Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Asjaõigus (13)

Tartu Ülikool - Õigus - Õigus
4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes kellelt mida nõuab?
  • Mida saab valduse omanik veel teha?
  • Kui E ei oleks teadnud abikaasa nõusoleku puudumisest?
  • Mis oleks järeldus?
  • Millised sätted puutuvad asjasse?
  • Kuidas valdusõiguslik staatus on P-l muutunud kaasuse käigus?
  • Millist liiki kulutustega on antud juhul tehtud kulutused?
  • Kuid see ei ole määrav Kas E-le on omand üle läinud ja millal?
  • Mis sellele viitab?
  • Midagi välistab heauskse omandamise?
  • Kui suur võiks olla leiutasu?
  • Mille järgi C saab asjad välja nõuda?
  • Kuidas pant sisse seada?
  • Kui V sureb päras aõlepingu sõlmimist?
  • Mis suhe on E ja R vahel?
  • Kuidagi seda reaalservituuti?
  • Milliseid nõuded saaks M päriajd nõuda P pärijatelt?
  • Millepollest erinevad omandi ja valduse kaitsed?
  • Mis seadused võimaldab ?
  • Mis ta veel tegemata jättis?
  • Kui hakatakse põldu kündma kas see on takistuseks?
  • Mis alusel võiks E nõuda viljapuuaia rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks?
  • Millal märkust saab sisse kanda?
  • Kuidas on A-l võimalik ennast kaitsta?
  • Kuidas seda majanduslikult lahendada?
  • Mis võiks olla normaalseks asjaõigusliku?
  • Kui Miks omastusõigus esimesel järjekohal?
  • Kui ei oleks majandusega tegemist?

I ÜLDINE ASJAÕIGUS

1. – 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili

Põhimaterjal:
P. Pärna “Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne”, Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud “Kommentaar”): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 – 6 (lk 29 – 39).
Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.)
Mõiste „asjaõigus“ juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses.
Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine ). Objektiivne asjaõigus – õigusnormide summa.
Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes.
Asi on kehaline ese.
Inimkeha , ka laipa, ei loeta asjaks, sest tänapäeva õigusliku arusaamise kohaselt ei saa inimene olla õiguskäibe esemeks . Küll on asjadeks eraldatud kehaosad.
Õiguse esemed (õiguse objektid):
  • Esemed - on seaduses defineeritud asjad, õigused ja muud hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks .
    • Loomad  Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima loomakaitse erisätteid.
    • asjad: vallasasjad, kinnisasjad
    Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad.
    • Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad.
    • õigused: absoluutsed, relatiivsed
  • asjade kogumid, varandus
    Vallasasjad
    Asendatavad – määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest.
    • Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud.
    • Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid kokkulepitud veiniperekonna piires.
    Asendamatud – on tellitud erisoovide kohaselt
    Printsiipid:
    • Fikseerimise põhimõte (AÕS par 5)
    • Absoluutsuse põhimõte (AÕS par 68) – asjaõigused kehtivad igaühe suhtes, neid iseloomustab õigustatud isiku absoluutne valitsemisvõim. Tagajärjeks on võimalus asjaõiguslikesse õiguspositsioonidesse sekkumise puhul igaühe suhtes nõudeid maksma panna, eelkõige väljaandmise, kahjutasu ja kõrvaldamise ning tegematajätmise nõudeid.
    • Avalikkuse põhimõte – kinnisasjade puhul kinnistusraamat , vallasasjade puhul valdus . Asjaõiguse püüe teha asjaõiguslik jur.situatsioon ja selle muutmine igaühele selgesti nähtavaks.
    • Määratluse põhimõte
    • Eraldatuse põhimõte
    • Abstraktsiooni printsiip:
  • vigade identsus – kehtetuks muutuvad mõlemad tehingud
    • piiratud teovõime
    • heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
    • eksimus
    Tingimuslik seos:
    Ehtne tingimusseos
  • Tehingu ühtsus – kohustuste ühtne tehing
    • Üleantavuse põhimõte

    E. Kergandberg. Neer kui asi ehk mõningaid avalik-õiguslikke märkusi asjaõigusseaduse kohta. Juridica .
    Inimene õiguse subjektina ei saa (tehniliselt) olla samaaegselt ka õiguse objekt ja seega ei saa ta olla ka asi.
    Elava inimese keha asjakvaliteedi eitamine pidavat samaaegselt tähendama inimkeha käsitamist erilise isikuõigusena ehk siis erilise põhiõigusena.
    Keha kui terviku suhtes kehtinud põhiõigused transformeeruvad eemaldatud organi puhul asjaõigusteks
    Tavalise ravimise käigus patsiendi poolt loovutatud mistahes kehaline materjal – näiteks vere või muu koe proovid, aga ka amputeeritud kehaosad – on põhimõtteliselt asjaõiguse objektiks. Antakse reeglina loovutatud materjali omandiõigus üle vastavale raviasutusele.
    Kuna kõik toimub patsiendi huvides, on pooled vallasomandi tasuta üleminekus kokku leppinud.
    Meditsiiniasutus ei tohi ravimise käigus eemaldatud kehamaterjalist kasu lõikama omaniku loata Doonor on tema kehast eemaldatud organi omanikuks.
    Mis alusel muutub doonor organi omanikuks, kui see organ temast eraldatakse. Asjaõiguse rakendusala on piiratud nende õigussuhetega, kus tahame tagada asjaõiguslikku käivet. Kui tahame asja üleanda, siis peame seda asja niimoodi ka käsitlema, et oleks võimalik see üleandmine. AÕS ülesanne on kirjeldada füüsiliselt olemasolevaid objekte, tal on kohustus reguleerida seda. Sellist eesmärki aõs ei ole Kama järgi. AÕS peavad olema hõlmatud need nähtused, mille puhul ühiskond soovib tagada kaubanduslikku käivet. Juuste mahalõikamisse võib suhtuda kaubandusliku artiklina – parukavalmistamiseks ning rakendatakse aõs-st. Neeru eraldamise puhul, kui tahame öelda, et doonor saab selle omanikuks, siis tekib küsimus, mida me doonorile sellega tagame, tegelikult ei loeta doonorit omanikuks, sest ei soovita elunditega kauplemist, seda ei peeta heaks. Asjaõiguslik kaitse ei ole teadlikult peale pandud, kui isik on doonor, siis lähtutakse sellest, et see on tasuta.
    Lisamaterjal :
    • K.H. Schwab, H. Prütting “Asjaõigus”, Tallinn, 1995 (edaspidi viidatud “Schwab/Prütting”): §§ 1 - 4.
    • H. Köhler, “Tsiviilseadustik. Üldosa / õpik”, Tallinn, 1998 (edaspidi viidatud: Köhler): § 11 (lk 82-90).

    Oluline osa – TsUS par 53
    Laeva mootor – laeva oluline osa, sest tehakse kindla laeva jaoks.
    Seeriamootorid ei saa olla olulisteks osadeks, neid võib sama seeria vastu välja vahetada.
    Kaasus 5:
    P rentis
    M – maatüki omanik
    X – ehitusettevõtja
    Hoone ei ole maatüki oluline osa
    TsUS par 54 lg 1
    Kohtupraktika :
    Tapeet ei ole oluline osa, kui tegemist on mingi erilise tapeediga, siis on. Kui vara tagastamine pole otsutatud, siis loetakse, et vara on riigi omandis . Omanikul on õigus asjast päraldis eraldada ja siis kaotab see päraldise staatuse.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-90-03
    AÕS § 74 eesmärk on kaasomanike kaitse nende nõusolekuta toimunud asja võõrandamise, koormamise ja asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmise vastu.
    Ainuüksi sellest, et kaasomanikud on kokku leppinud ühise asja valdamise ja kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata.
    See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele.
    Riigikohus : vt ARakS §13
    • Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2003. a otsus nr 2-2-340/2003
    Kui abikaasadel on ka pärast kokkuleppel ühisvara jagamist jäänud alles vara, mida ei ole jagatud, siis loetakse seda abikaasade ühisvaraks ja PkS kohaselt ei ole välistatud jagamata ühisvara jagamine kokkuleppega või kohtu korras, mille käigus lahendatakse ka küsimus ühele või teisele poolele jääva vara väärtusest ja võimalikest hüvitistest.
    SEMINAR 1
    Kaasus 1.
    Kes kellelt mida nõuab? E nõuab asja üleandmist P-lt, ta tahab asja kätte saada. Nõude aluse leidmine toimub edasi. E esitab vindikatsioonihagi , ta nõuab asja välja võõrast valdusest. Kaasuste põhitüüpidest kolmas. § 80 alusel. Küsimus sellest, kas ta sai omandi? Omandi üleminek eeldab valdust. § 94 puhul peaks olema konkreetne asi määratletud – asi, mille hoiule jätame, peaks olema identifitseeritud. Antud kaasuse puhul seda ei olnud. Valduse olemus on see, et ta on tegelik võim asja üle, viitab fakitilisele olukorrale, tuleb identifitseerida üks konkreetne asi, mitte ütlema, et on teatud liiki asi. Ka kaudse ja otsese valduse suhtes on vaja konkreetset asja. § 94 on kolmandate isikute suhtes piiratumad tagajärjed kui § 92, aga valduse teket tunnistatakse, kui konkreetne asi on eraldatud. § 92 ja 94 eristamine – 92 on selge ja avalik, on täpselt määratletud; 94 – kui on kokkulepe mingi konkreetse aparaadi suhtes.
    Antud kaasuse puhul ei ole E nõue põhjustatud, ta ei ole saanud omanikuks, tal ei ole võimalik seda asja vinditseerida. Kuna ta ei ole asja valdust saanud, ei ole tal ka muid valduskaitsenõudeid võimalik esitada, ei nähtu ka mingit piiratud asjaõigust jne.
    § 35 PankrS (pole vajalik).
    § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed
    (1) Pankroti väljakuulutamisega:
    1) moodustub võlgniku varast pankrotivara;
    2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse;
    3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;
    4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid;
    5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;
    6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;
    7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed.
    (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.
    Määratletuse printsiip.
    Avalikkuse printsiipi . Vallasasja puhul on pigem tegemist fiktsiooniga, kinnisasja puhul on kinnistusraamat. Asjaõigus peab olema avalik, et ta saaks tekkida.
    Vt erinevaid printsiipe seadustest .
    Vigade identsus! – kui piiratud teovõimega isik sõlmib müügilepingu ja annab selle alusel ka midagi üle – ta ei saa sõlmida ei aõ lepingut ega võ lepingut, mõlemal on ühine algpõhjus, mis muudab nad kehtetuks.
    Kaasus 113.
    § 343. Hüpoteegi ulatus kinnisasjale
    (1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis.
    (2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud.
    Kolmas variant jälle.
    TMS § 142 – kinnisasja arestimine
    § 92, VÕS § 233;
    § 343 lg 1 – kas tegemist on päraldistega või oluliste osadega. Lihtsam on kõige pealt kontrollida, kas ta on oluline osa. § 53 ja § 54 TsÜS - § 54 kehtib ainult kinnisasja olulise osa kohta – praktiliselt reguleerib § 53 lg 1 ainult vallasasjade oluliste osadega seonduvat, sest kinnisasjade puhul on see sama küsimus kaetud väga ulatusliku § 54 lg 1 mis lähtub oluliselt teistest kriteeriumitest , kui § 53. (Vt +TsÜS54lg2, AS107lg3).
    Seega tankla seadmete puhul tuleb arvestada § 54 lg 1 – on oluliseks osaks, püsiv ühendus on olemas. Päraldis ei ole maaga püsivalt ühendatud. Kui ta võib ringi liikuda , siis ta on päraldis.
    Kui nad püsivalt ühendatakse, muutuvad nad kinnisasja omaniku omandiks, jah hüpoteegipidaja nõude tõttu kuuluvad müümisele.
    Kui ei ole ühendatud, siis hüpoteek ei laieneks, sest tegemist oleks päraldisega.
    Kuna asjad olid omandireservatsiooniga üle läinud, siis on omanikuks endine omanik niikaua kuni täidetakse omandireservatsioonist tulenev nõue (nt maksmine ).
    Kaasus 6
    V – E – M
    VÕS par 233
    Kas V nõue on õigustatud?
    • AÕS Par 45 – valduse äravõtmisest tulenev nõue:

    (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.
    (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist.
    • AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest:

    (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab .
    (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
    • TsÜS par 57 – kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised osad?
    • TsÜS par 62 – kasutuseelised
    • AÕS Par 115 – kes võib omandada

    3. – 4. Valdus ja selle kaitse

    • Schwab/Prütting: §§ 6 – 14.

    I. Valdus – on tegelik võim asja üle, sõltumata sellest, kas selle võimu pidajal on selleks õigus (nt ka varas on valdaja). VÕS par 32
    Omanikul ei ole alati tegelikku võimu, omand ja valdus ei ole alati ühe isiku käes.
    II. Kui valdajal on õiguskaitse, siis on see reeglina tema näol ka omanikul, ainult selle olulise vahega, et ta on vaba oma omandi tõestamisest, mis on teatud asjaoludel raske.
    Valdust kasutatakse kui õiguse ülekandmise vahendit ja vormi, vallasasjade puhul on asja üleandmine omandi ülekandmise vahend.
    III. Valduse reguleerimine.
    Õiguskord seab endale valduse õigusliku kaitse reguleerimisega eesmärgiks välise rahu säilitamine. Tegelik olukord peab olema vahelesekkumiste vastu kaitstud isegi siis, kui see ei ole õiguspärane.
    IV. Valdus kui õigussuhe.
    Valdust ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta õigus kinnisasjale.
    Seadus käsitleb valdust õiguspositsioonina.
    VALDUSE OMANDAMINE JA LÕPPEMINE
    Valduse omandamine: VÕS par 36
    1. Valduse omandamine tegeliku võimu saamisega
    Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse võtmisega; ta lõpeb kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil.
      • Tegeliku võimu olemasolu

    Tarastamata kinnisasjade (põllud, metsad väljaspool asulaid) ning vallasasjade puhul, mis on suvalistele isikutele kättesaadavad (sõidukid väljaspool hooneid ), sekkub käibearvamus ja määrab, kes on valdaja. Siin tehakse järeldus isiku õiguse põhjal oma valdusele, sest kui on teada, kellele niisugused esemed kuuluvad, käsitletatakse tavaliselt õigustatud isikut kui hoidjat ja valdajat.
      • Aja tähendus valduse omandamisel

    Tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale.
    Kui kestev võim on selles mõttes kuba olemas, siis ei lõpe ta selle teostamise ajutise takistamisega, eeldusel , et tegelikku võimu ei saa keegi teine. (Nii jäädakse lukustatud korteri ja kogu tema sisustuse valdajaks ka siis, kui sellest mõneks ajaks lahkutakse.)
      • Tahte osa valduse omandamisel

    Võim ilma sellele suunatud tahteta on mõeldamatu ja vastutahtmist ei saa tegelikku võimu ei omandada ega teostada.
    Tahe ei pruugi olla selgelt deklareeritud, vaid nähtub reeglina asjaoludest ja ei ole seega otseselt välja öeldud. Ta hõlmab ka asju, mis ilma valdaja osaluseta on sattunud tema mõjusfääri (kirjakasti visatud kirjad). Siinjuures räägitakse üldisest valdamise tahtest, mis käib kõikide omaniku võimupiirkonda kuuluvate asjade kohta. Seega piisab käibearvamuse kohaselt seadeldistest (nagu kirjakast või lukustatud korter ), et põhjustada valdustahte eeldamist.
    Tahe on suunatud tegelikule võimule, mitte selle õiguslikele tagajärgedele.
    NB! Lapsed ja vaimuhaiged võivad omandada valdust!
    2. Valduse omandamine kokkuleppe teel
    Valduse omandamine on kergemaks muudetud sellisel juhul, kui valdus läheb omandajale üle valdaja tahtel => valduse ülekandmisel. Sellisel juhul ei ole vajalik tegeliku võimu saavutamine, vaid piisab sellest, kui omandaja on võimeline võimu teostama , eeldusel, et valdaja ja omandaja on kokku leppinud valduse ülekandmise suhtes.
    NB! Vaatamata kokkuleppele on valduse omandamine siis välistatud, kui senine omanik säilitab võimu teostamise võimaluse, nt jätab endale võtme ja tahab ka teostada tegelikku võimu asja üle.
    Valduse lõppemine: VÕS par 39
    Valdus lõpeb tegeliku võimu kaotamisega.
      • Vabatahtlik – valdusest loobumine.

    Teisele isikule ülekandmine – kui see käib koos valduse omandamisega kellegi teise poolt.
    Loobumine nõuab selle teostamiseks peale tahte veel välist tegevust, nt asja üleandmist omandajale, asja äraviskamist, korteri vabastamist.
    NB! Ei ole õigustehing => ei nõua teovõimet (laps viskab asja ära tänavale)
      • Mittevabatahtlik – asi läheb valdajal kaotsi, nt vargus, kaotamine, unustamine.

    OMANDUSVALDUS JA VÕÕRVALDUS
    Omandusvaldaja on see, kes valdab asja kui temale kuuluvat, s.t kasutab ja valdab seda nagu kuuluks see temale.
    NB! Varas on ka omandusvaldaja
    Võõrvaldaja on see, kes tunnistab kedagi teist endast kõrgemalseisvaks, tunneb ennast kellegi teise ees seaduslikult vastutavana ja ei käsitle asja kui oma, vaid kui võõrast (üürnikud, asja tasuta kasutajad, kasutusvaldajad, pandipidajad).
    VALDUSE TEENIJA AÕS par 33 lg 3
    Valduse teenimise eeldused:
  • et isik teostaks tegelikku võimu kellegi teise eest – sellest ei piisaks veel, et tema valdust välistada, vastupidi, see teeks ta võõrvaldajaks
  • et isik teise isiku majapidamises või tulunduslikus tegevuses või muudes samasugustes suhetes seda võimu teostab ja peab seetõttu järgima teise isiku poolseid, asja kohta käivaid korraldusi
    Valduse teenija seisundi toime:
  • Valduse teenija ei ole valdaja
  • Valdusnõude puudumine
  • Õigus teostada valdaja omaabiõigust (nt vargaid tagasi tõrjuda)

    (1) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire .
    (2) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.
    (3) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.
    (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka §  33 3. lõikes nimetatud isik.
  • Valduse teenija keelatud omavoli (kui ta asub asja valdama ilma valdaja nõusolekuta)
    Valduse omandamine valduse teenija kaudu
    Valduse teenija seisund on tähtis omandusvaldaja valduse omandamise jaoks.. Valduse teenija poolt tegeliku võimu saavutamise vahetuks tagajärjeks on valduse omandamine omandusvaldaja jaoks. Seesugune valduse otsene omandamine kujutab endast praktiliselt esindatuse aseainet, mis ei ole seaduslikult võimalik, kuna valduse omandamine ei ole õigustehing.
    Valduse lõppemine seoses valduse teenijaga
    Valduse teenija tegeliku võimu kadumise tagajärjeks on omandusvaldaja valduse kaotus, kui viimane ise või teine valduse teenija selle teenija asemel võimu ei teosta, nt kui asi on varastatud .
    Kui valduse teenija ei jäta asja mõnele teisele isikule ainult ajutiseks kasutamiseks, nii et teine saab valdajaks, siis on omandusvaldaja valdus lõppenud.
    Omandusvaldaja kaotab ka sellisel juhul valduse, kui valduse teenija hakkab ise omandusvaldajaks.
    VALDUS ILMA TEGELIKU VÕIMUTA
    • Pärija valdus

    Pärija on sellest momendist alates, kui ta saab pärijaks, niisiis pärimisjärglusse astumisest alates, tal on valdaja õiguspositsioon sõltumata sellest, kas ta teadis oma pärijaks olemisest või pärandi koosseisust.
    Selle eeskirja tähtsus on selles, et pärija saab sellega valduse kaitse, seega omaabi, ja valdusnõuded. Igasugune võimu haaramine teiste isikute poolt on keelatud omavoli.
    • Kaudne valdus

    Kaudne valdus lõpeb:
      • Otsese valdaja valduse lõppemisega
      • Otsese valdaja vastuhakuga kaudsele valdajale
      • Lõpetava tingimuse kättejõudmisega

    ASJA MITMEKORDNE VALDUS
  • Osavaldus – kui asjad on ruumiliselt piiritletud ja tegelikult eraldatud, nii et on võimalik tegelik võim nende osade üle. Osavaldajal on täielikuses ulatuses valduse kaitse nii kolmandate isikute vastu, kui ka kaudse valdaja vastu ja ka teiste osavaldajate vastu.
  • Kaasvaldus – mitme isiku kaasvaldus ühele asjale
    • Lihtne kaasvaldus – mitmest isikust on igaühel iseseisev tegelik võim
    • Ühisvaldus e kvalifitseeritud valdus – tegelik võim kuulub mitmele isikule ainult üheskoos ja nad võivad seda ainult koos teostada
  • Kõrvalvaldus – valitsev arvamus eitab niisugust valdusvormi.
    • Urve Liin „Pärimisvaldus“ juridica, 2006.

    Lisamaterjal:
    • Kommentaar: §§ 32 - 50

    Kohtupraktika:
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-154-01

    Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu.
    Tehas>värav (teine omanik). Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises (ka juurde – või väljapääs).
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-54-02

    Auto 40000; ostja ( hageja ) maksis 13000, kasutati ühiselt, siis kostja omistas. Vaidlus pole valduse kaitse sätete, vaid valduse seaduslikkuse üle. AÕS (320 I [kasutusvaldaja teatamiskohustus]) – kehtetati.
    SEMINAR 2
    Kaasus 10
    A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib kella T’le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel T’le. Selleks et ta kingiks ei olnud M’l soovi. See M tahte vastane. Heauskne omandamine välistatud. 3-2-1-10-04.
    M kella omanik alguses. A valduse teenija. Müük ei ole M tahte vastane. Kokkulepe omandi üleminekuks olemas. Valdus läks K’le üle õiguslikult. Asjaõiguskokkulepe M nimel. K on igaljuhul omanikuks saanud, kuna ta ei pidanud teadma sisesuhtest tulenevat kokkulepet. Seal rikkunud A sisesuhet ja peab M ees vastutama.
    Kaasus 11.
    S – E
    AÕS Par 38 – valduse üleminek pärijale - valdus läheb üle pärijäle.
    • Laiendus tavapärasele valduse mõistele!

    Kaudne valdus ei kujuta endaset faktilist võimu asja üle, sama kehtib ka pärija valduse puhul.
    Isik loetakse seadusest tulenevalt valdajaks, sõltumata sellest, kas ta omab asja üle tegelikku võimu või mitte. Pärija on õige, tegelik pärija. Kui pärandaja sureb , siis lõppeb valdus ja valdus läheb üle S-le. § 38 alusel läks see valdus S-le üle kohe, kui M valdus lõppes ehk kohe kui M suri.
    • Kas E võiks olla heauskne omandaja?
    • AÕS § 95 - Heauskne omandamine

    (1) Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma.
    (11) Kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja nõude loovutamisega asja omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse kolmandalt isikult ja on valduse saamise ajal heauskne.
    (12) Kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal heauskne.
    (2) Omandaja on pahauskne , kui ta teadis või pidi teadma, etvõõrandajalei olnud õigust omandit üle anda.
    (3) Omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12 . lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Käesolevat lõiget ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes.
    (5) Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 92 1 võõrandatud merelaev ei kuulunud võõrandajale, muutub omandaja omanikuks merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast , siis on määrav kaasvalduse saamise aeg.
    Tahte vastaselt välja läinud? Pigem mitte. Kelle omandis see asi oli sel hetkel, kui P selle võõrandas. P valdust tuleks pidada omavoliliseks. Ta ei pruugi olla teadlik, et asjad on S valduses, aga seaduse järgi see nii on.
    • Pärandvarale tekib omandiõigus tagasiulatuvalt. Pärandvara ei ole peremehetu, ta on ikkagi pärija omandis sellest momendist alates, kui pärandaja sureb.

    S omanikuna jäänud valdusest ilma tahtevastaselt selle aktiga ja sellest tulenevalt heauskse omandamise võimalust § 95 järgi on välistatud. Sl on võimalik Elt need asjad välja nõuda. Valduse kaitse hagi on teatud juhtudel lihtsam, omandit on raskem tõendada. Mõlemat kasutatakse siiski: kui omandi komponent on olemas, siis läheb omandikaitse vaidluseks üle.
    Võib olla nii valdusekaitse kui vindikatsioonihagi!
    M>S=§38
    S>P=§40lg2
    P>E=§36lg1
    S>E=§45lg1?
    • vinditseerimine (§ 80) või § 45 lg 1. Y andis Mle vabatahtlikult valduse üle (§ 36 lg1), õiglusjärglane P müüs asi Z-le (§ 36 lg1). Kas Y saab seda § 45 lg 1 alusel tagasi saada?

    Kui õiglusjärglane midagi teeb, siis on heauskne omandamine võimalik.
    Y ei saa nõuda asja tagasi Z käest, sest Z on asja omandanud heauskselt asja, sest asi ei ole omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui asi oleks P valduses, oleks saanud tagasi nõuda.
    Y>§36lg1>M
    M>P=§38
    Y>Z=§45lg1
    P>Z=§36lg1
    Kaasus 13.
    1. tüüp lk 11.
    a. Nõude alus, mis tulenevalt A-le kuuluvast konkreetsest asjaõigusest sisaldab õigusliku tagajärjena käitumisviisi? Omaabi - § 41 AÕS
    b. Kas A on valdaja? Ta on valduse teenija (§ 33 lg 3, töölepinguline suhe). E-l peab tekkima valdus.
    c. Kas nende konkreetsete piimapakkide suhtes on valdus tekkinud? Valduse omandamisel on kaks võimalust (§ 36) – oluline on § 36 lg 1. Kui asjad on kellegi terassil, siis võib keegi midagi kaasa haarata, aga on selge seos, et need asjad kuuluvad isikule. Valdus on tekkinud E-l, A on tema töötaja, tal on valduse teenimissuhe ka nende asjade suhtes olemas.
    d. Kas see tegu ikkagi oli omaabi õiguspäraselt või mitte? Olulisi vastuväiteid ei ole, omaabi puhul jäädes tsiviilõiguse piiridesse . Tsiviilseadustiku § 140 hädakaitse suhtes erisättega on tegemist omaabiga. Hädakaitse on mingi ainus võimalus midagi kaitsa, hädakaitse on ainus võimalus, kui ei tee, siis on pöördumatu tagajärg saabumas. Omaabi valduse kaitseks ei pruugi olla ainus võimalus, proportsionaalse jõu kasutamisega on omaabi puhul võimalik kergemini kaitsta valdust, see ei ole ainus võimalus! Seega omaabi § laiendab hädakaitse suhtes. Hädakaitse on ainus, viimane võimalus.
    V ja E vahel 36lg1; E ja A vahel §33lg3; A ja F vahel §41 lg 2
    Kaasus 15
    Valdus on tegelik võim asja üle, see ei ole oluline kas tal õigustus selleks või mitte. ei ole õiguslikult siduv see parkimise koht. Hageja P esitas valduse kaitse hagi, nõue sellest kes mis ulatuses siseõue valdab. E’l oli omandikaitsehagi. M ja P olid kaasvaldajad, isegi kui oli piir kruntide vahel. P parkis sinna, teostas tegelikku võimu. Siin tuleb ainult faktilist olukorda vaadata. §50 lg2 – P hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna kaasvaldajad siis ei saa panna maksma faktilist valdust. Peab vaatama kes on õigustatud. Valduse kaitse sätteid ei kohaldata. P valduse kaitsehagi ei kuulu rahuldamisele §50 lg2. E hagi tuleb aga läbi vaadata. Kui P parkis ilma õiguseta, siis E hagi õigustatud.
    Kaasus 16.
    Parkimiskoht, kuhu mees parkib õigustamatult oma sõiduautot.
    Tegemist on omavoliga.
    nõude alus – valduse kaitse abinõude rakendamine – omaabi rakendamine.
    • AÕS § 41 lg 3 – kinnisasja valduse kaitse, valdus on ära võetud salaja, tal oleks vaja kinnisasi enda võimu alla tagasi saada.

     kui auto on ette pargitud , üldkasutatavale teele – see ei muuda, sest ei ole vahet, kas ei lasta ligi valdusele või võetakse valdus päris ära. Ühteviisi oleme valdusest ilma. Mis tingimustele see auto ära vedamine peaks vastama – hädakaitse piire ei tohi ületada, autot ei tohi rikkuda, jõudu peab proportsionaalselt kasutama, auto säilimine peab teisaldamise tulemusena tagatud olema. Parkimiskorraldus on § 20 märgiga kaks Liiklusseaduses sätestatud. LS reguleerib avaliku võimu teostamist. Eraõiguslikult ei ole sõidukit võimalik teisaldada tegelikult – teisaldamisfirma tellides tuleb arvestada, et ta ei võta vastutust teisaldamise eest, kui ei ole LS sätestatud tingimusi. Valdusekaitse sätete korral, kui midagi kõrvaldamine, tuleb tagada asja piisav säilimine.
    Kaasus 17.
    AÕS par 44 – valduse rikkumisest tulenev nõue  edasise rikkumise ära hoidmine
    Kaasvaldus:
    • Kaasvalduse kaitse
    • AÕS par 50

    (1) Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40-48 sätestatud korras.
    (2) Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.
    Üldiselt ei kohaldata par 50 lg 2, üldiselt ei saa esitada nõudeid teise kaasvaldaja suhtes.
    Tuleb arvestada § 50 lg 2 tulenevat piirangut. Tavaliselt selliste kaasvaldajate vahel on mingi lepingule suhe, siis saab lepingu alusel nõuda. Rendilepingust tulenevalt võib pigem loota, et lepingulisi nõudeid M suhtes. P-de vahel valduse rikkumise lõpetamist nõuda ei saa.
    AÕS § 50 lg 2 - ei välista kahju hüvitamise nõuet.
    • Kahju hüvitamise küsimus
    • VÕS § 1045 lg 1 p 5 toob selgelt välja, et valduse rikkumisega tekitatud kahju loetakse kahju õigusvastase tekitamisega hõlmatud juhtumiks. Sellise valduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õigus on olemas.

    Kaasus 18
    Valdajaks jääb P, kes üürilepingu lõppemise järel asja üürileandjale välja ei anna. Sellest tuleneb et M ei tohi üürnikult asja jõuga ära võtta, sel ajal kui valdaja võib §41 järgi.
    P on otsene valdaja, M kaudne valdaja. Tegemist omavoliga. Valdus on kaitsutud omavoli vastu. § 40 lg 2. Käesolevas kaasuses võeti valdus ära. Ukseluku vahetamine ja tõstab asjad ukse taha. Omavoli seetõttu, et toimus üürniku tahte vastaselt ning seadusevastaselt. P-l kahju hüvitamise nõue § 45 lg 1 (valduse taastamine) ja VÕS § 1045 lg 1 p 5.
    Kas üürileandjal on võimalik esitada mingeid vastunõudeid? § 45 lg 2?
    Ei saa kohaldada . § 40 lg 2 omavoliline valdus. Üürnik ei saanud valdust omavoliliselt – nende vahel on üürileping. Fakt, et üürileping on lõppenud ei mõjuta valduse saamist, sest valduse saamine ei olnud omavoliline. M saaks nõude ainult siis esitada, kui P oleks korterit omavoliliselt vallanud.
    § 46? Ei saa kohaldada vastuväitena.
    Mida saab valduse omanik veel teha?
    § 48 lg 2 – pöörduda kohtu poole ning nõuda õigust oma asjale. Paluks kindlaks teha, et üürileping on lõppenud. Sellisel juhul § 44 ja 45 tulenevad nõuded lõppevad.
    § 48 – nõude lõppemise tähtaeg.
    On võimalik nõuda valduse taastamist, aga ega see sihile ei vii pikas perspektiivis.
    Negatoorne nõue ning kuulub rahuldamisele.

    5. – 6. Omand


    Põhimaterjal:
    • Schwab/Prütting: §§ 26 – 27.
    • Kommentaar §§ 68 – 79.

    OMANDI AJALUGU JA TÄHTSUS
    1. Rooma õigus
    Kujundas omandi õiguslikuks võimuks.
    Oli oluline omaniku vaba, tegelik ja õiguslik võim asja üle.
    Rooma omand on täielikult individualiseeritud. Omanik võib kasutada asja nii nagu tahab, ta ei pea kellelegi selle kohta aru andma ja võib seda ka õiguslikus mõttes vabalt käsutada.
    Rooma õigus ei tee vahet maa- ja vallasasjade omandi vahel, ta loob loomulikud erinevused ohvriks mõiste “võim asja üle” ühtsusele ja suleb endle, vaatamata oma tehnilistele eelistele ja kõrgele arengule, sellega tee praktiliste õigusinstituutide juurde, mille lõid teised, iseenesest vähem täiuslikud õiguskorrad, eelkõige tee kinnistusraamatu juurde.
    2. Germaani õigus
    Germaani õigust iseloomustas palju suurem omandiseoste rõhutamine; germaani seadus tunneb ka astmeid, mis olid rooma õigusele võõrad, ülem- ja alamomandit, eelkõige erinevusi maa- ja vallasomandi vahel. Need arvukad vormid ja variatsioonid olid ühtlasi sotsiaalse seotuse teenistuses.
    Kirik esitas eriti selgeid moraalseid nõudmisi omandile ning süvendas sellega veelgi antud õiguse olemust.
    3. Mõisaomanike võimu likvideerimine
    Tööndusvabadusega seondus talupoegade vabastamine, mõisakoormatiste likvideerimine, omandi muutmine vabaks omandiks, millega sai võimalikuks maa vaba võõrandamine ja koormamine . Eraomand vabastati peaaegu kõikidest senisest piirangutest ja see muutus üksikisiku piiramatuks võimuks. Ainult linnade maavalduste puhul jäid püsima mõned vajalikud kohustused.
    4. 19.sajand
    19.sajandil toimus tagurpidine liikumine, mis sündis mõistmisest, et mitte iga üksikisiku puhul ei ole tingimata garanteeritud tema vabaduse mõõdukas kasutamine, ja konstateeringust, et moodsaid probleeme, mis kasvasid välja kapitalismi ja proletariaadi tekkimisest, ei saa lahendada üksnes piiramatu vabadusega. Üksikute võimsate isikute piiramatu vabadus võib viia paljude nõrkade vabaduse kaotuseni. Sotsialism võitles kapitali ja ettevõtjate vabaduse vastu, kommunism lõpuks üleüldse eraomandi vastu.
    5. Natsionaalsotsialismi aeg
    Natsionaalsotsialism rõhutas põhimõtteliselt üldsuse eesõigust üksikindiviidi ees. Loomulikult viis see omandi edasise piiramiseni. Suure tähtsuse tõttu, mida omistati põllumajandusele ja talupoegkonnale, loodi eriline maa- ja talupoegade õigus, mis leidis eelkõige väljenduse pärustaluõiguses. Oli iseloomulik omaniku tegelike ja õiguslike käsutusvõimaluste tugev piiramine, see puudutas ühtlasi pärimisõigust.
    OMANDI SISU, PIIRID JA MÕISTE
    Omandi seaduslik sisu:
    Omaniku vabadus asja
    • Vallata
    • Kasutada
    • Tarvitada
    • Sellest kasu saada
    • Seda ära tarvitada või hävitada, ilma et talle oleks seatud mingeid majandusliku mõistlikkuse piire.

    Omanikul on õiguslik toimimisvabadus asja käsutamise kujul, nt võõrandamine või koormamine.
    Võimalus tõrjuda teiste isikute poolseid mõjutusi iseloomustab omandit kui absoluutset õigust, mille tähtsaim tüüp omand on.
    Eraõiguslikud piirid:
    • Mitte piiramatu õigus
    • Omandi ruumilised piirid
    • Pahatahtliku kahjustamise keeld
    • Hädaseisund
    • Õigused võõrale asjale: hoonestusõigus, servituudid ja kasutusvaldus , ostueesõigus, reaalkoormatised (hüpoteegid, kinnis - ja rendivõlad), üigused vallasasjadele – kasutusvaldus ja pandiõigus

    Avalik-õiguslikud piirid:
  • sundvõõrandamine – kõige suurem sekkumine omandisse. Lähtepunkt on omandi äravõtmine.

  • Kohtupraktika:
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-00

     Kui kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe asja kasutamiseks puudub alus hageda kasutamiskorra kindlaksmääramist kohtus. Hääletus vähemusse jäänud kaasomanikud võivad esitada hagi §72 lg5 alusel, sõltumata nende osa suurusest .
    AÕS §72 lg1 - kaasomandi valdamine ja kasutamine:
  • Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

    AÕS par 72 lg 5: Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-143-04

     Kaasomandi lõpetamisel §77 järgi võib selle jagada korteriomanditeks. Kohus ei tohi lõpetada viisil, mis ei vasta ühegi omaniku huvidele.
    AÕS § 77 - Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel:
    (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
    (2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
    (3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.
    (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.
    • Riigikohtu otsus 3-2-1-142(8)-05

    Vabaabielu ; selle kestel soetatud korteri omandamiseks peab olema sõlmitud ühise tegutsemise leping, mis peab korteri võõrandamise puhul olema notariaalselt tõestatud. Seega tekib vabaabielu puhul kaas-, mitte ühisomand. Vabaabielu eesmärk ei pruugi ju olla asja ühine omandamine.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-168-05
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-07
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-08

    Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses vastavalt AÕS § 72 lg 5 esimesele lausele ning saavutada kohtulahendi alusel kinnistusraamatusse märke tegemine.
    Vajadusel võivad kaasomanikud AÕS §-de 76 ja 77 kohaselt nõuda kaasomandi lõpetamist ja kaasomandis oleva kinnisasja jagamist nt korteriomanditeks.
    AÕS § 74 lg 1 - kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
    AÕS § 72 lg 2 - ei või enamuse otsusega vähendada kaasomaniku osale vastavat tulu,
    AÕS § 76 lg 2 - võib aga üksnes kokkuleppel välistada kaasomaniku kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse.
    Riigikohus on leidnud, et kokkuleppel saavad kaasomanikud kõrvale kalduda ka AÕS § 75 lg-st 1 (Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi) sõlmida seadusest erineva kokkuleppe kulutuste kandmise kohta
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-84-08

    D.R
    Kinge kaasomand
    O.L T.L
    Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja AÕS § 72 lg 1 kohaselt kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 3 kohaselt õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 5 kohaselt õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.
    • Nende põhimõtetega oleks vastuolus, kui mõni kaasomanik saaks teiste kaasomanike suhtes siduvalt anda asja valduse ja kasutuse asjaõiguse alusel üle kolmandale isikule teiste kaasomanike tahteta.

    See kehtib sõltumata sellest, kas kaasomanikud on sõlminud kinnisasja kasutamise kohta kokkuleppe või võtnud vastu sellekohase otsuse. Ei saa kinnisasja kaasomanik koormata oma kaasomandiosa AÕS § 73 lg 1 kohaselt asja valdust ja kasutust võimaldava asjaõigusega, nagu ta saab kaasomandiosale nt seada hüpoteegi. Kui kaasomandis olevale kinnisasjale soovitakse seada asja valdamist või kasutamist võimaldav asjaõigus, tähendab see kogu kaasomandis oleva kinnisasja koormamist sellise asjaõigusega, st kaasomandis oleva asja käsutamist tervikuna AÕS § 74 lg 1 mõttes on vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe.
    Kaasomandi lõpetamise teema:
    AÕS § 76 - Kaasomandi lõpetamise nõue:
    (1) Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
    (2) Kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada.
    (3) Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata.
    (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine.
    Seadused:

    Immissiooniõigus – kõik mõjutused, mis lähtuvad teiselt kinnisasjalt ja võivad mingil moel kahjustada omandit (nt gaasid, aurud, lõhnad, suits, tahm , soojus , müra ja põrutused).
    Mõjutus võib lähtuda ka kaugemal asuvalt kinnisasjalt.
    Immissioonid:
      • Füüsiliselt määratletavad immissioonid (ponderabiilid)
      • Füüsiliselt määratlemata ained (imponderabiilid)
      • Mõttelised immissioonid (esteetilised ja moraalsed mõjutused)
      • Negatiivsed immissioonid – niisugused juhtumid , kui kinnisasjalt võetakse ära nt päike, valgus, õhk, väljavaade, jurdepääsu

    SEMINAR 3
    Kaasus 19.
    Tüüp 3 Nõude alus: 1. §89 ? Vastutab proportsionaalsuse kriteeriumitele. Kes on õige adressaat? -> B? Negatoorhagi .
    Riigikohtu lahend Barclay kohta – kaasomanike õiguse käsitlev lahend, omandiõiguse käsutamise kohta: loe otsust, sealt saab paremini infot.
    Kui on ebaselge kokkulepe kaasomanike vahel, kas on käsutusõigus antud või mitte: piisab suuliselt, teatud vorminõue võiks tuleneda.
    0000000
    § 79 – notar peab juures olema, kui märke lepingut tehakse, kinnistusraamatu kanne, igal võimalikul omandi muutusel peaksid uued omanikud kokkuleppeid tunnistama. Suulise lepingu puhul on raskem.
    Kohus ei pääse kaasomandi lõpetamisest, ta peab seda tegema, kui see nõue on esitatud, samas võib olla kokkulepe selle nõude välistamiseks.
    Ehitise reaalosade jagamiseks on tihti ainuke võimalus korteromanditeks jagamine, see lihtsustab kinnisasja omanike omavahelisi suhtlemisraskusi. Ses suhtes, et korterite puhul on hoones mingid kandvad konstruktsioonid , need jäetakse tavaliseks kaasomandiks, ka koridor nt.
    Omanikul asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Omand võib olla piiratud naabrusõigustega kui ka ühiskonna huvides. Võib jagada individuaalne ja ühine omand. Ühine omand jaguneb kaas- ja ühisomandiks (abikaasadel ja seltsinglastel). Vallasasjade suhtes siduv õigusjärglaste suhtes kaasomandi valdamises ja kasutamises. Kinniasjade puhul ainult siis kui see on kinnistusraamatusse kantud .
    RKO 3-2-1-55-00 – v oluline kaasomanike kasutuskorra puhul!!! §72 lg5.
    §74 eesmärk kaitsta kaasomanikke oluliste muutuste vastu. Siit tuleneb ka see et üks kaasomanik ei saa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta otsustada kas anda ühte ruumi kellelegi teisele kasutada v mitte.
    Kui ei ole abieluvararegistrisse kantud kehtivad nad abikaasade vahel ikka, aga kolmandate isikute vastu ei kehti kui ple abieluvararegistrisse kantud.
    PerS §10 lg6 - enne peab olema kanne tehtud siis ei saa nõuda kui kanne pärast laenu tehtud.
    Kaasus nr 20
    M ja F abiellusid. Telekas , mis kingiti, oli ühisvara hulgas. Kui E on asja omandanud, siis ei kuulu asi M-le väljaandmisele omandikaitse või valdusekaitse läbi.
    • Kas E on saanud omanikuks?

    §17, 14, 15
    Antud juhul on tegemist siis nagu pulmakingiga. Antud juhul see, et pulmakink on üldiselt mõeldud ühisvara hulka kuuluvana, on meie ühiskonna käibearusaamu ja ilmselt on sellele raske vastu vaielda . Kui pannakse silt peale, et kingitus on nt konkreetne ehe, siis kingituse olemusest nähtub, et ta on mõeldud ühe abikaasa ainuomandisse üleandmiseks.
    Ilmselt on siiski tegemist ühisvaraga.
    Kui M on saanud televiisori omandiks, siis kas tema omand ei ole lõppenud, sest telekas maha müüdi?
    • Eeldus § 17 lg 3: kui ei ole tõendatud ei üks ega teine asjaolu, siis lähtume eeldusest!

    Järelikult ei kehti siin § 17 lg 3 – nõusolek peab olema. Kui kokkulepet, nõusolekut ei ole, siis peaks see kaasa tooma tehingu kehtetuse.
        • Kas M on kaotanud omandiõiguse?

    Kaasuses on öeldud, et teine abikaasa ei olnud nõus, siis ei saa eeldusele toetuda. Antud juhul võttes arvesse § 95 AÕS, siis on välistatud heauskne omandamine, ei ole üldist eeldust . Nõue on õigustatud, M omand ei ole kuhugi kadunud ja El ei ole see omand tekkinud.
    Kui E ei oleks teadnud abikaasa nõusoleku puudumisest? Kui on tehingu tegemisel selge, et abikaasa ei olnud nõus, siis ei kehti § 17 lg 3 – eeldus on ümber lükatud ja asja ei ole võimalik omandada.
    § 17 lg 3 teine praktikas esitatud tõlgendus, mis on vale on see, et peame vaatama konkreetse tehingu tegija teadlikkust abikaasa nõusoleku puudumisest tehingu sõlmimise hetkel. St kui E teadis abikaasa nõusoleku puudumisest, siis on tal võimalik toetutada eeldusele § 17 lg 3. Kui hiljem esitatakse tõendeid, siis see tema õigusi ei mõjutada. See on tegelikult täiesti vale, isegi kui hiljem esitatakse, siis on eeldus ikkagi ümber lükatud.
    Kui F ühepoolselt müüs kolmandale isikule maha, siis jäi M enda kaasvalduses olevast esemest ilma tahte vastaselt ja siis ikkagi heausksuse korral ei oleks E-l võimalik selle asja omanikuks saada, sest omanik, olgugi et üks on jäänud tahtevastaselt ilma.
    Kui nõusoleku puudumine on tõendatud, siis ei ole võõrandamine reaalselt võimalik!
    Abieluvaralepingut ei sõlmitut. F-E omandivahelise ülemineku kokkulepe ja müügileping. Üle on antud ka televiisori valdus. Kas kokkulepe on kehtiv? Kas saab AÕS § 80 alusel tagasi nõuda? Kas tegemist on ühisvaraga? Televiisor kingiti pärast pulmi mõlemale. Omand tekkis abielu kestel. Tegemist ühisvaraga. PrkS § 17 lg 2 – abikaasad valdavad kokkuleppel. Kokkulepe puudus. AÕS § 70 lg 6 § 74 – võivad käsutada vaid tervikuna. §17lg3? –kas ei saa tähendada seda, et abikaasa oli nõus või mitte. Kui abikaasa oli vastu, ei saa enam lähtda mõistest, et on heauskne. Konkreetses asjas eeldatavalt abikaasa nõusolek. Kas M on omanikuks saanud? Seetõttu on omandi üleandmise kokkulepe tühine, E ei ole omanik ning F saab televiisori välja nõuda.
    NB! Heausksus ja pahausksus ei oma siinkohal tähtsust! Heauskne omandamine eeldaks kehtivat asjaõ lepingut.
    Nt kui abikaasad abielu kestel ostab üks kinnisasja ja üks on kinnistusraamatusse kantud. Lahutades on ikkagi ühisvara. Ei loe kes on kantud kinnistusraamatusse. §14 lg1 – PerS.
    KAKS LAHENDIT VABAABIELU KOHTA
    Võlaõigusseadus on muutunud regulatsiooni üldisest majapidamist – toob kaasa ühisomandi tekkimise (vabaabielu, seltsinguleping). Seltsingu lepingu järgi reguleeritud ühisomand ei ole sama, mis perekonna seaduse mõttes ühisomand.
    Üldiselt võib seltsinguleping olla vormivaba, aga see ei saa muuta seda, et kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Õiguslikud tagajärjed seltsingulepingust ei pruugi puududa , konkreetse ehitise suhtes võivad olla alusetu rikastumise nõuded.
    Investeeringud vallasasjadesse: vormivabaduse põhimõte, saavad olukorrast järelduva seltsingulepingu alla minna. Näiteks ostavad auto ja usuvad, et elavad koos, siis hõlmab see nende tahet ja see läheb seltsinguvarasse.
    Kinnisvara tasand on keerulisem, see, et tahe oleks muretsetud seltsingulepingu raames, peab see olema vorminõuet järgides teha. Kui mõlemad on panustanud, siis on võimalik raha küsida tagasi.
    Kaasus 21.
    M ja F abielus. Neil ühisvararežiim – PerS §14 lg1. Tootmisseadmed on ühisvara. PerS §20 lg2 – kuigi oli FIE, tegutses perekonna huvides et perekonda üleval pidada. Kui tootmisseadmed kuuluvad ühisvarasse ja see on võetud perekonna huvides siis vastutavad abikaasad ühisvaraga. Tootmisseadmetele võib täies ulatuses nõuet sisse pöörata, kui sellest ei piisa siis võib pöörata nende ühisvarale ja kui sellest ka ei piisa siis võib pöörata mõlema lahusvarale.
    M>F = PkS §14 lg 1
    C>(M>F) = TMS §64
    M>C= VÕS §396
    X>C= VÕS §142
    SEMINAR 4
    7. – 8. Omandi kaitse
    Väljaandmisnõude eeldused:
    1. Nõude subjektid
    Väljaandmisnõue valdaja vastu (di rei vindicatio) – kui omanikult on asi ära võetud (kui omand ja valdus ei ole enam ühendatuna ühe isiku käes ja valdajal ei ole omaniku suhtes valdusõigust).
    See nõue on omanikul nii kinnis- kui vallasasjade puhul, nii valduseta omanikul, kellel ei ole kunagi valdust olnud, kui ka omanikul, kes selle kaotanud, lisaks veel omanikul, kes vabatahtlikult jätnud valduse kellelegi teisele, sõltumata sellest, kas tal on veel kaudne valdus.
    2. Nõude välistamine
    a) õigus valduseks
    • par 986 lg 1 – võib valdaja keelduda väljaandmisest, juhul kui tema või kaudne valdaja, kellelt ta on saanud oma õiguse, on omaniku suhtes valduseks õigustatud. Valdaja saab oma valdusõiguses toetuda mingile asjaõigusele (kasutusvaldus, pandiõigus) või võlaõiguslikule lepingusuhtele (üür, rent) ja ka abielulisele kooselule.

    c) Tuletatud valdusõigusele toetumine
    Valdaja võib asja ka siis enda kätte jätta, kui kaudne valdaja, kellelt ta on saanud valdusõiguse (nt üürileandja), on omaniku suhtes valdamiseks õigustatud.
    Valdajate liigid:
    1. Ebaaus valdaja – valdaja, kes oli omandamisel pahauskne, st teadis või – vallasasjade korral – ei teadnud jämeda lohakuse tõttu, et ta ei ole valduseks õigustatud, või kes saab hiljem teada, et ta ei ole õigustatud.
    2. Valdaja, kelle vastu on esitatud hagi – valdaja õiguslik seisund võrdsustetakse ebaaususega, et alates hagi esitamisest peab valdaja arvestama võimalusega, et tal ei ole õigus ja tal tuleb asja suhtes käituda teisiti, kui siis, kui tal oleks kahtlematult õigus.
    3. Deliktne valdaja ja viivituses olev valdaja
    • par 992 – vastutab valdaja, kes on muretsenud endale valduse keelatud omavoliga või karistatava tegevusega , lubamatust tegutsemisest tulenevate kahjutasu eeskirjade kohaselt.
    • Par 990 II – ebaausa valdaja vastutust suurendatakse ka siis, kui ta viivitab asja väljaandmisega. Ta vastutab siis kogu kahju eest, ka asja ja tema viljade väljaandmise juhusliku võimatuse eest (par 287)

    Põhimaterjal:
    • Kommentaar §§ 80 - 90.

    Kohtupraktika:
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-160-00 (1)

    -Tallinna Ringkonnakohus mõistis välja AS Flora ’st OÜ Floco kasuks 10 100 kg PF lakki. Kohus tuvastas, et see hulk oli neil olemas ning peavad nad seda Floco’le üle andma. Aluseks oli AÕS § 80 lg 2.
    4 aastat hiljem Floco esitab hagi, milles nõudab Florast TsK § 448 lg 1 ja AÕS § 29 lg 2 alusel 352 490 krooni, kuna aine, mida kostja hagejale üle anda tahtis, ei olnud PF lakk , vaid AS Eesti Värv spetsialistide 2. juuli 1996. a arvamuse kohaselt tundmatu tooraine segu. Kostja ei ole oma kohustust lakk hagejale üle anda täitnud ja peab hüvitama sellega tekitatud kahju.
    Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata, sest see oli esitatud valel alusel. Kohus leidis, et poolte vahel on asjaõiguslik suhe. Kostja ei ole hagejale lepinguvälist kahju tekitanud ja hagi ei saa rahuldada TsK § 448 lg 1 alusel.
    Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2000. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja tehti AÕS §-de 84 lg 2 ja 29 lg 2 alusel uus otsus, millega kostjalt mõisteti välja laki maksumus 352 490 krooni.
    • Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud linnakohtul alust jätta hagi rahuldamata õigussuhte ebaõige kvalifikatsiooni tõttu hagiavalduses. Kohus peab otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist seadust tuleb asjas kohaldada. Linnakohus tuvastas asjaolud õigesti.

    Tuvastatud asjaoludele tuginedes tuleb hagi rahuldada AÕS § 84 lg 2 alusel
     mille kohaselt vastutab pahauskne valdaja asja hävimise, samuti väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka hageja valduse korral. Et kostja ei olnud heauskne valdaja, on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.  oktoobri 1995. a otsusega, mille kohaselt kostja teadis, et tal puudub õiguslik alus laki valdamiseks. Süü puudumine asja hävimises või väärtuse vähenemises ei vabasta pahauskset valdajat vastutusest ja kahju hüvitamise kohustusest AÕS § 84 lg 2 järgi. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis tõendaks, et ka hageja valduse korral oleks aastate jooksul PF lakk muutunud tundmatu tooraine seguks. Kuid kuna mahutis ei ole lakk, vaid kasutuskõlbmatu segu, peab kostja laki hävimise tõttu hüvitama selle väärtuse.
    Kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud.
    AÕS § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Ringkonnakohus luges põhjendatud ja tõendatud kahjuks PF laki müügihinna AS Tartu Flora kaupluses 1997. a, s.o 34,90 krooni x 10 100 kg = 352 490 krooni.
    Kostja palus kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu.
    Vastuolus TsMS §-ga 242 lg 2 hindas apellatsioonikohus ümber asjaolusid, mis tuvastati jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas samade poolte vahel sama hagieseme üle. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastati, et 1992. a esitatud hagi kohaselt maksis lakk 12 566, 90 krooni. Käesolevas vaidluses tuvastati sama laki jaehind 1997. aastal. Sama asja väärtus ei saa olla erinevates kohtuotsustes erinev. Sisuliselt uue otsuse tegemisega samas vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta on apellatsioonikohus rikkunud jõustunud kohtuotsuse ainsuse, muutmatuse ja ümberlükkamatuse põhimõtet.
    Apellatsioonikohus jättis ebaõigesti kohaldamata täitemenetluse seadustiku sätted. Käesolev vaidlus kuulub kohtuotsuse täitmise valdkonda ja kohaldada tuleb täitemenetluse seadustiku sätteid. Andmeid selle kohta, et täitemenetlus Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsuse täitmiseks oleks lõppenud või lõpetatud, kohtule esitatud ei ole. Täitemenetluse toimikus olevad tõendid ei ole asjaoluks, mis oleks TsMS 94 lg 2 tähenduses tõendamisest vabastamise aluseks käesolevas tsiviilasjas. Ainult täitemenetluses saaks kontrollida lakiproove. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et TsK § 448 lg 1 ei reguleeri pooltevahelist õigussuhet. Kuid õige ei ole ka teistkordselt samas vaidluses kohaldada AÕS § 84 lg 2 alusel vindikatsiooni.
    Apellatsioonikohus ei ole viidanud 19. oktoobri 1995. a kohtuotsusega tuvastatud asjaolule, mis AÕS § 35 lg 2 kohaselt kinnitaks kostja valduse pahausksust. Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 242 lg 2, mis keelab vaidlustada asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Kostja ei saanud olla pahauskne valdaja. Detsembris 1992. aastal koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise aktist nähtub, et võlgniku vastutavale hoiule anti võlgniku varana 10 100 kg PF lakki. Arestitud vallasvara hoidmist reguleerib täitemenetluse seadustik . Hoidja vastutus sätestatakse TMS §-s 54 lg 3. Kostja ei keeldunud hoiule antud vara hagejale täitemenetluses üle andmast. Hageja keeldus 10. juunil 1996. a vara vastu võtmast ja nõudis tehnilistele tingimustele vastavat lakki, kuigi laki garantiiaeg oli 6 kuud ja lakk ei saanudki endise kvaliteediga olla. Kostja käitumises puudus TsK §-s 227 sätestatud süü kui vastutuse tingimus asja kvaliteedi võimaliku halvenemise eest.
    Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kohus ei lahendanud sama vaidlust uuesti. Hagi esemeks on rahaline nõue, kuid 1992. aastal esitati hagi vara tagastamiseks. Kohus on põhjendatult võtnud kahju hindamise aluseks AÕS § 29 lg 2, mille kohaselt on asja väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Vaidlust ei saa lahendada täitemenetluses. Vara maksumuse määramine, kui vara tagastada pole võimalik, peab toimuma asja sisulisel läbivaatamisel kohtuotsusega.
    Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lakk. Kostja valdusel puudus seaduslik alus. Kostja oli PF laki pahauskne valdaja.
    Põhjendamatu on kostja väide, mille kohaselt ta ei ole keeldunud vara hagejale tagastamast ega ole kuni selle üleandmiseni varale kahju tekitanud. On tõendatud, et aine, mida kostja soovis üle anda, ei ole lakk, vaid tundmatu tooraine segu.
    Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde.
    Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.
    Apellatsioonikohus rajas otsuse Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastatud asjaoludele ega rikkunud TsMS §-s 242 lg 2 esitatud nõuet, mille kohaselt asjaolusid, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased.
    Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega rahuldati hageja vindikatsioonihagi AÕS § 80 lg 2 alusel ja kostjalt mõisteti välja hageja valdusesse 10 100 kg PF lakki. Sellega oli tuvastatud, et kostja valdusel ei olnud seaduslikku alust. Pooled otsust ei vaidlustanud.
    AÕS § 35 lg 2  kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Apellatsioonikohtu järeldus kostja pahausksusest ei tulenenud asjaolude uuest vaidlustamisest pärast kohtuotsuse jõustumist teises tsiviilasjas, vaid 19. oktoobri 1995. a kohtuotsusega tuvastatust, et kostja ei pidanud end laki omanikuks ega olnud selle seaduslik valdaja. Sellest tulenevalt on õige apellatsioonikohtu järeldus, et kostja oli laki pahauskne valdaja AÕS § 35 lg 2 järgi. Seetõttu ei ole õige kassatsioonkaebuses väidetu, et apellatsioonikohus asus tuvastama uusi asjaolusid. Käesolevas asjas ei saa vaidlustada jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaõiguslikku suhet.
    AÕS § 84 lg 2  kohaselt vastutab pahauskne valdaja asja hävimise eest, välja arvatud juhul, kui hävimine oleks toimunud ka hageja valduse korral.
    Apellatsioonikohus tuvastas spetsialistide arvamusele tuginedes, et aine, mida kostja hagejale üle anda tahtis ei olnud PF lakk, vaid tundmatu tooraine segu. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis oleksid kinnitanud, et mahutis oli riknenud lakk. Seetõttu on põhjendamatu kassatsioonkaebuse väide, et ka hageja valduse korral oleks lakk riknenud. Kuna kostja hagejale lakki välja ei andnud, siis järgneb kostja vastutus AÕS § 84 lg 2 alusel ja kostja peab hüvitama hagejale laki väärtuse. Kuna pahauskse valdaja vastutus asja hõivamise eest on selles paragrahvis sätestatud ilma süüta vastutusena, siis puudub alus ka pärast asja väljanõudmise hagi rahuldamist valdaja vastutust tema süüga siduda.
    Apellatsioonikohus on laki väärtuse määramisel õigesti tuginenud AÕS §-le 29 ning kohtuotsuse põhjendused ei vaja kordamist.
    TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Vastavalt hageja esindaja esitatud arvele oli kulu õigusabi eest 3 540 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks.
    -Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2000. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
    Välja mõista AS-lt Flora Liit kohtukulu 3 540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni OÜ Floco kasuks.
    §29 ei ole enam. RK on öeldud, et .. pahauskne, kuid nüüd par 84 reguleerib omavolilise valduse.
    Kahju hüvitamine; vt. Auto varastamise kaasust. VÕS 1045.
    Mis oleks järeldus? Kas pahausksel valdajal tuleks hüvitada asja väärtust või mitte? Mis peab olema kostja konkreetses asjas, et > süüdi. Süüdi asja hävitamises. Omavolilus toob kaasa … Kui pahauskne. Järeldus: Pahauskne peab hüvitama, h.u. ei pea.
    • Riigikohtu otsus 3-2-1-136-05 (! KT’s)

    „Tühise müügilepingu järgi asja valdajal on õigus keelduda asja väljaandmisest kuni asjale tehtud kulutuste hüvitamiseni, kui kulutused tehti heauskselt (VÕS §110). Al. rik. sätted“.
    Tsiviilasjad Alusetu rikastumine kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine
    VÕS § 1033 lg-s 2 sätestatud nõue asja valdaja kulutuste hüvitamise kohta ei lõpe sellega, kui isik, kellele valdaja peaks asja tagastama, annab asja omandiõiguse üle teisele isikule. Ka hüvitise maksmise kohustus ei lähe üle asja omandajale.
    Kui poolte vahel on võlasuhe tühise tehingu tagasitäitmiseks, tuleb sellele suhtele kehtivaid tühise tehingu alusel üleantu tagastamise sätteid kohaldada üleantud asjale tehtud kulutuste ja asja väärtuse hüvitamise erinormidena ka juhul, kui üle anti asja omand või valdus, ning seda ka juhul, kui üleandmise käsutustehing on tühine.
    Asja tühise tehingu järgi saaja ei vabane üleantu tagastamise kohustusest üksnes seetõttu, et üleandja ei suuda tõendada oma omandiõigust asjale.
    Tsiviilasjad Kahju hüvitamine kahju hüvitamise ulatus
    Kasutuseeliste arvestamisel ei välista asjaolu, et ehitis on isiku ehitisse elama asudes elamiskõlbmatu, kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelistel ei saa väärtust olla üksnes juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes ei oleks keegi nõus asja kasutamise eest midagi maksma.
    Omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei anna isikule õigust asja kasutada, mistõttu võib temalt ka täitmisest keeldumise aja eest nõuda asja kasutamisega saadu väärtuse hüvitamist.
    Tsiviilasjad Kohtulahend sisu
    Vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi või ka lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks saldo jääb. Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust.
    Tsiviilasjad . Menetlusosaline kostja kaasamine
    Väljatõstmisnõude saab rahuldada üksnes menetluses osalevate isikute suhtes, kelle vastu on nõue suunatud.
    TsiviilasjadMenetlus ringkonnakohtusringkonnakohtu otsuse sisu
    Ringkonnakohus peab tulenevalt TsMS § 330 lg-st 4 oma otsuses põhjendama, miks ta loeb saadud kasutuseelised olematuks .
    TsiviilasjadOmandi kaitseasja väljanõudmine
    Asja väljaandmise nõuet ei tohiks jätta rahuldamata üksnes seetõttu, et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest keeldumise õiguse olemasolu tõttu. Seega on võimalik, et asja valduse väljaandmise nõue rahuldatakse vastastikku rahalise nõude täitmisega. Asja väljaandmisnõude saab rahuldada ka tingimuslikult, s.o teise isiku poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega .
    Seadused:
    • Võlaõigusseadus 52. ptk 3. ja 4. jagu (§§ 1037 – 1042).

    Kaasus 22
    P  M
    P võtab ekslikult M-i mantli.
    P on mantli valdaja.
    M on mantli omanik.
    VÕS §1038 - Väärtuse hüvitamise kohustuse piirangud:
    Rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi.
    • Ei pea hüvitama kuna ei teadnud ega pidanudki teadma oma õigustuse puudumisest.

    P on ebaseaduslik heauskne valdaja.
    M on omanik.  Omanik on oma valdusest ilma jäänud tahtekohaselt, sest andis selle klubis hoiule. Kui oleks toimunud üleandmise sarnased toimingud , siis võiks rääkida heausksest omandamisest vms. Antud juhul ei ole toimunud ju üleandmist ja seega ei saa tegemist olla heauskse omandamisega.
    Antud juhul võib rääkida ka heausksest valdajast, tema on kaitstud ainult neil juhtudel, kui seadus mingi koosseisu ette kirjutab.
    • Kahju hüvitisnõue, millised sätted puutuvad asjasse?

    AÕS § 84 - valdaja vastutus asja ja päraldiste eest:
    (1) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele.
    (2) Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses.
    (3) Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist.
    (4) Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks.
    • Seadus teeb vahet valdajal ja sellisel heausksel valdajal, kelle vastu on esitatud hagi. Isik, kelle vastu on esitatud hagi, ei pea teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus. Hagi võidakse esitada igasuguste valdajate, ka seadusliku valdajate suhtes.

    • Kuidas valdusõiguslik staatus on P-l muutunud kaasuse käigus?

    Ta on heauskne seni kuni ta teada sai, et mantel ei ole tema oma. Asja väärtuse vähenemine toimus aga enne, kui ta sellest teada sai. Kahju hüvitisnõue mantli väärtuse vähenemise tõttu P vastu tuleb jätta rahuldamata, sest see hetk on heauskne valdaja.
    Vindikatsiooni nõue, et kahjustatud mantli välja nõudmine. Asi ise tuleb välja anda vastavalt § 84. P peaks saama M käest enda mantli välja nõuda, mis on ilmselt paremas seisukorras.
    *§37 – Heauskne omand. §84 lg 3. Vastus: EI SAA nõuda kahju. Kasutuseeliste hüvitamis eelis (v6s 1037).
    Kaasus 23
    Kui P = heauskne, siis ei saa. Kui P = pahauskne, saab küll.
    P oli pahauskne valdaja. Millist liiki kulutustega on antud juhul tehtud kulutused? Piduriklotsid on ilmselt vajalikud kulutused ( kaitsevad asja hävimise eest). Pahauskne valdaja võib nõuda nende hüvitamist, omavoliline ei võiks. Nende kulutuste definitsioonid tulenevad TsÜS §-st 63. § 88 AÕS annab aluse nende kulutuste hüvitamisks.
    Võimalik on toreduslike ja kasulike kulutuste puhul parenduste ära võtmist § 88 lg 2. VÕS § 1042 alusel võib rikastumise eest nõuda kahju hüvitamist, aga tuleb arvestada omaniku kavatsusi ja kas see on talle kasulik. Kui palju on omanik rikastunud sel hetkel, kui ta valduse on tagasi saanud. Kohus otsustab mõistlikest kriteeriumitest lähtudest, teatud kriteeriumitest lihtsalt ei saa kasu (nt autole mingite valuvelgede panek ). Kulutuste liike ei eristata 1042 mõttes rangelt , ei pea ütlema, millised on toreduslikud ja millised kasulikud.
    Kaasus 24
    Kas antud kaasuse puhul on tegemist heauskse valdajaga?
    Heauskne valdaja - on isik, kes ei tea ega pea teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus. Heauskne valdaja on üks ebaseaduslikke valdajaid. Siin on tegemist lausa seadusliku valdajaga.
    VÕS § 99 – ei ole vahet, kas asja rikuti või mitte, sellel kaubasaatjal ei teki nõudeid isiku vastu, kes kauba saatis. Kirjastusel ei ole P vastu mitte mingeid nõudeid, ka kahjuhüvitamist ja vindikatsiooninõuet. § 99 mõte ongi selleks, et kaitsta tarbijat agressiivse müügitaktika vastu.
    VÕS par 99 - Tellimata asja saatmine või teenuse osutamine:
    (1) Majandus- või kutsetegevuses tegutseval isikul ei teki tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tarbija nõustumuseks.
    (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista seadusest tulenevate nõuete esitamist , kui:
    1) asi või teenus ei olnud määratud sellele tarbijale;
    2) asja saatja või teenuse osutaja arvas ekslikult, et tarbija selle tellis ja tarbija sai eksimusest aru või pidi sellest aru saama.
    (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata, kui tarbijale pakutakse tellitu asemel kvaliteedilt ja hinnalt vähemalt samaväärset asja või teenust ja tarbijat teavitatakse, et ta ei ole kohustatud seda asja või teenust vastu võtma ega kandma tagastamise kulusid .
    Kaasus 25
    X pildistas M hoonet ilma õigusliku aluseta ja ta oli teadlik sellest et tal puudus see alus.
    VÕS §1039 – pahauskse rikkuja vastutus. X on pahauskne rikkuja.
     M’l õigus nõuda X’lt kahju hüvitamist ja edasisest pildistamisest hoidumist. M nõue on õigustatud.
     M saaks esitada ka negatoorhagi – saab nõuda tagajärgede kõrvaldamist ja rikkumisest hoidumist:
    AÕS § 89 - Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral:
    Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist , võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma .
    VÕS par 1037 - väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korral
    VÕS par 1038 – väärtuse hüvitamise kohustuse piirangud  välistavad asjaolud
    VÕS par 1055 - Kahju tekitava tegevuse keelamine
    Kaasus 26
    VÕS §233 lg2  saab tugineda omandi kaitse sätetele. AÕS §80 lg2. M nõue E vastu et see loovutaks oma nõudeõiguse P vastu temale, siis saaks M otse P’lt asja välja nõuda. Muidu peaks alguses E käest nõudma ja siis E P käest – see oleks liiga keerukas. Nõue on õigustatud.
    Kaasus 27
    V andis kinohoone koos inventariga A’le rendile. Hiljem V taganes rendilepingust ja andis E’le rendile, V võõrandas talle ka kogu inventari. Mõne aja pärast E võõrandas kogu inventari X’le. A nõudis kahju hüvitamist E’lt inventari osas, mille ta oli ise lisaks esialgsele inventarile muretsenud. E vaidlustas A omandit, öeldes et uskus V olevat omanik ja seega luges ennast õigustatuks kogu vallasvara võõrandama. A oli nende asjade omanik mida ta lisaks esialgsele inventarile juurde ostis. Kuna E oli nö pahuskne siis saab vallasasjad §95 kohaselt välja nõuda kuna vallasasjad olid omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt (AÕS §95 lg3 – omandamist ei toimu). Siis saab A §80 alusel V’lt välja nõuda. AÕS kohaselt loetakse pahauskseks valdajaks isikut kes teadis või pidi teadma et tal ei ole õigust asja vallata või sellest hetkest kui saab teada et tal see õigustus puudus.
    Kaasus 28
    Kuna auto läks M tahte vastaselt tema valdusest välja siis ei saa ta vastutada selle eest mis toimus vahepeal ja kanda kulutusi nende eest. Tema ei pannud sinna autot.
    AÕS § 80 - asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest:
    (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
    (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
     §80 alusel on M võimalik auto tagasi nõuda ilma maksmata – omanikul
    on nõudeõigus igaühe vastu kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
    AÕS § 88 - kulutuste hüvitamine valdajale:
    (1) Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042.
    (2) Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist.
     ei saa nõuda
    VÕS par 1042 - Kulutuste hüvitamise nõue:
    (1) Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.
     selle par alusel võib nõuda

    11. – 12. Vallasomandi tekkimine: üleandmine, heauskne omandamine


    Põhimaterjal:
    • Kommentaar §§ 92 – 951.
    • Kai Kullerkupp , Omandireservatsioon ja sellest tulenev ooteõigus. Juridica 1998 nr 6, lk 279-285.

    Kohtupraktika:
    • Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2003.a. kriminaalasi nr 2-1-254/2003

    Borina kohtuasi . Valduskonstituudi kokkulepe oli pooltel sõlmitud – ostja oli raha ära maksnud ja puhvetkapp pidi jääma müüja valdusesse kuni ostja organiseerib transpordi.
    Tekkis valduskonstituut (§94), omand läks üle > omastamine .
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-118-02

    Kui on tuvastatud kõik heauskse omandamnise eeldused peale heausksuse, peab tõendama pahausksust, et seda tühistada.
    *Evelyn Villi > ema (üür)> V. Liiva (võõrandamine võltsitud volitusega)> Laikmaa . AS Resfrepo > T. Orissaare .
    Riigikohus seisus seisukohale, et Orissaar on heauskne. §92. Võõrandaja peab andma asja omandajale. Isik ainult näidis, et asi talle üleantakse.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-05

    Heauskne omandamine toimub asja saamisega otsesse valdusesse, seega peab omandaja olema heauskne nii kokkuleppe sõlmimise kui ka otsese valduse saamise ajal.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-3-6-05

    Võlaõiguslik leping on relatiivne , seega kolmas isik ei saa seda vaidlustada ja nõuda vigade parandamist. Asja puudused (nt sissetungiv vihmavesi) on aluseks võlaõigusliku, kuid mitte asjaõigusliku lepingu tühistamiseks.
    Millised tingimused peavad olema täidetud vallasomandi üleminekuks? – peab olema kokku lepitud omandi üleminekus (asjaõigusleping – käsutustehing); valduse peab üle andma. Omand saab üle minna siis, kui kõik seadusega ette nähtud tingimused on täidetud. Valduse üleandmine peab toimuma reeglina käest kätte, võib ka väljanõudeõiguse loovutamise ja asja jätmisega võõrandaja valdusesse (valduse konstituut - § 33 lg 2 – näiteks üürileping).
    Tavalise omandamise puhul eeldatakse, et valduse üleandmisele ja asjaõiguskokkuleppe sõlmimisele lisandub võõrandaja käsutusõigus. Heausksel omandamisel ei ole omandi üleminekul tähtsust, kas võõrandajal oli käsutusõigus (tal pole kohustust teada, et võõrandajal polnud õigust käsutustehingut teha). Võõrandaja käsutusõigust asendab omandaja heausksus.
    Kaasus 30 – et omand läheks üle võõrandajal omandajale peab olema sõlmitud asjaõiguskokkulepe ja üleandmine. Tuleb otsida poolte kokkulangevat tahet selle kohta, et omand läheks üle – asjaõiguskokkulepe on seega sõlmitud. Ostja on tasunud asja eest – selles võime näha tahet saada palkide omanikuks. Müüa lubas palgid ostuhinna tasumisel palgid ära viia. Omandi üleminekut hinna tasumine ei mõjuta. Valduse saab lugeda üleantuks, kui valduse üleandmise kokkulepe on sõlmitud ( § 36 lg 2). Valduse omandaja peab olema suuteline valdust ise teostama. Valdus tekib äravedamiseks loa andmise hetkest. E- st saab omanik juba enne, kui ta läheb palkidele järele.
    Kaasus 33 – omand saab eksisteerida mingi kindla konkreetse asja suhtes. Kui X-le antakse teine ehe, mis ta algselt välja andis, on ehte omanik ikkagi P, kes ehte tellis. Kokkulepet et omand läheks üle P-lt X-le, puudub. X võttis ehte vastu nagu ta oleks ehte omanik. Tahe, et konkreetse ehte omand üle läheks, ei saanud olla, kuna X arvas et ehe on sama, mille ta P-le kasutada andis. Omandi saamise tahet tal ei olnud. Omandi üleminekuks peavad poolte tahted avalduma , siin seda ei ole. P-l võis olla sisemine tahe et omand jääks X-le ja X ei pidanud sellest teada saama, aga P poolne tahe ei ole piisav omandi üleminekuks. See eeldab mõlemapoolset tahet. isegi liigitunnustega asjade puhul kehtib määratletuse põhimõte. Kui poolte tahe ei puuduta seda konkreetset asja, siis ei saa omand üle minna, kuid selle kindalakstegemine, milline oli õige milline vahe, ei ole võimalik. Ei teki praktilist erisust. Igamise teel jõuab olukord ikkagi sinna, et see kes asja üle võttis, arvates et ta sai selle omanikuks, lõpp-kokkuvõttes ikkagi saab lõpuks asja omanikuks.
    Kaasus 34 – kas omandamine on võimalik ainult vahetule omandaja-võõrandaja vahelises suhtes või ka nii, et kolmandad isikud osalevad selles suhtes vahendajatena? Küsimuse juures kas C-l on õigus nõuda R-lt hüvitist, on tingimuseks et C on omanik (kui ta omanik pole, ei saa ta omandi rikkumise eest hüvitist nõuda). Kui vaadata, kuidas on sõlmitud asjaõiguskokkulepe, siis V ja A vahel on sõlmitud plaatide müügi ja üleandmise leping. A lasi oma nime tšekile märkida. 1 võimalus on esindus – III isik osaleb võõrandaja ja omandaja omavahelises suhtes – esindaja ei saa kirjutada esindatava nime. Teisele poole oleks pidanud ikkagi teatama, et ta ei ole enda huvides, vaid hoopis C ostab neid plaate . Sellistel juhtudel on varjatud esindus – ei tehta teatavaks tehingu teisele poolele, et on esindussuhe, kuna plaadimüüjale ei ole oluline, kes plaadid ostab. Tehingu õiguslikud tagajärjed tekivad esindatava jaoks. Valdus iseenesest ei ole tehing ja kui esindajale antakse üle valdus, siis ei saa öelda, et valdus on ka esindatavale üle läinud. Valduse üleminek saab toimuda nii, et A saab otsese valduse ja C saab plaatide üleandmisel kohe kaudse valduse. C, kes andis raha, soovis saada plaatide omanikuks ja A tegutses selle nimel. A-d ei loeta omanikuks, kuna tal pole plaatide suhtes mingit huvi, tal pole tekkinud kahju, ta ei saa seega kasutada ka mingeid õiguskaitsevahendeid, et nõuda kahju tekitaja käest mingit hüvitist.
    Kui võtta seisukoht, et esindusega ei ole tegemist (A esines oma nimel) . C ja A vahel on siiski käsundussuhe – kui A on plaadid saanud, tekib nende vahel vaikimisi sõlmitud valduskonstituut.
    Artikkel – omandireservatsioon – ostja omandab müüja suhtes nõude, mille kohaselt müüja kohustub omandi üle andma edasilükkava tingimuse alusel, mille sisuks on ostuhinna tasumine täies ulatuses. Ostja võib nõuda kohe asja valduse üleandmist. Müüjal on kohustus omand üle anda – omandireservatsiooniga lükatakse omandi üleandmine tulevikku. Valduse ülemineku osas ei ole erisust. Asjaõiguslepingu sisuks on omandi üleminek ja see seotakse edasilükkava tingimusega. TsüS § 106 lg 2 – hõljumisajal tehtud käsutustehing, millega takistatakse tingimuse saabumist, on tühine.
    Kaasus 49 – V-l ei olnud alust nõuda lepingu muutmist , tal polnud alust sellest taganeda . Leping oli sõlmitud. Taganemine tuleks kõne alla siis, kui E rikuks oma kohustusi. V-l lepingust vabanemiseks mingit alust ei tohiks olla. Kui E maksab korraga täies ulatuses hinna ära, saabub tingimus ja ta saaks pianiino omanikuks. TsüS § 106 – käsutus on tühine. Kui III isik heauskselt asja omandab, siis eeldistatakse heauskset omandamist. § 95 lg 3 – V äraolekul korterist viidi klaver ära ja seega valdus on võetud ära E tahte vastaselt. E on omanik.
    32. V jääb esialgu otseseks valdajaks. Kokkulepe on sõlmitud (müügileping), omand pole üle läinud. AÕS leping kuu aja pärast – registrisse kandmine? Ei. See võidakse kokku leppida, kuid see ei ole määrav. Kas E-le on omand üle läinud ja millal? § 94 – kokkuleppel V valduses kuu aega. Omandi üleandmise kokkulepe? Siis kui sõlmiti müügileping, et omand läheb üle ja sõlmiti leping, et V võib autot kasutada kuu aega (§94) NB! 3 lepingut!.
    Kui E ei maksa raha ja V nõuab autot tagasi, V ei ole enam omanik ja saab nõuda raha. Omand on E-le üle läinud ning autot tagasi nõuda ei saa. Nõuded müügilepingust – 70 000 kroonine ostuhinna tasumise nõue.
    Omandireservatsioon. Maksab samal ajal kui asi üle läheb.
    41. Kui öeldi et tglt ei saa omanikuks kuna AÕS § 95 lg 3.
    Kaasus 29
    Kokkuleppe on saavutatud, valdus on üleantud leppitud kohal, seega läks E valdusse.
    Vastus: nõuda saab E.
    Säte omandiminekus 92. Valduse üleminek: § 36 lg 1.
    Otsene valdus.
    Kaasus 36
    Valdus on üleläinud, see on selge. Omanikuks millal saab? Kas on tegemist omandi reservatsiooniga? Mis sellele viitab? Omandi reservatsiooni siin ei ole. See, et E peab tasuma on lihtsalt tasumise tingimus. Tuleb interpreteerida avalduse kohaselt.
    Võlaõiguslik kokkuleppe. Inimene on valmis sõlmida, kui see on kvaliteedist teenimist, seda eeldab leping. Küsimus selles, kas spetsiaalsete tellimuste puhul ei võeta omandit, ei ole näinud.
    Võlaõiguslik leping annab võimalust nõuda asjaõigusliku lepingu täitmist, kui võlaõiguslikud nõuded on täidetud.
    Omand üleläinud ei ole.
    Kaasus 45
    Aegumistähtajad? Ja pärimisõiguslikus nõude. Krahv von A ei ole see sama isik, kellelt asi läks kaduma. Heausksus kui niisugune peab olema, kui asja päritolu tekkib raskusi, enampakk ei saa omandada asja. Asjaolud ei anna võimalus heausksuses kahelda.
    Par 95 lg 3
    Kaasus 43.
    Saab kuna omanik on jäänud asjata õiguse vastaselt. Heauskne omandamine on võimalik, kui tsiviilõiguslik isik, mitte valduse teenija, vaid otsene valdaja. 95 lg 3.

    13. – 14. Muud vallasomandi tekkimise viisid


    Vallasomandi tekkimine:
    • Heauskne omandamine
    • Müük sundenampakkumisel
    • Hõivamine
    • Leid
    • Peitvara
    • Ümbertöötamine

    OMANDIMUUDATUSE TINGIMUSED:
    • tekib uus asi
    • ümbertöötaja on heauskne enda õiguse suhtes asja ümber töötada ja uut asja omandada
    • töö on väärtuslikum esialgsest asjast
    • Segamine ja ühendamine
    • Igamine

    Kohtupraktika:
    • Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 1996.a. tsiviilasi nr II-2-268/96

    Kere ja mootori kokkupanek > ühendamine, kaasomand uuele asjale. Tuleb eeldada, et kaasomanike osad on võrdsed; vindikatsiooninõuet ühel omanikest ei teki. §78 ei kehti enam.
    • Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004.a. kriminaalasi nr 2-1-36/2004

    Leiust tuleneb kohustus, viivitamatult teatada politseile (§ 98 lg 1), muidu – tegevusetusel võib isiku käitumises näha omistamist.
    35. Leping omavahel: V-A ja A-E. A vallasasja teenija? Ei. Tegemist omandireservatsiooniga müügilepinguga. AÕS § 92 lg 1. E on saanud valduse särkidele (V-lt). E maksis A-le, arvates et A on juba maksnud V-le. Müügileping ja AÕ leping olid sõlmitud aga A enda nimel. Kuna E maksis A-le, siis on tingimus täidetud (E tingimus oli ostuhinna tasumine). (Kas V oli õigustatud andma omandit üle enda nimel? Ei olnud) WTF???. E oli aga heauskne omandaja AÕS § 95 lg 1 – oli heauskne kuna ei teadnud ega pidanudki teadma et A’l ei ole õigust asja võõrandada. V andis valduse üle eksimuse tõttu, kuna eeldas, et kauba eest on makstud. V arvas et leping sõlmitud tema nimel ja et see summa tuleb temale maksta. Valdus aga ei läinud üle tahtevastaselt. V ei saa särke välja nõuda. V ei saaks ka §45 alusel midagi nõuda.
    46. M-P Üürileping
    M-D võltsitud volikirjaga müügileping. P tegutses M-i esindajana. Tegelikult volitus P-l selleks puudus. Valdus läks D-le üle, aga kehtiv kokkulepe puudus – TSÜS § 129 lg 1. Oleks kehtiv, kui M oleks tehingu hiljem heaks kiitunud. M seda aga ei teinud. Kehtiv kokkulepe puudub. Heauskne omandamine on samuti välistatud. Heauskne omandamine oleks tulnud vaid siis kõne alla, kui M oleks sõlminud lepingu ise oma nimel. §92 lg1 kohaselt ei tekkinud vallasomand , kuna puudus kokkulepe.
    D-C laenuleping
    D-X müügileping enampakkumisega? TMS § 98 lg 3 – korteri omanikuks on enampakkumisel saanud X.
    AÕS § 98 - Enampakkumise õiguslikud tagajärjed
    (3) Omandi tekkimiseks ei pea olema täidetud asjaõigusseaduses sätestatud eeldused, eelkõige ei pea tegelikult olemas olema täitedokumendis kajastatud nõuet, samuti ei pea enampakkumisel müüdud ese kuuluma võlgnikule. See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist.
    49. V-E müügileping 2500- omandireservatsiooniga. Tingimuslik AÕ leping – kui kogu hind makstud, siis saab endale. Valduse sai.
    V-X müügileping 7000- Omand anti üle (AÕ leping). Valdus ka. X on uus omanik.
    TsÜS § 106 lg 2. V-X peaks olema tühine. Lg 3- kui X heauskne, siis jääb VÕ leping püsima. E maksis raha lõpuni  tingimus saabunud. Peaks saama omanikuks. AÕS § 95 lg 3. Pianiino läks E valdusest tema tahte vastaselt välja. Siis kui läks E valdusest välja, siis ta ei olnud veel omanik. Aga samas tehing oli tehtud hõljumisajal. See välistab heauskse omandamise!!! E saab nõuda X-ilt pianiino välja.
    Teisel juhul ei oleks E’l väljanõudeõigust. Kuna kui osamakset ei tee, siis tingimust ei saabu ja seega ei saa ka hõljumisaja tehingu sätete kohaselt E omanikuks. TsÜS §106 lg2.
    54. M-l tahe loobuda omandist (3 maali). R-i ja P1 tegu vastavalt AÕS § 96 lg 1 hõivamisega. Peremehetud vallasasjad. AÕS § 96 lg 3 – tingimused täidetud. Kas saab pidada asja vabaks saamiseks? Tahe oli suunatud hõivatud asja saamisele – ilmselt ei olnud, asjaolude puhul loogiline hindada, jääda ...
    Ei ole vabaks andmisega, §62 järgi tahe suunatud ettevõttele,
    M>P1(§40lg2; §80)
    M>R (§40lg2; §80)
    M>prüügiettevõtte (§92).
    57. Loomad läksid M-i valdusest välja tema tahte vastaselt. E töötas pullid ümber lihatoodeteks. § 106 lg1 alusel on E uus omanik. Lihatoodete näol tegemist väärtuslikumate toodetega. Sai omanikuks ümberöötamisega, mitte pullide üle andmisega. E ei omandanud üleandmisega, kuna need olid varastatud ja seega üleandmise teel omandatud. Senikaua kuni E ei olnud ümbertöötanud neid, oleks M saanud neid pulle välja nõuda. E omandas seega ümbertöötamisega. Kas lihtatooteid saab välja nõuda? Ei saa. Hüvitust võib saada? 1037 lg1.
    Ümbertöötamise omanikuks millest > ? Muutub asi väärtuslikumaks. Töökulud.
    Hüvitis peab olema 1037. Kuipalju ? > loomade väärtuses.
    Kas VÕS annab mingi prille selles olukorras heausksele isikule? > 1037: 1038 ... ... Ei ole sama hea kui heauskne omandamine.
    55. X varastas . Raamatukogu tahte vastaselt välja läinud omand. X on pahauskne valdaja. X ei omandanud.
    Y leidis - leid. Teatamiskohustust ei täitnud.
    Teatamiskohustus § 98, kuna leidis avalikust asutusest/üldkäidavast kohast. Kui ei teata  muutub pahauskseks valdajaks. § 100 lg 4. Võiks saada omanikuks alles ühe aasta pärast § 100 lg 1. Y leiuga ei omandanud veel.
    Y kinkis Z. Valdus on üle antud. Z on valduse suhtes heauskne.
    Kas midagi välistab heauskse omandamise?
    AÕS § 95 lg 3  Raamatukogult ei läinud valdus välja tahtevastaselt  laenutas raamatu X-le. Raamat on aga läinud tahtevastaselt X-i valdusest välja. X oli raamatu otsene valdaja. Pahausksus ei mängi rolli siin. Järelikult ei ole Z raamatu omanik.
    Ainult senikaua on otsese ja kaudse valdaja suhe, kuni otsene valdaja seda tunnustab – seega kui X võttis embleemid ära, siis ta enam ei tunnustanud. Seega siis ei ole §95 lg3 ls2 välistavat asjaolu ei ole. Siis saaks Z heauskseks omanikuks.
    Kas raamatukogul on õigus Z’lt asja välja nõuda? VÕS §1040 võiks kõne alla tulla.
    Z’l ka igamisega võimalik omandada kui 5 a möödunud, sest ta heauskne ja peab ennast omanikuks asja vallates.
    Kaasus 56.
    AÕS §101. Leiutasu saamise eelduseks on teatamine M-le, et ta on leidnud Mile kuuluva asja ja märkas asja valdust. See, et ta korraldas auto valvamist tähendab, et teostas tegeliku valdust üle. Kui suur võiks olla leiutasu? Regresseeriv tasu > ~5000 krooni.
    Kaasus 59.
    Loom on loodusvili, §115 lg1 – kas tal oli õigus vallata? Ei olnud §80? Seega vasikas kuulub E-le.
    Turul müümine ei ole avalik enampakkumine. Lehm tuleb omanikule tagasi anda. Heauskset omandamist ei toimu, sest läks välja valdusest tahtevastaselt. Vasikas >> ?!.

    15. – 16. Vallaspant


    Põhimaterjal:
    • Kommentaar §§ 276 - 3197

    Lisamaterjal:
    • Schwab/Prütting §§ 69-74.

    Kohtupraktika:
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-63-04

    Laen > tagatiseks anti jäämasin, mille suhtes oli seni tasuta kasutamise leping. Kui pandipidaja rikub asja korrashoidmise kohustust, tekib pantijal kahju hüvitamise nõue kohe, mitte pandilepingu lõppemisel (§287).
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-109-04

    Kommertspant ; kommertspant varale ei lõpe ka siis, kui võõrandatakse küll väiksem osa varast, kuid võõrandamine väljub tavapärase majandustegevuse raamest ning omandaja on pahauskne. Ei ole oluline, et vara omandaja oleks sellisel juhul kommertspandiregistrisse kantud. Aktsiaraamat on tõendusliku, mitte konstitutiivse tähendusega.
    AS Eesti Ühispank(käendusleping nõue)>>AS KJ Vaigutööstus(käendusleping)>>AS Kiviter.
    AS EÜ (kommertspant)>> AS Kiviter ( pantija ).
    AS Kiviter >(ettevõtte üleminek)>> AS KJ Vaigutööstus
    Seadused:
    • Kommertspandiseadus
    • Võlaõigusseadus §§ 305 – 307, 351, 654, 685, 702, 803, 805, 863, 907, 915.

    Registerpant alatest par 297. Peab olema pandileping .
    Alaliik on kommertspant.
    60. D võimalused masinate C-le pantimiseks:
    Tagasi maksab – käsipandi lõppemine nõude lõppemisega
    VÕS par 901 lg 6
    63. C ja D vahel oli kehtiv pant . par 282 lg 3 – tühine – saab nõuda.
    • § 282 lg 1 ls 2 – Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Lg 2 – tuleb sõlmida kirjalikult. Laovõtmed peavad jääma C-le lg 1’.
    • § 284 – käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega. § 282 lg 1 – valdus tuleb anda üle V-le. § 281 lg 1 ls 2 – piisab, kui V saab kaudseks valdajaks ja C on kolmas isik – otsene valdaja.
    • Võs § 909 lg 1 – laokiri lubab seaduslikule valdajale nõuda hoidjalt ladustatud asja väljaandmist.

    65. § 282 lg 3 – enne müügiõiguse tekkimist pandi omandamiseks tehtud kokkulepe on tühine. C-l ei ole kaalutlust asja väljanõudmiseks, kui ta oli pandipidaja. Kas on mingi säte, mille järgi C saab asjad välja nõuda? Omand või valdus? Omand! Seega §80? Pandiõigus vs omandiõigus. Kas C võib eseme välja nõuda? §94! Tagatist üleandmist ei toimu. Siit ei ole vindikatsiooninõuet.
    66. PerS § 17 lg 3 – kui tehakse tehing ühisvaraga, siis eeladatakse teise abikaasa nõusolekut. AÕS § 70 lg 6 ja § 74 – kaasomandis olevat asja võib käsutada kõigi kaasomanike kokkuleppel. Pandileping on tühine, kuna puudus teise abikaasa nõusolek. C enampakkumine oli tühine. C pandiõiguse leping oleks kehtetu praeguse praktika kohaselt. C’l pandiõigust ei tekkinud, see ei välista aga P enampakkumisel vaiba omandamist. Abikaasa kelle pantimiseks nõusolek puudus võib alusetu rikastumise alusel esitada nõude.
    67. D – Z:
    D – X: par 287 lg 1: 1) Pandipidaja on kohustatud:
    1) panditud asja säilitama ja korras hoidma;
    2) asja hävimise ohust viivitamata pantijale teatama;
    D – Y: käsipant-kaudne valdus ei teki, peab olema otsene valdus
    Par 287 lg 3
    69.
    • Y ei saanud pandipidajaks, kuna kokkulepe pandi kohta oli küll olemas, aga valdus ei läinud temale § 282 lg 1. !!!!!!!!
    • X on pandipidaja – valdus + kokkulepe (peab olema kirjalik).
    • Z sai valduse X-lt ja kokkulepe pandiks ka. X-l ei olnud õigust asja edasi pantida, aga Z oli pandi omandamise ajal heauskne § 282’ lg 1 järgi.
    • § 281 lg 3 – ei kehti siin
    • § 282 lg 3 – kellale ei saa uut käsipanti seada. X ja Z vaheline pant on tühine. Z-l pole kella suhtes õigusi. X jääb ikkagi pandipidajaks.

    64. 282 lg 3
    §70 lg 6. §74 lg 1. §17 lg 3. §95lg3 +Välistatud kui pandiese on pandiomaniku vastaselt välja läks.
    61. a) §282 lg 1. Pandiliigid? Käsipant? Kommertspant – ei saa kokkuleppida ube pantimises. Tegelikult see ei ole probleem selleks, sest kohviubed ei kuulu ühtegisse kategooriasse, seega nad võivad olla kommpanti esemeks. Vaja notariaalkokkuleppe, pantiregistrisse vastava pandi panne.
    b) Käsipandi puhul: kaks varianti: kas tagastada manuaalselt endale valdust ja siis pantida uuesti, või leppida uueks pandimiseks kokku, lepingu koostamisel - . §281 lg 1.
    c) õigus asi nõuda §314. Kuidas pant sisse seada?
    73. kaasus
    Esitatud tõendite najal ei ole võimalik muud seisukohta võtta, kui, et eeldatakse kinnisturaamatu kannete õigsust. Võrdne väljamakse on õigustatud. Kinnistusraamatu seaduseset vaata. § 56 kande õigsuse eeldamine asjaõigusseadusest!
    Kui tehakse ühel päeval ja erinevatesse jagudesse, siis ei nähtu otseselt, milline kanne on eespool .
    Kinnistamisotsus on tehtud erimenetluses kohtuotsusega – kinnistusamet, praegu kinnistusosakond , mis on praegu ka kohtustruktuur ja selline otsus on ka kohtuotsus. Ebaõige kande parandamiseks on vaja pöörduda hagiga kohtusse ja algatada tavapärane kohtuvaidlus. Kaebus kinnismasotsuse peale on administratiivse iseloomuga vaidlus, kus ei lahendata isikute vahelisi varalisi suhteid.
    78. kaasus
    Keelumärge – kujutab endast käsutuse keelamist, võidakse keelata kinnisasja käsutamine, omandiõiguse suhtes keelumärge, ta võib olla kantud sisse mõne piiratud asjaõiguse suhtes. Keelumärke sissekandmine võib olla hagi tagamiseks, täitemenetluse, pankrotimenetluse raames. Kui kinnisasi on hüpoteegiga koormatud , võime teda vabalt müüa. Hüpoteek kestab edasi, aga kui hüpoteek jõuab sundtäitmise raamesse, siis sellele menetluse alguses keelatakse see käsutamine ära ja kinnisasjade puhul tehakse keelumärge. Keelumärge on olemuselt deklaratiivne kanne ja sellele teeb viite § 56’ lg 2.
    Lg 4 samast §-st tuleneb, et postiga saabunud pannakse lihtsalt sellel kellaajal . Kinnistusraamatu kanne § 39 lg 2 räägib sellest, et kui avaldus on saabunud postiga, siis märgitakse registreerimise ajaks vastuvõtmise.... ühesõnaga lisatakse päeva lõppu.
    Kas käsutuskeeldu on üldse mõttet sisse kanda? Tegelikult võib olla. Heausksuse kaitse eeldab ebaõige kande olemasolu.
    Käsutuskeeld – kahtlases olukorras on mõttekas käsutuskeelu sissekandmine, ta võib olukorda päästa.
    Erinvate märgete kohta võiks vaadata sellist riigikohtu asja: 3-2-1-48-04
    77. kaasus
    E oli heauskne. § 56’ lg 1.
    Tuleb vaadata lg 3 – kinnistamisavaldus, mis esitati kinnisomandi sissekandmiseks. Seda ei olnud esitatud selle ajal, kui E ta ei teadnud, et V ei ole päris omanik.
    Antud juhul on tegemist analoogia kohaldamisega, vaadates seaduse sätet ja ka eelmärke enda sisu ja heauskse kaitse üldist sisu, siis vaatamata, et eelmärge ei ole otse kinnisomand, aga põhjendatud oleks anda isikule samasugune heausksuse kaitse määr nagu kinnisomandi suhtes. Vaata konspektist lisa selle kohta.
    81. kaasus
    Tagajärg on tehingu tühisus. Kui tehing on tühine, aga hulk raha on üleantud. Ta peaks selle raha tagastama. Aga seoses hüpoteegiga? Eestkostja nõuab hüpoteegi kustutamist, et selle kohta sõlmitud asjaõigusleping on ka tühine.
    Asjaõigusleping antud juhul on tühine, sest tüüp oli piiratud teovõimega ja ei saa olla tegemist kehtiva tehinguga. Kanne on seega ebaõige. Ei ole heausksust teovõime suhtes, vaid kande suhtes. Pank ei ole petta saanud läbi vale kande. Kanne oli õige, seda, et ta teovõimeline ei ole, ei ole kinnistusraamatu ebaõige kande kaudu talle teavitada proovitud.

    17. – 18. Kinnistusraamat


    Kinnistusraamatuõiguse põhimõtted:
  • Sissekandekohustus
  • Kinnistusraamatu kannete avalikkus
  • Publitsiteedifunktsioon
  • Kaitsefunktsioon
    Kannete liigid:
  • Konstitutiivsed – õiguslik tagajärg saabub kandega (AÕS par 641- 642)
  • Deklaratiivsed – õiguslik tagajärg saabub enne kande tegemist (AÕS par 561 lg 2)
  • Asjaõigused - Asjaõiguste (omand ja piiratud asjaõigused)seadmi-ne või üleandmine
  • Märked - Viitavad olemasolevale või tulevasele asjaõigusele
    Kinnistusraamatu ebaõigsus
    Võimalikud põhjused:
    • Kinnistusraamatuvälised õigusmuudatused
    • Kinnistusosakonna poolt tehtud vead
    • Asjaõiguslepingu tühisus või puudumine

    Tagajärjed:
    • Kinnistusraamatusse on kantud õigus, mida tegelikult ei eksisteeri;
    • Asjaõiguse kinnistusraamatust nähtuv sisu või järjekoht ei vasta tegelikkuses kokkulepitule;
    • Kinnistusraamatust nähtuvalt on kinnisasi koormatud, tegelikkuses koormatist ei eksisteeri;
    • Tekkinud õigust ei ole kinnistusraamatusse kantud.

    Negatiivne publitsiteet:
    Kui registrisse kandmisele kuuluv asjaolu on registrisse kandmata, siis saab kolmanda isiku vastu sellele asjaolule toetuda ainult siis, kui kolmas isik sellest asjaolust teadis või teadma pidi.
    • AÕS § 561 lg 2: Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse või kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik või peab sellest teadlik olema.
    • samuti: ÄS § 34 lg 3, AVRS § 7 lg 2, MTÜS § 80 lg 3

    Positiivne publitsiteet:
    Kui registrisse on kantud ebaõiged andmed, siis loetakse need kolmanda isiku suhtes õigeteks, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et need andmed on ebaõiged.
    • AÕS § 561 lg 1: Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged.
    • samuti: ÄS § 34 lg 2, MTÜS § 80 lg 2

    • Kinnistusraamatu kandele toetumise ulatus 

    “Pärimise korral ei omandaks nimetatud isikud kinnisasjaõigust heauskselt, sest AÕS § 56 lg-s 3 sätestatud heausksuse kaitse laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi. Kolleegium leiab, et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa tugineda ka kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise korral.”
    Riigikohus 3-2-1-128-03
    • Kinnistusraamatu suhe abieluvararegistriga 

    “...kuigi AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, on võimalik, et PkS § 14 lg 1 alusel on abikaasade varalised suhted erinevad sellest, mis kajastub kinnistusraamatus.”
    Riigikohus 3-2-1-160-04
    Kinnistusraamatusse kantud õiguse järjekoht:
    • tuleneb avalduste esitamiste järjekorrast
    • võib muuta õiguse omajate kokkuleppel
    • määrab õiguste omavahelise eelistatuse täitemenetluses

    MÄRKED:
    • Eelmärge - Võib tagada asjaõiguse: omandamise nõuet, kustutamise nõuet, muutmise nõuet, järjekoha muutmise nõuet
    • Vastuväide - tagab ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet.
    • Keelumärge - tagab omandi või piiratud kinnisasjaõiguse täieliku või osalise käsutamise keelamise nõuet.
    • Märkus:
      • Kaasomanike omandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutava kokkuleppe kohta (§ 79 lg 2)
      • Kinnisasja üürnikule üürilepingu ülesütlemise välistamiseks (VÕS § 324 lg 1)
      • Riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõiguse tagamiseks ( MuKS § 27 lg 4)
      • ORAS § 121 tuleneva üürniku ostueesõiguse tagamiseks (3-2-1-13-06; analoogia alusel VÕS § 324 lg 1)

    Kohtupraktika:
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-128-03

    SJK > kinge> Ardi > kinge AL (kasutusõigus Ardi, Anne, Arne)
    AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. AÕS § 56 lg 3 sätestab, et kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis jäävad tema heauskselt omandatud õigused kehtima. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. AÕS § 57 lg 1 järgi on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta, see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud.
    AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis on tema õigused AÕS § 56 lg 3 kohaselt seadusega kaitstud.
    Pärimise korral ei omandaks nimetatud isikud kinnisasjaõigust heauskselt, sest AÕS § 56 lg-s 3 sätestatud heausksuse kaitse laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi. Kolleegium leiab, et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa tugineda ka kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise korral.
    Seega ei saa Annika Lukk üldistel alustel tugineda sellele, et ta omandas kinnisasja oma isalt heauskselt. Samuti ei saa Annika Luku vanemad ja vend omandada temalt kui mitteomanikult heauskselt tasuta ja tähtajatut isiklikku kasutusõigust.
    • Heauskne omandamine (KR kanne) ei laiene :

    1) pärimisele
    2) tasuta tehingutele
    (tegelikult pole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kes sõltuks
    kinnistusraamatu õigsusest; heauskne om. Kaitseb käivet, tehinguid).
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-06

    Olukord kehtib ainult AÕ puhul. Ei ole võimalik realiseerida märkede sissekandmist.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-92-06

    A.T > V.k (k.r) > Oü T > N Oü.
    Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna eluruumide erastamise seaduse § 211 ja § 214 lg 5 järgi isik, kes oli vallasasjast korteri omanik. Kuna V. Kle korterit kui vallasasja üle ei antud, siis ei saanud ta ka korteri kui vallasasja omanikuks ja kinnistusraamatu kanne tema kohta on ebaõige. Seega tuleb kindlaks teha, kas OÜ T ja kostja on heausksed.
    • Heauskse omandamise eelduseks on:
    • kehtiv asjaõigusleping
    • kanne kinnistusraamatus
    • omandaja mitteteadmine võõrandajal kehtiva käsutusõiguse puudumisest.
    Kostja heausksust ei välista asjaolu, kui tehingu tegemise ajal oli pooleli kohtuvaidlus seoses korteri kui vallasasjaga tehtud tehinguga.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-97-06

    Kinnistusraamatusse kantakse AÕS § 62 ja KRS § 231 järgi asjaõigused ja märked. Kinnistusraamatusse kandmisega saavad AÕS § 59 lg 1 järgi järjekoha asjaõigused. Märke järgi määratakse AÕS § 63 lg 6 kohaselt selle õiguse järjekoht, mille kohta märge oli tehtud. Sellest tuleneb, et kui märge tagab kinnitusraamatusse kantava õiguse järjekohta, laieneb sellega ka märkele endale sisuliselt järjekohasuhe. Ka TMS §-st 158 tuleneb, et täitemenetlus ei mõjuta üksnes kinnistusraamatust nähtuvaid asjaõigusi, vaid ka õigusi, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud üksnes märge. Asjaõigusseaduse § 591 lg 1 esimene lause näeb üldiselt ette, et kui kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Sama tuleneb KRS § 30 lg 1 esimesest lausest. Märkeks, mis tagab õiguse järjekohta, on AÕS § 63 lg 1 p 1 ning AÕS § 63 lg-te 3-5 järgi kindlasti eelmärge. Järjekohasuhe ja tähendus on ka kinnistusraamatusse VÕS § 324 alusel üüri- või rendilepingu kohta kantud märkusel, millele viitab selgelt ka TMS § 161 teise lause tekst ("märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada "). Kolleegiumi arvates on järjekohasuhe ka AÕS § 79 lg-s 2 nimetatud üüri- või rendilepingu märkusega sisult sarnasel kaasomanike kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse kantud märkusel, kuna sellega tagatakse kaasomandi sisu muutvate võlaõiguslike kokkulepete asjaõiguslik realiseerimine . Selle märkusega ei saa kahjustada eelnevalt kinnistusraamatusse kantud õigusi. Lähtudes TMS §-st 158 ei seo kaasomanikevaheline leping eelnevalt kinnistu mõttelisele osale seatud hüpoteegi täitemenetluses realiseerimisel mõttelise osa omandajat ja kokkuleppe kohta tehtud märkuse võib kinnistusraamatust kustutada, kui märkus on kantud kinnistusraamatusse pärast hüpoteegi kohta kande tegemist. Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et kinnistusraamatus tagavad järjekoha nii eelmärge kui AÕS § 79 lg 2 järgne märkus.
    Eelmärke võib AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi kinnistusraamatusse kanda asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. Seega tagab eelmärge konkreetset nõuet kinnistu kohta kinnistusraamatust nähtuva õigusliku olukorra muutmiseks. Eelmärke järgi õigustatud isik on VÕS § 2 lg 1 järgi tagatud võlaõigusliku nõude võlausaldaja ning kohustatud isik vastavalt võlgnik. Täitmise saamiseks õigustatud isikuks võib võlausaldaja kõrval olla VÕS §-s 80 ettenähtud tingimustel ka kolmas isik. Eelmärge on AÕS § 63 lg 1 p-st 1 tulenevalt nõude täitmist tagav tagatis , mis on nõudega lahutamatult (aktsessoorselt) seotud. Seda kinnitab mh AÕS § 63 lg 8, mille kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Kohustuse lõppemisel lõpevad VÕS § 187 lg 1 järgi eelduslikult ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Eelnevast järeldub, et eelmärkega tagatud nõude loovutamisel teisele isikule lähevad VÕS § 167 lg 1 alusel uuele võlausaldajale üle ka eelmärkest tulenevad õigused. See ei tähenda aga seda, et eelmärke seadmisel kinnistu igakordse omaniku kasuks läheks ainuüksi kinnistu võõrandamisega uuele omanikule automaatselt üle ka eelmärkega tagatud nõue. Nõue läheb üle selleks ettenähtud reeglite järgi. Võlaõiguslik nõue üldjuhul eraldi loovutuseta teisele isikule üle ei lähe. Nii ei saa avaldajad eelmärkega tagada, et kaasomandi lõpetamise ja kinnistu jagamise kokkuleppest tulenevad nõuded läheks üle kaasomandi osa omandajale, nagu see on võimalik vastava märkuse vahendusel.
    Kokku ei saa leppida eelmärget ka selliselt , et selle järgi kohustatud isikuks oleks kinnistu igakordne omanik. Avaldajad ei saa sõlmida võlaõiguslikke kokkuleppeid, mille täitmiseks on kohustatud kolmandad isikud (kinnistu kaasomandi osa omandajad) teisiti kui vastava märkuse vahendusel. Eelmärkest tulenevad kohustused võiksid kaasomandiosa omandajale üle minna, kui ta võtab üle eelmärkega tagatud kohustuse (VÕS §-d 175 ja 177). Võimalik on ka lepingu ülevõtmine, kuid ka selleks on VÕS § 179 lg 1 järgi vaja teise poole nõusolekut. Kandes eelmärke avaldajate soovitud viisil kinnistusraamatusse, tekiks olukord, kus eelmärke järgi kohustatud isikuks võiksid näiliselt saada ka kinnistu mõttelise osa omandajad. Arvestades tagatava kokkuleppe omapära (mõlemad avaldajad soovivad tagatava nõude osas olla nii võlgnikuks kui võlausaldajaks), ei saa kaasomandi lõpetamise kokkulepet tagavat eelmärget kanda kinnistusraamatusse kinnistu igakordse omaniku, vaid üksnes konkreetselt avaldajate kasuks (nad mõlemad on ka kohustatud isikud). Võimalik ei ole paralleelselt tagada kaasomandiosa võõrandamisel kokkuleppe üleminekut õigusjärglastele ja samal ajal tekitada võõrandamise tühisus. Kui avaldajate tahe oli saavutada igasuguste käsutuste välistamine kummagi kaasomaniku poolt, tulnuks selgelt taotleda sellist eelmärget konkreetselt avaldajate kasuks.
    Kaasused :
    68. Pm VÕS §305 lg1 alusel võiks öelda et võib rakendada kinnipidamisõigust, aga selle välistavad §305 lg3, §306 lg4. §305 lg3 – üürniku isa õigused asjale on eelnevad. Pealegi üürileandja teab, et sülearvuti ei kuulu üürnikule.
    Kui P taganeb üürilepingust, siis pm oleks pandiõigus, aga isa õigus eelneb sellele pandiõigusele. See et eelneb on seotud sellega et ta teadis et kuulub isale. Pandiõigus tekib kui viib läpsi korterisse. Üürileandja teadmine pandiõiguse olemasolu kohta peab olema võlgnevuse tekkivusega. Teadmise ajamomendi osas määrav ka see millal valdust nõuab, teamise jaoks määrav pandiõiguse tekkimise aeg.
    Üürileandja et saaks nõude rahuldatud, kui tema nõue eelneb isa omale, siis kõige lihtsam oleks asi enampakkumisel maha müüa - §292 jj.
    ( Kinnipidamine on lubatud üksnes juhul kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; kui vallasasjad on isiku valdusse sattunud seaduslikult; kui nõue on seotud kinnipeetava esemega).
    Käsipandi puhul §282’ – hilisem teadasaamine ei mõjuta peale omandatud õigust. Pandiõigus tekib asja viimisega teatud kohta.
    71. M+ > Pärs §61 (A) (§120) > E
    > (B)
    > (C)
    Andmete põhjal võime väita, § 56 lg 1.
    72. võib kanda sisse E omanikuna. Surma puhul ei ole tegemist käsutuspiirangu juhtumiga. Kui asjaõiguskokkulepe on juba omaette asjaõiguslik leping, siis surm ei takista asjaõiguskokkuleppe kehtivust.
    • AÕS § 62¹ - Kande tegemine:
      (1) Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus.

     asjaõigusleping ja avaldus tehtud. Ei ole oluline et E sureb, kuna selleks on E kõik teinud et see kanne tehakse. Arvatavasti läheb edasi pärijatele.
    Aga see et kanne muutub valeks? Pärijad võivad ennast kohe kanda ka kinnistusraamatusse ilma E kandmiseta. Pärijatele läheb üle õigus.
    Lõplik vastus: E’d sisse kanda ei tohiks, sest E sissekandmisega muutuks kanne valeks. Selleks et õigus tekiks, peab isik olema õigusvõimeline  ei olnud, kuna suri ära.
    Variant:
    Kui V sureb päras aõlepingu sõlmimist?
    E kantakse ikkagi kinnisasja omanikuna sisse, kuna kõik on nõuetekohane – leping olemas ja avaldus ka. TsÜS §73. Kuna V aõlepingu sõlmimise ajal oli õigusvõimeline, siis ei puuduta V surm ülejäänuid toiminguid (E sissekandmist).
    Par 56 – kui kinnistusraamatusse kantud, siis ei saa tugineda
    73. §65, võib kande muutmist nõuda sellel ajal kui nad ise kantud sinna kinnistusraamatusse. Notar võtab aluseks kinnistusraamatu kande, selle alusel peaks ta kandma kõigile võrdselt.
    75. kehtiv kanne – õiguspärane, sest oli tehtud heauskselt.
    76. Kinnisomandi või piiratud kinnisasjaõiguse omandamise, sealhulgas heauskse omandamise eelduseks on kehtiv asjaõigusleping. ((Ilma kehtiva asjaõiguslepinguta (käsutustehinguta) oleks kinnistusraamatu kanne kuni 30.  juunini 2003. a kehtinud AÕS § 57 lg 1 järgi ebaõige. AÕS § 57 lg 1 sätestas, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või kustutatud)). Alates 1. juulist 2003. a ei sätesta asjaõigusseadus enam nii selgelt ebaõige kande mõistet, kuid AÕS § 65 lg-st 1 võib järeldada, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Tegelikule õiguslikule olukorrale ei vasta ka kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Sellisest kandest nähtuv isik ei ole tegelikult kinnisasjaõiguse omanik, sest puudus üks kinnisomandi üleandmise või koormamise eeldus – asjaõigusleping.
    V ei muutu omanikuks.
    AÕS §56’ – heauskne omandamine eeldab aõlepingut
    • Pärimise teel heauskselt ei omandata!!!

    Kui V võõrandab E’le siis E ei saa tugineda sellele et omandas heauskselt, kuna §56’ lg4 - V kohta puudus kinnistusraamatus kanne. E oleks võinud heauskselt omandada asja siis kui X oleks talle asja võõrandanud.
    M on tegelik omanik. M nõue V vastu raha osas alusetu rikastumise sätete alusel VõS §1037 lg1, sellep et V käsutas M asja, sai selle eest kasu. V peab hüvitama hariliku väärtuse.
    Kas M’l mingi nõue ka E vastu? Võib nõuda kinnistusraamatu kande parandamist.
    Kande muutmise nõude saab välistada §1037 lg2 – siis kui nõuab alusetu rikastumise alusel hariliku väärtuse hüvitamist, siis ta pm kiidab selle tehingu heaks ja ei saa nõuda enam kande muutmist. Siis muutub E omanikuks.
    77. kui omanik enne kuu kuue möödumist müünud kinnisasja kolmandale isikule, siis ei nõuta kinnistamiseks eelmärkega õigustatud isiku nõusolekut ja tehtav kanne on kehtiv kõigi isikute suhtes, välja arvatud eelmärkega õigustatud isik. Eelmärke olemasolu ei ole seega kande tegemisest keeldumise aluseks ning uue kande kehtivus sõltub sellest, kas eelmärkega tagatud nõue vormistatakse kinnistusraamatu kandeks. Eelmärge teenib võlaõigusliku kohustuse põhjal asjaõiguslikku õigusemuudatuse teostamise tagamist. ….. lk 107-113
    Par 59 lg 2 - Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras.
    Rahuldamisele kuulub esimene avaldus.
    78. Rahuldamisele kuulub C avaldus, kuna keelumärge §63 lg2 keelab kande tegemise ja kui see jõudis samal päeval kohale, kui veel teist kannet ei olnud tehtud. §631 lg6.
    79. Ajaliselt varem tekkinud õigusel on eelisõigus hiljem tekkinud õiguste suhtes. Ühe registriosa jao piires määrab õiguste järjekorra kannete tegemise järjekord ehk ruumiline järjekord.
    C2 eespool, sest kanne tehti enne.
    C1 ei ole nõudeid C2 vastu.
    Järjekoht: par 60 lg 2 – vabatahtlik kokkuleppe, et C1 ja C2 järjekoht muutuks.
    Par 59 lg 2 – kanded kinnistusraamatusse avalduse saabumise järjekorras.
    Par 62
    Par 63
    80. P oma esimesena, sest avalduse kinnistusametile esitati varem. Allkirja puhul KRS §61-62
    81. Eestkostjalt ei saa nõuda. Eestkostja ei ole seda heakskiitnud, seega tühine. Ei saa väita mis vastutus peaks olema, võltsitud dokumentide puhul ei ole näha mida peab ette nägema, mida mitte. Alusetu rikkastumine.
    Tühine tehing
    84. a) E esitas enne, siis saab E.
    b.) ei ole võimalik, sest ei ole veel omanikuna kinnisturaamatusse sisse kantud
    85. Hüpoteegid lähevad uuele kinnisasjale kokku.
    Lisaks:
    3-2-1-164-05!!!!! – PeS §17 lg4, §17 lg2. Ilma teise abikaasa nõusolekuta keelatud ka vallasasja käsutada. Kas keelu rikkumine toob kaasa käsutustehingu tühisuse? TsÜS §87. PeS 17 lg2 ei ütle et tehing tühine. TsÜS §114, AÕS §56’. Leitud et eesmärk ei ole kaasa tuua vähemalt kinnnisasja käsutustustehingu tühisust.
    See et käsutustehing kehtib ei tähenda seda et midagi selle järgi omandab. Käsutustehingut ja käsutust eristatakse. Selleks et omandada kehtiva käsutustehingu järgi omandada, pidi selle käsutuseks õigustatud isik olema, ainult heausksuse korral muutub käsutus kehtivaks ja toimub omandi ülekandmine. Kui omanik pahauskne, siis võimalik kehtivaks muuta et õigustatatud isik kiidab käsutuse heaks. Kui üks abikaasa käsutab ilma nõusolekuta, siis rikub õigust, kui omandaja heauskne, siis kõrvaldab selle puuduse. Kui omandaja pahauskne siis võimalik omandada teise abikaasa hilisema heakskiiduga.
    Vallasasjade puhul praegu on praktika et ilma teise abikaasa nõusolekuta on käsutustehing kehtetu.
    Kaasomandis olev asi, ilma teise omaniku nõusolekuta käsutatakse. Heausksuse §-id, siis kui kinnistusraamatusse kantud ainult üks kaasomanik. Kui ilma nõusolekuta siis praeguse praktika järgi on sellin tehing tühine.
    Heauskse kindlaks tegemisel on määravaks ajamomendiks §56’ lg3 – kinnistamisavalduse esitamise aeg.
    Heauskse omandamise välistab käibetehingu puudumine. Heauskse omandamise eelduseks on see et see on käibetehing ja oleks olemas kehtiv aõleping.
    Ebaõige on kanne, mis läheb vastuollu tegeliku olukorraga. Tegelikule õiguslikule olukorrale ei vasta ka kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel.
    TsÜS §-des 11-13, § 83 lg-s 1, §-des 87-89 ja 129 sätestatud alustel – asjaõiguslepingu tühisus.
    Ebaõige kanne kui: tehing (aõleping) mille alusel kanne tehti on tühine või tühistatud (aõlepingu tagasiulatuva tagasilangemisega),

    21. – 22. Kinnisomandi omandamine ja lõppemine; ulatus; korteriomand


    KINNISASJAÕIGUSTE TEKKIMISE JA MUUTUMISE ALUSED:
    • Tehing (AÕS §§ 119, 120)
    • Seadus (nt universaalõigusjärglus)
    • Sundtäitemenetlus
    • Avaliku võimu teostamise akt (nt sundvõõrandamine)
    • Seaduses ettenähtud juhtudel ametiasutuse või kohtutäituri taotlus

    KINNISOMANDI TEKKIMINE TEHINGU ALUSEL – AÕS par 641:
    • Asjaõigusleping
      • Õigustatud isiku ja teise poole vahel
      • Tingimustevaba
      • Vorm: notariaalne tõestamine
    • Uue omaniku kandminekinnistusraamatusse

    KINNISOMANDI TEKKIMINE SEADUS-JÄRGSEL ABIELUVARAREŽIIMIL:
    • Abielu ajal kinnistusraamatusse kantud kinnistu on ühisomandis (PkS § 14)
    • Enne abiellumist vallasasjana omandatud ehitis muutub ühisomandisse kuuluva maatüki oluliseks osaks, kui maatükk on omandatud pärast abiellumist (3-2-1-14-04)
    • Enne abiellumist korteri vallasasja reaalosana omandanud abikaasa saab pärast abiellumist toimunud korteriomandi moodustamisel EES § 211 alusel selle ainuomanikuks (3-2-1164-05)

    KINNISOMANDI TEKKIMINE SEADUSE ALUSEL:
    • Universaalõigusjärglus
    • Hõivamine (§ 126 lg 3)
    • Igamine –
      • Kinnistusraamatu kande igamine § 123.
      • Kinnistusraamatuväline igamine § 124
    • Riiklik akt

    Kinnisomandi kitsendused:
    • Seadusjärgsed kitsendused
      • Naabrusõigused
      • Nn seaduslikud servituudid
      • Nn igameheõigused
    • Kohtuotsusega seotud kitsendused
    • Tehinguga seotud kitsendused

    MÕJUTUSTE LIIGID:
    • Füüsiliselt määratletavad (kehalised) mõjutused: tõrjutavad § 89 alusel
    • Mittekehalised (füüsiliselt määratlemata) mõjutused: § 143
    • Mõttelised mõjutused: tõrjutavad erandina
    • Negatiivsed mõjutused: tõrjutavad negatoorhagiga

    MÕJUTUSTE TALUMISE KOHUSTUS – § 143:
    • Kui mõjutus ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist  omaniku kohustus taluda
    • Kui mõjutus kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist, mõjutused kõrvaldatavad  negatoorhagi AÕS par 89
    • Kui mõjutus kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist, mõjutuste kõrvaldamine ebamajanduslik  omanikul kohustus taluda, kuid õigus nõuda mõistlikku hüvitist

    “IGAMEHEÕIGUSED”:
    • Õigus kasutada kitsastes piirides võõrast kinnisasja
    • Seotud peamiselt loodusressurssidega:

    TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED:
    • Omaniku kohustus taluda olemasolevaid rajatisi ning lubada paigutada uusi; samuti teha hooldetöid

    EHITISE JAGAMINE:
    “... AÕSRS § 13 lg 4 pinnalt peaks mõistlikule seaduse lugejale olema selge, et ehitist saab jagada üksnes juhul, kui reaalosad moodustavad terviku, võimaldades eesmärgipärast kasutamist ilma teise reaalosata.”
    Vt Riigikohus 3-3-1-70-04
    (tsitaat pärineb ringkonnakohtu otsusest )
    KORTERIOMANDI VALITSEMINE:
    • Korteriomanike kokkulepped
    • Korteriomanike ühisus (KOS §§ 8 – 23): tegemist erisätetega AÕS kaasomandi sätete suhtes.
    • Korteriühistu (Korteriühistuseadus): mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine .

    Kohtupraktika:
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-04

    Kuna kinnistu kanti KR-sse abielu kestel, on see PerS kohaselt ühisvara, sõltumata sellest, et omanikuna on sisse kantud üks abikaasa.
    Perekonnaseaduse § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse abikaasade vara suhtes perekonnaseaduse kolmanda peatüki 3. jaos sätestatut. Selle jao § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara.
    Abikaasade ühisvara on PkS § 14 lg 1 järgi abielu kestel omandatud vara. Ühisvara jagamise eelduseks pole teise abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmine. Ka pole selleks vaja eraldi esitada ühisomanikuks tunnistamise nõuet. Kas kinnisasi kuulub abikaasade ühisvarasse või mitte, saab kindlaks teha abikaasade ühisvara jagamise hagi lahendamisel.
    Perekonnaseaduse § 19 lg 1 sätestab abikaasade ühisvara jagamisel nende osade võrdsuse põhimõtte. Juhud , millal kohus võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, on antud sama paragrahvi 2. lõikes. PkS § 19 lg 2 p 3 järgi võib kohus ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-05

    Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks kinnistusraamatust asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamisel on selle sätte järgi puudutatud isik üksnes hüpoteegipidaja, kelleks on kostja U. Umpalu. Tema aga ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitanud. M. Priil ei ole õigust U. Umpalu asemel hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamist vaidlustada ega selle kohta tehtud otsuse peale kaevata.
    Kohtud leidsid , et H.  Kaalep ja M. Prii ei soovinud korterit müüa ega osta ega omandit üle anda, vaid tehingu eesmärgiks oli sisuliselt üksnes H.  Kaalepi võlausaldajatelt võimaluse võtmine rahuldada oma nõudeid H. Kaalepi vara arvel. Seega oli tehingu majanduslikuks sisuks kohtute tuvastatud asjaolude järgi korteri üleandmine n-ö usaldusomanikule, kes pidi omandist tulenevaid õigusi teostama jätkuvalt H. Kaalepi huvides, mh võimaldades tal seda jätkuvalt tasuta kasutada. Sel juhul ei ole aga tegemist näiliku tehinguga, mille puhul pooled tegelikult üldse oma tehingu mingeid õiguslikke tagajärgi ei soovinud, vaid mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele.
    Küll võivad hageja esitatud ja kohtute tuvastatud asjaolud kolleegiumi arvates anda alust ostu-müügilepingu lugemiseks teeseldud tehinguks 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 70 lg 1 järgi. Kohtud on tuvastanud, et poolte eesmärgiks ei olnud mitte korteri müümine, vaid omandi ülekandmine "usaldusomanikule" võlausaldajate nõuete rahuldamise vältimise eesmärgil. Teeseldud tehing on TsÜS § 70 lg 1 järgi tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks, mida tegelikult teha taheti. Tehingut saab pidada teeselduks, kui pooled soovivad küll õiguslike tagajärgede saabumist, kuid mitte nende, mis tulenevad tegelikult vormistatud tehingust. Nagu näilik tehing, on ka teeseldud tehing TsÜS § 70 lg 2 järgi tühine. Erinevalt näilikust tehingust tuleb kohtul teeseldud tehingu puhul TsÜS § 70 lg 3 järgi hinnata ka varjatud tehingu sisu ja kehtivust. Seda saab teha ka üksnes teeseldud tehingu tühisuse tuvastamise hagi alusel. Kuna Riigikohus ei saa TsMS § 353 lg 3 järgi ise tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid, tuleb asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus hinnata tehingu teeselduks lugemise võimalust ja võimaliku varjatud tehingu kehtivust. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et kinnisasja omandamise võlaõiguslik tehing pidi AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud ning varjatud tehingu suulises vm vormis tegemine toob TsÜS § 93 lg 3 järgi kaasa tehingu tühisuse. Samuti saab hinnata varjatud tehingu tühisust muude tehingu kehtivust välistavate aluste järgi.
    Ei saa heade kommete vastane tehing kollegiumi arvates olla samaaegselt näilik. Kolleegiumi arvates on tehing vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlikku "kõrvaletoimetamist" võlausaldajate kahjustamise eesmärgil ei saa kolleegiumi arvates pidada kooskõlas olevaks ühiskonna üldiste arusaamadega kõlblusest ja seega ka heade kommetega. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on pankrotivõlgniku hagi alusel loetud võlgniku poolt enne pankrotimenetluse algust tehtud tehinguid vastuolus olevaks heade kommtetega, kui nende eesmärgiks oli võlausaldajate kahjustamine .
    Kohtute tuvastatud asjaolud, esmajoones poolte soov vältida H. Kaalepi võlausaldajate nõuete rahuldamist korteri suhtes, näitavad poolte soovi korteriomandi omandiõiguse üleminekuks M. Priile. Isegi kui pooltevaheline võlaõiguslik ostu-müügileping ( kohustustehing ) oleks näilik või teeseldud, ei muudaks see võlaõigusliku lepingu täitmiseks sõlmitud asjaõiguslepingut näilikuks ega teeselduks.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-05

    Vastavalt PKS § 15 lõikele 1 on abikaasa lahusvaraks päritud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
    Kuivõrd vaidlustamata asjaolude kohaselt omandas kostja H. T kõnealuse korteri vallasasjana pärimise teel, siis PKS § 15 lõikest 1 tulenevalt oli ta korteri kui vallasasja ainuomanik. EES §-st 211 tulenevalt sai ta korteriomandi ainuomanikuks. Järelikult oli kinnistusraamatu kanne tema kui korteriomandi ainuomaniku kohta õige, ta oli ta õigustatud korteriomandit ilma hageja nõusolekuta käsutama ning ei saa tõusetuda hagis vaidlustatud kinkelepingu ja asjaõigusliku lepingu tühisust selle tõttu, et rikuti hageja kui ühisomaniku õigusi.
    Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et maa ostueesõigusega erastamise korral abielussuhte ajal tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka.
    PKS § 17 lg 5 sätestab, et kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel ning kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist.
    Abikaasade ühis- ja lahusvara määratakse abieluvaralepingu puudumisel kindlaks PKS §-de 14 ja 15 alusel. Selleks, et lugeda kinnistu abikaasade ühisvara hulka ja seda abielusuhete lõppemisel jagada, ei pea kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmata jäetud abikaasa esitama eraldi hagi enda ühisomanikuks tunnistamiseks. Järelikult ei ole kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise eelduseks mõlema abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja ühiste omanikena. Abikaasa saab ühisvara kaitseks esitada hagi sõltumata sellest, kas ta on eelnevalt kantud kinnistusraamatusse ühisvara hulka kuuluva kinnisasja omanikuna. Samas peab märkima, et kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmata jäänud abikaasal võiks olla huvi kinnistusraamatu kande parandamiseks PKS § 17 lg 5 alusel selleks, et välistada abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistu heauskne omandamine AÕS § 561 alusel.
    PKS § 17 lg 4 ei keela kinnisasja võõrandada ilma abikaasa kirjaliku nõusolekuta. PKS § 17 lg 4 sätestab, et abikaasade ühisomandis olevat registrisse kantavat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Arvestada tuleb aga ka PKS § 17 lg 2 esimest lauset, mille kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Seega on abikaasal keelatud abikaasade ühisvara hulka kuuluvaid registrisse mittekantavaid vallasasju ja kinnisasju käsutada ilma teise abikaasa nõusolekuta. Tulenevalt AÕS § 120 lõikest 1 peab abikaasa nõusolek abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja, s.o korteriomandi võõrandamiseks olema notariaalselt tõestatud.
    Kuid PKS § 17 lg 2 esimeses lauses sätestatu rikkumine ei too kolleegiumi arvates iseenesest kaasa abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta tehtud käsutustehingu tühisust. Vastavalt TsÜS §-le 87 on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. PKS § 17 lg 2 esimeses lauses ei ole öeldud, et seda sätet rikkuv tehing on tühine. Otsustamaks, kas PKS § 17 lg 2 esimeses lauses sätestatu mõtteks on tuua kaasa ühe abikaasa nõusolekuta ühisvaraga tehtud tehingu tühisus, tuleb arvestada ka TsÜS §-ga 114 ja AÕS §-ga 561.
    TsÜS § 114 lg 1 sätestab, et kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek, ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema käsutus kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab selle käsutuse heaks.
    AÕS § 561 sätestab, et kui isik omandab tehinguga kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged.
    Kinnisasja omandi ülekandmise asjaõigusleping võib küll kehtida, kuid kui seda ei ole sõlminud käsutamiseks õigustatud isik, ei ole sellel kehtiva käsutuse tagajärgi ja asjaõiguslepingu alusel tehtud kanne on ikkagi ebaõige. Samas leiti veel, et kinnistusraamatu kanne ei ole ebaõige ja omandaja saab ka siis, kui asjaõiguslepingu sõlmis käsutamiseks õigustamata isik, kinnisomandi või muu asjaõiguse omanikuks, kui ta omandab selle kinnistusraamatu kandele tuginedes heauskselt.
    Seega eristati asjaõiguslepingu (käsutustehingu) kehtivust käsutuse kehtivusest. Kinnisasja suhtes tehtud käsutuse kehtivuse (mitte käsutustehingu kehtivuse) eeldused ongi sätestatud TsÜS §-s 114 ja AÕS §-s 561. TsÜS § 114 lg 2 mõtte kohaselt saab õigustatud isik heaks kiita üksnes kehtiva käsutustehingu alusel tehtud käsutust ning AÕS § 561 kohaselt saab heauskselt omandada kinnisasja, mille omandamiseks oli sõlmitud kehtiv käsutustehing.
    Eelöeldu kehtib ka PKS § 17 lg 2 rikkumise korral. Ühe abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamise tehing ei ole iseenesest tühine selle tõttu, et ühel abikaasal puudus teise abikaasa nõusolek käsutuse tegemiseks (õigustamata isiku poolt käsutustehingu sõlmimine). Kinnisasja heauskse omandamise korral (AÕS § 561) kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Seega on õigustamata isiku poolt kinnisasja suhtes tehtud käsutust võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita siis, kui käsutus ei kehtinud omandaja pahausksuse tõttu.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-107-06

    Vastavalt KOS §-le 28 kohaldatakse korteriomandi valitsemise peatüki sätteid vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile. Seega kohalduvad korteriomandi võõrandamist reguleerivad sätted (KOS § 14) ka vallasasjast korteri võõrandamise kohustuse korral. Juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad KOS § 14 lg 1 järgi nõuda, et kohustusi rikkunud korteriomanik oma korteriomandi võõrandaks. Võõrandamisnõude esitamise üheks aluseks on KOS § 12 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Vastavalt KOS § 14 lg 5 esimesele lausele, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel.
    Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb seega eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuine võlgnevus.
    Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 viiendast lausest tulenevalt võib ehitist või selle osa vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta 1. märtsini. Sama lõike 8. lause sätestab ehitise või selle osa vallasasjana käsutamise võimalused pärast 1. märtsi 2006. a. Selle sätte järgi võib pärast nimetatud kuupäeva ehitist või selle osa vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluses. Samuti võib vallasasjast ehitise või selle osa suhtes teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Seega on ka pärast 1. märtsi 2006. a teatud tingimustel võimalik käsutada vallasasjana käibes olevat eluruumi. Vallasasjast korteri käsutamise võimalust täitemenetluses tunnustab ka KOS § 14 lg 6, mis sätestab korteriomaniku või valitseja õiguse nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel. Kui seadusandja oleks soovinud vallasasjast korteri tsiviilkäibe täielikult välistada, oleks see seaduses ka sätestatud. Kuigi KOS §-s 14 sätestatud korteriomandi või vallasasjast korteri võõrandamise kohustus on äärmuslik vahend, on see teatud juhtudel siiski vajalik abinõu oma kohustusi korduvalt rikkunud omaniku vastu. Kolleegium leiab, et AÕSRS § 13 lg 6 kaheksandas lauses sätestatud ehitise või selle osa vallasasjana käsutamise võimalus täitemenetluses hõlmab ka KOS § 14 lg 2 p 2 alusel tehtud kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist. Võõrandamiseks kohustatud isik võib korteriomandi ise mis tahes viisil võõrandada (müüa, kinkida ). Kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg.
    Seadused:
    • Korteriomandiseadus
    • Kinnisasja sundvõõrandamise seadus
    • Laeva asjaõigusseadus

    74. Pärija-ei ole tähtis. Kas E vahel oli sõlmitud korrektselt leping? Jah.
    M-tegelik omanik. E omandas heauskselt. V omanikuks ei saa – VÕS par 1037.
    76. M-tegelik omanik.
    V-ekslikult kinnistusraamatusse kantud omanikuna. – müüs maja E-le.
    M- kanti kinnistusraamatusse omanikuna õigesti.
    Kas eelmärk on asjaõigus või piiratud asjaõigus?
    Lepingud E ja V vahel. V ei saanud kinnisasja üle andma, sest oli kantud juba M omanikuna.
    E ei saa kinnisasja omandada.
    Eelmärk on tühistatud.
    83. Kinnisasja omanikuks saab. Pole oluline, kas haldur kiidab heaks või ei kiida. Seda ei piisa. Par 120. Tagasivõtmishagi Pankrotiseaduses.
    86. §65
    87. äkki 64´ , 119-120 – nende järgi vaadata kes on tegelik omanik ja kas saab võõrandada.
    Vorminõuded on järgitud.
    91.
    a) tegemist ei ole tingimusliku lepinguga. V ja E vahel ainult müügileping. Seejärel sõlmivad V ja R müügilepingu, asjaõiguskokkuleppe ja kantakse kinnistusraamatusse. E ei saa enam omanikuks saada, E-l võlaõiguslikud nõuded V vastu. Sellepärast, et lubas omandi üle anda aga ei andnud. §64’ – omand tekib kande tegemise ja asjaõ lepingu sõlmimisega. Seega R omanik.
    b) Eelmärge ennustab õigusmuudatust, §63 lg3, käsutus siis R kasuks tühine, kuna selline käsutus piiraks E õigusi. R ei oleks saanud omanikuks. Ainult keelumärge muudab kinnistusraamatu kinniseks, et ei saa kannet teha, vastuväide ja eelmärge seda ei tee. Eelmärge ega vastuväide ei takista kande tegemist ega notari tehingu notariaalset tõestamist. Eelmärke toime oleneb sellest, et nõue mida tagab peab tegelikult olemas olema.
    Kaasus nr 91
    V ja E vahel on sõlmitud kinnisomandi omandamise tehing § 119 mõttes.
    V ja R vahel on ka § 119, kuid ka § 120.
    Mis suhe on E ja R vahel?
    R ei ole kantud ebaõige kande alusel omanikuna sisse kinnistusraamatusse. E-l antud juhul R suhtes mingit nõuet ei ole. Kui asjaõiguslepingut sõlmitud ei ole, aga müügileping on, kuidas on võimalik veel omanikuks saada? Kui müügileping kohustab teist poolt asjaõiguslepingut sõlmima, siis on võimalik nõuda nõusoleku asendamist. Seni kaua kuni V on veel omanikuna sisse kantud. Kui R on esitanud kinnistamisavalduse, aga see ei ole veel rahuldatud. E-le ei ole sellisel juhul tegelikult alust ära öelda, on õigus nõuda nõusoleku asendamisele. Samas tehakse kanded saabumise järjekorras. Leping võib sündida, aga selle alusel ei saa enam kannet teha.
    Kui E-ga oleks sõlmitud ka asjaõigusleping. Kinnistamisavaldusest sõltub asi. Asjaõigusleping võib olla sõlmitud, ta võib sisaldada kinnistamisavaldust, aga kui kinnistamisosakonnale ei ole esitatud, siis ei ole midagi teha. Kannete esitamise järjekorras!
    Kui E kasuks oleks koheselt kinnistusraamatusse kantud märge kinnisomandi ülekandmise kohta? Eelmärge välistab R suhtes heauskse omandamise ja käsutus on tingimuse saabumisel tühine. R sissekandmist ei takista. § 63 AÕS.
    17. veebruar 2004
    Kanne tehti pärast abiellumist, järelikult läheb ühisvaraks, aga kohus võib proportsiooni muuta (§ 19 lg 2 p 3 alusel).

    92. §143, 150 – 151,
    93. Tegemist eelmärkega, kaitseb tulevast omandamist. Eelmärkega tagatav nõue olemas. Üürilenadmine piirab uue omaniku õigust, §63 lg3. E ei pea P-ga sõlmitud üürilepingut täitma. E ei pea taluma seda. Eelmärge tagab omandamise selles mahus , mis see oli enne eelmärke tegemist.
    78.
    Krs § 39 lg 2 – postiga saadetud avaldused registreeritakse hiljem. Kuid kui kinnisasi on tegelikult juba võõrandatud, siis ikkagi on mõtet keelumärge sisse kanda.
    V avalduse registreeritakse enne. E avaldus rahuldatakse, kuna E ei vastuta V võlgade eest. E heausksus seisneb selles, et ei teadnud et oli selline kohtumäärus, mis keelas kande tegemise, polnud käsutuspiirangust teadlik §561 lg2. E heausksust võib eeldada.
    Kui V ja E vaheline asjaõigusleping sõlmiti pärast kohtumäärust, siis kantakse sisse aga pärast saab ka keelumärke sisse kanda . TsÜS §88 seondub , §561.
    §59’ lg1.
    C saab rahuldada oma nõude V muu vara arvelt.
    79. Ajaliselt varem tekkinud õigusel on eelisõigus hiljem  tekkinud õiguste suhtes. Ühe registriosa jao piires määrab õiguste järjekorra kannete tegemise järjekord ehk ruumiline järjekord.
    §59 – aõ järjekoht.
    Krs §19, 39
    C2 eespool, sest kanne tehti enne.
    C1 oleks pidanud seaduse järgi esimesena sisse kantama. Tegelikult nii ei juhtunud, eksituse tõttu sai C2 parema järjekoha.
    2) C1 - §55 lg2 pole ka võimalik etteheidet teha, sest selle all mõeldakse kinnistusregistrisse kantud andmeid e kinnistusraamatusse kantud kitsamas mõttes andmeid. C1 saaks nõuda järjekoha muutmist, aga selleks oleks vaja ikkagi C2 nõusolekut. §60 lg2.
    C2 - §65 lg3, oli heauskne, sest ei teadnud et selline viga tehti ja ta sinna esimesena sisse kanti. §56’lg1. Heauskse omandamise eeldus see, et kinnistusraamatu kanded on ebaõiged.
    Hüpoteekide järjekohad sellised nagu sissekandmisega saadus . C1 C2 vastu nõudeid ei ole. C1’l oleks võimalik riigilt nõuda hüvitust Riigivastutuseseaduse alusel kui kahju tekkis, sest kinnistusametniku eksimuse eest vastutab riik.
    80.
    Kõigepealt M poolt taotletud reaalkoormatis ja siis C poolt hüpoteek - §59. Ei oma tähtsust aõ lepingu sõlmimise aeg.
    2) KRS §46 lg3 – täiendav tähtaeg allkirja kandmiseks. §46 lg4 – tuleb teha eelmärge reaalkoormatise kohta, saab ikka M oma parema järjekoha.

    23. – 24. Kinnisomandi kitsendused. Piiratud kinnisasjaõigused I (servituudid ja reaalkoormatised)


    Põhimaterjal:
    • Kommentaar §§ 140 – 167; §§ 172 - 228 ja §§ 229 – 240.

    Lisamaterjal:
    • Schwab/Prütting §§ 76 – 77; § 81, § 83.

    Kohtupraktika:
    • Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-03

    Mitte p143, vaid p89 reguleerib negatiivsete, siinhulgas varjavate mõjutuste lubatavust (aine, lainete või kiirguse pääsu takistamine või vaade varjamine ).
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-45-04

    Juurdepääsu avalikule teele läbi võõra maatüki võib nõuda isegi siis, kui omaniku kinnisasi külgneb avaliku teega – kui nii on vähem koormav . Seega pole iseenesest kahe juurdepääsuõiguse olemasolu välistatud, tuleb aga arvestada proportsionaalsuse nõuetega. Olenevalt asjaoludest võib juurdepääs üle mitme kinnisasja vähem koormav kui üle ühe.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-141-04

    Kraavi sulgemine naabri poolt, liigniiskus maatükil > omandiõiguse rikkumine, negatoorhagi (p89). P143 reguleerib teisel kinnisasjal inimtegevusest tekkinud mittemateriaalsete mõjutuste talumist / tõrjumist, kuid mitte voolava veega seotud. Ainuüksi naabri takistatus vee äravoolus ei õigusta teda rikkumast naabrusõigusi.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-05

    Eraõiguslikku nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega (nt õigusvastaselt püstitatud ehitis). Varjav mõjutus (nt valguse varjamine ehitisega) on p89 järgi keelatud vaid siis, kui ehitis ei ole av. Õigusega kooskõlas ning lisaks rikutakse teise isiku omandiõigust. P-st 88 tuleneb ka üldine õigus nõuda rikkumisest hoidumist, kui seda võib eeldada tulevikus.
    Kui anda asi välja valduse teenijale, siis kui valduse teenija selle ära annab, siis on asi läinud omaniku tahte vastastelt tema valdusest välja. Asi jääb ikkagi taluperemehe valdusesse, valduse teenija ei saa valdust, alles siis, kui ta omastab selle või annab ära, siis lõppeb omaniku valdus. 3-2-1-10-04.
    *98 M vs R = tennismängude lõpetamine. §143.
    R M-lt nõuab kaasalehtude.
    Kaasus nr 98(!)
    Naabrusõigused M ja R vahel. § 143 järgi võib eristada mõjutusi, mida tuleb ära kannatada, ei ole eriti midagi nõuda. Teiseks, on sellised juhtumid, kus peame välja kannatama , aga võime nõuda hüvitamist. Teatud juhul ei ole talumiskohustust ja me võime nõuda omandiõigust kahjustava tegevuse lõpetamist.
    Kaasuses asjassepuutuvad faktid:
  • kas tennise mängimine? Pigem ei, tennis ei ole eriti müra tekitav mäng, tenniseväljak oli pealegi seal enne tema sinna kolimist. Seda keelata ega selle eest hüvitist nõuda, ei ole põhjust.
  • Turniiridega seoses: valjuhääldite kasutamine ja muusika mängimine. Turniiripidamisel muusikat valjuhääldist lasta ei ole vajadust. Teadustamine läbi valjuhääldi? Valjuhääldi kasutamist saab reguleerida, ei ole esmajoones nii hädavajalik, aga seal mingisuguseid piirangu võimalusi on ehk ka olemas. Aga hüvitist selle eest ei saa nõuda, sest seda oleks võimalik piirata.
  • Pallide väljanõudmine vastuhagis on vindikatsioonihagi. See, et pallid satuvad naabri krundile, see ilmselt võib nõuda, et need pallid ei lendaks sinna.
  • Kasekedelt kinnisasjale langenud lehed. Hüvitist nende eest nõuda ilmselt ei saa. See ei ole nii väga suur probleem.
    143 Lg2! Vt ka 149. 80.
    Kaasus nr 102
    Reaalservituud kehtib pärast surma. §178 lg 3 .
    Teeservituut on üks reaalservituutide liike. Kas see, et M ja P on surnud ja kinnistu on nende pärijatele üle läinud, mõjutab kuidagi seda reaalservituuti? Ei. Reaalservituut on asjaõiguslik subjektiivne – teeniv ja valitsev kinnisasi on määratud. Kui omanik vahetud, jääb reaalservituut püsima.
    § 178 lg 3 – ei suurenda teeniva kinnisasja koormatist, vajadused sellele viitavad. Kui on 10 ööbimispaika, siis on faktiküsimus, kas see toob kaasa mingisuguse meeletu inimeste edasi-tagasi sõelumise, mis tõsiselt häirib. Kui on pidevalt autosid. Küsimus võib olla faktilistes asjaoludes. Kas ta oluliselt mõjutab või suurendab? See on fakti küsimus, sõltub, kuidas see mõjutab teenivat kinnisasja.
    Parkimise suhtes on valduse kaitse nõuded, negatoorhaig võib olla, omaabi korras võib neid eemaldada sealt.
    Milliseid nõuded saaks M päriajd nõuda P pärijatelt? Omandikaitse sätted, et ei laiene igale asjale.
    P pärijatel – 184 ja 184 prim – vajadusel omaabi (valduse kaitse sätted).
    Reaalservituut ei anna valdust, see on ainuke asjaõiguse piirang, millel ei tule valdust, aga ikkagi on seadusest tulenev laienud, et saab kasutada valduse kaitse sätteid.
    Millepollest erinevad omandi ja valduse kaitsed? Valduse puhul saab kohaldada omaabi. Omand = kohtusse.
    Kaasus nr 104
    § 229 lg 1 viimane variant – kinnisomanike vaheline suhe, kus kinnisasjade omanikud A ja C oleksid kohustuslikud tegema teatud tegusid , ehk ostma kinnisasja D omanikult soojusenergiat. Reaalkoormatise puhul saab nõuda kohustatud isikult teatud aktiivseid tegusid. Kui selline reaalkoormatis seada, siis kas on asjaõiguslik subjektiivne või isikliksubjektiivne koormatis ? Asjaõiguslik subjektiivne, sest on seotud igakordse omanikuga. Lg 2 on antud juhul, sest ei ole mingi konkreetselt määratletav isik, peaks kindlasti olema asjaõiguslik subjektiivne.
    Antud juhul võiksid konkurentsiõiguslikud küsimused ka tekkida.

    25. – 26. Piiratud kinnisasjaõigused II (hoonestusõigus ja ostueesõigus)


    Põhimaterjal:
    • Kommentaar §§ 241 – 2551 ja §§ 256 – 2614.

    Lisamaterjal:
    • Schwab/Prütting § 75 ja § 82.

    Kohtupraktika:
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-97

    Hoonestusõiguse tasu võib sõltuda üksikisiku tulumaksu suuruse muutmisest.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-155-01

    Ostumüügileping 4 inimeste vahel, hageja palub tunnistada ta 1/3 osa omanikuks. Ostueesõigused ei ole pärandatavad; aga kui selle teostamise avaldus esitati enne surma, tekkivad pärijal vastavad õigused ja kohustused. Kui müügilepinguga võetakse kohustust tasuda ka töövõtule pingujärgsed summad , siis tuleb ostueesõiguse teostajal katta ka neid.
    ; uuest otsusest samas asjas nr 3-2-1-38-04 lõiked 11 – 12.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-13-06

    Lk 23 – mis on võlaõiguslik ja 26 mis on asjaõiguslik. 257 lg 3 paneb paika seda, mis on asjaõiguslik eesõigus. Mis seadused võimaldab ? Looduskaitseseadus . VÕIB OLLA EKSAMIL SEE KAASUS (NIMELT SEE VAHETEGEMINE A JA V VAHEL). Võlaõiguslik on kõik see, mis ei ole § 257 lg 3-le kirjeldatud.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-06

    Vaidlus seisnes selles, et OY ei esitanud ajaks tehnilist projekti, ja kui sooviti seda lepingut muuta või vormistada , siis ... + Mis ta veel tegemata jättis? Kostja ei täitnud lepinguvälisi kohustusi ja... Reaalehitise osas? -> Vaidlusi ei olnud kohtutes, kui vaadata RK argumentatsiooni, siis mida RK pidas oluliseks probleemiks, mida mitte ja mis õigusliku tagajärjeid see tõi: hoonestusõigus oli üldse lõpetada, Tehniline probleem ei olnud probleemiks, vaid selle esimene etapp. Kuidas kustutamine peab toimuma, kas on vaia nende nõusolek või mitte?
    Seadused:
    • Võlaõigusseadus §§ 244 – 253

    11.05.2006
    Kaasus nr 110
    *254 lg 3.
    *Vaata Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-33-97: kaebus kinnistamisotsuse peale, mida A, B ja C lepingu... § 98.... Selle RK pinnalt võib öelda, et RK on nõus, et ise ei saa kustutata....
    P kasuks on seatud hoonestusõigus § 241 mõttes. Kas on võimalik hinna tõstmist seotada võrdeliselt tarbijahinnaindeksi muutumisega? Ikka. Oluline on aru saada, kust teada saame, kui suur see parasjagu on. Kõik kolm toodud varianti sobivad.
    Hoonestusõigust võib seada juba olemasolevale hoonele (hoone läheb üle hoonestajale) ja seda võib seada ka hoonestamata maatükile. Kui maatüki omanik on huvitatud sellest, et hoone reaalselt ehitatakse, siis võidakse eraldi kokkuleppida hoone ehitamises ja kui seda ei tehta, siis võib taodelda omaniku enda nimele langemist. Tavaliselt ei ole maatüki omanikul muud huvi, kui see, et hoonestusõiguse makse laekuks.
    Kui hakatakse põldu kündma, kas see on takistuseks? See on pigem kasutusvaldus. Selline kokkulepe ei ole käsitletav hoonestusõigusega, kui juba alguses lepitakse kokku, et isik võib põldu kündma hakata selle alusel.
    Hoonestusõigus ulatub kinnisasja sellisele osale, mis on vajalik kinnisasja kasutamiseks. Hooldustöödeks, ehitustöödeks võiks olla ka ikkagi ju. Mingisugune lilleaia pidamine hoonestustõiguse alusel on ilmselt täitesti võimalik.
    Hoonestusõigust ei saa kanda, kui on esimesel järjekohal hüpoteek, kui ei lepita kokku hüpoteegi järjekoha muutmises.
    *5%? Sama liiki muutus.
    Kaasus nr 106
    § 257 lg 3 – ei ole takistust E sissekandmisel omanikuna.
    Mis alusel võiks E nõuda viljapuuaia rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks? E ei ole heauskne, eelmärge välistab selle ja järelikult ei saa.
    Märkuse sissekandmiseks peab olema seaduses sätestatud juhus § 63’ lg 7. Kas 257 lg 3 on ka üks seaduses sätestatud juht, millal märkust saab sisse kanda? See on konstateeriv säte, millal märke sissekandmise nõue on olemas, siis on võimalik ostueesõigust asjaõiguslikuks muuta.
    *VÕS kohustatavus kehtib 3ndate isikute puhul, see väljendubki selles, et ta . AÕS sellest ei ole. Kas ostueesõigus on pigem võlaõiguslik või asjaõiguslik? Kausa ? Võlaõiguslik leping (tavaliselt müügileping).
    Materiaalõiguslikult saab väita.
    Kuidas on A-l võimalik ennast kaitsta? Kas E saab blokeerida sellist muudatust? §88.
    Kaasus 90
    Kasutusõigus: isiklik kasutusõigus oli kantud raamatusse. Notari juures käidi ka.
    §243. § 34 prim. § 244 asjaõigusest vajab M-i nõusolekut. Poolte omavaheline küsimus: kuidas seda majanduslikult lahendada? Mis võiks olla normaalseks asjaõigusliku? Hüvitis – üks võimalus, sarnased on kui... Miks omastusõigus esimesel järjekohal? Enampakkumisel kõik teine võiks kustuda,
    Obiter dictum KTs:

    27. – 30. Kinnispant


    KINNISASJA OSTUEESÕIGUS
    • isiklik-subjektiivne (§ 256 lg 2 alternatiiv 1) või asjaõiguslik-subjektiivne (§ 256 lg 2 alternatiiv 2) õigus
    • omandamisõigus

    RAKENDUSALA
    • müük (sh koos kõrvalkohustustega VÕS § 246)
    • muu tasuline võõrandamine (VÕS § 244 lg 3 lause 2)
    • ei kehti sundenampakkumisel, pankrotimenetluses ega sundvõõrandamisel ja tehingule lähisugulasega (VÕS § 251)
    • eripiirangud (nt § 73 lg 2)

    ASJAÕIGUSLIKUD OSTUEESÕIGUSED
    • kinnistusraamatusse kantud tehinguline ostueesõigus;
    • seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus:
    • riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõiguse tagamiseks (MuKS § 27 lg 4);
    • riigi ostueesõiguse tagamiseks (LKS 16 lg 5)
    • ORAS § 121 lg 10 tuleneva üürniku ostueesõiguse tagamiseks (3-2-1-13-06, analoogia alusel VÕS § 324 lg 1);
    • kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (§ 73 lg 2)

    ERAÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED
    • kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (§ 73 lg 2);
    • tagastatud elamu üürniku ostueesõigus (ORAS § 121 lg 10 );
    • sundvõõrandiandja ostueesõigus (KASVS § 46 lg 1)

    AVALIK-ÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED
    • riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel, millel asub kinnismälestis (MuKS § 27 lg 2);
    • riigi ostueesõigus kaitstava loodusobjektiga kinnisasja võõrandamisel (LKS § 16 lg 2);
    • kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5);
    • kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus -, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4)

    OSTUEESÕIGUS MITME ISIKU KASUKS
    • ühine ostueesõigus ( VÕS § 252 lg 1)
    • mitme isiku üheaegne eraldi ostueesõigus (VÕS § 252 lg 2)
    • mitme isiku eraldi ostueesõigus kindlaks määratud järjekorras

    OSTUEESÕIGUSTE JÄRJEKORD
    • seadusjärgset ostueesõigust eelistatakse tehingulisele (VÕS § 252 lg 3)
    • “Asjaõigusseaduse § 73 lg 2 kohaselt on kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel võõrandatava mõttelise osa ostueesõigus. /---/ Seega on kaasomaniku ostueesõigus piiratud. Omandireformi aluste seaduse § 121 lg 10 kohaselt on üürniku ostueesõigus piiratud vaid teiste üürnike samaväärse õigusega, s.o üürnike ühise ostueesõigusega. Muid piiranguid seadusest ei tulene. /---/ Seetõttu tuleb hageja ostueesõigust eelistada kostja omale.”
    • (3-2-1-134-03)

    Kohtupraktika:
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-04

    Hüpoteegiga olid tagatud kõik nõuded omaniku ja hüpoteegipidaja vahelistest VÕ lepingutest; kuid nõudeid, mis tekkisid nõuete loovutamisega, ei tagatud. AÕS mõte on kaitsta omaniku huvi olla kindel oma kinnisasja vastutuse ulatuses.
    • Riigikohtu otsus nr 3-2-1-93-06

    Võlgul oli üks isik ja ...
    Leppetrahv oli tekkinud ... S (hüpoteegipidaja)  võla  K (võlgnik)
    Omanik L (vs S) – sundtäitmav, lepetrahv.
    Hüpoteegipidajal on AÕS § 352 lg 1 järgi õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Ka AÕS § 325 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel ning sama põhimõte tuleneb pandiõiguse kohta üldiselt ka AÕS § 276 lg-st 1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg-te 1 ja 2 järgi on kinnisasjale sissenõude pööramise viisideks täitemenetluses kinnisasja müük või sundvalitsemisele määramine.
    Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, st sundtäitmine on võimalik lepingu alusel kohtulahendita. Samas ei ole selline kokkulepe ei asjaõigusseaduse ega täitemenetluse seadustiku järgi hüpoteegi seadmisel kohustuslik, vaid üksnes lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Kui sellist kokkulepet ei ole, ei saa hüpoteegipidaja esitada kohtutäiturile avaldust hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja suhtes täitemenetluse alustamiseks. See ei võta aga hüpoteegipidajalt hüpoteegi sisuks olevat materiaalõiguslikku nõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmiseks. Selle realiseerimiseks tuleb tal kinnisasja omaniku suhtes saavutada kohtulahend, mis on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi samuti täitedokumendiks. Selle nõude lahendamisel kontrollib kohus, kas tagatud nõue kehtib ja on muutunud sissenõutavaks. Samuti kontrollib kohus muid täitmise eeldusi ning otsustab, kas hüpoteegipidajal on õigus pöörduda täituri poole kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Sellise nõude saab esimese astme kohus lahendada TsMS § 406 lg 1 järgi mh dokumendimenetluses. Tähendust ei oma, et kehtetuks on tunnistatud AÕS § 352 lg 3, mis nägi ette hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümise avalikul enampakkumisel kohtu otsusel . Alates 1.  jaanuarist 2006. a ei ole kinnisasja müümiseks enampakkumisel enam vajalik eraldi kohtulahendit, seda on vaja vaid kinnisasja määramiseks sundvalitsemisele (TMS § 162).
    Seadused: Täitemenetluse seadustik §§ 150-177
    Kaasus nr 120
  • H X-le 1 milj (30. 06)
  • H Y-le 2,5 milj (15.02)
  • H Z-le 100 000 (22.12)
    Y nõue rahuldatakse esimesena, sest tema nõue on kõigepealt sissenõutav. Kui võlgnik ei ole midagi võlgu hetkel, siis ei ole põhjust talt raha käest ära võtta. Z oma kustutatakse ära, kui ostjaga lepitakse kokku, et see jääb püsima, siis jääb püsima. Hüpoteegi puhul makstakse tavaliselt hüvitist nii palju, kui on kadu varalises sfääris. Kui jääb ilma tagatisest, siis makstakse välja see summa, mis ta kaotab. Hüpoteegi puhul, kui isik jääb ilma tagatisest, siis on see ilmselt hüpoteegi summa.
    X hüpoteek jääb püsima, tema võib kuni 30. juunini kõrval jätta.
    Y saab 250 000
    Z saab 80 000
    Ja M saab 20 000
    Pärast 1.03 on ülejäänud raha (100000 kr) M-i pangakontol, kuna teised nõuded pole veel muutunud sissenõutavaks. TMS 150/78/158 järgi Z õigus kustub, kui E-ga ei lepita kokku, et see püsima jääb. TMS 176 järgi võib Z saada hüvitist – kaotus, mida Z kannab (kui jääb ilma tagaitsest, hüvitada tuleb reeglina hüpoteegisumma).
    Vana TMS järgi võis sundenampakkumise ja sundavlitsemise vahel valida kohus, nüüd sõltub see sissenõudja avaldusest, mida võlgnik vaidlustada ei saa.
    Kaasus nr 117
    § 500 VÕS reguleerib seda – ei ole vaja nõusolekut.
    Kas H võib B-lt nõuda seda sisse? Pant on tavaliselt realiseerimisõigus. Kui sel hetkel kui asi muutub sissenõutavaks, asub hüpoteegipidaja realiseerimist nõudma, siis tegelikult läheb see kinnistu müüki nii, et ostja omandab kindlustushüvitise nõude. Asi võidakse taastada või selle saab kätte teatud kinnistuomanik, aga tegemist on realiseerimisõigusega. Nõue pannakse müüki. Tal on õigus realiseerida nõue ja saada enda nõue tasa.
    AÕS 345 lg 1 järgi ulatub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele. VÕS 500 lg 1 jÄrgi ei ole H nõusolekut vaja. Kui laen on muutunud sissenõutavaks, läheb kinnistu müüki (352 lg 1), koos kindlustushüvitise nõudega. Tegemist on hüpoteegi puhul ju ikkagi realiseerimisõigusega.
    Kaasus 116
    §343 lg 2 - Hüpoteegi ulatus kinnisasjale:
    (1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis.
    (2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud.
    Kui ei oleks majandusega tegemist?
        • AÕS par 335 siis kui ei oleks hüpoteegiga, lihtsalt majandamine.

    AÕS § 335 - Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemisel:
    (1) Kui võib eeldada koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist või kui see on juba toimunud, võib hüpoteegipidaja nõuda kinnisasja omanikult endise olukorra taastamist või täiendavat tagatist.
    (2) Kui kinnisasja omanik hüpoteegipidaja nõudel endist olukorda ei taasta ega anna täiendavat tagatist, võib hüpoteegipidaja nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud. Rahuldamise nõudest tuleb üks kuu ette teatada.
    (3) Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku süüta, võib hüpoteegipidaja täiendavat tagatist või võla osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud.
    Kas masinad on või ei ole kehtivad võõrandatud pärast majandust. Midagi TMS-st? Arest toob kaasa kanne kinnistusraamatusse.
    2 variant: §147?
    Kaasus 119
        • 349lg1

    Kinnistusraamatu seaduse §34-1? Asjaõigusliku kustutamist on vaja lg 2 järgi.
    Kaasus 121
    Kokkuleppet ei ole, 349 ?
    • § 349 - Hüpoteegi üleminek omanikule

    (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti
    (2) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist.
    (3) Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.
    Variant: X saab uueks hüpoteegipidajaks, kuid samas... Tal on õigus nõuda §120
    KONTROLLIME:
    • VALDUSE KAITSE NÕUDEID
    • OMANDI KAITSE NÕUDEID
    • .DOC Laadi alla originaalfail 53 lk · .doc · 893 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Asjaõigus #1 Asjaõigus #2 Asjaõigus #3 Asjaõigus #4 Asjaõigus #5 Asjaõigus #6 Asjaõigus #7 Asjaõigus #8 Asjaõigus #9 Asjaõigus #10 Asjaõigus #11 Asjaõigus #12 Asjaõigus #13 Asjaõigus #14 Asjaõigus #15 Asjaõigus #16 Asjaõigus #17 Asjaõigus #18 Asjaõigus #19 Asjaõigus #20 Asjaõigus #21 Asjaõigus #22 Asjaõigus #23 Asjaõigus #24 Asjaõigus #25 Asjaõigus #26 Asjaõigus #27 Asjaõigus #28 Asjaõigus #29 Asjaõigus #30 Asjaõigus #31 Asjaõigus #32 Asjaõigus #33 Asjaõigus #34 Asjaõigus #35 Asjaõigus #36 Asjaõigus #37 Asjaõigus #38 Asjaõigus #39 Asjaõigus #40 Asjaõigus #41 Asjaõigus #42 Asjaõigus #43 Asjaõigus #44 Asjaõigus #45 Asjaõigus #46 Asjaõigus #47 Asjaõigus #48 Asjaõigus #49 Asjaõigus #50 Asjaõigus #51 Asjaõigus #52 Asjaõigus #53
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 893 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor fantasy711 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Asjaõiguse seminarid (vastused) koos konspektidega
    asjaõigus õigus

    Sarnased õppematerjalid

    Asjaõigus eksamikonspekt
    82
    docx

    Asjaõigus eksamikonspekt

    Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks

    Õigus
    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
    67
    docx

    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

    Rajatise lugemisel tehnorajatiseks võib sel juhul olla tähendus üksnes rajatise talumise kohustuse hindamisel. (p 20) 3.-4. Valdus ja selle kaitse Põhimaterjal: K.H. Schwab, H. Prütting “Asjaõigus”, Tallinn, 1995 (edaspidi viidatud “Schwab/Prütting”) § 6-14. o Valdus (lk 13) - Valdus on tegelik võim asja üle, sõltumata sellest, kas selle võimu pidaal on selleks õigus. Omand kui õiguslik võim asja üle o BGB: valduse reguleeimise aluseks valdus kui tegelik, väljaspoole nähtuv võim asja üle - Valduse kaitse tähendab praktiliselt lihtsustatud omandikaitset- - Valdust kasutatakse kui õiguse ülekandmise vahendit ja vormi, vallasasjade puhul on asja üleandmine omandi ülekandmise vahend. Seega on omandi

    Asjaõigus
    Asjaõiguse loengukonspekt - Kaasuse lahendamine
    17
    pdf

    Asjaõiguse loengukonspekt - Kaasuse lahendamine

    ​Müügileping (kohustustehing) ​- võetakse kohustus midagi maksta või müüa. KAASUS T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit. 1. Kas kinkeleping kehtib? ​JAH,​kuna kohustusi ei kehti 2. Kas asjaõigusleping kehtib? ​EI​, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ning A on alaealine. Omand​on võrdselt kaitstud. (PS § 32) Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Asjaõigus ​annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu. ​Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult​. Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng

    Asjaõigus
    ASJAÕIGUSE konspekt
    180
    docx

    ASJAÕIGUSE konspekt

    seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse

    Asjaõigus
    Asjaõiguse konspekt
    34
    doc

    Asjaõiguse konspekt

    35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu ­ nimetatakse absoluutseks õiguseks. Asjaõigus tagab omanikule sisuliselt kaitse rünnete eest tema varale, st tagab eraomandi puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud tehingus) ­ imperatiivsus. Objektiivne ­ reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine), st õigusnormide kogum.

    Asjaõigus
    Asjaõiguse seminarid
    27
    pdf

    Asjaõiguse seminarid

    Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist

    Asjaõigus
    Võlaõigus-asjaõigus eksamiks
    50
    pdf

    Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

    temale. 101. Mida mõistetakse asja vastavuse all lepingutingimustele? Üleantav asi (sealjuures asja juurde kuuluvad dokumendid) peab vastama lepingutingimustele, seda eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 102. Millised nõuded on ostjal müüja vastu? Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist 103. Mida kujutab endast ostueesõigus? Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 105

    Võlaõigus
    Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused
    24
    docx

    Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused

    Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte?

    Riigiõigus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (13)

    Emma5 profiilipilt
    Emma5: Loogiliselt, arusaadavalt ja põhjalikult koostatud konspekt. Oli palju abi. Tänud.
    15:38 12-01-2013
    Marissa profiilipilt
    Marissa: Tänan! Aitas väga! Põhimõtteliselt päästis terve nädala :)
    11:40 30-12-2012
    katykenny profiilipilt
    katykenny: hea materjal, ainult kaasuste asjaolud oleks võinud ka olla.
    08:52 29-04-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun