vesiniku kogumi tõttu. Alles hiljem avastati et vihud on tekkinud ühe teise, 1868 aastal avastatud elemendi, heeliumi kaasamisel. Lisaks heeliumile on WR-tähtede kiirgusribades veel ka süsiniku, hapniku ja lämmastiku ühendeid. 1938 aastal liigitas rahvusvaheline kosmoseagentuur WR-tähtede kiirgusribad WN ja EC kategooriatesse. Jagamine sõltus sellest, kas spektrumis oli rohkem lämmastiku vastavalt siis WN riba või süsinik-hapniku ühendeid ehk EC riba. Massikadu WR-tähed on suurima pideva massikaoga objektid kõigi täheklasside hulgas. Oma eluajal, mis on ligikaudu 500 tuhat aastat, jõuab WR-täht emiteerida tähtedevahelisse keskkonda ligikaudu 15 Päikese massi jagu ainet. Nii suure aine väljavoolu tõttu nende tähtede nähtav fotosfäär mitu tuhat kilomeetrit sekundis liikuvas tähetuules muudab tähe parameetrite määramise raskeks. Nagu kõigil massi kaotavatel
sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes.kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul.proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Kuluvus · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul.kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis,kuhu asetakse uuri tava materjali tükid(näit.killustik). · Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus · Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele.
· Tugevus- on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. · Tõmbele- kontrollitakse suuri deformatsioone omavai materjale. · Paintugevuse- määramisel on proovikeha talakujuline ja ta surutakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus- materjali võime vastu panna teise materjali kivistustele või sissetungimisele. · Hõõrduvus- on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. · Kuluvus- on materjali massikadu hõõrde ja lõõkide koosmõjul. · Lõõgitugevus- iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisetele koormistele. · Elastsus- on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.
neist kuus on praegu rivist väljas. Ameerika Ühendriikides ehitati Teise maailmasõja ajal 5000 keevisühendusega laeva, neist 1000 on praeguseks murdunud. 1964. aastal varisel kokku üks kõrgemaid rajatisi maailmas 400meetri kõrgune antennimast Gröönimaa rannikul. Sageli seostatakse korrodeeruva materjali tugevuse vähenemist tema massi vähenemisega korrosiooni tagajärjel. Päris otsene see seos ei ole. Kui oksüdatsioon kulgeb ebaühtlaselt, siis võib isegi tühine massikadu oluliselt vähendada tugevust. Näiteks terasdetaili hoidmisel üks tund 15-protsendilises raudtrikloriidilahuses on massikadu tühine, tugevus väheneb aga 2/3 võrra. Kui väikese süsinikusisaldusega terast hoida 3-protsendilises naatriumkloriidilahuses (näiteks merevees), väheneb tugevus 80 %, massikadu aga praktiliselt ei ole. Edasisi järeldusi merevee või soolaseguse lumevee toime kohta metallidesse võib teha igaüks ise. Korrosiooni ohtlikkus ei seostu üksnes korrodeeruva materjali
, kus n- on ainehulk [mol], m-mass [g], M-molaarmass [g/mol], - elektronide arv osareaktsioonis, I-voolutugevus [A], T-aeg [s], F-Faraday konstant 96500 C/mol. Faraday seadust rakendades kasutatakse elektrokeemilise ekvivalendi mõistet: Ekvivalendi ühik on g/A*s ning rauale on see 1,04 g/Ah. Kui on teada voolutihedus elektroodil, saab ekv abil leida reageeriva aine massi: m[g/m2*s]=ekv[g/A*s]*i[A/m2] Reageerinud raua lahustumise massikadu oleks voolutiheduse 1mA/cm2 korral m=25,0 mg/cm2 /d ja õhenemine on d=1,16 cm/y. Terase korrosioonikiirus merevees on 110m/y voolutihedusel 100mA/m2 Kui korrosioonikiirus on kuni 0,01mm/y, siis korrosiooni ei toimu. Kui d=1mm/y siis vaja kasutada korrosioonitõrjet, kuna materjal pole kasutuskõlblik. Korrosiooni ohjeldav protsess. Elektrokeemiline protsess koosneb kolmest lihtsast protsessist: · anoodiprotsess · katoodiprotsess · elektrivoolu teke
suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust. JOONIS 1.3.4. Kõvaduse määramine Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul.
kolesteroolivaba Effects of storage temperatures on the antioxidative activity and composition of yam Taiwani jamssi mugulad (Dioscorea alata), 20 ± 8 °C, 17 ± 2 °C. 10 ± 1.5 °C. antioksüdatiivsete mõjude redutseerimisvõime mõõtmine , -difenüül--prüriil-hüdrasüülide radical- scavenging activity mõõtmine. Tulemused Idanemisest tingitud massikadu toatemperatuuril 12 nädala jooksul. 17 °C juures hoiustamine lükkas edasi ja vähendas idanemist 10 °C juures nelja hoiustuskuu jooksul jamss ei idanenud, küll oli jamss 12 nädala pärast märkimisväärselt mädanenud Sõltumata hoiustustemperatuurist vähenes toorlipiidide ja kiudainete sisaldus, redutseerivate suhkrute sisaldus tõusis. Nii redutseerimisvõime kui DPPH radical-scavenging activity of TNG1 vähenesid vastavalt pärast 3 ja 11 nädalat
Peajada Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast Sel ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks Toimub südamikus Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus Päikese heledus on pärast peajadale jõudmist 4,6 miljonit aastat tagasi suurenenud 40% võrra Iga täht tekitab tähetuult Pidev gaasi paiskamine ilmaruumi Sellega kaasnev massikadu on tühine Päike kaotab aastas 10-14 osa oma massist[5] ehk ainult 0,01% kogu eluea jooksul Massiivsete tähtede jaoks on tähetuule efekt aga suur võivad kaotada 10-7 kuni 10-5 Päikese massi aastas Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest Päikese eluiga on hinnanguliselt 1010 aastat Väikesed tähed, eeskätt punased kääbused, "põletavad" vesinikku väga aeglaselt Eluiga on kümneid kuni sadu miljardeid aastaid
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega).
Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 35% kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 20...25%), · õhukuiv puit (niiskust 15...20%), · toakuiv puit (niiskust 8...13%). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. Puidu niiskuse määramiseks proovikeha kaalutakse, kuivatatakse püsiva kaaluni ja kaalutakse uuesti ning leitakse massikadu %-des, mis ongi puidu kaaluline niiskus. Puidu niiskust võib määrata ka elektrilise niiskusmõõturiga (niiske puit juhib elektrit paremini). Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangentsiaalsuunas 6...10%. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse
KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinatakse jälje või sügavuse järgi HÕÕRDUVUS · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. KULUVUS · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid(nt. Killustik) · Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol. LÖÖGITUGEVUS · Löögitugevuse iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. · Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hilk MUUD OMADUSED
veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Hõõrduvus - on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus - on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Löögitugevus (löögisitkus) - iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Haprus - on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevat
An – Kulumiskindlus Nordic katsel. Selle katsega määratletakse jämekivimaterjali vastupanu naastrehvide toimele. Katsemetoodikas imiteeritakse naastrehvide toimet teekatte pealmiste kihtide jämekivimaterjalidele. Terasuurus 11,2 kuni 16mm pööritatakse koos teraskuulidega ja veega trumlis. Trumlis toimub hõõrdkulumine ja pärast määratletud arvu pöördeid võetakse sisu välja ja kivimaterjal sõelutakse 2mm avadega sõelaga ja määratakse massikadu protsentides. Arv näitab kulumiskindluse maksimaalväärtust. 5. Nimeta täiendavaid täitematerjalide omadusi. f-peenosiste sisaldus F-külmakindlus C-purustatud pindade sisaldus 6. Nimeta terastikulise koostise määramisel sõelte suurused (millised neist moodustavad baasrea) Baasrida 0,063 0,125 0,250 0,500 1 2 4 8 16 31,5 63 125 Rida 1: 5,6 11,2 22,4 45 Rida 2 6,3 10 12,5 14 20 40 7. Mida iseloomustab jämekivimaterjali kategooria (nt. Gc85/20)
Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Materjali pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Materjali tükid (killustik) asetatakse pöörlevasse trumlisse, seal nad hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.
*Asustustihedus võib olla ka suurem kui on tagatud rikkalik vee läbivool. Talvitamine basseinides *Hoones asuvates betoonist või plastikust basseinides on veevahetus ja kalade seisund tiikidega võrreldes paremini jälgitav ja reguleeritav. Asustustiheduse võib tõsta 150 200 kg/kuupmeetris. *Eestis kasutatakse basseine kaubakala müügieelseks hoidmiseks (kolm kuud ja enam).Läbivool 1000 kg kala kohta 4 l/sek. Kalade talvine massikadu basseinides *Probleem kaubakala talvisel hoidmisel. *Masikadu sõltub hoidmise kestusest, aastaajast, kalade suurusest, vee temperatuurist 5-8 kraadi juures väheneb 2-3 nädala jooksul kalade mass kuni 5,5%. *Temperatuuril alla 2 kraadi on massi kadu kuni 1,5% kuus. *Heade hoidmistingimuste korral (väike asustustihedus, stabiilne temperatuur, kalade vähene häirimine ), kvaliteedi ja massikadu okt-aprill peaaegu puudub. Turustamine ja töötlemine
157 Talvitamine basseinides Hoones asuvates betoonist või plastikust basseinides on veevahetus ja kalade seisund tiikidega võrreldes paremini jälgitav ja reguleeritav. Asustustiheduse võib tõsta 150 – 200 kg/kuupmeetris. Eestis kasutatakse basseine kaubakala müügieelseks hoidmiseks (kolm kuud ja enam).Läbivool 1000 kg kala kohta 4 l/sek. 158 Kalade talvine massikadu basseinides Probleem kaubakala talvisel hoidmisel. Masikadu sõltub hoidmise kestusest, aastaajast, kalade suurusest, vee temperatuurist 5-8 kraadi juures väheneb 2-3 nädala jooksul kalade mass kuni 5,5%. Temperatuuril alla 2 kraadi on massi kadu kuni 1,5% kuus. Heade hoidmistingimuste korral (väike asustustihedus, stabiilne temperatuur, kalade vähene häirimine ), kvaliteedi ja massikadu okt-aprill peaaegu puudub. 159
pehme ja vesine, teine aga kõva ja kuiv. • Liha veesidumisvõime määrab: • liha ja lihatoodete füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja tehnoloogilised omadused: • toore liha värvuse, koetise, tuimuse, toote saagise, mahlasuse, õrnuse, struktuuri jne. • Veesidumisvõimel on otsene seos liha massikadudega säilitamise ajal. • Kui lihal on madal veesidumisvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur veekadu ja ka suur massikadu. • Vee kadu lihast säilitamise ajal toimub vee aurumise tõttu liha pinnalt. • Liha veesidumisvõime tähendab liha omadust siduda või hoida endas siduvat vett töötlemise käigus. • Kui lihal on madal veesiduvusvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur vee- ja kaalukadu. • Liha veesidumisvõime on loomaliigiti erinev. • Sealiha veesidumisvõime on kõrgem kui veiselihal. • Liha veesidumisvõimet saab paljude meetmetega
selle aine süttimistemperatuuriks. Puit süttib temperatuuri piirides 240...270°C. Enne puidu süttimist aga algab tema orgaanilise osa lagunemine, mis jätkub väga kõrgete temperatuurideni. Selle tulemusena eralduvad gaasilised produktid puidu lendosad. Puidu termiline lagunemine algab temperatuuridel 150...160°C. Kütuse termilisest lagunemisest (kuumutamisel temperatuurini 850±10°C) tekkinud massikadu loetakse tinglikult kütuse lendosade sisalduseks. Puidu lendosade sisaldus on 80...85%. Puidu 13 lendosad koosnevad põhiliselt järgmistest komponentidest: CO, H2, CH4, CO2 ja H2O. Põlemisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb peamiselt süsinikust. Lendosade hulk ja koksi siseehitus on oluline kütuse põlemise korraldamisel kolletes, sellest
Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kivide ja mörtide kõige olulisemaks iseloomustjaks on nende tugevus, mida väljendatakse kivi ja mördi margiga. Kivi mark tähendab tema survetugevust kg/ cm² Mördi mark tähendab 28 päeva vanuse mördikuubiku ( katsekeha ) survetugevust kg/cm². Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormusele. Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate
> Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus > Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähendamine hõõrde toimel. Kuluvus > Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevad trumlis, kuhu asetakse uuritava materjali tükid. > Katse tulemusena leitakse materjali masskadu %des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus > Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormistele. > Löögitugevust kontrollitakse standardite proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Muud omadused Keemiline püsivus
materjali kõvadust. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrdumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. (trepid, põrandad) Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol.
10- teemant. · · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. · · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol.
Pikem säilivusaeg saavutatakse kuivsoolamise puhul kõrge soolasisalduse ja madala niiskusesisaldusega, kuna sooldumise ajal eraldub lihamahl. Klassikaliseks soolamismeetodiks ongi kuivsoolamine, mille puhul lihatükid hõõrutakse soolaga sisse, asetatakse vaheldumisi soolaga nõusse ning lastakse pikalt seista. Toote sooldumine võtab kaua aega ja saadav toode on tugevalt soolane ja tuim ning tootel on sooldumisprotsessis suur massikadu (10…20%). Kasutatakse ka märgsoolamist, mille puhul soolvesi valatakse anumasse liha peale. Ka selle meetodi puhul on protsess aeglane. Toote soolasisaldus võib olla üsna ebaühtlane ning sooldumisaste on raskesti kontrollitav. Kui soovitakse saada hea kvaliteediga toodete, peaks sooldumine kestma 40…60 ööpäeva. Kolmandaks soolamismeetodiks on segasoolamine. Selle meetodi korral toimub esmalt 3-4 ööpäeva jooksul kuivsoolamine, millele järgneb juba märgsoolamine.
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne.
Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Survetugevust kontrollitakse kivimist väljapuuritud silindrite purustamisega survel. Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides.
is tähega B, mõlemad väljendatakse kuubikulise survetugevuse kaudu (MPa). Eurokoodeks 2-s on kehtestatud järgmised betooni tugevusklassid: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C45/55, C50/60, C55/67, C60/75, C70/85, C80/95, C90/105 СНиП käsitles peale betooni klassi veel järgmisi betooni marke: a) külmakindluse mark F (F10 ÷ 500). kus arv näitab külmutus- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (see on 3% massikadu või 5% survetugevuse langus); b) veetiheduse mark W (W2 ÷ 12), kus arv näitab vee rõhku atm, millele betoon suudab nor- mikohasel katsel vastu panna. Järgnevalt on toodud EVS 814:2003 nõuded Eestis kasutatava betooni külmakindlusele sõltu- valt konstruktsiooni keskkonnaklassist. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 9 Tabel 1.1 Betooni külmakindluse normväärtused (EVS 814:2003 tabel 2)
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi järgi hinnatakse materjali kõvadust. 3. HÕÕRDUVUS materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist ja hõõrduvust hinnatakse massikao järgi. Hõõrdekindlus on eriti oluline treppide ja põrandate puhul. 4. KULUVUS materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6. ELASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju
Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus: mat. mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus: materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus: iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse löögi abil. Elastsus: omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus: koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju
osakaal ja väikesed pesakonnad. Kas emistel Kas emisel on piisavalt liikumisvabadust ja sotsiaalseid kontakte? Nooremiseid tuleks hoida gruppides. Liiga varane lõastamine või puuri panemine mõjuvad ebasoodsalt. Ka võõrutatud emistele mõjub liikumine inda stimuleerivalt. 15 Kas emist söödetakse õigesti? Liiga suur massikadu imetamis- perioodil, eriti pärast esimest pesakonda, või nooremiste üle- söötmine avaldavad viljastumisele ebasoodsat mõju. Mitte mingil juhul ei tohi anda emistele riknenud sööta. Kas nooremised on piisavalt vanad ja täielikult karja integreerunud? Nooremiseid ostetakse karja enamasti 180 päeva vanuselt. Nn. transpordi-inna ajal ei tohiks nooremist veel seemendada. Selle kohta tuleks teha hoopis märkmeid ja oodata seejärel järgmist või ülejärgmist innaperioodi
Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus:materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil. Elastsus:omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju
Kõvadus. See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse 10-pallise skaalaga. Näiteks 1 – talk, 6 – ortoklaas, 10 – teemant. Hõõrduvus. See on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus. See on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust liikumisest tingitud (dünaamilistele) koormistele. Elastsus. See on materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta kujult muutuda (deformeeruda). Peale koormise eemaldamist võtab elastne materjal tagasi oma esialgse kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus
is tähega B, mõlemad väljendatakse kuubikulise survetugevuse kaudu (MPa). Eurokoodeks 2-s on kehtestatud järgmised betooni tugevusklassid: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C45/55, C50/60, C55/67, C60/75, C70/85, C80/95, C90/105 käsitles peale betooni klassi veel järgmisi betooni marke: a) külmakindluse mark F (F10 ÷ 500). kus arv näitab külmutus- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni (see on 3% massikadu või 5% survetugevuse langus); b) veetiheduse mark W (W2 ÷ 12), kus arv näitab vee rõhku atm, millele betoon suudab nor- mikohasel katsel vastu panna. Järgnevalt on toodud EVS 814:2003 nõuded Eestis kasutatava betooni külmakindlusele sõltu- valt konstruktsiooni keskkonnaklassist. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 9 Tabel 1.1 Betooni külmakindluse normväärtused (EVS 814:2003 tabel 2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
