usund püüdis juurutada mitte-osirislikku hauataguse elu kontseptsiooni ja teha lõppu harjumuspärastele matusetavadele (David 2005: 229230). Atoni reli- gioon ei leidnud poliitilistel ja majanduslikel põhjustel ka ülemkihtide poole- hoidu. Universalistlikke tendentse väljendavat religioosset ideoloogiat ja nende ideede realiseerimise taotlusi tunneb ju kogu Vana-Egiptuse riikluse pikk aja- lugu (vt selle kohta koos vastava ulatusliku kirjandusega Stadnikov 1998b: 93142). Ehnaton pole siin erand. Ent vaatamata radikaalsetele ja otsustava- tele abinõudele ei olnud tema katsel edu, sest monoteismi idee oli egiptlastele võõras. On avaldatud arvamust (Hornung 1983: 191jj), et traditsiooniliselt po- lüteistlikud egiptlased ei suutnud jumala ühesust ning seetõttu ka monoteis- mi ette kujutada ning monoteismi juurutamine tähendas ühtlasi fundamen- taalset loogikamuutust. Oma sammuga muutis Ehnaton traditsioonilisi usku- musi liiga kardinaalselt
Sarnane Egiptusega, kuid leitud ka hooneid, mis asusid templitest eraldi Enamik rikastest peredest, kuid mitte kõik. Kõrgema klassi seas oli kirjaoskus levinud ka igapäevaelus Haridustee pikk ja karm Tihti rakendati füüsilisi karistusmeetodeid Üheks olulisemaks teaduseks oli matemaatika kasutati maamõõtmises ja äritehingutes Milleks on vaja teemat teada? Kasutatud allikad Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn 2003 Stadnikov, S. Vana Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998 Vana Idamaa: Vana Idamaa rahvaste ajalooliste allikate kogu. Tallinn 1994 Akad. V.V. Struve Vana-Idamaade ajalugu. Tartu 1949 http://www.crystalinks.com/sumersocialsystem.html http://historylink101.net/egypt_1/aeducation.htm AITÄH KUULAMAST!
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa...
väljaspool koolitunde) rakendati nii mõnigi kord ka füüsilisi karistusmeetodeid. Õpilase allumatuse põhjal võidi ta samuti luku taha või isegi mõneks ajaks ahelatesse panna. Üheks olulisimaks teaduseks võib pidada matemaatikat, mis Babüloonias üsna kõrge arengutasemeni jõudis. Taolise arengu tingis paljuski praktiline vajadus: oli tarvis mõõta maatükke ning teha arvutusi äritehinguid läbi viies. Allikad: · Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn 2003 · Stadnikov, S. Vana Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998 · Vana Idamaa: Vana Idamaa rahvaste ajalooliste allikate kogu. Tallinn 1994 · Akad. V.V. Struve Vana-Idamaade ajalugu. Tartu 1949 · http://historylink101.net/egypt_1/a-education.htm
alabastrikihiga, mis oli maalitud valge, musta, kollase, sinise ja punasega (need olid kuningliku palee fassaadivärvid). Püramiidi sisemusest leiti ainult kuninga muumia jäänuseid ja kahe väikese noa osad, mida ilmselt kasutati Suu Avamise Tseremoonia käigus. Sarkofaagi kagunurga juures põrandas oli kunagi olnud kanoopiline anum. Teti püramiid Teti oli 6. dünastia esimene vaarao, kes sai sellele kohale tänu abielule Unase tütre Ipuetiga. Valitsusaastateks märgib Stadnikov 2325 - 2300 a. e. Kr. Teti mõrvati salapärastel asjaoludel oma kaaskondlaste poolt. Tema püramiidi on lihtne segi ajada künkakesega, mis on väga mugavalt sattunud asukohale, kust avaneb Sakkara nekropolile suurepärane vaade kirde poolt. Kuigi püramiidi algne nimi oli 'Teti alad kestavad kaua', ei ole see kuigi hästi ajale vastu pidanud. Püramiidi esimeseks uurijaks oli Perry, aastal 1839, hiljem järgnesid Lepsius, Maspero jt.
· Asusid rühmiti mastabad ja püramiidid moodustasid linnakud, ehk surnute linnad, mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvikehaga kujud. · Helkisid päikese käes(tipp kullast) · Meelitasid röövleid, seetõttu loobuti nende ehitamisest.asemele hauakambrid ja kivikoopad, mille suudmel peideti kõrbeliiva alla. Cheopsi püramiid 146m kõrge, aluse pindala üle 5ha, koosneb rohkem kui 2 milj ühesuurusest kivipangast Sergei Stadnikov egiptoloog ; Kuulsaim vaarao Tutahamon; mummitseerimise viise oli kolm, aega egiptlased ei hinnanud, mummitsifeerimise kogu pritsess u 70 päeva, kõige kallim 26,2 kg hõbedast. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes niiluse jõe orgu, 5000-6000 a tagasi(4-5000a ekr) Vana-egiptuse ajalugu hakatakse lugema vaarao Menesest, ta olevat loonud riigi. Mesopotaamia, kui vanima tsivilisatsiooni kunst lähistroopiline kliimavööde,500 a
jumalatest" antakse kaheksateistkümne tähtsamate jumalate nimestik koos lühikeste annotatsioonidega: Amon, Anubis, Apis, Aton, Atum, Geb, Hathor, Hnum, Horos, Isis, Maat, Min, Month, Nut, Osiris, Seth, Thot, Ra (ei tea, miks mitte Osirise ja Sethi vahel, vaid lõpus... Aga peamine on see, et siin puuduvad: Ptah, Neftis, Su, Tefnut, Bast, Hapi, Honsu, Mut, Nefertum, Sehmet, Sokar ja teised jumalad ja jumalannad, kes olid vähemalt niisama tähtsad, kui näiteks, Min, kelle kohta kirjutab Stadnikov ainult järgmist: "Min erekteerunud fallosega mehekujuline viljakus- ja sigivusjumal. Tähtsaim kultuskoht oli Koptoses". Võib ju lisada, et tema naiseks oli Isis, nende poeg - Horos. Ja üldse: Min on itüfalloslik (ithyfallos) jumal, nagu Priapos Kreeka mütoloogias, satüürid, sileenid, ja isegi Hermes, Apollon ja Zeus!). Raamatu lõpus, nimede registris, annab ta juba umbes poolsada ("Egiptuse jumalad ja jumalannad"). Aga selles registris on nii tähtsamad või
Ta tunneb, et on alistatud asjadele, mis ei lase tal olla tema ise (surmahirm jne). Uskuma hakkamine on selline murranguline pööre, mis inimese n-ö päästab. Kohustusliku kirjanduse nimekir i 1) Lauri Honko, Juha Pentikäinen, Kultuuriantroloogia. Tallinn 1997, lk 65-89. 2) Babüloonia loomiseepos. Istari laskumine Manalasse. Etana eepos. Adapa müüt. Kõik teoses: Muinasja kirjanduse antoloogia. Koostanud Amar Annus. Tallinn 2005, 141-202. 3) Sergei Stadnikov, Sissejuhatus vanaegiptuse usundilukku ja mütoloogiasse; Surm ja teispoolsus Vanas-Egiptuses. Teoses: Sregei Stadnikov, Vana-Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998, 7-19 ja 165-182. 4) Vana Testament: 1. Moosese raamat 5) 2. Moosese raamat peatükid 1-14 6) Mario Vegetti, Inimene ja jumalad, raamatus Jean-Pierre Vernant, Vana-Kreeka inimene, Tallinn 2001, lk. 258-289. 7) Scheid, John. Preester. Teoses: Giardina, Andrea (koostaja), Vana-Rooma inimene. Avita 2004, lk 64-95.
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
