Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas,
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Majavamm Autor: Kert Kongo Juhendaja: Andres Aruväli Võru 2015 Sissejuhatus Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi . Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000 m merepinnast . Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi vabariigis. (siia kirjandusviide) Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest (foto 1) ja hoone väliskonstruktsioonidel (foto 2). FOTO 1. Hariliku majavammi viljakeha väljaspool hoonet. FOTO 2. Hariliku majavammi viljakeha rõdu all. Puit mädaneb ainult seente elutegevuse tulemusena Majavamm on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum, see võib jub...
raskendavad töötlemist Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust • Keerdkasv • Kõverkasv • Koonuskasv • Ekstsentriline säsi Putukkahjurid nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad on kooreürask, puukoi, majasikk, toonesepp, laevaoherdi Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel • Metsaseened • Laoseened - siniseen • Majaseened – majaseen, kilejas majaseen, valge majaseen EHITUSMATERJALID 13 PUIDU KAITSE Seente arenguks on vaja: • Niiskus – üle 20% • Hapniku olemasolu • Temperatuur +5°C ja +30°C vahel. ABINÕUD • Konstruktiivsed – kaitsta puitu niiskumise eest, teha konstruktsioonid tuulutatavad; • Keemilised - sisestada puitu seent surmav kogus kemikaali;
lauast nn välja tulla (auk sisse), oksakoad ei lase töödelda puitu hästi jms 8. Mida mõeldakse puidu mädanemise all ja seente liigid Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente liigid : Metsaseened(metsas kasvavatel puudel olevad seened), laoseened(kuivamise ajal tekkivad seened), majaseened (päris majaseen, kiljejas majaseen, valge majaseen) 9. Kuidas kaitsta puitu mädanemise eest Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: • veeslahustuvad antiseptikud, • õliantiseptikud,
Kahjustatud piirkonnad tuleks kuivatada. Pärast kuivatamist tuleb aluspind hoolikalt puhastada ning termotöödelda pindmine kiht. Kuna korraga on kahjustatud piirkonnad avatud, tasuks mõelda ka ümbritsevate piirkondade ja materjalide ennetavale kontrollile ja töötlusele. Uute tarindite ehitamisel tasuks enne tööde alustamist põhjalikult läbi mõelda ehitusfüüsikalised omadused. Peale kahjustuste likvideerimist tuleks regulaarselt jälgida seisukorda. Et vältida majaseen, sealhulgas majavammi, tuleks pöörata suurt tähelepanu niiskusele. Remonti tehes või maja ehitades tuleks läbi mõelda niiskuse liikumine hoones ja hoone ümbruses. Tuleks pöörata ka tähelepanu võimalikele lekke kohtadele, vältimaks hilisemaid probleeme seentega.
nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1.Viburseened- taimede, loomade, seente parasiidid 2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed 3.Kottseened- maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid. 4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud, samuti majaseen On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse seenerühmadesse. Seenerakud ei moodusta kudesid erinevalt teiste organismide puhul sarnase ehituse ja talitusega rakkude kogumikud seda teevad. Seened paljunevad eoste abil . Seened omavad elukoosluses väga suurt rolli. Koos bakteritega on nad peamised surnud organismide lagundajaid. Seentel on osa ka inimese elus. Toiduainetetööstuses kasutatakse pärmseent kondiitritoodete
Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. 3 Puidu lagundamise käigus tekib oksaalhape ja selle neutraliseerimiseks vajab seen lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks
Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Puidu lagundamise käigus tekib oksaalhape ja selle neutraliseerimiseks vajab seen lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 cm vahedega kuubikujulisteks tükkideks
Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Puidu lagundamise käigus tekib oksaalhape ja selle neutraliseerimiseks vajab seen lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks
Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Puidu lagundamise käigus tekib oksaalhape ja selle neutraliseerimiseks vajab seen lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad
valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel. Järele jääb vaid rakkudevaheline täiteaine – ligniin, mis on pruunikat värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam pruunmädanikku tekitav majaseen on majavamm. Majavamm on väga hästi kohastunud hoonetes kasvamiseks ning kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib kiiresti ja jõudsalt, kattes nii anorgaanilisi materjale (nt klaas, metall) kui ka kahjustades kuivi puitmaterjale. Tema kasvuks peab puidu niiskussisaldus olema vähemalt 25%, optimaalne niiskus on 30-40% ja temperatuur 18-23°C. Tema tunnusteks on kopituslõhn ruumides, niiskuslaigud krohvil või tapeedil, pehkinud põrandad või seeneväätide olemasolu ja
pehmemädanikud ja valge mädanik, mis olenevalt arenemise staadiumist alandavad puidu kvaliteeti kuni selle kasutuskõlbmatuks muutumiseni. Välised ebaterved värvused ja mädanikudon: sinavus, maltspuidu mädanik, hallitus, välimine pehmemädanik jakeemilised värvused. Neist kõige kahjulikum on pehmemädanik, mis tavaliselt tekib maharaiutud ja märgades tingimustes asuvas puidus. Mädanikud tekivad mitmesuguste parasiitseente toimel. Kõige ohtlikumaks seeneks on niinimetatud majaseen. Majaseenest nakatunud puit laguneb lühikese ajaga peenikesteks osadeks, mida võib kergelt pulbriks hõõruda. metsamädanik areneb puidus puude kasvamise ajal laomädanik areneb puidus pärast puu raiumist või kuivamist PUTUKVIGASTUSED ehk niinimetatud tõugurikked võivad olla pinnalised või sügavad Pinnalisi tõugurikkeid põhjustavad puiduüraskid ja nende tõugud, mis arenevad koore all. Tegelikult piirdub nende kahjustus vaid mitmesuguste koorealuste käikudega
*loomsed allergeenid Muna, lehmapiim, kaunviljad, apelsin, maasikas, liha, punased- oranžid juurviljad(tomat, porgand, punapeet), teraviljad Allergeen *naha kaudu sisenevad allergeenid (loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1) Imikueas dermatoallergoosid Gness Haudumus Soor Piimaraig Atoopiline dermatiit Allergiline dermatiit Kehavälistest faktoritest põhjustatud nahapõletik, tekib siis, kui organismi rakud on ülitundlikud mingi allergeeni suhtes
Mädanikku põhjustavad seened jagynevad 3 rühmaks: · Metsaseened(kasvavad puudel). · Laoseened(puidukuivamise perioodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinuimad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. · Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võob muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. Putukakahjustused nõrgestavad puidu ja rikuvad selle väljmust. · Levinuimad puidu kahjurid on kooreüraskid(elab toores puus vahetult koore all), toonesepp(kuivas puidus), laevaoherdi(vees). · Putukad kannavad... · Puidukaitseks ilmastikutingimuste, ja kahjurite ja eoskahjustuste eest , samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimad omadusi, kasutatakse: · Ehituslikke või keemilisi vahendeid.
Seened toimuvad mõnest puidu osast tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma. > Metsaseened ( kasvavatel puudel). > Laoseened (puidu kuivamise peroodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinumad on sini ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. > Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit või muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. > Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. > Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees). > Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. > Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjurite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud omadusi, kasutatakse: > Ehituslikke või > Keemilisi vahendeid.
puidu niiskus on üle 18%, sobivaim temperatuur 2035 C° ja õhuhapnikku (vees seened ei arene). Mädanikku põhjustavad seened: 1. metsaseened esinevad kasvavatel puudel. 2. laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit
seega vees seened ei arene. Mädanikku tekitavad seened jagunevad: a. METSASEENED peamiselt kasvavatel puudel. b. LAOSEENED kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil, kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Puidu tugevust oluliselt ei kahjusta aga rikuvad selle välimust. Nt siniseen ja hallitusseened. c. MAJASEENED kõige ohtlikumad, lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Nt: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. 4. KASVUVEAD rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ekstsentriline südamik, ebanormaalne koonilisus, külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. ) kaksiktüvi b) külmalõhe c) voldiline tüvi d) ekstsentriline südamik e) keerdkasv 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted
Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas,
Selle tasu tagastamisest võis müüja keelduda, kui pooled ei sõlmi müügilepingut. Samuti lubas müüja ostjal hakata kinnisasja korrastama. Maakler kinnitas läbirääkimistel suuliselt, et kinnisasjaga on kõik korras. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Ostja asus vahetult pärast protokolli allkirjastamist kinnisasja korrastama. Korrastamise ajal avastas ostja, et kinnisasjal asuval hoonel on majaseen, ahjud ei ole köetavad ning majas ei ole elektrit. Samuti teadis naaber selgitada, et hoovis (mitme meetri sügavusel) peaks olema antiikne kütusetsistern. Ostja lasi asja lähemalt uurida ning maapinna üles kaevata. Naabri kahtlustused pidasid paika. Ostja keeldus lepingu sõlmimisest ning palus tagastada 3000 eurot ja hüvitada lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus tehtud kulutused. Ostja tegi järgmised kulutused: - sõidukulu: 100 eurot (kütus)
· laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale. 6. Puidu kaitse mädanemise eest
kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen,valge majaseen, kilejas majaseen. · Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puukiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale. 05.05.2014
on tavaliselt kandetaladel, ehk neid on immutatud või mõjutatud piisavalt palju keemiliselt, et nad põlevad kaua aega(aeg on kindlaks tehtud). Seda on tagatud suure tala ristlõikega, et puit kaua põleks. Puidu vead- suuremad vead on puidul praod ja oksakohad, lisaks veel kõver tüvi. • Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust: keerdkasv, kõverkasv jne • Puidukahjurid rikuvad puitu- kooreürask jen • Mädanemine seente toimel- majaseen, metsaseen jne Puidu kaitse- • Et seeni ära hoida, siis peaks olema puidu niiskus väiksem kui 20% ja ei tohiks olla väga hapnikurikas ruum. Seega peaks olema ruum tuulutatud. Et ei tekiks liigniiskust. • Et ei teksik sseeni, saame sisestada puitu piisavalt kemikale • Füüsikaliselt saame kuumutada puitu, uputada vette jne • Keemiliste ainete korral peavad olema täidetud kriteeriumid: peab olema mürgine
Vundamendist kõrgemates proovides oli mädanikkahjustus rohkem palgi sisemuses. Seetõttu ei saa puidu kahjustuste üle otsustada ainult välisilme järgi. Joonis 4.7 Pruunmädanikuga kahjustatud konstruktsioonid: põrandatala (vaskul), seinapalk 1m kõrgusel (keskel), kolm esimest seinapalki (paremal). Ühest puiduproovist määrati ka täpsem pruunmädaniku tekitaja: Antrodia sinuosa – majakorgik, majanääts, puidusaproob, majaseen. Proov võeti endisest välisseinast umbes 1 m kõrguselt, maja sellele osale oli mõned aastad varem juurde ehitatud WC ja duširuumi osa. Majanääts tekitab pruunmädanikku, hävitades puidus tselluloosi ja polüsahhariidid, jättes järgi pruunika värvusega rabeda modifitseeritud struktuuriga ligniini. Seetõttu muutub puit kuivades praguliseks, tekivad nn. murekuubid. Tavaliselt avastatakse majanäätsu poolt tekitatud kahjustusi alles konstruktsiooni avamisel, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
