Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted (0)

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks  etnoloogia   /   kultuuriantropoloogia  –   erinevus   pole   suur;  teadusharu,   mille   raames uuritakse   inimestevahelisi   sotsiaalseid   suhteid,   käitumist,   arengut,   suhteid,   religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne.  kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi  etnotsentrism  –   hoiak,   kus   peetakse   oma   kultuuri   paremaks   ja   hinnatakse   teisi kultuure/rahvaid ainult selle alusel (nt Euroopas, Läänes)  Emic  –   strateegia,   kus   lähtutakse   uuritava   grupi/rahva   mõtteviisist/strateegiast   jms. (võimaldab paremat mõistmist, kuid ei saa teistega võrrelda)  Etic – strateegia, kus võetakse aluseks juba olemasolev strateegia ja selle kaudu/alusel uuritakse   gruppi.   (see   strateegia   võimaldab   gruppe   omavahel   võrrelda.   Mõlemad   on vajalikud, üks pole parem/vajalikum kui teine)  Ideaalne kultuur  – mida inimesed kultuuri kohta räägivad, aka milline peaks kultuur ideaalis olema.  Reaalne kultuur – mide me ise kogeme ja tegelikult teeme.  Baasväärtused/kulruurifookus/võtmesümbolid  –   väärtused,   mis   on inimestele/gruppidele väärtuslikud läbi aegade. (nende tõekspidamised) igas kultuuris on omad väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse.   Kultuuri unilineaarne valik – metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon  „Looduslik valik“  – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada.  Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria


3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus  Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond.  Funktsionalism  –   Elu   põhineb   funktsionaalsusel,   inimeste   vajadustel,   nende rahuldamisel.   Põhivajadused   (impulss   –   tegevus   –   rahuldus).  Bronislaw   Malinowski (tegi välitöid, dokumeteeris rikkalikult kohalikku elu)  Strukturaal-funktsionalism  –  Sotsiaalse   grupi   vajadused   on   esmased,   indiviidi vajadused sekundaarsed. Alfred R. Radcliffe  Konfiguratsionism   e.  kultuurimudeli   teooria  –  kultuur   on   ühtne   käitumismudel, seetõttu   kultuurid   üksteisest   erinevadki.   Keskmes   on   inimese   psühholoogia.  Ruth Benedict. Kolm puhast psühholoogilist tüüpi: 1. Apollonlik – tehakse kõike mõistusega intellektuaalne mudel 2. Dionüüsuslik – Tunnete ja emotsioonide põhine mudel 3. Iakchoslik mudel – neurootiline, kiuslik, vastik, valdavad negatiivsed emotsioonid / Kõik maailma rahvad on nene kolme mudeli mikstuurid /  Kultuuri ja isiksuse koolkond  – Väideti, et soorollid on õpitud, kõik sünnivad valge lehena.   Eestvedaja  Margaret   Mead.   Uuris,   kuidas   murdeiga   mõjutab   tüdrukute psühholoogiat. Oli seksuaalrevolutsiooni eestvedaja.  Strukturalism – Kultuurinähtusi tuleb uurida sünkrooniliselt, nende sisemises ja välises ühtsuses. Modelleerida struktuur ehk arvatav algroritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika. Claude Levi-Strauss Binaarsed   opositsioonid  –   vastandid.   nt   sakraalne/profaanne,   mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas


Sensoorsed opositsioonid – teistsugused vastandid; nt toores/keedetud, niiske/kuiv Mittesensoorsed – kommunikatsioon/mittekommunikatsioon, mesi/tubakas ..  Neoevolutsionism,   kulruurimaterialism  –  kultuuri   evolutsioon   väljendub   töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos, tehnoloogia määrab kultuuri. Leslie White.  Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs  –  Nähtustele omistatud kultuurilised tähendused omavad ühiskondlikku mõju. Victor Turner  Representatsioonikriis – Keskendumine kirjelduspraktikatele  Refleksiivne pööre  –  kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks adekvaatselt mõista.  Positivism  –  19.saj   arvati,   et   ühe   teadusliku   meetodiga   saab   uurida   kõiki  reaalsuse valdkondi.  Autoetnograafia – enda uurimismeetodi uurimine  Osalev   vaatlus/Osalusvaatlus  –  uurija   osaleb   uuritava   grupi   elus,   teeb   kaasa igapäevategevustes.   Läbi   osaluse   toimub   kogetu   kirjeldamine,   dokumenteerimine.   (B. Malinowski pärand) Osalusvaatluse   ohud:  subjektiivsus,   dokumenteerimine   võib   osutuda keeruliseks(kõikide olukordades ei saa seda teha), ei sobi „projektilaadsesse“ olukorda. Sellest meetodist on saanud rangelt soovitatav meetod.  Süvaintervjuud  1. Struktureeritud – teemad on paigas 2. Pooleldi struktureeritud – püütakse juhtida vestlust kindlatele teemadele 3.  Struktureerimata  – vaba vestluse vormis. Nii saab kõige paremini inimesi tundma õppida.


 Informandid – kellelt saadakse välitöödel infot  Võtmeinformandid  –  kellelt saadakse kõige rohkem infot. Keegi, kes mõistab, mida uurija teada tahab, mida ta uurib. Peab uuritava kultuuri kohta palju teadma.   Poliitiliste süsteemide jagunemine Elman Service’i järgi: 1. Salk/rühm 2. Klann/sugukond/hõim 3. Territoriaalne hõimuliit/pealikuvalitsus 4. Riik  Üldised suundumused liikudes salgast riigini: 1. Rühmades/salkades on võim sulandatud üldisesse ühiskondlikku korda ega ole eraldi institutsioonidena välja arenenud. 2. Ühiskonna liigendumine ja kihistumine kasvab. 3. Regulatsiooni- ja integratsioonimehhanismid muutuvad efektiivsemateks. 4. Rahvaarv kasvab, poliitiline süsteem hõivab suuremaid alasid.’  Rühm/salk  –  ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, majandusvormiks küttimine ja korils. Rühm   moodustatakse   indiviidide   vaheliste   isiklike   sidemete   alusel.   Autoriteedi erinevused on väike väikesed, inimesi peetakse võrdseteks, aga erilised võimad leiavad tunnustamist.  Klann/sugukond  –  pole   valitsust,   sotsiaalseid   klasse   ega   kohustuslikku   poliitilisi otsuseid. Inimese positsiooni määrab sugu, vanus jne. Kõrgemale positisoonile saamine on valikulik, kedagi ei sunnita. Põhilised üksused on põlvnemisgrupid.  Territoriaalne hõimuliit – hakkasid kujunema u 6-7k aastat tagasi, eristamine riigist on tinglik. Põhineb sugulusel, juurdepääs elatusmaterjalidele on deferentseeritud.


 Riik  –  esimesed   riigid   tekkisid   u   5500   aastat   tagasi.   Võimalikud   tekkepõhjused: niisutussüsteemid, ökoloogiline mitmekesisus, kaubateed, rahvastiku kasv, sõjapidamine, keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole.  Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused,   migratsioon.   Intensiivne   põllumajandus,   linnad,   väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine.   Majandus  –  kultuuriantropoloogid  ja   etnoloogid   uurivad   majandussüsteemide kultuuridevahelist  varieerumist,  kuidas majandussüsteemid  on  seotud  toidu  hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid.  Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip)  Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse  Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis.  Võrldlevad suundumused  – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi.  Etnograafia-kesksed suundumused  – lähtutakse rohujuure tasandilt; mis motiveerib inimest.  Anastav majandus – ei ole veel inimese kontrolli all. Kalurid, kütid, korilased.  Viljelev majandus – inimese kontrolli all. Põllumajandus, karjakasvatus.  Turuprintsiip – kasumile orienteeritud vahetussüsteem.  Ümberjaotamine  – vastastikuse vahetuse vorm, mille käigus liiguvad kaubad teatud kesksesse kohta ja seal toimub ümberjaotus.  Vastastikune   vahetus  –   kahe   inimese   vaheline   kaupade   ja   teenuste   vahetamine. üldistatud, tasakaalustatud, negatiivne(?)


 Monogaamia  –  1 abikaasa. 10% maailma ühiskondadest, kuid tegu on tuntud Lääne ühiskondadega.  Polügaamia – mitu abikaasat  Polügüünia – mitme naise pidamine. Põhjused: meeste suremus – täisealisi naisi on rohkem; tööjõud – põllumajanduslikud ühiskonnas, kus on palju tööd, on hea omada palju naisi, kes pm kõik selle töö ära teevad. Prestiiž – naised on võimu ja rikkuse sümbol; Naiste endi motiivid – kui naisi palju, peavad kõik vähem tööd tegema.  Polüandria – mitme mehe pidamine. Esineb maailmas vähe. On ainult 6 ühiskonda, kus see leidub. Leidub piirkondades, kus on raske hankida elatusvahendeid. Sedasi hoitakse laste arv samuti väike.  Tuumperekond – tavaline peremudel  Suurpere – elab koos mitu tuumperekonda  Grupiabielu – mitu meest ja naist omavad üksteisele seksuaalset ligipääsu  Leviraat – tava, kus lesk peab abielluma oma surnud mehe vennaga  Sororaat – tava, kus lesk peab abielluma oma surnud naise õega  Seeriaabielu – elu jooksul võib mitu korda abielluda  Patrilokaalne abieluvorm – paar asub elama mehe isa/vanemate kodu lähedale.  Neolokaalne abieluvorm – peale abielu on vaba valik, kuhu paar elama asub.  Matrilokaalne abieluborm – paar asub elama naise isa/vanemate kodu lähedale.  Bilokaalne abieluvorm – paar peab valima, kas asuda elama mehe või naise vanemate lähedale.


 Ambilokaalne abieluvorm  –  vahetatakse elukohti; vahel ollakse mehe isa juures, siis naise isa juures.  Avunkulokaalne abieluvorm – asutakse elama mehe ema venna lähedale.  Natalokaalne/topeltpaiksus  –  jäädakse   eraldi   elama;   ollakse   abielus,   aga   ei   kolita kokku.  Kuvaad – tava, kus sünnitamist teeskleb mees. Naine viiakse selleks ajaks silme alt ära. Pärast käiakse nn sünnitanud meest veel vaatamas-õnnitlemas..  Pruudiluna – tava, kus mees või tema perekond annab pruudile raha/kingitusi. Sellega kompenseeritakse naise perekonna tööjõu kaotust.  Pruuditeenistus – peigmees peab mingi aja naise pere juures töötama, et kompenseerida.  Kaasavara – tava, kus pruudile antakse peale abiellumist vanematelt pärand.  Pruudirööv – viis, kuidas eelnevalt kirjeldatud tavadest kõrvale hiilida.  Naturistid – teadlased, kelle arvates on naine ja mees looduse alusel erinevaks loodud.  Nurturistid – teadlased, kelle arvates on soorollid õpitud, kõik sünnivad valge lehena.  Jõuteooria  –  mehed on naistest tugevamad ja nende keha on parem raskemate tööde tegemiseks.  Lastekasvatusteooria  –  naised   tegelevad   tavaliselt   väikeste   laste   kasvatamisega   ja töödega, mis on laste kasvatamisega seotud. Mehed teevad kõike muud.  Majandusliku  pingutuse   teooria  –  igaüks   tegeleb   selliste   materjalidega,   millega   ta seotud  on.  Nt mees  käi  jahil,  seega  teeb  ära  kõik  sellega  seotud tööd.  Seotud  mehe spetsiifilise tegevusega.  Ohuteooria – näitab, et mehed tegelevead universaalselt rohkem eluohtlikemate töödega. Ühiskonnas,   kus   mehe   surm   pole   väga   oluline(rahvaarvu   suhtes).   Sündimisarv   jääb samaks.


 Religioon  –  uskumused   ja   praktikad,   mille   abil   püüavad   inimesed   lahendada   oma probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või ühiskondliku organisatsiooni abil. // Usk vaimsetesse olenditesse;  Üleloomulik – jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik ja mis ei allu loodusseadustele.  Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi.  Religiooni tekke hüpoteesid : 1.   Animism – usk hingestatud olenditesse. 2.   Animatism  –   usk   maailma   hingestavatesse   mitteisikulistesse   üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. 4.  Maagiline   hüpotees  -  rahuldamaks   kindlustunde   vajadust   ebakindlates   oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. 5. Totemistlik hüpotees - Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus;  Religioossete kujutelmade varieerumine : 1. Inimeste ettekujutusvõime 2. Praktilised-loogilised tingimused 3. Sotsiaalsed tingimused  Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks  : loitsud, palved, keha ja mõistuse mõjutamine, simulatsioon, püha toidu söömine, ohverdamine  Religioossed spetsialistid : preestrid, šamaanid, meediumid, prohvetid  Siirderiitused  (tsüklilised, struktuurse loogikaga) : separatsiooniriitused(riitus mingist olekust   eraldamiseks),   üleminekuriitused(riitus   ühest   seisundist   teiseke   üleminkust), ühinemisriitused(riitus mingi seisundiga/olekuga/grupiga liitumiseks)


Intensiivistamise   riitused   –  viiakse   läbi   kriisisituatsiooni   puhul,   et   intesiivistada sündmuste tekkimist  Sümpateetiline maagia – sarnane tekitab sarnast  Kontaktmaagia - põhineb usul, et eemalseisva isikuga või olendiga on võimalik kontakti saada temaga kokku puutunud või talle kuulunud eseme kaudu.  Innovatsioon – viiakse sisse uuendusi, et muuta kultuuri paremaks  Akulturatsioon – negatiivne nähtus, elu halvemaks minek  Revilisatsisoon  –   kultuuri   uuendamine,   parandamine,   et   vähendada   või   peatada akulturatsiooni ehk elu halvemaks minekut.  Assimileerumine  – erinevad ühiskonnad tulevad kokku, esile tuleb kõige tugevam ja ainult see jääb ellu, teised sulanduvad kokku. a + b + c = a  Sulatusahi – mitu ühiskonda saavad kokku, moodustavad mingi täiesti uue ühiskonna. a + b + c = x  Kultuurimosaiik  –   kultuurid   ei   sulandu,   moodustavad   mosaiigi,   eksisteerivad   koos. a + b + c = a + b + c  Kolonialism – ülemvõim teise rahva või piirkonna üle, mis asub sageli emamaast kaugel. Algas   maadeavastustega   15.sajandil.   See   võimaldas   kultuuriantropoloogia   tekke. Esimesed antropoloogid olid põlisrahvaste vastu üleolevad.  Glokalisatsioon – globaalsete nähtuste kohandamine kohalikele oludele.  Rakendusetnoloogia ja –antropoloogia – selle all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille   abil   etnoloogid   ja   antropoloogid   saavad   mõjutada   praktiliste   probleemide lahendamist eri ühiskondades.  Hõimurahvaste   programm  –  raha   läheb   eliidile,   kes   on   asjadega   kursis,   mitte tavainimestele. Tegu on bürokraatiaga, mis on üle maailma väga levinud. Kõiki inimesi on aidata väga keeruline, kui kodanikud pole adekvaatsed bürokraatiapartnerid.


 Antropoloogiline veto –  kõik on suhteline, ühiskondlikke teadmisi/norme on võimalik ümber lükata toetudes antropoloogilistele uurimustele.  Eetika  –  tuleb olla tähelepanelik ja osata prognoosida, kas uuritavad inimesed võiksid saada kasu väljapakutud muudatustest.