Asjaõigus (13)

I ÜLDINE ASJAÕIGUS

1. – 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili

Põhimaterjal:
P. Pärna “Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne”, Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud “Kommentaar”): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 – 6 (lk 29 – 39).
Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.)
Mõiste „asjaõigus“ juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses.
Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine ). Objektiivne asjaõigus – õigusnormide summa.
Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes.
Asi on kehaline ese.
Inimkeha , ka laipa, ei loeta asjaks, sest tänapäeva õigusliku arusaamise kohaselt ei saa inimene olla õiguskäibe esemeks . Küll on asjadeks eraldatud kehaosad.
Õiguse esemed (õiguse objektid):

Esemed - on seaduses defineeritud asjad, õigused ja muud hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks .

• Loomad  Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima loomakaitse erisätteid.
  
• asjad: vallasasjad, kinnisasjad
  

Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad.

• Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad.
  

• õigused: absoluutsed, relatiivsed
  

asjade kogumid, varandus
Vallasasjad
Asendatavad – määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest.

• Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud.
  
• Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid kokkulepitud veiniperekonna piires.
  

Asendamatud – on tellitud erisoovide kohaselt
Printsiipid:

• Fikseerimise põhimõte (AÕS par 5)
  
• Absoluutsuse põhimõte (AÕS par 68) – asjaõigused kehtivad igaühe suhtes, neid iseloomustab õigustatud isiku absoluutne valitsemisvõim. Tagajärjeks on võimalus asjaõiguslikesse õiguspositsioonidesse sekkumise puhul igaühe suhtes nõudeid maksma panna, eelkõige väljaandmise, kahjutasu ja kõrvaldamise ning tegematajätmise nõudeid.
  
• Avalikkuse põhimõte – kinnisasjade puhul kinnistusraamat , vallasasjade puhul valdus . Asjaõiguse püüe teha asjaõiguslik jur.situatsioon ja selle muutmine igaühele selgesti nähtavaks.
  
• Määratluse põhimõte
  

• Eraldatuse põhimõte
  
• Abstraktsiooni printsiip:
  

vigade identsus – kehtetuks muutuvad mõlemad tehingud

• piiratud teovõime
  
• heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
  
• eksimus
  

Tingimuslik seos:
Ehtne tingimusseos

Tehingu ühtsus – kohustuste ühtne tehing

• Üleantavuse põhimõte
  

E. Kergandberg. Neer kui asi ehk mõningaid avalik-õiguslikke märkusi asjaõigusseaduse kohta. Juridica .
Inimene õiguse subjektina ei saa (tehniliselt) olla samaaegselt ka õiguse objekt ja seega ei saa ta olla ka asi.
Elava inimese keha asjakvaliteedi eitamine pidavat samaaegselt tähendama inimkeha käsitamist erilise isikuõigusena ehk siis erilise põhiõigusena.
Keha kui terviku suhtes kehtinud põhiõigused transformeeruvad eemaldatud organi puhul asjaõigusteks
Tavalise ravimise käigus patsiendi poolt loovutatud mistahes kehaline materjal – näiteks vere või muu koe proovid, aga ka amputeeritud kehaosad – on põhimõtteliselt asjaõiguse objektiks. Antakse reeglina loovutatud materjali omandiõigus üle vastavale raviasutusele.
Kuna kõik toimub patsiendi huvides, on pooled vallasomandi tasuta üleminekus kokku leppinud.
Meditsiiniasutus ei tohi ravimise käigus eemaldatud kehamaterjalist kasu lõikama omaniku loata Doonor on tema kehast eemaldatud organi omanikuks.
Mis alusel muutub doonor organi omanikuks, kui see organ temast eraldatakse. Asjaõiguse rakendusala on piiratud nende õigussuhetega, kus tahame tagada asjaõiguslikku käivet. Kui tahame asja üleanda, siis peame seda asja niimoodi ka käsitlema, et oleks võimalik see üleandmine. AÕS ülesanne on kirjeldada füüsiliselt olemasolevaid objekte, tal on kohustus reguleerida seda. Sellist eesmärki aõs ei ole Kama järgi. AÕS peavad olema hõlmatud need nähtused, mille puhul ühiskond soovib tagada kaubanduslikku käivet. Juuste mahalõikamisse võib suhtuda kaubandusliku artiklina – parukavalmistamiseks ning rakendatakse aõs-st. Neeru eraldamise puhul, kui tahame öelda, et doonor saab selle omanikuks, siis tekib küsimus, mida me doonorile sellega tagame, tegelikult ei loeta doonorit omanikuks, sest ei soovita elunditega kauplemist, seda ei peeta heaks. Asjaõiguslik kaitse ei ole teadlikult peale pandud, kui isik on doonor, siis lähtutakse sellest, et see on tasuta.
Lisamaterjal :

• K.H. Schwab, H. Prütting “Asjaõigus”, Tallinn, 1995 (edaspidi viidatud “Schwab/Prütting”): §§ 1 - 4.
  
• H. Köhler, “Tsiviilseadustik. Üldosa / õpik”, Tallinn, 1998 (edaspidi viidatud: Köhler): § 11 (lk 82-90).
  

Oluline osa – TsUS par 53
Laeva mootor – laeva oluline osa, sest tehakse kindla laeva jaoks.
Seeriamootorid ei saa olla olulisteks osadeks, neid võib sama seeria vastu välja vahetada.
Kaasus 5:
P rentis
M – maatüki omanik
X – ehitusettevõtja
Hoone ei ole maatüki oluline osa
TsUS par 54 lg 1
Kohtupraktika :

• Riigikohtu otsus nr 3-2-1-68-96:
  

 Tapeet ei ole oluline osa, kui tegemist on mingi erilise tapeediga, siis on. Kui vara tagastamine pole otsutatud, siis loetakse, et vara on riigi omandis . Omanikul on õigus asjast päraldis eraldada ja siis kaotab see päraldise staatuse.

• Riigikohtu otsus nr 3-2-1-90-03
  

AÕS § 74 eesmärk on kaasomanike kaitse nende nõusolekuta toimunud asja võõrandamise, koormamise ja asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmise vastu.
Ainuüksi sellest, et kaasomanikud on kokku leppinud ühise asja valdamise ja kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata.
See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele.
 Riigikohus : vt ARakS §13

• Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2003. a otsus nr 2-2-340/2003
  

Kui abikaasadel on ka pärast kokkuleppel ühisvara jagamist jäänud alles vara, mida ei ole jagatud, siis loetakse seda abikaasade ühisvaraks ja PkS kohaselt ei ole välistatud jagamata ühisvara jagamine kokkuleppega või kohtu korras, mille käigus lahendatakse ka küsimus ühele või teisele poolele jääva vara väärtusest ja võimalikest hüvitistest.
SEMINAR 1
Kaasus 1.
Kes kellelt mida nõuab? E nõuab asja üleandmist P-lt, ta tahab asja kätte saada. Nõude aluse leidmine toimub edasi. E esitab vindikatsioonihagi , ta nõuab asja välja võõrast valdusest. Kaasuste põhitüüpidest kolmas. § 80 alusel. Küsimus sellest, kas ta sai omandi? Omandi üleminek eeldab valdust. § 94 puhul peaks olema konkreetne asi määratletud – asi, mille hoiule jätame, peaks olema identifitseeritud. Antud kaasuse puhul seda ei olnud. Valduse olemus on see, et ta on tegelik võim asja üle, viitab fakitilisele olukorrale, tuleb identifitseerida üks konkreetne asi, mitte ütlema, et on teatud liiki asi. Ka kaudse ja otsese valduse suhtes on vaja konkreetset asja. § 94 on kolmandate isikute suhtes piiratumad tagajärjed kui § 92, aga valduse teket tunnistatakse, kui konkreetne asi on eraldatud. § 92 ja 94 eristamine – 92 on selge ja avalik, on täpselt määratletud; 94 – kui on kokkulepe mingi konkreetse aparaadi suhtes.
Antud kaasuse puhul ei ole E nõue põhjustatud, ta ei ole saanud omanikuks, tal ei ole võimalik seda asja vinditseerida. Kuna ta ei ole asja valdust saanud, ei ole tal ka muid valduskaitsenõudeid võimalik esitada, ei nähtu ka mingit piiratud asjaõigust jne.
§ 35 PankrS (pole vajalik).
§ 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed
(1) Pankroti väljakuulutamisega:
1) moodustub võlgniku varast pankrotivara;
2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse;
3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;
4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid;
5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;
6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;
7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed.
(2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.
Määratletuse printsiip.
Avalikkuse printsiipi . Vallasasja puhul on pigem tegemist