(Viires 1970: 3) Antropoloogial on kaks tähendust. Laiema tähenduse järgi on antropoloogia omalaadne inimest uurivate teaduste ema või nende uurimisala kattev üldmõiste. Ta jaguneb füüsiliseks antropoloogiaks, arheoloogiaks ja kultuuriantropoloogiaks. Selline mõistekäsitlus on peamiselt kasutusel anglosaksi maades. Teise tähenduse järgi võib antropoloogiaks pidada eelkõige füüsilist antropoloogiat, inimese kui liigi uurimist. (Honko 1970: 7) Füüsilise antropoloogia põhiline ülesanne on selgitada inimliigi algupära maakeral. Lisaks sooritatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, mille abil saab uurida kehaehituse erinevusi ja vaadelda inimrasside vahekordi. Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega ja tänu sellele on võimalus inimkonnal imetleda aastatuhandete taguseid esemeid. Kultuuriantropoloogia on antropoloogia kõige mitmekülgsem ja laiem haru, mille alla kuuluvad mitmed iseseisvad teadused. Selle alla
20. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. 21. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 22. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? 23. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Mille poolest need perioodid erinevad? 24. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: 1. Teema allub zanri spetsiifikale Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid Zanrite vahel on tööjaotus zanrid toimivad koos, nende vahel on infovahetus Antakse edasi teatud liiki sõnumeid 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu
o Väljaspool arhviivi eksisteerib ja toimib folkloor orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu. Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendaja; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Lauri Honko (1932-2002) ,,Folklooriprotsess" Folkloristika ja usundiloo professor Turu ülikoolis Artikkel eesti keeles: Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused, nr 6, lk 56-84 http://www.folklore.ee/taagused/nr6/honko.htm Folklooriprotsess on midagi enamat kui pärimusteose elu loomulikus keskkonnas. Pärimusteose ,,elu" Laugaste 1986 järgi 1. Rahvaluule aktuaalse kasutamise fraas (rahvaluuleteos on üldiselt tuntud ja üldiselt käibel/kasutusel)
22-a noormees: Suurimalegi vihavaenlasele ei soovitaks alustada. Mul kulus üle aasta enne, kui jälle end inimesena tunnen. Maailm on tegelikult palju ilusam ja eredam ilma abiaineteta. Aga ma ei räägi sellest [avalikult], ära tulegi küsima. See on ikka veel liiga valus haav... (Autori kogudest 2000). Kui kellegi isiklik kogemus on läbinud esimese sõela, s.t keegi on seda juba edasi jutustanud kui sõbraga või tuttavaga juhtunut, siis, nagu folkloorne materjal ikka (vt Honko 1998), muutub see vastavalt vajadustele ja jutustamissituatsioonidele. Ajapikku kujuneb sellest uskumus. Leidub lugusid, mis ilustavad narkootikumide mõju organismile, põhjendades teatud ilminguid tarbimist soodustavas valguses. Näiteks usuvad noorukid, et tolerantsuse ilmingud väljendavad narkootikumi omaksvõttu, mitte sõltuvuse algust (Schwartz et al 1985). Eestis ei ole selliste stereotüüpide kõrghooaeg veel saabunud, kuigi mõned, nagu "esimene
kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma: 1) suulised eeposed; 2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk pärimuseeposed; 3) kunsteeposed. Peale sünniviisi erinevad eeposed üksteisest ka sisu ja vormi poolest. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne. Oma vormilt erinevad kirjalikud ja suulised eeposed märgatavalt. Kirjalikud eeposed on kinnistunud teatud vormi, kuid suulised on jätkuvalt muutuvad.
.............................. ........... ................................................................................................................................. ........... ................................................................................................................................. ........... ................................................................................................................................. ........... 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? 12 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? ........................................................................................................................
Kuna iga maa loomajuttude tegelaskond koosneb sel maal elavatest loomadest, siis koosnevad ka eesti loomamuinsjutud just Eestis elavatest loomadest. Muust piirkonnast, teistsuguse levikuareaaliga algsed loomtegelased asendatakse jutu vastuvõtmisel oma kodumaiste, lähedaste loomadega. Nii pole eesti repertuaaris üheski loomamuinsjutus saakalit (samades süzeedes tegutseb meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad, metsloomad, linnud, kalad ja muud loomad. Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil. Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part.
Missugused arengud sellega kaasnesid? 19. sajandil. 23. Kirjelda (T.Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood nt alates aastast 1991 uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, konstruktivism Suletud periood nt NSV aeg ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, 1940-80 domineerib filoloogiline suund 24. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema on erinevates zanrites erinevalt Zanr määrab kommunikatsiooni piirid zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu zanritel on erinevad funktsioonid, neid kirjeldatakse omavahelistes suhetes 25
Nt väärtuslik regilaul vs “saunanaiste lori” 4. “Õige” folkloori määratlemine: – Toimub uurija ja uuritava koosmõjus; – Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine Nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor, naiste vs meeste pärimus 10. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Lauri Honko Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutese žanritesse; - Nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk; - Folklorismi mõiste; 14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): o – Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega; o – Uurijakogukonna rollide ülevõtmine; o – Eestkõneleja küsimus 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine:
• Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine; – Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; – Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub žanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Žanrite vahel on tööjaotus; 3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: a. Žanritel on erinevad funktsiooid; b. Žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 26
· Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; · Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine; Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt; 2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Zanrite vahel on tööjaotus; 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: a. Zanritel on erinevad funktsiooid; b. Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 26
pikkisid oma jutluste sisse, et seda huvitavaks teha. Folkloori žanrisüsteem Žanrisuhetele osutav mõiste - Žanrite sarnasused ja erinevused - Žanrite segunemine - Žanrite Koospüsimine folklooriprotsessis - Žanrite tööjaotus Erinevaid lähenemisi žanritele: - Tekstipõhine vs esituspõhine, - Analüütiline vs rahvpärane (etic vs emic) - Liigitav vs tunnetuslik Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: Teema allub žanri septsiifikale Mis on žanr? Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja ühtlasi selle tulemus) Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) Teatud maailmanägemine Žanrid ei ole olemulikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Folkloor on kommunikatiivne. Bengt af Klintberg (snd 1938)
uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks, ERAst sai kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond. 1947 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) ja selle juurde folkloristika sektor; 1978 lisandus etnomusikoloogia sektor. Tunnused: oli tsensuur, toimus suur kontroll kõige tehtava/uuritava üle 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt Zanr määrab kommunikatsiooni piirid Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu Zanitel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 23
Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Nt institutsioonide hargnemine, ei tohtinud usundeid uurida. 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Kettkirjad, tavakirjad, sõbra- ja salmialbumid, õudus- ja hirmujutud, naljad, folkloori lühivormid. 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; 3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27
folkloori sõnastamisele ja teooriale (SPETSIALISEERUMINE). Nõukogude perioodil domineeris filoloogiline suund. Valmistati ette folkloori fundamentaalväljaandeid. (Vana Kannel, Eesti Vanasõnad 1-4) 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Laste õudusjutud, kett-kirjad, hoiatusjutud, 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27
vastava pärimusvaldkonna nimetusi (Volkslied, Volkserzählung) (Vt Enzyklopädie des Märchens, B. 4). Vene folklor: narodnaja poezia narodnaja/ustnaja slovesnost 1910-20ndail eriti termin ustnaja slovesnost. 20. sajandil domineeriv termin folklor, mis on eesti folkloorist kitsam mõiste, hõlmates sõnaloomingut, muusikat; tantsu, mänge, rahvadraamat. Folkloori määratlemise ühis- ja erijooni Põhja-Ameerika ning Euroopa teadustraditsioonides vt: Lauri Honko artiklist Folklooriprotsess. Mäetagused nr 6, 1998, lk.56-84. Austraalia rahvaluule mõistest vt: J. S. Ryan, Austraalia folkloor eile ja täna: definitsioonid ja praktika. - Mare Kõiva (toim). Sator. II. Tartu 2001, lk.197-203. üles 3. Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted Rahvaluule on ühelt poolt pidevalt korduv, kuid kordumine ei tähenda kopeerimist. Kordumine rajaneb rahvaluule olemuslikule võimele pidevalt uueneda, kohaneda ja muutuda
- tekkefaas - aktuualse kasutamise faas - mälufaas - unustamise faas Rahvaluule staatiline ja dünaamiline käsitus: STAATILINE: DÜNAAMILINE: rahvaluule kuulub teatud kultuuriajajärku ja rahvaluule motiivid, süzeed, zanrid jms küll lõpeb teatud kultuuriajajärgul (kirjakultuuri kaovad käibelt, kuid samas kujunevad uued. tulekuga) rahvaluule kui kultuuri üks väljundeid ei kao Lauri Honko ,,Folklooriprotsess" 1990 (eesti keeles 1998) - rahvaluule kaks ,,elu" Rahvaluule ,,esimene elu" - Rahvaluule loomulik, pea märkamatu olemasolu pärimuskeskkonnas - rahvaluule osaline määratlemine seestpoolt - rahvaluule "leidjad" väljaspoolt rühma - rahvaluule määratlemine - --- - teadusliku uurimiseni Rahvaluule ,,teine elu" - Rahvaluule "ülestõusmine" arhiivist või trükisest ja selle uuesti ringlusse sattumine - pärimuskultuur õppeprogrammides
meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: müüdiliseks maagilisteks ja šamaanilisteks seikluslauludeks fantastilisteks lauludeks kiristlikeke legendideks ballaadideks narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori “esimesele” ja “teisele elule”. (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris Folklooriprotsess kätkeb endas - informandi ja uurija suhet pärimusse ja teineteisesse, pärimusühiskonna ja
meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: · müüdiliseks · maagilisteks ja samaanilisteks · seikluslauludeks · fantastilisteks lauludeks · kiristlikeke legendideks · ballaadideks · narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks · ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori "esimesele" ja "teisele elule". (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris Folklooriprotsess kätkeb endas - informandi ja uurija suhet pärimusse ja teineteisesse,
- Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid
Kristliku superstraadi problemaatika: õigeusk vs protestantism ning erinevalt modelleeritud suhted loodususu ja kristluse vahel Vepslastel ei ole säilinud hiiekohti, need on sulandunud õigeusuga, kuid sellegipoolest on neil palju animistlikke traditsioone. Näiteks metsa minnes teretatakse metsa, kuid see on nagu käitumise loomulik osa mitte niivõrd usklik käitumine, pöördumised kohalike vaimolendite poole, et oma kohalolekut teadvustada. SU rahvaste traditsiooniökoloogilised kihid (Honko 1994): - Arktilise piirkonna kütikultuur - Põdrakasvatuskultuur - Alepõllundus ja karjakasvatuskultuur (püsiasustuse teke, animismi süvenemine, haldjausk, esivanematekultus ja omandisuhted, maagias: õhk, maa, tuli, vesi) - Põllumajanduskultuur (dualism, külapühamud, viljakusmaagia ja preestrid, surnutel mitmed asupaigad) Kristluse kihistused läänemeresoome ruumis: Venemaa kristianiseerimine 988. aastal, kloostrite rajamine 13. saj. ristisõda läänest 16. saj
- Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid
varasemates folkloorikirjapanekutes, nende alged on tuttavad religioosse taustaga (väidetavalt jumala või Kristuse poolt kirja pandud) taevakirjadest, salmi- ja sõbraalbumite traditsioonist või tuntud laste õudus- ja hirmujuttudest, aga ka mitmesugustest naljadest ja folkloori lühivormidest. Samas mõjuvad ahelpostitused, isegi kui neis rakendatakse varasemast traditsioonist tuntud teemasid, struktuurikaanoneid jne, F 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. •Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; •Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; •Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27
5a Toimumisaeg Kauge minevik Lähiminevik Ebamäärane 5b Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm Ebamäärane 6 Hoiak Püha Püha või profaanne Profaanne 7 Peategelane Mitte-inimene Inimene Inimene või mitte-inimene Proosajutustuse liik MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT Lauri Honko müüdi määratlemisest (1984 [1972]) Müüt kui kognitiivsete kategooriate allikas Müüt kui sümboolse eneseväljenduse vorm Müüt kui alateadvuse projektsioon Müüt kui vahend, mis aitab inimesel kohaneda eluga, müüt kui maailmapilt Müüt kui käitumisjuhis Müüt kui sotsiaalsete institutsioonide legitimeerija Müüt kui sotsiaalse tähtsuse markeerija Müüt kui kultuuri, sotsiaalse struktuuri vms. peegeldaja
vastuvõtutingimused · rühma kohalolek vrd · on pidev, katkestusteta ja seega kestev · Massirepressioonid (võrreldes nt vahendatud, sh · massikultuur massikommunikatsiooniga, mis sõltub · masstoodang vahendaja kohasolekust, töökorras · jms olekust ja selle kasutamisest Rahvaluule ja kommunikatsioon Lauri Honko Teadmisi maailmast ja maailma korrastusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja jutustamise käigus. Jutustamine toimub rühma raames, kuid jutustamine ka loob rühma- jutustamine on seega identiteedi loov ja seda kindlustav Kultuur säilitab end ise kultuuriruumis olles. Näide: Madis Arukask " Eksimine vadja ja setu rahvakultuuris ning folkloorse etteantuse osa selles Rahvaluule on looming · Pärineb inimesest ja on olemas inimese kaudu
BENGT AF. KLINTBERG "The Types of the Swedish Folk Legend" Ühiskondlik/rühmakeskne O. DAVIES "The Haunted. A Social History of Ghosts", G. BENNETT "Alas, Poor Ghost! Traditions of Belief in Story and Discourse", A. F. GORDON "Ghostly Matters" Ajalooline JEAN-CLAUDE SCHMITT "Ghosts in the Middle Ages", S. McCorristine "Spectres of the Self", R. C. Finucane "Appearances of the Dead" Psühholoogiline/kogemuspõhine Lauri Honko "Geisterglaube in ingermanland", Susan Greenwood "The anthropology of magic", Rane Willerslev "Soul hunters" Zanripõhine D. E. Goldstein "Haunting experiences", E. Tucker "Haunted halls", K. Koski "Kuoleman voimat" 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Jälle selle Ülo slaid, mis eriti midagi asjalikku ei ütle. Kirikuisad: surnu kannatab seal, kus patustas Kodukäijad unenäoline viirastuskuju
MEA II (1959; 1963; 1970), Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989), Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988). Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest: konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse, interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus. 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale: erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: zanritel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 23
kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti · Funktsioon toimib eeskuju ja mudelina pakub seletusi ja käitumisjuhiseid · Kontekst rituaal, mis taaselustab "aegade alguse" sündmused 2
kollektiivne traditsiooniline vaimne kunstilooming, mis on tekkinud ja levinud suuliselt, peegeldab oma tekkimise ja levimise keskkonda. 1990ndad Lauri Honko Tänapäeva mõistes on folkloor nii pärimuse viljelemine, selle kogumine kui ka arhiivikorraldus ja uurimine. Rahvaluule tekib ka tänapäeval, on pidevas
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R
ÕSi järgi on müüt pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest või ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk on öelnud, et müüdis tegutsevad jumalad, vägilased ja olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. Peeter Espak näeb müüti kui kujundliku maailma, inimeste ja jumalate olemuse kirjeldust, kus on kasutatud praegusi teadmisi ja keelelisi vahendeid. L.Honko järgi on müüdi jaoks vajalik vorm, sisu, funktsioon ja kontekst. Vormilt on müüt sõnadesse pandud lugu mida võib esitada vihjeliselt, pildiseeriana või rituaalse draamana mis võib elustada unenägudes ja käitumises. Sisuliselt vahendab müüt loomisaja sündmusi ja ühendab neid, seletab praeguse maailma algust läbi kosmogooniliste kirjelduste, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti. Müüt oma funktsioonilt käitub eeskuju ja mudelina, pakub seletusi ja käitumisjuhiseid
surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas oli müüt jutt, kõne, plärakära, tõsilugu. Doty tunnused: müüt kui esteetiline väljendusvahend, sisu puudutab jumalaid või teispoolsust, ülesanne algupära seletamine, valesti mõistetud primitiivne teadus, universaalne muudetakse konkreetseks, väljendab uskumusi-kogemusi, inimese vaimne väljendus, annab kultuurile ideoloogilise raamistiku. L. Honko: Vorm ehk sõnadesse pandud lugu, saab esitada vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana. Sisu varieeriub ja ühendab loomisaja sündmuseid. Funktsiooniks on eeskujuks olemine, seletuste pakkumine. Müüdi kontekstiks on rituaal, mis taaselustab aegade alguse sündmused. Müüditegelased on enamasti mitteinimesed. Mütoloogia kui jutulugu: 1) ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
ja ühiskonda, on oluline mõista religiooni. 2. Religioon mõjutab inimese otsuseid. Et mõista inimest, tuleks mõista tema religiooni. 3. Et mõista võõraid kultuure, on oluline mõista rahvaste religioone. 4. Religiooniteaduse eesmärk on arendada inimeses mõistmist religiooni kui nähtuse kohta. Religiooni järgijatest on levinud negatiivsed kuvandid. 5. Religiooniteaduse eesmärk peaks olema religioosse sallivuse edendamine. HONKO, PENTIKÄINEN: Kultuuriantropoloogia (1997) IV peatükk Usuelu 12. veebruar Mesopotaamia Mesos potamos kattub põhiliselt tänapäeva Iraagi territooriumiga, kuid selle kultuuri mõjupiirkond on Lähis-Idas ulatuslikum. Teadaolevalt on Mesopotaamia vanim kõrgkultuur. Neoliitikumis hakkasid inimesed tegelema vihmaveepõhise põllumajandusega. Sumerid tulid arvatavasti 3500. eKr
pühavaimuna. Inkarnatsioon jumala sündimine inimeseks. Selleks, et inimestele lähemale tulla, peab ta ise sündima inimeseks. Usklikele tõotatakse, et peale surma tõusevad ka nemad üles. Pulkman: ,,Inimene on eksistentsiaalselt kammitsetud, seotud. Ta tunneb, et on alistatud asjadele, mis ei lase tal olla tema ise (surmahirm jne). Uskuma hakkamine on selline murranguline pööre, mis inimese n-ö päästab. Kohustusliku kirjanduse nimekir i 1) Lauri Honko, Juha Pentikäinen, Kultuuriantroloogia. Tallinn 1997, lk 65-89. 2) Babüloonia loomiseepos. Istari laskumine Manalasse. Etana eepos. Adapa müüt. Kõik teoses: Muinasja kirjanduse antoloogia. Koostanud Amar Annus. Tallinn 2005, 141-202. 3) Sergei Stadnikov, Sissejuhatus vanaegiptuse usundilukku ja mütoloogiasse; Surm ja teispoolsus Vanas-Egiptuses. Teoses: Sregei Stadnikov, Vana-Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998, 7-19 ja 165-182. 4) Vana Testament: 1. Moosese raamat 5) 2
ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast εποποιΐα (epopoiia, epos –kõne, poiein –teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma: 1) suulised eeposed; 2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk pärimuseeposed; 3) kunsteeposed. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne. Eeposi "Gilgameš" (akkadi/sumeri) "Mahābhārata" (india) "Rāmādžana" (india) "Ilias" (Vana-Kreeka) "Odüsseia" (Vana-Kreeka) "Aeneis" (Vana-Rooma) Eepos – pikk jutustav teos
annaabi.ee 
