Temperatuuril üle 65 kraadi kollageen hüdrolüüsib mille tulemusel tekib glutiin, ning selle lahus tarrendab süldi. 14. Millest moodustub koorik praadimisel toiduaine pinnale? - lihaskoe valgud tihenevad ning nad surutakse kokku ja neist surutakse välja koevedelikku. 15. Miks asetatakse maitsva puljongi saamiseks liha külma vette? - lisa seest tulevad välja kõik toitained. Kõrge kuumus ei lase liha pinnal valkudel kiiresti kokku tõmbuda. 16. Miks sidekoerikas liha ei pehmene praadimisel? - sest kollageen ei suuda seal lõhustuda (vajab lõhustumiseks vedelikku, mida lihas endas pole piisavalt). 17. Piimavalgud, nendega seotud muutused värske ja hapnenud piima kuumutamisel. - värske piim sisaldab kaseiini mis avaldub piimas kaltsiumkaseinaadina. See laguneb, kui piima happelisus suureneb ja kaseiin koaguleerub ning tekib kohupiim. Värske piima kuumutamisel valgud osaliselt koaguleeruvad ja tekib piimale "nahk". 18. Munavalgud, nendega toimuvad muutused
Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1.Jah, kõik polümeerid on plastid0% 2.Ei kehti100% Score:10/10 4. Termoplastidele on iseloomulik, et nad... Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1.kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad100% 2.kuumutamisel nende omadused ei muutu0% 3.kuumutamisel ei pehmene ega veeldu0% Score:10/10 5. Kas polümeerid on kolme dimensionaalselt isotroopsed? Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1.jah, nad moodustavad kristalliseerumisel ühetaolise kolmemõõtmeliselt korrastatud struktuuri0% 2.ei, polümeeridele on iseloomulik polümorfism, kuna võivad jahtumisel anda erinevaid kristallmodifikatsioone100% Score:10/10 6.
· Põhimõisted: o polümeer o monomeer o makromolekul o elementaarlüli o polümerisatsiooniaste o keskmine molekulmass · Polümeeride nomenklatuur ehk nimetuste saamine · Polümeeride saamine o liitumispolümerisatsioon ja liitumispolümeerid o polükondensatsioon ja kondensatsioonpolümeerid · Homopolümeerid ja kopolümeerid · Liigitus ahela kuju järgi o lineaarse ahelaga o hargnenud ahelaga o ruumilise võrestikstruktuuriga (ristseotud) · Liigitus temperatuurikäitumise järgi o termoplastilised o termoreaktiivsed · Polüalkeenid o mõiste o esindajad nimetus koostis (valem) iseloomulikud omadused kasutamine · Polüestrid o mõiste o esindajad, omadu...
vahendid jms hästi töödeldavad. Nad on samuti ka painduvad, elastsed ja sitked. Plastmasside liigid : · Termoplastsed plastmassid- niiditaoliste molekulidega, pehmenevad kuumutamisel, lahustuvad orgaanilistes lahustites · Termoreaktiivsed plastmassid- ruumilise struktuuriga, ei pehmene kuumutamisel ega lahustu Kiudained Kiudained Koostis Näited ja efektiivsus Looduslikud kiud Taimse või loomse Puuvill, lina päritoluga, tselluloos, (tsellulooskiud), vill, siid (valkkiud), köis, nöör
Toiduainet keeratakse pannil ainult · Kotlett üks kord. Kui toiduaine pruunistudes veel ei pehmene, asetatakse see kaanega kaetult pliidiservale või praeahju järelvalmima. 8. Praadimine Mõnusa kuldpruuni kooriku · Pann Rasva kogus peab olema · Linde rohkes rasvas tekkimise eesmärgil
Pärast põiksidemete tekkimist meenutab termoreaktiivse polümeerse materjali tükk sõrestikku või käsna, milles võrgutaolised kihid on ühendatud 3-mõõtmeliseks struktuuriks. Kogu polümeeri tükk on nagu üks suur molekul. Selline molekul ei saa temperatuuri tõustes kuigi palju oma olekut muuta ega soojusliikumisest osa võtta, kuna tema üksikud lülid ei ole põiksidemete tõttu enam päris vabad. Seepärast termoreaktiivne polümeer kuumutades ei pehmene ega muutu voolavaks. Kui temperatuur tõuseb üsna kõrgele, hakkavad kovalentsed sidemed katkema ja polümeer laguneb. Samalaadselt toimivad ka lahustid. Nii suur kolmemõõtmeline molekul ei saagi lahusesse minna. Lahusti molekulid võivad küll pugeda võrkstruktuuri avadesse ja neid suuremaks kangutada, kuid rohkemaks ei jätku neil jõudu. Polümeeri ruumala suureneb tublisti ja ta muutub pehmemaks, kuid ei lahustu. Sellist nähtust nimetatakse pundumiseks. 11
rakendatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses (Wikipedia: Nikkel). 4 3. Volfram (W) 3.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina (lisatakse kuni 18%), mis säilitab lõiketerade kõvaduse veel 800 °C juures. Koobaltiga tsementeeritud ja titaankarbiidi sisaldav volframkarbiid on volframterasest 1,3 korda kõvem ega pehmene oluliselt isegi 1100 °C juures. Volframi, vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid radioaktiivsete ainete hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust pliist paremini. Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini kasutatakse siin pulbermetallurgiat: pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril
· Tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. · Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel. · Kvarts kui kõva mineraal ei murene väga peeneks. · Savi on tekkinud päevakivi ja vilgu murenemisel väga peeneteks kübemeteks. · Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav taigen. TELLISED · Tehismaterjalidest on ehitusel juba ammu kasutatud põletatud savist telliseid, katusekive jt detaile. · Põletatud savi ei pehmene enam vee toimel · Saviosakeste vahele jäävad tühimikud (poorid) · Põletatud savi on kollakaspunane Fe(III) ühendite tõttu. · Savitellised peavad hästi vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. · Valgeid silikaattelliseid valmistatakse liivast ja lubjast, mis segatakse veega ja kuumutatakse rõhu all temperatuuril kuni 400 kraadi.
3 ARAMIIDI AJALUGU Aromaatilisi polüamiide tutvustati Maailmale esimest korda 1960-te alguses ja seda tegi firma nimega DuPont, esitledes kiudu nimega Nomex (meta-aramiid ehk tulekindel materjal). Üks tähtsamaid keemikuid, kes tegeles uurimustöödega oli Stepanie Kwolek, töötas DuPontis. Tänu tema töötulemusena esitleti esimest korda para-aramiidi nimega Kevlarit 1973 aastal. Kevlar on maa peal viis korda tugevam materjal kui sama kaaluga teras. See ei korrodeeru samas ei sula ega pehmene kõrge temperatuuri (alles 427 oC algavad põlemisprotsessid) juures. Negatiivseteks külgedeks on materjali vee imavus, mis muudab selle keskkonna muutuste suhtes tundlikuks. Survetugevus on väike ning Kevlarit on raske lõigata. Foto Rallisõitjate mask. Tavalise teraga ei lõika aramiidist valmistatud materjali (kinnas). Politsei kuulikindel vest 1 Tehnora nimelist aramiidi tutvustati 1976.a Jaapani firma Teijini poolt.
Peab olema ohutusnõuetele vastav, ei tohi olla müsrgine, reageerida toiduainetega ega olla pudenev, nii et inimesed seda moosiasemel tarbiksid. Optiliselt tähtis läbipaistvus, valguse neeldumine/peegeldumine. Temperatuur: Korduv kuumutamine ja jahutamine nende omadusi eriliselt ei muuda. Termoreaktiivsed materjalid võivad olla pehmed tootmisprotsessis, kuid hiljem kõvastuvad ja hilisemal kuumutamisel enam ei pehmene. Soojendamisel umbes 50 °Cni muutub kautsuk pehmeks ja kleepuvaks, madalal temperatuuril hapraks. (Ka mõjuvad talle lahustid.) Omaduste parandamine: Kautsuki omadusi parendab vulkaniseerimine, mis seisneb vulkaniseerivate ainete (nt. väävli) lisamises ja sellele järgnevas kuumutamises (naturaalkautsukil 140...200 °Cni). Täiteainena lisatakse veel talki, kriiti jne. Mida väiksem on väävlisisaldus, seda pehmem ja elastsem on saadav toode.
soodustavaid ja antimikroobseid aineid. Baaskreemid võib jaotada kahte gruppi: a)õli-vees- kreemid b)vesi-õlis-kreemid. 1.3Naha rasusus Rasunäärmed hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena hüdrofoobsena. Kui naha pind lahusti abil rasvast puhastada, taastub rasv mõne tunni jooksul. Rasv on vajalik vee aurustumise ja väljast sissetungimise takistamiseks. Sarvkihi keratiin rasva toimel eriti ei pehmene. Noorukieas tekib see seotud rasunäärmete ummistusega. Kui pärast pesemist laup ja nina ikkagi läigivad ning juuksed muutuvad kiiresti rasvaseks, on tegemist rasunäärmete ületalitlusega, mis väljendub intensiivses rasuvoolus nahapinnale ja enamikel juhtudel ka rasu koostise muutuses. Viimane võib olla nii paikse nahapunetuse, ketenduse, sügeluse, kõõma ja halvemal juhul ka vistrike tekke põhjuseks. Laialtlevinud termin seborröa - tähendabki rasu voolamist.
*elastsusega, *kõva pinnaga, *ilmastikukindel, *kindel piiratud kemikaalide suhtes, *nakkega, *hõõrdetugevus. Liigitus: Uretaanalküüd (kiiresti kuivav, hea püsivus); Läikivad alküüdvärvid (kõva, läikiv, ilmastikukindel); Poolmatid alküüdvärv; matid; läbikumavad puidukaitsevahendid. Lateksvärv sidea on vette dispergeeritud polümeer. Epoksüvärvid kõvendajaks on amiinid, on hea kulumiskindlus. Vesivedeldajaga min värv poorsed, hingavad, ei pehmene niiskudes. Lubivärv valm kust lubjast, boorne, õhu suhtes vähepüsiv. Silikaatvärvid sidea kaaliumvesiklaas. Tsemendibaasilised värvid sidea port tsem või lubja tsem segu. Eriotstarbelised värvid: Kor vastased; Tulekaitse (tulelevikut tõkestavad- tek gaas, mis sum tuld; vahtutek- pais temp toim); Puidukaitse (alküüdbaasilised- puit jääb paistma, lahusti baasiga läbipaistev/matu). Värvikelme omadused: nake, painutatavus, veeauru läbilaskvus.
Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed. Termoplastsed ained pehmenevad ja muutuvad temperatuuri tõustes voolavaks ning temperatuuri langedes tahkuvad taas, ilma, et nende omadused muutuksid. Termoreaktiivsed polümeerid on tootmisprotsessis tavaliselt pehmed, kuid pärast tahkumist enam ei pehmene. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. konstruktsioonplastideks need on polükarbo- naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE), polüsulfoon (PSU), polüeetersulfoon (PES) jt. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Angelstok, F. (2002)
kokku lepitud, kuid sisuliselt on segadus suur. Näiteks kõrgsurvelaminaadi pealiskiht on ka melamiin-formaldehüüdvaiguga immutatud paber ja ,,melamiin" terminina tähistab üht keemilist kristallilist ainet, mida kasutatakse vastava vaigu sünteesil jne. On mitmeid tööstusliku laminaadi tüüpe: plastiklaminaat, metall-laminaat ja foolium- laminaat. Plastik laminaat on ühtlaselt tihe, struktuurselt tugev, vastupidav, kergekaaluline ja niiskuskindel, plastiklaminaat ei pehmene eriti taaskohaldatud kuumuse all. Metall-laminaat on sobiv suurte metall- asjade pakkimiseks ja kaitsmiseks. Peenekihiline metall-laminaadi kiht aitab ära hoida korrosiooni. Fooliumlaminaat on tavaliselt tehtud alumiiniumist. Ta on painduv ja effektiivne tõkend niiskusele ja lõhnadele. Lamineerimine 3 Näide sellest, kuidas toimub lamineerimine, ettevõtte RevaPrint põhjal.
pikkusega ja seetõttu pole neil üest molaarmassi ega sulamistemp. Polümeeri tugevus ja viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist. Funktisonaalrühmade polaarsus mõjutab polümeeride tugevust. Lineaarse ja hargnenud ahelaga polümeerid kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad plastiliseks, jahtumisel tarduvad uuesti termoplastilisus. Ruumilise ahelaga polümeerid kuumutamisel ei pehmene, vaid lähevad mittesulavasse ja lahustumatusse olekusse termoreaktiivsus. 4 44. Kirjeldage -aminohapete struktuuri. Aminohapped on mitmefunktsioonilised orgaanilised ained: nad sisaldavad nii aminorühma kui karboksüülrühma. Aminohape sisaldab samas molekulis nii aluselist (-NH2) kui ka happelist (-COOH) rühma ja võib seega vastavalt olukorrale käituda happe või alusena. Lihtsaim näide aminohappest on glütsiin. H2NCH2COOH
63. Mis on termoplastid ja termoreaktiivid ehk reaktoplastid? • Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri 64. Mis on kummid ja elastomeerid? Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. 65. Mida iseloomustab plastide klaasistumistemperatuur?
Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist). Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist. Liigitus peaahela kuju järgi: Lineaarne, Hargnenud, Ristsillatud, Takerdunud (ruumiline). Polümeeride omadused sõltuvad makromolekulide kujust: Lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid tahkestuvad paljudes orgaanilistes lahustites, pehmenevad või sulavad kuumutamisel ja hanguvad jahtumisel uuesti. Ruumiliste makromolekulidega polümeerid ei lahustu orgaanilistes lahustites ega pehmene kuumutamisel. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel materjalidel esineb nii kristallilisus kui amorfsus. Kristallilisus on
tärpentinist. Tänapäeval asendavad looduslikke vaike sünteetilised, näiteks fenool-, alküüd- või polüuretaanvaigud ning lahustina kasutatakse lakibensiini. Õlilakid, mida nimetatakse sageli ka lahustipõhisteks lakkideks, kuivavad oksüdatsiooni tulemusel. Kui lahusti on aurustunud, reageerib õli õhus oleva hapnikuga ning muudab kuivanud lakipinna nii tugevaks, e see enam lakibensiiniga töötlemisel ei pehmene. Õli ja vaigu osakaal lakis mõjutab selle omadusi. Suure õlisisaldusega lakid on suhteliselt sitked, elastsed ja veekindlad. Vähem õli ja rohkem vaiku sisaldavad lakid kuivavad kiiremini, moodustavad kõvema kile ning võimaldavad pinna läikivamaks poleerida. Laki omadusi mõjutab ka vaigu valik Lakkimine- kui on hea pooritäitelakk võib piisada vaid ühest vahelihvimisest, halvemal juhul tuleb teha lausa kolm kuni viis vahelihvimist.
Selle järgi liigitatakse polümeerid: · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri Heige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 4 of 4 Polümeeride nomenklatuur Polümeeride keerukat koostist on raske väljendada. Kasutatakse mitmesuguseid võimalusi. - Triviaalnimed on kasutusel peamiselt looduslike polümeeride puhul (tselluloos, tärklis, kaseiin, nukleiinhape)
v milleks on käru vaja v millised puhastusaineid ja koristusvahendeid käruga transportima hakatakse v kas on piisavalt ruumi käruga liikumiseks. Hõõrumispesurid Pestava koha materjal ja mustuse liik määravad hõõrumispesuri materjali. Erineva tugevusega hõõrumispesurid on erinevat värvi: v PEHME valge ja kollane v KESKMISE KAREDUSEGA roheline, punane ja sinine v KARE pruun ja must Ämbrid Hea ämbri omadused: v Kuuma vett kasutades ei pehmene v Talub happeid ja leeliseid v On kerge v Ei kolise, ega kahjusta pindu v Sang on hästi kinnitatud ja vastupidav v On varustatud mõõtmeastmestikuga v Piisavalt suur, kud sobib kärusse v Hea kallamise serv Koristusvahendite hoiuruumid Hea ruum on: v Piisavalt suur v Varrega vahendid saab riputada seintele v Piisavalt soe ja hea ventilatsiooniga v Erinevad kemikaalid tuleks rühmitada vastavalt nende pH-tasemetele
Kasutatakse kergmetall, teras ja krunt ning kattevärvideks. • Tselluloosvärvid- sideaineks nitrotselluloos, põhimõtteliselt kasutatav lakina, mis moodustab väga tugeva ja niiskuskindla pinna, liskas veel kiirkuivav toode. • Silikoonvärvid: sideaineks on silikonvaik, parimad fassaadivärvid, kuna hülgavad vett. Kõrge hind, kuna lisatakse silikonvaiku. • Mineraalsed värvid- hea veeaurujuhtuvis välistöödel. Mineraalsed värvid on suhteliselt poorsed, ei pehmene niiskuse toimel. • Lubivärvid- lubi, lubjakindlad pigmendid ja vesi. Sobib värvimata fassaadipindade katmiseks. Laguneb kiiresti, soovitav on tihe ülevärvimine, kaasajal lisatakse sünteetilisi vaike, mis mudab koostis, võib sisaldada ainult 5% org aineid. • Silikaatvärv- sideaineks kaaliumvesiklaas, väga hea nakkumine. Lubivärvist ilmastikukindlam. Sobilik hoonete katmiseks. • Tsementvärvid- sideaineks portselantsement v lubja tsemeni segu. Peamiselt
funktsioone rakuseinas. Hemitselluloos kõige ebastabiilsem, veeimavusomadustega, halvima termilise stabiilsusega. Polümerisatsioon ~175 °C. Temperatuuril üle 120 °C hakkab lagunema. Ligniin tselluloosist rohkem süsinikku, külmana on amorfne termoplastne, soojenedes pehme. Niiskusega muutub elastsemaks, kuivusega rabedamaks. Tselluloos puidu põhiühend, polümerisatsiooniaste 10 000. Ei lahustu vees, ei pehmene temperatuuri mõjul. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest. Rakuseinas on lamellid ja mikrofibrillid. Mitsell on
keeduvedeliku moodustades väikese kontsentratsiooniga lahuse. Edasi kuumutades valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed. 4. Miks tekib puljongi pinnale vaht. Vt küsimust nr 3 ja tänu sellele tekib vaht. 5. Miks sült tarretub? Liha sisaldab kollageeni ja keetmisel eraldub see vette mida nim. Gultiinix ja see tardub maha jahtumisel. 6. Miks lisatakse puljingile soola pärast vahu riisumist? Sest muidu on toitainete kadu suurem kui lisame soola ennem. 7. Miks sidekoerikas liha ei pehmene praadimisel? Sellest vedelikust ei piisa ja liha ei pehmene, tuleb eel töödelda. 8. Miks kala pehmeneb kuumtöötlmisel kiiremini kui liha? Kala sidekoe hulk on väiksem. 9. Miks peab puljongi keetmisel sellelt rasva riisuma? Muidu annavad need puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. 10. Kuidas moodustub koorik praetava toiduaine pinnale? Tekkinud dekstriinid annavad toodete pealmisele koorikule või kogu tootele iseloomuliku värvi ja maitse. 11
Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus on näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. 3) Termoaktiivsed polümeerid kõvastuvad kuumenemisel, kuid ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Näiteks reaktoplastid (fenool-formaldehüüdvaik ja melamiin-formaldehüüdvaik), kummid (saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel). 4) Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad oma esialgse pikkuse
polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid. Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (joonis 8-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Termoreaktiivsete polümeeride hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse.
polüpropüleen, polüamiidid (nailon), polüetüleen-tereftalaat (polüester) jt. Esinevad ka vedelkristalsed polümeerid. Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (joonis 8-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Termoreaktiivsete polümeeride hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse.
1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suu...
soodustavaid ja antimikroobseid aineid. Baaskreemid võib jaotada kahte gruppi: a)õli-vees-kreemid b)vesi-õlis-kreemid. 1.4. Naha rasusus Rasunäärmed hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena hüdrofoobsena. Kui naha pind lahusti abil rasvast puhastada, taastub rasv mõne tunni jooksul. Rasv on vajalik vee aurustumise ja väljast sissetungimise takistamiseks. Sarvkihi keratiin rasva toimel eriti ei pehmene. Noorukieas tekib see seotud rasunäärmete ummistusega. Kui pärast pesemist laup ja nina ikkagi läigivad ning juuksed muutuvad kiiresti rasvaseks, on tegemist rasunäärmete ületalitlusega, mis väljendub intensiivses rasuvoolus nahapinnale ja enamikel juhtudel ka rasu koostise muutuses. Viimane võib olla nii paikse nahapunetuse, ketenduse, sügeluse, kõõma ja halvemal juhul ka vistrike tekke põhjuseks. Laialtlevinud termin seborröa - tähendabki rasu voolamist.
teguriks liha eelmarineerimine, tomatipüree või sidrunimahla kasutamine, hapude kastmete kasutamine hautamisel) · kuumutamise temperatuurist - temperatuuril 90-95C on protsess kõige intensiivsem · kuumutamise ajast. Praadimise korral kasutatakse kollageeni lõhustumiseks lihaskoe valkude denatureerumise tagajärjel sellest väljasurutud koevedelikku. Kui praetakse sidekoerikast liha, siis sellest vedelikust ei piisa ja liha ei pehmene piisavalt. Liha pehmenemisele aitab kaasa selle eelnev marineerimine, lihatükkide vasardamine ehl kobestamine, sidekoe osaline eemaldamine, sidekoe kiudude läbilõikamine. Kalavalgud muutuvad sarnaselt lihavalkudele. Kala kollageenikiudude lagunemine algab temperatuuril 40C ja lõpeb 75C, kõige intensiivsem on protsess 65-75C juures. Kalas on sidekoe hulk väiksem ja see on lihtsama koostisega. Seetõttu pehmeneb kalaliha kuumtöötlemisel kiiremini kui loomade liha. Seega tuleks maitsva
Traditsiooniline õlilakk koosneb fossiilsest puiduvaigust, linaseemneõlist ja tärpentinist. Tänapäeval asendavad looduslikke vaike sünteetilised, näiteks fenool-, alküüd- või polüuretaanvaigud ning lahustina kasutatakse lakibensiini. Õlilakid ehk lahustipõhised lakid, kuivavad oksüdatsiooni tulemusel (üsna kaua). Kui lahusti on aurustunud, reageerib õli õhus oleva hapnikuga ning muudab kuivanud lakipinna nii tugevaks, et see enam lakibensiiniga töötlemisel ei pehmene. Õli ja vaigu osakaal lakis mõjutab selle omadusi. Suure õlisisaldusega lakid on sitked, elastsed ja veekindlad (sobivad ka välitöödeks). Vähem õli ja rohkem vaiku sisaldavad lakid kuivavad kiiremini, moodustavad kõvema kile ning võimaldavad pinna läikivamaks poleerida. Laki omadusi mõjutab ka vaigu valik. Sise- ja ka põrandalakkide puhul eelistatakse polüuretaani, mis tagab kulumis- ja löögikindluse. 13
Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (vt joonis 9-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). Poolkristalse, amorfse ja vedelkristalse polümeeri olekute võrdlus vedelas ja tahkes olekus on toodud joonisel 9-9. 9.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Siia kuuluvad tihedal ristsidumisel tekkivad võrestikstruktuuriga tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu näiteks fenool-formaldehüüdvaik (fenoplast) ja melamiin-formaldehüüdvaik. Termoreaktiivsete polümeeride hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne
Neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne (nemaatilised) või kahedimensionaalne (smektilised) (joonis 8-8). Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid (polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). Poolkristalse, amorfse ja vedelkristalse polümeeri olekute võrdlus vedelas ja tahkes olekus on toodud joonisel 8-9. 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Siia kuuluvad tihedal ristsidumisel tekkivad võrestikstruktuuriga tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu näiteks fenool-formaldehüüdvaik (fenoplast) ja melamiin- formaldehüüdvaik. Termoreaktiivsete polümeeride hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk
Võivad olla amorfsed (polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid) ja poolkristallilised (polüetüleen, polüpropüleen, polüamiidid jt). Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. Termoreaktiivsed polümeerid: kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis ei katke. Siia kuuluvad tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu fenool-formaldehüüdvaik ja melamiini- formaldehüüdvaik. Termo polü hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeerid: väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastne oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon. Elastsusmoodul muutub
Kasutatakse kergmetall, teras ja krunt ning kattevärvideks. • Tselluloosvärvid- sideaineks nitrotselluloos, põhimõtteliselt kasutatav lakina, mis moodustab väga tugeva ja niiskuskindla pinna, liskas veel kiirkuivav toode. • Silikoonvärvid: sideaineks on silikonvaik, parimad fassaadivärvid, kuna hülgavad vett. Kõrge hind, kuna lisatakse silikonvaiku. • Mineraalsed värvid- hea veeaurujuhtuvis välistöödel. Mineraalsed värvid on suhteliselt poorsed, ei pehmene niiskuse toimel. • Lubivärvid- lubi, lubjakindlad pigmendid ja vesi. Sobib värvimata fassaadipindade katmiseks. Laguneb kiiresti, soovitav on tihe ülevärvimine, kaasajal lisatakse sünteetilisi vaike, mis mudab koostis, võib sisaldada ainult 5% org aineid. • Silikaatvärv- sideaineks kaaliumvesiklaas, väga hea nakkumine. Lubivärvist ilmastikukindlam. Sobilik hoonete katmiseks. • Tsementvärvid- sideaineks portselantsement v lubja tsemeni segu. Peamiselt
Sideaine kõvastumise protsessid jagatakse: 26 · Füüsikalisteks. Kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 00C juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. · Keemilisteks. Selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temperatuuri tõusmisel. Keemilise kõvastumise üheks võimaluseks on oksüdeerumine (st. otsene keemiline reaktsioon). Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik oksüdeerib sideaine, moodustades kelme, mis kõveneb pinnal. · Kelme moodustub monomolekulide polümerisatsioonil. Keemiliselt kõvastuvad kahekomponentsed epoksüvärvid, kus kõvastumine toimub kõvendaja sissesegamisel. Sellised
Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45. Vesivedeldajaga mineraalvärvid lubivärv, tsemendibaasilised värvid, silikaatvärvid Kõige paremini sobivad kiviseinte niiskumise kaitseks lubi, tsement, ja silikaatvärvid. On poorsed, hingavad. Ei pehmene niiskudes ja ka niiskena on hea nake alupinnaga. Kui niiskust on väga palju, siis muutuvad kirjuks. Lubivärv. Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast. Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutatud lubimörte ja krohve ning lubivärve. Võib kasutada nii betooni kui kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale. Parim omadus on poorsus, kuid mehhaaniline tugevus on madal. Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti.
3.AKUSTILISED PLAADID Jäigad mineraalvillast plaadid, mis on ühelt poolt kaetud viimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, saab katta ka kõverpindu. 27. 45. Vesivedeldajaga mineraalvärvid- lubivärv, tsemendibaasilised värvid, silikaatvärvid 28. VESIVEDELDAJAGA MINERAALVÄRVID on poorsed, hingavad. Ei pehmene niiskudes ja ka niiskena on hea nake aluspinnaga. Kui niiskust on väga palju, siis muutuvad kirjuks. 1. LUBIVÄRV kõrgekvaliteetsest kustutatud lubjast. Kivist välisseinte värvimiseks, kohtades kus on kasutatud lubimörte ja krohve. Sobivad ka betoon ja kergbetoon pindadele ning krohvipinnale. Parim omadus on poorsus, kuid mehaaniline tugevus on madal. Heledad toonid, värvida tuleb tihti. 2. TSEMENDIBAASILISED VÄRVID sideaine: portlandtsemendi või lubjatsemendi segu
58.Värvid-koostiskomponendid- lahusti, pigment, täitematerjal, sideaine. Värve nimetatakse sideaine nimetuse põhjal. sideaine kõvastumisprotsesside liigitus- 1) Füüsikalised- kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 0 kraadi juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. 2) Keemilised- selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temp tõusmisel. Keemilise kõvastusmise üheks võimaluseks on oksüdeerumine. Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik oksüdeerib sideaine, moodustades kelme, mis kõveneb pinnal. 3) Kelme moodustub monomolekulide polümerisatsioonil- keemiliselt kõvastuvad kahekomponentsed epoksüvärvid, kus kõvastumine toimub kõvendaja sissesegamisel. Sellised värvid koosnevad nn kahest pakist ja värv on kasutatav vaid teatud aja jooksul peale
· Sideaine kõvastumise protsessid jagatakse: · Füüsikalisteks. Kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 0C juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid. · Keemilisteks. Selline kelme ei lahustu lahusti lisamisel ega pehmene temperatuuri tõusmisel. Keemilise kõvastumise üheks võimaluseks on oksüdeerumine (st. Otsene keemiline reaktsioon). Näiteks õli- ja alküüdvärvid. Värvis olev lahusti lendub ja seejärel õhuhapnik oksüdeerib sideaine, moodustades kelme, mis kõveneb pinnal. · Kelme moodustub monomolekulide polümerisatsioonil. Keemiliselt kõvastuvad kahekomponentsed epoksüvärvid, kus kõvastumine toimub kõvendaja sissesegamisel.
vad ja muutuvad temperatuuri tõustes voolavaks, eteen (tähised XLPE, PEX), mida kasutatakse pea- temperatuuri langedes tahkuvad taas ilma, et nende miselt kõrgepingekaablite isolatsioonina (sele 3.4). omadused muutuksid. Termoreaktiivsed polümeerid Polüstüreen (polüstürool; tähis PS) on termo- on tootmisprotsessis tavaliselt pehmed, kuid pärast plastne polümeer. Suhteliselt väikese kuumakind- tahkumist enam ei pehmene. luse ja mehaanilise tugevusega, ent hea isoleer- Looduslike polümeeride hulka kuuluvad materjal. Löögikindluse suurendamiseks kopolü- kummi, paber, looduslikud vaigud. meeritakse teda koos kautsukiga. Kummi valmistamisel on lähteaineks kautsuk. Fluororgaanilistest polümeeridest on enam- Kummi valmistamiseks ja kautsuki omaduste paran- levinud polütetrafluoreteen (PTFE, teflon, fluorplast,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
