võimalus. Kõrgkvaliteediga toode. ITB kasutamine võimaldab Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; · Lühendada betoonivalu kestvust; · Müra ja vibratsiooni vähenemine; · Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; · Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; · Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Betoonisegu on kõrgevoolavusega ja seda iseloomustatakse betoonisegu laialivalgumisega. 9) Korebetoon - kergbetooni liik, milles puudub peentäitematerjal (liiv). Mullbetoon - kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal (kruus). 10) Keemilised lisandid betoonisegule Plastifikaatorid- veevajadust vähendavad lisandid · Superplastifikaatorid- suurel määral veevajadust vähendavad lisandid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad lisandid · Tardumist aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid
(F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 3
Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige
4. Katsemeetodite kirjeldus koos arvutuses kasutatud valemitega 4.1 Materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus määratakse valemiga nr. 4.1.1 keha massi ja mahu suhtena [kg/m3] Valem 4.1.1 Kus, m proovikeha mass õhus *g+ V proovikeha mass [cm3] Näide: Korebetoon (katsekeha kuubi kujuline) Pikkus [mm] Laius [mm] Kõrgus [mm] Mass [g] 151 150 148 2121,8 Gabariitmõõtmed saadud kolme mõõtmise aritmeetilisest keskmisest. Ruumala [cm3] : Tihedus [kg/m3] : 3 4.2 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine
Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90% Betooni liigitus Sideaine järgi: tsement, silikaat, kips v polümeerbetoon Täitematerjali järgi: betoon tiheda v poorse eritäitematerkaliga (nt samott- täitematerjaliga) Struktuuri järgi: tihebetoon, poornebetoon, mullbetoon, korebetoon Terastikulise koostise järgi: jämeda ja peenteralise täitematerjaliga betoon ja peenteralise täitematerjaliga betoon Tiheduse järgi: tavaline (2100-2600 kg/m3); kerge (<2100 kg/m3); raske (>2600kg/m3) Kivistumistingimuste järgi: normaalkivinemisega, aurutatud betoon, autoklaavbetoon Klassid ja margid Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi
survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes
tekke vältimine. Lisaks ka suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis- sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. Betooni survetugevusklass C35/45, keskkonnaklassid XD3, XF4. Täitematerjali maksimaalne terasuurus: Dmax 16mm või kuni 32mm. Töödeldavusklass: S1 (koonuse vajum 10...40mm). Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. 35. Vahtbetoon, korebetoon Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Vahtbetooni valmistatakse tihedusega 800-2000kg/m³. Kui on vaja valada kaldpindadega konstruktsioone, on soovitav kasutada vahtbetooni tihedusega >1500kg/m³. Madalate tiheduste puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni
külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivtuhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23. Betoonisegu plastsus ja selle määramine BETOONISEGU OMADUSED Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul
); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samotttäitematerjaliga); - struktuuri järgi - tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; - poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne
Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik
ITB betoonisegu kasutamine võimaldab: Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; Lühendada betoonivalu kestvust; Müra ja vibratsiooni vähenemine; Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. 53. Mida loetakse korebetooniks? Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Tsementi lisatakse nii palju, et täitematerjali terad
silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest. Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad. Kinni kaetud betooni kasta 12 korda päevas 1015 päeva jooksul. Kivistumine toimub esimestel päevadel kiiremini. Esimese nädalaga saavutab 2/3 oma tugevusest. Kahe aasta möödudest 2 korda tugevam. ERILIIGID: KOREBETOON puudub peentäitematerjal, on jämeda struktuuriga (valupind). MULLBETOONID kerged, ülikerge struktuuriga, puudub jämetäitematerjal. 1. Vahtbetoon 2. Gaasbetoon(alumiiniumpulber). RAUDBETOON liitmaterjal (betoon + teras), R/B tähis. Töötab survele. Neg: suurekaaluline. 1. Monteeritav 2. Monoliitne (valamine toimub ehitusplatsil kohapeal) pannakse sisse terasarmatuur. 1
Teebetoon Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitus asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine. Suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis- sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. 34.Vahtbetoon, korebetoon Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Madalate tiheduste puhul on segu peaaegu isetasandub ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni kasutamisel tuleb arvestada sellega, et madal tugevus eeldab enne kasutuselevõttu suhteliselt pikka kivinemisaega. Välistingimustes ei ole soovitav vahtbetooni paigaldada, kui esineb
); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samott-täitematerjaliga); - struktuuri järgi -tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; -poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; -mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; -korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja/või peeneteralise täitematerjaliga betoon - tiheduse (mahumassi) järgi normaal(tava)betoon _ = 2000...2600 kg/m3 kergbetoon 800 kg/m3 < _ < 2000 kg/m3 raskbetoon _ > 2600 kg/m3 - kivistumistingimuste järgi normaalkivinemisega betoon; atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon);
); − täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon šamotttäitematerjaliga); − struktuuri järgi − tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; − poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstli- kult tekitatud pooridega; − mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; − korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; − terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); − tiheduse (mahumassi) järgi − tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; − kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; − raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3;
(F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil TERMOSMEETOD kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid: nimelt on tsemendi veega reageerimine, eksotermiline protsess, milles eraldub soojust
45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50) 46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul
Kattega sein: sein, mille parendatud vooder töötab kaasa koormuse kandmisel. Nihkele töötav sein: sein võtab vastu horisontaaljõude piki seina. Voodriga sein: mitmekihiline (kerg-) sein, mille välimine kiht (vooder) on parendatud materjalist, vooder kinnitatakse kas kivi- või terassidemetega. Üldjuhul vooder ei töötad kaasa koormuse kandmisel. Ühekihiline sein: õõneteta sein, või sein, kus pole vertikaalset läbivat pikivuuki. Mitmesugust Korebetoon: betoon kunstlikult loodud suure poorsusega. Mullbetoon: ränidioksiide sisaldava peene täitematerjaliga poorimoodustaja abil tehtud autoklaavne betoon. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks. Taane: tagasiaste seina pinnal. Tasku (müüri-): müüri ribis või pilastris vertikaalne ava (tasku) armatuuri ja täitebetooni jaoks. Uure (vagu): müüritisse tehtud vagu torude, juhtmete, armatuuri jms paigutamiseks. 2
..W 20. Sideaine järgi jaotuvad betoonid: tsementbetoonid, asfaltbetoonid, kipsbetoonid, põlevkivituhk-betoonid jne. Täitematerjali järgi liigitatakse betoonid: killustikbetoonid, 104 kruusbetoonid, räbubetoonid, keramsiitbetoonid, saepurubetoonid jne. Struktuuri järgi jaotuvad betoonid: tihebetoon, korebetoon, mullbetoon – see jaguneb veel vahtbetooniks ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jaotuvad betoonid: konstruktsiooni-betoonid, soojaisolatsiooni-betoonid, tee-ehitusbetoonid, hüdrotehnilised betoonid, tulekindlad betoonid, kiirgustihedad betoonid, happekindlad betoonid jne. 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seda nimetatakse ka lihtsalt betooniks. Raskebetoon koosneb: sideainest,
· Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. · Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele- · Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse:
); täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samotttäitematerjaliga); struktuuri järgi tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstli- kult tekitatud pooridega; mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); tiheduse (mahumassi) järgi tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; kivistumistingimuste järgi
annaabi.ee 
