-14. mai 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja kõlasid esimest korda Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. -Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987. aasta suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambli Rodeo saatel. -Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 Molotovi- Ribbentropi pakti avalikustamiseks organisatsiooni MRP-AEG. 23. augustil 1987 korraldas MRP- AEG Tallinnas Hirvepargis pakti sõlmimise aastapäeval rahvakoosoleku (vt Hirvepargi miiting), kus paljud said esimest korda teada Molotovi-Ribbentropi paktist. Ametlikus ajakirjanduses laimati rahvakoosoleku korraldajaid.
Kultuurilood I Kontrolltöö Marie Udam Nagu elulugu ise, nii on ka eluloo tekst oma ajastuga sarnane. Keskaja õilsasse rüütlikultuuri sobis epopöalaadne ülistav lugulaul. Truväär Jeani kirja pandud kangelaslaul Guillaume le Maréchalist annab edasi ajastule iseloomulikku. Vormilt on lugu maailma parimast rüütlist romaan. Elulugu kui romaan on tüüpiline nähtus pea igal ajastul. Tänapäeval ilmuvad elulood lausa romaanisarjadena, kuid populaarseks on saanud ka meie kiiresse elutemposse sobivad bestsellerilaadsed biograafiad. Eluloo kirja panemiseks on mitmeid eesmärke. 13. sajandil jäädvustas Guillaume le Maréchali poeg isa eluloo selleks, et rüütli mälestus jääks kestma ka sajandeid hiljem. Rüütlikultuuri säilitamine selle teksti abil ei olnud eesmärk omaette. Siiski täitis teos seda ülesannet, sest juba paar sajandit hiljem oli rüütlikultuur unustusse vajunud, kuid tekst ajalooallikana ikka veel alles. Tänapäevalgi pannakse kirja säravama...
14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel. Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi- Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga. Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid
kogumikus "Uurimusi keelest, kirjandusest ja kultuurist", toimetanud Mihhail Lotman ja Tõnu Viik, Eesti Humanitaarinstituut, Tallinn 1995, lk 7589 Georg Henrik von Wright, "Minerva öökull" [esseed]. Tõlkinud Joel Sang. Vagabund, Tallinn 1996, lk 515 ("Dante Odysseuse ja Fausti vahel") Ülar Ploom, "Aquino Thomas ja Dante: kognitiivsed ja representatiivsed mudelid" (poeemi "Jumalik komöödia" analüüs) Vikerkaar 1998, nr 4/5, lk 110121 Haljand Udam, "Loetud ja kirjutatud. Esseed raamatutest ja elust", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 209216 ("Dante" 675 aastat surmast) Jorge Luis Borges, "Valik esseid". Tõlkinud Ruth Lias. Vagabund, Tallinn 2000, lk 181206 ("Jumalik komöödia") Jaan Puhvel, "Ulgvel ja umbes". Ilmamaa, Tartu 2001, lk 7786 ("Luulemere eksilaevas") Haljand Udam, "Orienditeekond", Ilmamaa, Tartu 2001, lk 116120 ("Avicenna ja Dante")
GRUPITÖÖ: HARJUTUSTÖÖ- Arvutiga töötamine Rühma koosseis: Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Me leidsime järgmiseid materjale ja uurisime neid ergonoomika küsimuste seisukohalt. 1. Mida puudutab Eestit, siis kõige põhjalikumalt oli jutt riigiteataja leheküljel: https://www.riigiteataja.ee/akt/27096. Siin on hästi öeldud lauaarvutite nõuetest ning õigest arvutiklassis asjade paiknemisest. 2
1. septembril pöördusid aga Bauschmidti ja VMT Ehituse esindajad kohtusse ning vaidlustasid vaidluskomisjoni otsuse. Halduskohtul on otsuse tegemiseks 45 päeva. See tähendab, et Ugala ehitus venib. RKAS-i plaanide kohaselt oleks tulnud ehitajaga leping sõlmida juba augustis, sest siis oleks ehitajale jäänud lepingus ettenähtud 13 kuud töötegemiseks ning suur ümberehitus oleks 2016. aasta sügiseks lõppenud. RKAS-i haldusdirektor Elari Udam on nentinud, et praegu on selgeks saanud, et 2016. aasta jooksul Ugala valmis ei saa. Seda, millal saab hakata ehitajaga lepingut sõlmima, ei osanud Udam arvata. Haldusdirektor ei välistanud, et korraldada tuleb täiesti uus riigihanke konkurss ning sellele kulub paar kuud. 5.2 Vahe ligi 300 000 eurot Juba 22. juunil lõppenud riigihanke konkursile esitati 11 pakkumist. Nordeconi juhatuse esimehe
400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anžela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Dopingu testimine. Londoni olüpmpiamängudel oli dopingu kontroll kõige aegade rangeim ja edukam
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14
Tema arvates taheti poliitilisest elust kõrvale jätta suur osa venekeelsest elanikkonnast. Edasi läks kõik vaheldumisi ühed toetasid valimisseaduse projekti ja teised olid taas vastu. Kõik soovijad olid sõna saanud . Kuid siiski valimisseadust vastu ei võetud. Oma ettekandega esines E. Savisaar. Täienduseks soovis sõna Marju Lauristin. Ta püstitas rea ülesandeid demokraatia arengu tagamiseks Eestis. Järgmisena oli päevakorras Eesti NSV taluseaduse eelnõu. Raamatu autor Valter Udam rõhutas oma ettekandes, et talude rajamise kõige raskemaks probleemiks oli vilets materiaal-tehniline baas. Istungjärk katkestati. Kahe nädala pärast jätkas ülemnõukogu tööd. Sõna võttis Enn Põldroos. Oma sõnavõtu teise poole esitas E. Põldroos koguni vene keeles. See oli mõeldud kolleegidele, kes on Eestisse tulnud mujalt ja ei valda eesti keelt. Pika manitsuskõne pidas Toomas Kork. KOLMAS OSA Pinevus suureneb, võitlus kestab 5
isikud. Riigikogu liikmeid ja Kantselei teenistujaid informeeritakse ohuolukorra lõppemisest ja edaspidisest tegutsemisest telefoni teel sarnaselt ohuolukorrast teavitamisele. Ohuolukorras Riigikogu hoonetesse jäävad isikud on nimetatud Riigikogu Kantselei haldusdirektori poolt käskkirja alusel. 1. Ohuolukorras Riigikogu hoonetesse jäävad teenistujad on: 11 (20) Ulvi Udam haldusteenistuse majandustalituse komandant; Hillar Ley haldusteenistuse majandustalituse tehnik; Leonid Ovtsinnikov haldusteenistuse majandustalituse ehitus- ja remonditööline; Andres Emmo haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener; Natalja Karjakina haldusteenistuse majandustalituse päevaperenaine. 2. Ohuolukorras Riigikogu hoonetesse jäävate teenistujate asendajad on:
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud
Tallinna 21. Kool Carl Ransom Rogers Martin Laid 11a Õpetaja: Õnne-Aas Udam Elulugu Carl Ransom Rogers sündis 8. jaanuaril 1902. aastal Oak Park'is (Illinois, Ameerika Ühendriigid), Chicago eeslinnas. Ta pärines hästi toimetulevast protestantlikust kuuelapselisest perekonnast. Ta õppis mitmetes ülikoolides ning andis loenguid oma eluajal üle terve maailma. Temast sai üks humanistliku psühholoogia rajajaid ja suhtlemistreeningu algatajaid. Carl R. Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid
11.2012. Sotsiaalhoolekandeseadus 1995. RT I 1995, 21, 323. §10; §14 37. Lisa 1. Lisa 2. JOKK, jonn ja kahjumlikud ehitajad 04.10.2012, 13:07. Sulev Senkel Eile 3. oktoobril kohtusid Äripäevas ühise laua taga riigi, ehitajate ja projekteerijate esindajad, kes kõik tunnistasid, et riigihangete lepingud ei ole tasakaalus. Peamisteks põhjusteks on eurodirektiivid, vastutustundetud ehitajad ning pädevuse puudumine. Kohtumisel osalenud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Elari Udam tunnistas, et riigihangete tellijate sh RKAS-e lepingud ei ole praegu tasakaalus. ,,Riigihangete dokumendid on täpselt nii ranged, mis arvestab kõige hullema tööandjaga turul," kommenteeris Udam praegust olukorda riigihangete korraldamisel. Kahjuks tuleb sellist olukorda ausatel ehitajatel aksepteerida. Udami sõnul on tellija tihtipeale teadlik sellest, et hanke võitnud ehitusettevõttega kaasnevad väga suured riskid, ent riigihangete seaduse kohaselt on nad kohustatud lepingu sõlmima
tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. · Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis: Jüri- Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaeurilises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. · Judos: Martin Padar. · Laskmises: Anzela Voronova. · Sulgpallis: Raul Must. · Vehklemises: Nikolai Novosjolov. · Vibulaskmises: Reena Pärnat. Pildil on kujutletud Triin Aljand Eesti sportlased võistid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Avatseremoonia
mõnedele kaasaegsetele lääne kultustele. Üks põhilisi on tantsimine, tantsivad graatsiliselt ja rütmiliselt. Tantsu saadab mõnikord laul, mõnikord ka vaikimine. Vaikimine on sellepärast, et selle ajal hing suhtleb kõrgema tasandiga. Lisan rituaalse tantsu kohta ühe video: https://www.youtube.com/watch?v=cGfDcsrFOE8 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Idamaade usundid ja salaõpetused", Joogi Ramtsaraka ,,Sufism, lühike usundilooline sissejuhatus", Haljand Udam http://et.wikipedia.org/wiki/Sufism http://old.artun.ee/Oppekorraldus/Oppeainetekat/Mag/yldained/Kunstiteooria/3loeng.html http://www.patheos.com/Library/Sufism.html
Marie Udam Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise
Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“ Rühma koosseis: Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989
praktikast enam teooria, raskeid muusikateoreetilisi teoseid luges Vetemaa tundide ajal salaja koolipingis, raamat põlvedel. See andis hea ettevalmistuse komponeerimiseks, esimesed helitööd kirjutas Enn 14-15-aastaselt. Isa aga hoiatas muusikutee eest, ütles, et ära ennast konservatooriumisse minema säti, sest pillimeheamet on see viimane amet. Oma nooruse boheemluspäevad veetis Vetemaa heas seltskonnas. 22.keskkoolis käis ta koos Heinz Valguga. Veel olid sõpradeks Vallo Raun, Mark Udam, vennad Urmas, Ilmar ja Lembit Rattus. Koolis olid kirjutajad Vallo Raun ja Mark Udam, ka vennad Rattused, kuid nemad oma asju teistele suurt ei näidanud. Kirjandusest rohkem tõmbasid Vetemaad peod, tantsimas käis ta Pritsimajas Viru väljakul, Tombis, harvemini Tselluloosi klubis. Vetemaad, Udamit ja tema vendi sidus huvi fotograafia vastu, koos pildistati neidusid. Teet Kallasega koos käis Vetemaa Noorte Autorite Koondises ja pikapeale hakkaski kirjandus muusikatudeerimist segama
ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anzela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Tallinna linnavalitsus otsustas meie tublisid medalivõitjaid rahaliselt premeerida. Kreeka-rooma maadluse raskekaalus hõbemedali võitnud Heiki Nabi saab Tallinna linnalt 15 000 ja kettaheites pronksi võitnud Gerd Kanterit 10 000 eurot.
Marie Udam Identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki teoses ,,Balti tragöödia" Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (FLKU.05.076) Tartu 2011 ,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all sa oled sakslane, sa oled üksi." Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.................................
diskvalifitseerida pärast punase kaardi andmist.Kui keegi saab kaks kollast kaarti ühe etappi jooksul siis automaatiliselt nad muutuvad punaseks ja see tähendab diskvalifitseerimist. Triatlon Eestis Eestis peeti esimene triatlonivõistlus 1984. aastal Vokal. Korraldajaks Aado Pekk, distants - 3,8km ujumine + 180km rattasõit + 42km jooks. Samal aastal toimus veel kaks triatloni. Ühe korraldas Rene Meimer Otepääl ja teise Enn Udam Harku järve ümbruses. Esimene triatloniga tegelev klubi moodustati 1987. aastal, nimeks Rahvaspordiklubi "Triatleet." Samal aastal osalesid Rene Meimer ja Mart Haruoja esmakordselt täispikal distantsil Euroopa Meistrivõistlustel Soomes, kus toimus ka Euroopa Triatloni Ühenduse - ETU Kongress. Kõrvuti teiste riikide lippudega seisis seal Eesti sini-must- valge (ENSV ajal). 8.detsembril 1988. aastal moodustati Eesti Triatloni Liit ja registreeriti Eesti Spordi Keskliidu liikmeks
Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles. Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. 7 MOSLEMITE KÄITUMISÕPETUS Peale seaduste, mis on mõeldud meie elu juhtimiseks legaalsest seisukohast, on Koraanis veel ka kirjas palju elementaarse viisakuse ning etiketi kohta. VASTA ALATI TERVITUSELE RÄÄGI ALATI HEAD
süvenevat defitsiitsust, siis maal nõukogulike majanduskaanonitega toimus areng veidi teisiti ja toetasid ning lausa õhutasid näiteks nimetatud kümnend kujunes Eesti Ministrite Nõukogu aseesimees Edgar kolhoosimajanduse õitseajaks. Tõnurist ja EKP Viljandi, hiljem Pärnu Selleks andis maainimene oma rajoonikomitee esimene sekretär panuse kõigepealt usinusega isiklikul Valter Udam. Viimase õue- aiamaal. Need maalapid põhisaavutuseks kujunes moodustasid kokku 6% haritavast agrotööstuskoondise (ATK) loomine maast ja andsid näiteks 1975. aastal test tootis ja teenis Eesti põllumees muidugi tunduvalt rohkem (ametliku
araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles. (Ibid) 9 Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. (Ibid) 2.2. Usuelu Islamis on viis peamist uskumust (Breuilly et al. 1999: 73): 1. Usutunnistus (Sahada) Ei ole jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet. Neid sõnu korratakse igapäevastes palvetes ning need on kirjutatud ka majaseintele. See on islami tuum. 2. Palve (Salat) Moslemitele on määratud viis palveaega: enne päikesetõusu, pärast
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seot...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS..................
suvalises kohas. Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabia keelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles. Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. Safaviidide impeerium (1501 1722/36) 24 Allikaid nende kohta on neilt endilt ja eurooplastelt: safaviidide ajal hakkas Euroopa Aasiaga rohkem suhtlema. Viimane iraanlaste impeerium. Riik tekkis Safavia ordust, mis 13. sajandil Azerbadzaani aladel ühe iraani väikerahva poolt loodi
Arheoloog Sven Udami sõnul sarnanes kindlusetorn väga tollase Tallinna vanalinna arhitektuuriga. "Arvatavasti on olnud üheks selle eeskujuks Pika jala väravatorn. Tornil olid kahel pool väravad, millest pääses nii hobuse kui hobuvankriga läbi sõitma. Kui Tallinnas oli tegu osaga linnamüürist, siis Edisel pääses torniväravast mõisa siseõue. Millisel määral mõisa siseõu oli kindlustatud, pole veel teada. Loodetavasti selgub see uuringute lõpuks," ütles Udam. Väravatorni maapinnast veidi kõrgemad varemed olid näha veel 1940. aastate lõpuni, mil needki maapinnaga tasandati. Udami sõnul avanes pilk praegu lahti kaevatud vundamendile viimati XV-XVI sajandil. Linnuse lagunedes kasutati ülalt langenud suuremaid kive mõisa uuemate hoonete tallide, lautade, uue peahoone ehitamiseks, väiksem pudi jäi aga varingukihti, mis tõstis pinnast peaaegu paar meetrit.
5) 2. Moosese raamat peatükid 1-14 6) Mario Vegetti, Inimene ja jumalad, raamatus Jean-Pierre Vernant, Vana-Kreeka inimene, Tallinn 2001, lk. 258-289. 7) Scheid, John. Preester. Teoses: Giardina, Andrea (koostaja), Vana-Rooma inimene. Avita 2004, lk 64-95. 8) Jaan Puhvel, Võrdlev mütoloogia, lk 149-169. 9) Dodds, Eric R. Paganad ja kristlased ängistuse ajastul. Varrak 2003. 10) Koraan, 1. ja 2. suura. Väljaandes: Koraan. Koraani tähendused on eesti keelde tõlkinud Haljand Udam. Tallinn 2007. 11) Annemarie Schimmel, Islam, Tallinn 2001. 12) "Maailma usundid" koostaja C. Partridge lk 134-164 ; lk 410-420 13) Dhammapada tõlk. L. Mäll LRK 24, Tallinn 1977 14) Markuse evangeelium 15) Toomas Paul. Maise matka poolel teel. Tallinn 2004
transkribeerimisest eesti keeles. -- Ajaloo-Keeleteaduskonna töid. TRÜ toimetised. Vihik 35. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 167195. Alender, Eve 2000. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Tartu. Elisto, Elmar 1934. Isikunimede parandamise küsimusi. -- Eesti Keel, nr 6, lk 182188. Erelt jt 1993 = Erelt, Tiiu; Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn; Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno. Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn. Erelt, Tiiu 1994. Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. -- Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 367370. Henno, Kairit 1999. Miks on vaja isikunimeseadust. -- Õiguskeel, nr 3, lk 8 14. Henno, Kairit 2000. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. Henno, Kairit 2002. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 19181940. -- Õiguskeel, nr 4, lk 3342. Hurt, Jakob 1864
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
