kõigile pakutakse maitsvaid kolmnurkseid pirukaid, mida kutsutakse Oznai Haman (Haamani kõrvad). PAASAPÜHA Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See algab heebrea nissanikuu 15.-ndal päeval ja lõppeb 21. See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud Paasapühal jutustavad juudid Egiptusest pääsemise loo, kuidas Jumal tõi nad välja "vägeva käe ja valjasirutatud käsivarrega ja väljavalatud vihaga" (Haggadah´st, paasapühade palveraamatust)
Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. Juudi tähtsamad pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST HANNUKA - Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA PURIM - VABANEMISE PÜHA PAASAPÜHA - Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. HOLOKAUSTI PÄEV MÄLESTUSPÄEV ISESEISVUSPÄEV LAG BA-OMER NÄDALATEPÜHA Muidugi ei taha keegi meelde tuletada, seda mis toimus juutidega II MS ajal, süütute inimeste tapmine tohutul hulgal, väga ränk genotsiid juutide vastu mitmetes Euroopa riikides (Poolas, Saksamaal, Itaalias jne) Kastutatud: 11.kl õpik ,,Maailma religioonid" http://en.wikipedia.org/wiki/Jew http://en.wikipedia.org/wiki/Judaism http://et
lahingu võitu, kus langesid inimesed. Süüdatakse 9-haruline küünlajalg - minoora (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud). Hannuka võtmesõnadeks on truudus, vabadus ja julgus ka rõhumise all oma Jumalale ja usule kindlaks jääda (Sakarja 4:6). Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. Pesah e. paasapühad- Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. Tähistatakse märtsis või aprillis. See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo. See on püha, mis tähistab vabadust ja orjusest pääsemist. Paasaõhtul toimub pidulik söömaaeg (seder), kus
Iga kord, kui megila(Estr rullraamatu)lugemiseajal nimetatakseHaamaninime,raputavad lapsedmüratekitavaidkõristeid.Kõigil on seljaskarnevalikostüümid,kantaksemaskeja tavakson viia sõpradele,haigeteleja vaestelekingikstoituja maiustusiIisraeli messianlikud juudidpühitsevadsedarõõmsatsündmustnii nagukõik teisedki juudid,omasünagoogides ja kogudustes.Omaosaon sealka toidul: kõigile pakutaksemaitsvaidkolmnurkseid pirukaid,midakutsutakseOznai Haman(Haamanikõrvad). PAASAPÜHA Paasa,heebreakeelespesah,on esimenekolmestJeruusalemmapalverännakupühast.See algabheebreanissanikuu15.-ndal päevalja lõppeb21. Seeon nädalapikkunepüha,mille esimeneja seitsmespäevon PühadPäevad,mil igasugunetöötegemineon keelatud PaasapühaljutustavadjuudidEgiptusestpääsemiseloo, kuidasJumal tõi nadvälja "vägeva käeja valjasirutatudkäsivarregaja väljavalatudvihaga"(Haggadah´st,paasapühade palveraamatust).Seeon püha,mis tähistabvabadustja orjusestpääsemist.Sellekstuli tappa
inimesest ja väiksem ring kus oli 12 inimest. Jüngritest tuntumad: Peetrus, Juudas. Nad mõlemad reetsid jeesust. Kristus tapeti ära juutide poolt roma jõudude poolt. Ta hukati selle pärast, kelleks ta ennast pidas. Jeesus võeti kinni ja viidi rooma valitseja juurde ja räägib et see pidas ennast paremaks kui keiser ja värki. Ta löödi risti, mis oli kõige häbiväärseim surm. Hukati paasa pühade ajal Kolgata mäel. Sinna puu otsa pandi selle süüdistus seal oli I.N.R.I-jeesus natsaretlane on juutide kuningas. Ta hukati reedel ja maeti kaljuhauda, põhapäeva hommikul kui maarja läks hauale, et surnukeha õlitada avastasid nad et haud oli tühi. Jeesus on surnust üles tõusnud. Suur reede, vaikne laupäev, ülestõusmis püha. 1. Sajandil hakkas see levima vahemere ümbruses. Levis sest oli ühine keel (ladina keel)
• Naised võivad tähelepanu palvetamiselt kõrvale juhtida • Naised ei pea igapäevasest jumalateenistusest osa võtma, mehed peavad • Naiste kohus on hoida kodu ja kasvatada lapsi traditsioonide vaimus • Juudiks olemine kandub edasi emaliini pidi • Pühad • Sabat - iganädalane puhkepäev • Algab reede õhtul ja lõppeb laupäeva õhtul • Pühade aeg varjeerub ilmalikus kalendris, sest juudi kalendris on 354 päeva • Pesah (paasa ja hapendamata leivad), šavu’ot (nädalad) ja sukot (lehtonnid) on seotud Iisraeli ajalooga ja põllumajandusliku ajaga • Kolm palverännakupüha • Pesah (paasapühad) - esimene palverännakupüha, millega mälestatakse iisraelaste lahkumist Egiptusest • • Sukot (lehetonnide püha) - kolmas palverännakupüha, korraldus elada onnides, meenutamaks oma ajutist elamist kõrberännaku ajal
naine 12-13 aastastele. 4) Abiellumine sõrmust kannab vaid naine. Pulma juurde käib ka pruudi süütuse tõestamine. Üks traditsioon on see, et peigmees astub klaasi puruks mälestatakse juudi templi purustamist. * Tähtsaimad pühad 1) Paasapühad meie ülestõusmispühad langevad umbes samasse aega kui paasapühad. Tähistatakse juutide väljarännet Egiptusest. Kestab nädal aega, süüakse kindlaid toite (nt. hapendamata leiba, mõrudaid ürte, paasa talle ja sinna juurde käib ka see, kus juudi mehed jagavad veini ja leiba oma vahel) 2) Nädalapüha seitse nädalat pärast paasat tähistatakse seda, kui mooses sai kümme käsku. 3) Lehtmajade püha peetakse sügisel ja tähistatakse kõrberännakut tõotatud maale ja seda, kuidas juudid elasid palmi okste all. 4) Uusaasta püha tähistatakse maailma loomist ja Iisreali riigi algust. 5) Yom Kippur suur lepituspäev, käib uusaaasta pühade juurde, sinna juurde
Islamis on Jeesus jumala prohvet, kuid ristiusus on teda nähtud kui midagi inimesest enamat. Jeesuses on nähtud lunastajat. 18.saj lõpuni keegi ei kahelnud Jeesuse olemasolemises. Siis püüti teda muuta nt päikesejumalaks, sest need tekstid oleks tõlgendatavad allegooriana päikesejumala elust. Tänapäeval on üksikud hüperskeptikud, kes tema olemasolus kahtlevad. Kindel Jeesuse kohta: sündis ajavahemikus 7.-4.eKr. Avalikult hakkas tegutsema 26.-28. aastal. Paasa püha ajal külastas Jeruusalemma, vangistus toimus samuti Jeruusalemmas ja hukkamine selle vahetus läheduses. Suri Pontius Pilatuse valitsusajal. Jeesus oli juut (lõigati ümber, osales sünagoogis jumalateenistusel, palju mõisted tema õpetuses, nt: patt, on aramea keele tüvega (ta oskas ka heebrea keelt, et lugeda pühakirju). Ta polnud Rooma kodanik, mida tõestab ka tema ristilöömine (kodanikku ei tohtinud). Ta ei plaaninud revolutsiooni riigi vastu,
Matteuse, Markuse, Luuka, Johhanese kanoonilised. Apogrüüfilised evangeeliumid on need, mis teadmata tõepäraga ega ühti teistega. Kolmainsus Isa, Poeg ja Püha Vaim, mis on üks Jumal aga esineb kolmel kujul. Areiose antitrinitarism kolmainsuse eitamine. 325 kirikujuhid Nikaiasse (Türgis) ja mõistsid Areiose tunnistuse hukka, luues Nikaiose usutunnistuse. Et Jeesus ongi Jumal, mitte Jumala suhtes sekundaarne. Kehtestati ülestõusmis pühade väljaarvutamise kord (paasa pühade ajal). Arianose õpetus siiski populaarne. Kuidas ülestõusmis pühasid paasadest eristada? Nikaia kehtestas korra, et need pühad ei ühtiks. 21 Gregorianuse kalender pani kirikud raskesse olukorda, sest Nikaia lähtus Rooma Juliuse kalendrist, sellepärast Venemaal vanausulised kasutavad teist kalendrit. Palju kirikukogusid. 1. Oikumeeniline kirikukogu üleüldise kehtivusega. 2. 381 kontsiil tauniti valeõpetusi. 3. 421