I ÜLDINE ASJAÕIGUS
1. – 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili
Põhimaterjal: P. Pärna “Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne”, Tallinn, 2004 (edaspidi
viidatud “Kommentaar”): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 – 6 (lk 29 – 39).
Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.)
Mõiste „asjaõigus“ juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses.
Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi
loovutamine ). Objektiivne asjaõigus – õigusnormide summa.
Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes.
Asi on kehaline ese.
Inimkeha , ka laipa, ei loeta asjaks, sest tänapäeva õigusliku arusaamise kohaselt ei saa inimene olla õiguskäibe
esemeks . Küll on asjadeks eraldatud kehaosad.
Õiguse esemed (õiguse objektid):
Esemed - on seaduses defineeritud asjad, õigused ja muud hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks .
- Loomad Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima loomakaitse erisätteid.
- asjad: vallasasjad, kinnisasjad
Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad.
- Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad.
- õigused: absoluutsed, relatiivsed
asjade kogumid, varandus
Vallasasjad
Asendatavad – määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest.
- Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud.
- Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt toodetavad asjad, teatud aastakäigu veinid kokkulepitud veiniperekonna piires.
Asendamatud – on tellitud erisoovide kohaselt
Printsiipid:
- Fikseerimise põhimõte (AÕS par 5)
- Absoluutsuse põhimõte (AÕS par 68) – asjaõigused kehtivad igaühe suhtes, neid iseloomustab õigustatud isiku absoluutne valitsemisvõim. Tagajärjeks on võimalus asjaõiguslikesse õiguspositsioonidesse sekkumise puhul igaühe suhtes nõudeid maksma panna, eelkõige väljaandmise, kahjutasu ja kõrvaldamise ning tegematajätmise nõudeid.
- Avalikkuse põhimõte – kinnisasjade puhul kinnistusraamat , vallasasjade puhul valdus . Asjaõiguse püüe teha asjaõiguslik jur.situatsioon ja selle muutmine igaühele selgesti nähtavaks.
- Määratluse põhimõte
- Eraldatuse põhimõte
- Abstraktsiooni printsiip:
vigade identsus – kehtetuks muutuvad mõlemad tehingud
- piiratud teovõime
- heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
- eksimus
Tingimuslik seos:
Ehtne tingimusseos
Tehingu ühtsus – kohustuste ühtne tehing
E. Kergandberg. Neer kui asi ehk mõningaid avalik-õiguslikke märkusi asjaõigusseaduse kohta. Juridica .
Inimene õiguse subjektina ei saa (tehniliselt) olla samaaegselt ka õiguse objekt ja seega ei saa ta olla ka asi.
Elava inimese keha asjakvaliteedi eitamine pidavat samaaegselt tähendama inimkeha käsitamist erilise isikuõigusena ehk siis erilise põhiõigusena.
Keha kui terviku suhtes kehtinud põhiõigused transformeeruvad eemaldatud organi puhul asjaõigusteks
Tavalise ravimise käigus patsiendi poolt loovutatud mistahes kehaline materjal – näiteks vere või muu koe proovid, aga ka amputeeritud kehaosad – on põhimõtteliselt asjaõiguse objektiks. Antakse reeglina loovutatud materjali omandiõigus üle vastavale raviasutusele.
Kuna kõik toimub patsiendi huvides, on pooled vallasomandi tasuta üleminekus kokku leppinud.
Meditsiiniasutus ei tohi ravimise käigus eemaldatud kehamaterjalist kasu lõikama omaniku loata Doonor on tema kehast eemaldatud organi omanikuks.
Mis alusel muutub doonor organi omanikuks, kui see organ temast eraldatakse. Asjaõiguse rakendusala on piiratud nende õigussuhetega, kus tahame tagada asjaõiguslikku käivet. Kui tahame asja üleanda, siis peame seda asja niimoodi ka käsitlema, et oleks võimalik see üleandmine. AÕS ülesanne on kirjeldada füüsiliselt olemasolevaid objekte, tal on kohustus reguleerida seda. Sellist eesmärki aõs ei ole Kama järgi. AÕS peavad olema hõlmatud need nähtused, mille puhul ühiskond soovib tagada kaubanduslikku käivet. Juuste mahalõikamisse võib suhtuda kaubandusliku artiklina – parukavalmistamiseks ning rakendatakse aõs-st. Neeru eraldamise puhul, kui tahame öelda, et doonor saab selle omanikuks, siis tekib küsimus, mida me doonorile sellega tagame, tegelikult ei loeta doonorit omanikuks, sest ei soovita elunditega kauplemist, seda ei peeta heaks. Asjaõiguslik kaitse ei ole teadlikult peale pandud, kui isik on doonor, siis lähtutakse sellest, et see on tasuta.
Lisamaterjal :
- K.H. Schwab, H. Prütting “Asjaõigus”, Tallinn, 1995 (edaspidi viidatud “Schwab/Prütting”): §§ 1 - 4.
- H. Köhler, “Tsiviilseadustik. Üldosa / õpik”, Tallinn, 1998 (edaspidi viidatud: Köhler): § 11 (lk 82-90).
Oluline osa – TsUS par 53
Laeva mootor – laeva oluline osa, sest tehakse kindla laeva jaoks.
Seeriamootorid ei saa olla olulisteks osadeks, neid võib sama seeria vastu välja vahetada.
Kaasus 5:
P rentis
M – maatüki omanik
X – ehitusettevõtja
Hoone ei ole maatüki oluline osa
TsUS par 54 lg 1
Kohtupraktika :
Tapeet ei ole oluline osa, kui tegemist on mingi erilise tapeediga, siis on. Kui vara tagastamine pole otsutatud, siis loetakse, et vara on riigi omandis . Omanikul on õigus asjast päraldis eraldada ja siis kaotab see päraldise staatuse.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-90-03
AÕS § 74 eesmärk on kaasomanike kaitse nende nõusolekuta toimunud asja võõrandamise, koormamise ja asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmise vastu.
Ainuüksi sellest, et kaasomanikud on kokku leppinud ühise asja valdamise ja kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata.
See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega. Reaalosa koormamises võivad kaasomanikud kokku leppida kasutuskorra kokkuleppes, samuti pärast reaalosa koormamist. Kokkuleppega on samaväärne kaasomanike heakskiit toimunud koormamisele.
Riigikohus : vt ARakS §13
- Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2003. a otsus nr 2-2-340/2003
Kui abikaasadel on ka pärast kokkuleppel ühisvara jagamist jäänud alles vara, mida ei ole jagatud, siis loetakse seda abikaasade ühisvaraks ja PkS kohaselt ei ole välistatud jagamata ühisvara jagamine kokkuleppega või kohtu korras, mille käigus lahendatakse ka küsimus ühele või teisele poolele jääva vara väärtusest ja võimalikest hüvitistest.
SEMINAR 1
Kaasus 1.
Kes kellelt mida nõuab? E nõuab asja üleandmist P-lt, ta
tahab asja kätte saada. Nõude aluse leidmine toimub edasi.
E esitab vindikatsioonihagi , ta nõuab asja välja võõrast
valdusest. Kaasuste põhitüüpidest kolmas. § 80 alusel. Küsimus
sellest, kas ta sai omandi? Omandi üleminek eeldab valdust. § 94
puhul peaks olema konkreetne asi määratletud – asi, mille hoiule
jätame, peaks olema identifitseeritud. Antud kaasuse puhul seda ei
olnud. Valduse olemus on see, et ta on tegelik võim asja üle, viitab fakitilisele olukorrale, tuleb identifitseerida üks
konkreetne asi, mitte ütlema, et on teatud liiki asi. Ka kaudse ja
otsese valduse suhtes on vaja konkreetset asja. § 94 on kolmandate
isikute suhtes piiratumad tagajärjed kui § 92, aga valduse teket
tunnistatakse, kui konkreetne asi on eraldatud. § 92 ja 94
eristamine – 92 on selge ja avalik, on täpselt määratletud; 94 –
kui on kokkulepe mingi konkreetse aparaadi suhtes.
Antud kaasuse puhul ei ole E nõue põhjustatud, ta ei ole saanud
omanikuks, tal ei ole võimalik seda asja vinditseerida. Kuna ta ei
ole asja valdust saanud, ei ole tal ka muid valduskaitsenõudeid
võimalik esitada, ei nähtu ka mingit piiratud asjaõigust jne.
§ 35 PankrS (pole vajalik).
§ 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed
(1) Pankroti väljakuulutamisega:
1) moodustub võlgniku varast pankrotivara;
2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning
õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks
vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata
pankrotivarasse;
3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;
4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes
tehinguid;
5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses
ettenähtud korras;
6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu
suunatud nõuetelt;
7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed.
(2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti
väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast,
sealhulgas kohustustest.
Määratletuse printsiip.
Avalikkuse printsiipi . Vallasasja puhul on pigem tegemist
fiktsiooniga, kinnisasja puhul on kinnistusraamat. Asjaõigus peab
olema avalik, et ta saaks tekkida.
Vt erinevaid printsiipe seadustest .
Vigade identsus! – kui piiratud teovõimega isik sõlmib
müügilepingu ja annab selle alusel ka midagi üle – ta ei saa
sõlmida ei aõ lepingut ega võ lepingut, mõlemal on ühine
algpõhjus, mis muudab nad kehtetuks.
Kaasus 113.
§ 343. Hüpoteegi ulatus kinnisasjale
(1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja
viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole
kinnisasja omaniku omandis.
(2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja
loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase
majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks
eemaldatud.
Kolmas variant jälle.
TMS § 142 – kinnisasja arestimine
§ 92, VÕS § 233;
§ 343 lg 1 – kas tegemist on päraldistega või oluliste osadega.
Lihtsam on kõige pealt kontrollida, kas ta on oluline osa. § 53 ja
§ 54 TsÜS - § 54 kehtib ainult kinnisasja olulise osa kohta –
praktiliselt reguleerib § 53 lg 1 ainult vallasasjade oluliste
osadega seonduvat, sest kinnisasjade puhul on see sama küsimus
kaetud väga ulatusliku § 54 lg 1 mis lähtub oluliselt teistest kriteeriumitest , kui § 53. (Vt +TsÜS54lg2, AS107lg3).
Seega tankla seadmete puhul tuleb arvestada § 54 lg 1 – on
oluliseks osaks, püsiv ühendus on olemas. Päraldis ei ole maaga
püsivalt ühendatud. Kui ta võib ringi liikuda , siis ta on
päraldis.
Kui nad püsivalt ühendatakse, muutuvad nad kinnisasja omaniku
omandiks, jah hüpoteegipidaja nõude tõttu kuuluvad müümisele.
Kui ei ole ühendatud, siis hüpoteek ei laieneks, sest tegemist
oleks päraldisega.
Kuna asjad olid omandireservatsiooniga üle läinud, siis on
omanikuks endine omanik niikaua kuni täidetakse
omandireservatsioonist tulenev nõue (nt maksmine ).
Kaasus 6
V – E – M
VÕS par 233
Kas V nõue on õigustatud?
- AÕS Par 45 – valduse äravõtmisest tulenev nõue:
(1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse
taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.
(2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või
tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul
enne valduse äravõtmist.
- AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest:
(1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab .
(2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja
asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
- TsÜS par 57 – kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised osad?
- TsÜS par 62 – kasutuseelised
- AÕS Par 115 – kes võib omandada
3. –
4. Valdus ja selle kaitse
- Schwab/Prütting: §§ 6 – 14.
I.
Valdus
– on tegelik võim asja üle, sõltumata sellest, kas selle võimu
pidajal on selleks õigus (nt ka varas on valdaja). VÕS
par 32
Omanikul
ei ole alati tegelikku võimu, omand ja valdus ei ole alati ühe
isiku käes.
II.
Kui valdajal on õiguskaitse, siis on see reeglina tema näol ka
omanikul, ainult selle olulise vahega, et ta on vaba oma omandi
tõestamisest, mis on teatud asjaoludel raske.
Valdust
kasutatakse kui õiguse ülekandmise vahendit ja vormi, vallasasjade
puhul on asja üleandmine omandi ülekandmise vahend.
III.
Valduse
reguleerimine.
Õiguskord
seab endale valduse õigusliku kaitse reguleerimisega eesmärgiks
välise rahu säilitamine. Tegelik olukord peab olema
vahelesekkumiste vastu kaitstud isegi siis, kui see ei
ole
õiguspärane.
IV.
Valdus
kui õigussuhe.
Valdust
ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta õigus
kinnisasjale.
Seadus
käsitleb valdust õiguspositsioonina.
VALDUSE
OMANDAMINE JA LÕPPEMINE
Valduse
omandamine:
VÕS par 36
1.
Valduse omandamine tegeliku võimu saamisega
Valdus
omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse
võtmisega; ta lõpeb kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle
või kaotab selle muul viisil.
Tarastamata
kinnisasjade (põllud, metsad väljaspool asulaid) ning vallasasjade
puhul, mis on suvalistele isikutele kättesaadavad (sõidukid
väljaspool hooneid ), sekkub käibearvamus ja määrab, kes on
valdaja. Siin tehakse järeldus isiku õiguse põhjal oma valdusele,
sest kui on teada, kellele niisugused esemed kuuluvad, käsitletatakse
tavaliselt õigustatud isikut kui hoidjat ja valdajat.
- Aja tähendus valduse omandamisel
Tegelik
võim peab olema suunatud pikemale ajale.
Kui
kestev võim on selles mõttes kuba olemas, siis ei lõpe ta selle
teostamise ajutise takistamisega, eeldusel , et tegelikku võimu ei
saa keegi teine. (Nii jäädakse lukustatud korteri ja kogu tema
sisustuse valdajaks ka siis, kui sellest mõneks ajaks lahkutakse.)
- Tahte osa valduse omandamisel
Võim
ilma sellele suunatud tahteta on mõeldamatu ja vastutahtmist ei saa
tegelikku võimu ei omandada ega teostada.
Tahe ei pruugi olla selgelt deklareeritud, vaid nähtub reeglina
asjaoludest ja ei ole seega otseselt välja öeldud. Ta hõlmab ka
asju, mis ilma valdaja osaluseta on sattunud tema mõjusfääri
(kirjakasti visatud kirjad). Siinjuures räägitakse üldisest
valdamise tahtest, mis käib kõikide omaniku võimupiirkonda
kuuluvate asjade kohta. Seega piisab käibearvamuse kohaselt
seadeldistest (nagu kirjakast või lukustatud korter ), et põhjustada
valdustahte eeldamist.
Tahe
on suunatud tegelikule võimule, mitte selle õiguslikele
tagajärgedele.
NB!
Lapsed ja vaimuhaiged võivad omandada valdust!
2.
Valduse omandamine kokkuleppe teel
Valduse
omandamine on kergemaks muudetud sellisel juhul, kui valdus läheb omandajale üle valdaja tahtel =>
valduse ülekandmisel. Sellisel juhul ei ole vajalik tegeliku võimu
saavutamine, vaid piisab sellest, kui omandaja on võimeline võimu teostama , eeldusel, et valdaja ja omandaja on kokku leppinud valduse
ülekandmise suhtes.
NB!
Vaatamata kokkuleppele on valduse omandamine siis välistatud, kui
senine omanik säilitab võimu teostamise võimaluse, nt jätab
endale võtme ja tahab ka teostada tegelikku võimu asja üle.
Valduse
lõppemine: VÕS
par 39
Valdus
lõpeb tegeliku võimu kaotamisega.
- Vabatahtlik – valdusest loobumine.
Teisele
isikule ülekandmine – kui see käib koos valduse omandamisega
kellegi teise poolt.
Loobumine
nõuab selle teostamiseks peale tahte veel välist tegevust, nt asja
üleandmist omandajale, asja äraviskamist, korteri vabastamist.
NB!
Ei ole õigustehing =>
ei
nõua teovõimet (laps viskab asja ära tänavale)
- Mittevabatahtlik – asi läheb valdajal kaotsi, nt vargus, kaotamine, unustamine.
OMANDUSVALDUS
JA VÕÕRVALDUS
Omandusvaldaja
on see, kes valdab asja kui temale kuuluvat, s.t kasutab ja valdab
seda nagu kuuluks see temale.
NB!
Varas on ka omandusvaldaja
Võõrvaldaja
on see, kes tunnistab kedagi teist endast kõrgemalseisvaks, tunneb
ennast kellegi teise ees seaduslikult vastutavana ja ei käsitle asja
kui oma, vaid kui võõrast (üürnikud, asja tasuta kasutajad,
kasutusvaldajad, pandipidajad).
VALDUSE TEENIJA AÕS par 33 lg 3
Valduse
teenimise eeldused:
et isik teostaks tegelikku võimu kellegi teise eest – sellest ei piisaks veel, et tema valdust välistada, vastupidi, see teeks ta võõrvaldajaks
et isik teise isiku majapidamises või tulunduslikus tegevuses või muudes samasugustes suhetes seda võimu teostab ja peab seetõttu järgima teise isiku poolseid, asja kohta käivaid korraldusi
Valduse
teenija seisundi toime:
Valduse teenija ei ole valdaja
Valdusnõude puudumine
Õigus teostada valdaja omaabiõigust (nt vargaid tagasi tõrjuda)
(1) Valdaja
võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures
hädakaitse piire .
(2) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või
vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud
omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.
(3) Kui
kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või
vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt
eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka §
33 3. lõikes nimetatud isik.
Valduse teenija keelatud omavoli (kui ta asub asja valdama ilma valdaja nõusolekuta)
Valduse
omandamine valduse teenija kaudu
Valduse
teenija seisund on tähtis omandusvaldaja valduse omandamise jaoks..
Valduse teenija poolt tegeliku võimu saavutamise vahetuks
tagajärjeks on valduse omandamine omandusvaldaja jaoks. Seesugune
valduse otsene omandamine kujutab endast praktiliselt esindatuse
aseainet, mis ei ole seaduslikult võimalik, kuna valduse omandamine
ei ole õigustehing.
Valduse
lõppemine seoses valduse teenijaga
Valduse
teenija tegeliku võimu kadumise tagajärjeks on omandusvaldaja
valduse kaotus, kui viimane ise või teine valduse teenija selle
teenija asemel võimu ei teosta, nt kui asi on varastatud .
Kui
valduse teenija ei jäta asja mõnele teisele isikule ainult
ajutiseks kasutamiseks, nii et teine saab valdajaks, siis on
omandusvaldaja valdus lõppenud.
Omandusvaldaja
kaotab ka sellisel juhul valduse, kui valduse teenija hakkab ise
omandusvaldajaks.
VALDUS
ILMA TEGELIKU VÕIMUTA
Pärija
on sellest momendist alates, kui ta saab pärijaks, niisiis pärimisjärglusse astumisest alates, tal on valdaja õiguspositsioon
sõltumata sellest, kas ta teadis oma pärijaks olemisest või
pärandi koosseisust.
Selle
eeskirja tähtsus on selles, et pärija saab sellega valduse kaitse,
seega omaabi, ja valdusnõuded. Igasugune võimu haaramine teiste
isikute poolt on keelatud omavoli.
Kaudne
valdus lõpeb:
- Otsese valdaja valduse lõppemisega
- Otsese valdaja vastuhakuga kaudsele valdajale
- Lõpetava tingimuse kättejõudmisega
ASJA
MITMEKORDNE VALDUS
Osavaldus – kui asjad on ruumiliselt piiritletud ja tegelikult eraldatud, nii et on võimalik tegelik võim nende osade üle. Osavaldajal on täielikuses ulatuses valduse kaitse nii kolmandate isikute vastu, kui ka kaudse valdaja vastu ja ka teiste osavaldajate vastu.
Kaasvaldus – mitme isiku kaasvaldus ühele asjale
- Lihtne kaasvaldus – mitmest isikust on igaühel iseseisev tegelik võim
- Ühisvaldus e kvalifitseeritud valdus – tegelik võim kuulub mitmele isikule ainult üheskoos ja nad võivad seda ainult koos teostada
Kõrvalvaldus – valitsev arvamus eitab niisugust valdusvormi.
- Urve Liin „Pärimisvaldus“ juridica, 2006.
Lisamaterjal:
Kohtupraktika:
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-154-01
Valduse rikkumine võib seisneda asja üle
tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib
tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu
sulgemise tõttu.
Tehas>värav (teine omanik). Valduse
rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise
takistamises (ka juurde – või väljapääs).
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-54-02
Auto 40000; ostja ( hageja ) maksis 13000,
kasutati ühiselt, siis kostja omistas. Vaidlus pole valduse kaitse
sätete, vaid valduse seaduslikkuse üle. AÕS (320 I [kasutusvaldaja
teatamiskohustus]) – kehtetati.
SEMINAR 2
Kaasus 10
A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib
kella T’le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle
läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt
välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema
tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel
T’le. Selleks et ta kingiks ei olnud M’l soovi. See M tahte
vastane. Heauskne omandamine välistatud. 3-2-1-10-04.
M kella omanik alguses. A valduse teenija. Müük ei ole M tahte
vastane. Kokkulepe omandi üleminekuks olemas. Valdus läks K’le
üle õiguslikult. Asjaõiguskokkulepe M nimel. K on igaljuhul
omanikuks saanud, kuna ta ei pidanud teadma sisesuhtest tulenevat
kokkulepet. Seal rikkunud A sisesuhet ja peab M ees vastutama.
Kaasus 11.
S – E
AÕS Par 38
– valduse üleminek pärijale
- valdus läheb üle pärijäle.
Kaudne valdus ei kujuta endaset faktilist võimu asja üle, sama
kehtib ka pärija valduse puhul.
Isik loetakse seadusest tulenevalt valdajaks, sõltumata sellest, kas
ta omab asja üle tegelikku võimu või mitte. Pärija on õige,
tegelik pärija. Kui pärandaja sureb , siis lõppeb valdus ja valdus
läheb üle S-le. § 38 alusel läks see valdus S-le üle kohe, kui M
valdus lõppes ehk kohe kui M suri.
- Kas E võiks olla heauskne omandaja?
- AÕS § 95 - Heauskne omandamine
(1) Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja
omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei
olnud õigustatud omandit üle andma.
(11) Kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei
kuulu võõrandajale, saab omandaja nõude loovutamisega asja
omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse kolmandalt isikult
ja on valduse saamise ajal heauskne.
(12) Kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei
kuulu võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale
üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal heauskne.
(2) Omandaja on pahauskne , kui ta teadis või pidi teadma,
etvõõrandajalei olnud õigust omandit üle anda.
(3) Omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12 . lõike kohaselt ei
toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte
vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne
valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt
varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt
tema valdusest välja läinud. Käesolevat lõiget ei kohaldata raha
või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud
asja suhtes.
(5) Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 92 1 võõrandatud
merelaev ei kuulunud võõrandajale, muutub omandaja omanikuks
merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud juhul, kui ta sellel
ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast , siis on
määrav kaasvalduse saamise aeg.
Tahte vastaselt välja läinud? Pigem mitte. Kelle omandis see asi
oli sel hetkel, kui P selle võõrandas. P valdust tuleks pidada
omavoliliseks. Ta ei pruugi olla teadlik, et asjad on S valduses, aga
seaduse järgi see nii on.
- Pärandvarale tekib omandiõigus tagasiulatuvalt. Pärandvara ei ole peremehetu, ta on ikkagi pärija omandis sellest momendist alates, kui pärandaja sureb.
S omanikuna jäänud valdusest ilma tahtevastaselt selle aktiga ja
sellest tulenevalt heauskse omandamise võimalust § 95 järgi on
välistatud. Sl on võimalik Elt need asjad välja nõuda. Valduse
kaitse hagi on teatud juhtudel lihtsam, omandit on raskem tõendada.
Mõlemat kasutatakse siiski: kui omandi komponent on olemas, siis
läheb omandikaitse vaidluseks üle.
Võib olla nii valdusekaitse kui vindikatsioonihagi!
M>S=§38
S>P=§40lg2
P>E=§36lg1
S>E=§45lg1?
- vinditseerimine (§ 80) või § 45 lg 1. Y andis Mle vabatahtlikult valduse üle (§ 36 lg1), õiglusjärglane P müüs asi Z-le (§ 36 lg1). Kas Y saab seda § 45 lg 1 alusel tagasi saada?
Kui õiglusjärglane midagi teeb, siis on heauskne omandamine
võimalik.
Y ei saa nõuda asja tagasi Z käest, sest Z on asja omandanud
heauskselt asja, sest asi ei ole omaniku tahte vastaselt tema
valdusest välja läinud. Kui asi oleks P valduses, oleks saanud
tagasi nõuda.
Y>§36lg1>M
M>P=§38
Y>Z=§45lg1
P>Z=§36lg1
Kaasus 13.
1. tüüp lk 11.
a. Nõude alus, mis tulenevalt A-le kuuluvast konkreetsest
asjaõigusest sisaldab õigusliku tagajärjena käitumisviisi? Omaabi
- § 41 AÕS
b. Kas A on valdaja? Ta on valduse teenija (§ 33 lg 3,
töölepinguline suhe). E-l peab tekkima valdus.
c. Kas nende konkreetsete piimapakkide suhtes on valdus tekkinud?
Valduse omandamisel on kaks võimalust (§ 36) – oluline on §
36 lg 1. Kui asjad on kellegi terassil, siis võib keegi midagi kaasa
haarata, aga on selge seos, et need asjad kuuluvad isikule. Valdus on
tekkinud E-l, A on tema töötaja, tal on valduse teenimissuhe ka
nende asjade suhtes olemas.
d. Kas see tegu ikkagi oli omaabi õiguspäraselt või mitte?
Olulisi vastuväiteid ei ole, omaabi puhul jäädes tsiviilõiguse piiridesse . Tsiviilseadustiku § 140 hädakaitse suhtes
erisättega on tegemist omaabiga. Hädakaitse on mingi ainus võimalus
midagi kaitsa, hädakaitse on ainus võimalus, kui ei tee, siis on
pöördumatu tagajärg saabumas. Omaabi valduse kaitseks ei pruugi
olla ainus võimalus, proportsionaalse jõu kasutamisega on omaabi
puhul võimalik kergemini kaitsta valdust, see ei ole ainus võimalus!
Seega omaabi § laiendab hädakaitse suhtes. Hädakaitse on ainus,
viimane võimalus.
V ja E vahel 36lg1; E ja A vahel §33lg3; A ja F vahel §41 lg 2
Kaasus 15
Valdus on tegelik võim asja üle, see ei ole oluline kas tal
õigustus selleks või mitte. ei ole õiguslikult siduv see parkimise koht. Hageja P esitas valduse kaitse hagi, nõue sellest kes mis
ulatuses siseõue valdab. E’l oli omandikaitsehagi. M ja P olid
kaasvaldajad, isegi kui oli piir kruntide vahel. P parkis sinna,
teostas tegelikku võimu. Siin tuleb ainult faktilist olukorda
vaadata. §50 lg2 – P hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna
kaasvaldajad siis ei saa panna maksma faktilist valdust. Peab
vaatama kes on õigustatud. Valduse kaitse sätteid ei kohaldata. P
valduse kaitsehagi ei kuulu rahuldamisele §50 lg2. E hagi tuleb aga
läbi vaadata. Kui P parkis ilma õiguseta, siis E hagi
õigustatud.
Kaasus 16.
Parkimiskoht, kuhu mees parkib õigustamatult oma sõiduautot.
Tegemist on omavoliga.
nõude alus – valduse kaitse abinõude rakendamine –
omaabi rakendamine.
- AÕS § 41 lg 3 – kinnisasja valduse kaitse, valdus on ära võetud salaja, tal oleks vaja kinnisasi enda võimu alla tagasi saada.
kui auto on ette pargitud , üldkasutatavale teele – see ei
muuda, sest ei ole vahet, kas ei lasta ligi valdusele või võetakse
valdus päris ära. Ühteviisi oleme valdusest ilma. Mis tingimustele
see auto ära vedamine peaks vastama – hädakaitse piire ei tohi
ületada, autot ei tohi rikkuda, jõudu peab proportsionaalselt
kasutama, auto säilimine peab teisaldamise tulemusena tagatud olema.
Parkimiskorraldus on § 20 märgiga kaks Liiklusseaduses sätestatud.
LS reguleerib avaliku võimu teostamist. Eraõiguslikult ei ole
sõidukit võimalik teisaldada tegelikult – teisaldamisfirma
tellides tuleb arvestada, et ta ei võta vastutust teisaldamise eest,
kui ei ole LS sätestatud tingimusi. Valdusekaitse sätete korral,
kui midagi kõrvaldamine, tuleb tagada asja piisav säilimine.
Kaasus 17.
AÕS par 44 – valduse rikkumisest tulenev nõue
edasise rikkumise ära hoidmine
Kaasvaldus:
(1) Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib
iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust
§-des 40-48 sätestatud korras.
(2) Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.
Üldiselt ei kohaldata par 50 lg 2, üldiselt ei saa esitada nõudeid
teise kaasvaldaja suhtes.
Tuleb arvestada § 50 lg 2 tulenevat piirangut. Tavaliselt selliste
kaasvaldajate vahel on mingi lepingule suhe, siis saab lepingu alusel
nõuda. Rendilepingust tulenevalt võib pigem loota, et lepingulisi
nõudeid M suhtes. P-de vahel valduse rikkumise lõpetamist nõuda ei
saa.
AÕS § 50 lg 2 - ei välista kahju hüvitamise nõuet.
- VÕS § 1045 lg 1 p 5 toob selgelt välja, et valduse rikkumisega tekitatud kahju loetakse kahju õigusvastase tekitamisega hõlmatud juhtumiks. Sellise valduse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õigus on olemas.
Kaasus 18
Valdajaks jääb P, kes üürilepingu lõppemise järel asja
üürileandjale välja ei anna. Sellest tuleneb et M ei tohi
üürnikult asja jõuga ära võtta, sel ajal kui valdaja võib §41
järgi.
P on otsene valdaja, M kaudne valdaja. Tegemist omavoliga. Valdus on
kaitsutud omavoli vastu. § 40 lg 2. Käesolevas kaasuses võeti
valdus ära. Ukseluku vahetamine ja tõstab asjad ukse taha. Omavoli
seetõttu, et toimus üürniku tahte vastaselt ning seadusevastaselt.
P-l kahju hüvitamise nõue § 45 lg 1 (valduse taastamine) ja VÕS §
1045 lg 1 p 5.
Kas üürileandjal on võimalik esitada mingeid vastunõudeid? § 45
lg 2?
Ei saa kohaldada . § 40 lg 2 omavoliline valdus. Üürnik ei saanud
valdust omavoliliselt – nende vahel on üürileping. Fakt, et
üürileping on lõppenud ei mõjuta valduse saamist, sest valduse
saamine ei olnud omavoliline. M saaks nõude ainult siis esitada, kui
P oleks korterit omavoliliselt vallanud.
§ 46? Ei saa kohaldada vastuväitena.
Mida saab valduse omanik veel teha?
§ 48 lg 2 – pöörduda kohtu poole ning nõuda õigust oma asjale.
Paluks kindlaks teha, et üürileping on lõppenud. Sellisel juhul §
44 ja 45 tulenevad nõuded lõppevad.
§ 48 – nõude lõppemise tähtaeg.
On võimalik nõuda valduse taastamist, aga ega see sihile ei vii
pikas perspektiivis.
Negatoorne nõue ning kuulub rahuldamisele.
5. –
6. Omand
Põhimaterjal:
- Schwab/Prütting: §§ 26 – 27.
- Kommentaar §§ 68 – 79.
OMANDI
AJALUGU JA TÄHTSUS
1. Rooma õigus
Kujundas
omandi õiguslikuks võimuks.
Oli
oluline omaniku vaba, tegelik ja õiguslik võim asja üle.
Rooma omand on täielikult individualiseeritud. Omanik võib kasutada asja
nii nagu tahab, ta ei pea kellelegi selle kohta aru andma ja võib
seda ka õiguslikus mõttes vabalt käsutada.
Rooma
õigus ei tee vahet maa- ja vallasasjade omandi vahel, ta loob loomulikud erinevused ohvriks mõiste “võim asja üle” ühtsusele
ja suleb endle, vaatamata oma tehnilistele eelistele ja kõrgele
arengule, sellega tee praktiliste õigusinstituutide juurde, mille
lõid teised, iseenesest vähem täiuslikud õiguskorrad, eelkõige
tee kinnistusraamatu juurde.
2.
Germaani õigus
Germaani
õigust iseloomustas palju suurem omandiseoste rõhutamine; germaani
seadus tunneb ka astmeid, mis olid rooma õigusele võõrad, ülem-
ja alamomandit, eelkõige erinevusi maa- ja vallasomandi vahel. Need
arvukad vormid ja variatsioonid olid ühtlasi sotsiaalse seotuse
teenistuses.
Kirik esitas eriti selgeid moraalseid nõudmisi omandile ning süvendas
sellega veelgi antud õiguse olemust.
3.
Mõisaomanike võimu likvideerimine
Tööndusvabadusega
seondus talupoegade vabastamine, mõisakoormatiste likvideerimine,
omandi muutmine vabaks omandiks, millega sai võimalikuks maa vaba
võõrandamine ja koormamine . Eraomand vabastati peaaegu kõikidest senisest piirangutest ja see muutus üksikisiku piiramatuks võimuks.
Ainult linnade maavalduste puhul jäid püsima mõned vajalikud
kohustused.
4.
19.sajand
19.sajandil
toimus tagurpidine liikumine, mis sündis mõistmisest, et mitte iga
üksikisiku puhul ei ole tingimata garanteeritud tema vabaduse
mõõdukas kasutamine, ja konstateeringust, et moodsaid probleeme,
mis kasvasid välja kapitalismi ja proletariaadi tekkimisest, ei saa
lahendada üksnes piiramatu vabadusega. Üksikute võimsate isikute
piiramatu vabadus võib viia paljude nõrkade vabaduse kaotuseni. Sotsialism võitles kapitali ja ettevõtjate vabaduse vastu, kommunism lõpuks üleüldse eraomandi vastu.
5.
Natsionaalsotsialismi aeg
Natsionaalsotsialism rõhutas põhimõtteliselt üldsuse eesõigust üksikindiviidi ees.
Loomulikult viis see omandi edasise piiramiseni. Suure tähtsuse
tõttu, mida omistati põllumajandusele ja talupoegkonnale, loodi
eriline maa- ja talupoegade õigus, mis leidis eelkõige väljenduse
pärustaluõiguses. Oli iseloomulik omaniku tegelike ja õiguslike
käsutusvõimaluste tugev piiramine, see puudutas ühtlasi
pärimisõigust.
OMANDI
SISU, PIIRID JA MÕISTE
Omandi
seaduslik sisu:
Omaniku
vabadus asja
- Vallata
- Kasutada
- Tarvitada
- Sellest kasu saada
- Seda ära tarvitada või hävitada, ilma et talle oleks seatud mingeid majandusliku mõistlikkuse piire.
Omanikul
on õiguslik toimimisvabadus asja käsutamise kujul, nt võõrandamine
või koormamine.
Võimalus
tõrjuda teiste isikute poolseid mõjutusi iseloomustab omandit kui
absoluutset õigust, mille tähtsaim tüüp omand on.
Eraõiguslikud
piirid:
- Mitte piiramatu õigus
- Omandi ruumilised piirid
- Pahatahtliku kahjustamise keeld
- Hädaseisund
- Õigused võõrale asjale: hoonestusõigus, servituudid ja kasutusvaldus , ostueesõigus, reaalkoormatised (hüpoteegid, kinnis - ja rendivõlad), üigused vallasasjadele – kasutusvaldus ja pandiõigus
Avalik-õiguslikud
piirid:
sundvõõrandamine – kõige suurem sekkumine omandisse. Lähtepunkt on omandi äravõtmine.
Kohtupraktika:
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-00
Kui
kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe asja kasutamiseks puudub alus
hageda kasutamiskorra kindlaksmääramist kohtus. Hääletus
vähemusse jäänud kaasomanikud võivad esitada hagi §72 lg5
alusel, sõltumata nende osa suurusest .
AÕS
§72
lg1 - kaasomandi valdamine ja kasutamine:
Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
AÕS
par 72 lg 5:
Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis
oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi
kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma
lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste
kaasomanike õiguste kahjustamisest.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-143-04
Kaasomandi
lõpetamisel §77 järgi võib selle jagada korteriomanditeks. Kohus
ei tohi lõpetada viisil, mis ei vasta ühegi omaniku huvidele.
AÕS
§ 77 - Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel:
(1) Kaasomandi
lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
(2)
Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi
kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele
kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele
välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või
kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada
kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
(3) Kaasomandi
reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta
kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata
rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata
üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.
(4) Kohtu
poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse
korral toimuda ka liisu heitmise teel.
- Riigikohtu otsus 3-2-1-142(8)-05
Vabaabielu ;
selle kestel soetatud korteri omandamiseks peab olema sõlmitud ühise
tegutsemise leping, mis peab korteri võõrandamise puhul olema
notariaalselt tõestatud. Seega tekib vabaabielu puhul kaas-, mitte
ühisomand. Vabaabielu eesmärk ei pruugi ju olla asja ühine
omandamine.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-168-05
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-07
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-08
Kui
mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra
kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult
kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses vastavalt
AÕS § 72 lg 5 esimesele lausele ning saavutada
kohtulahendi alusel kinnistusraamatusse märke tegemine.
Vajadusel
võivad kaasomanikud AÕS §-de 76 ja 77 kohaselt nõuda kaasomandi
lõpetamist ja kaasomandis oleva kinnisasja jagamist nt
korteriomanditeks.
AÕS
§ 74 lg 1
- kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti
asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi
kaasomanike kokkuleppel.
AÕS
§ 72 lg 2
- ei või enamuse otsusega vähendada kaasomaniku osale vastavat
tulu,
AÕS
§ 76 lg 2
- võib aga üksnes kokkuleppel välistada kaasomaniku kaasomandi
lõpetamise nõudeõiguse.
Riigikohus
on leidnud, et kokkuleppel
saavad kaasomanikud kõrvale kalduda ka AÕS
§ 75 lg-st 1
(Kaasomanik
kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid
koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega
seotud kahju ja kulutusi)
sõlmida
seadusest erineva kokkuleppe kulutuste kandmise kohta
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-84-08
D.R
Kinge kaasomand
O.L T.L
Kaasomanikud
valdavad ja kasutavad ühist asja AÕS § 72 lg 1 kohaselt
kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele
enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on AÕS § 72
lg 3 kohaselt õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei
takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on AÕS § 72
lg 5 kohaselt õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et
kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt
kõigi kaasomanike huvidele.
- Nende põhimõtetega oleks vastuolus, kui mõni kaasomanik saaks teiste kaasomanike suhtes siduvalt anda asja valduse ja kasutuse asjaõiguse alusel üle kolmandale isikule teiste kaasomanike tahteta.
See
kehtib sõltumata sellest, kas kaasomanikud on sõlminud kinnisasja
kasutamise kohta kokkuleppe või võtnud vastu sellekohase otsuse.
Ei
saa kinnisasja kaasomanik koormata oma kaasomandiosa AÕS
§ 73 lg 1 kohaselt asja valdust ja kasutust võimaldava
asjaõigusega, nagu ta saab kaasomandiosale nt seada hüpoteegi. Kui
kaasomandis olevale kinnisasjale soovitakse seada asja valdamist või
kasutamist võimaldav asjaõigus, tähendab see kogu
kaasomandis oleva kinnisasja koormamist
sellise asjaõigusega, st kaasomandis oleva asja käsutamist tervikuna AÕS
§ 74 lg 1
mõttes
on vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe.
Kaasomandi
lõpetamise teema:
AÕS
§
76 - Kaasomandi lõpetamise nõue:
(1)
Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
(2)
Kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise
nõudeõiguse välistada.
(3)
Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud,
võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline
põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg,
siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud
tähtajast kinni pidamata.
(4)
Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse
või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine.
Seadused:
Immissiooniõigus
– kõik mõjutused, mis lähtuvad teiselt kinnisasjalt ja võivad
mingil moel kahjustada omandit (nt gaasid, aurud, lõhnad, suits, tahm , soojus , müra ja põrutused).
Mõjutus
võib lähtuda ka kaugemal asuvalt kinnisasjalt.
Immissioonid:
- Füüsiliselt määratletavad immissioonid (ponderabiilid)
- Füüsiliselt määratlemata ained (imponderabiilid)
- Mõttelised immissioonid (esteetilised ja moraalsed mõjutused)
- Negatiivsed immissioonid – niisugused juhtumid , kui kinnisasjalt võetakse ära nt päike, valgus, õhk, väljavaade, jurdepääsu
SEMINAR 3
Kaasus 19.
Tüüp 3 Nõude alus: 1. §89 ? Vastutab proportsionaalsuse
kriteeriumitele. Kes on õige adressaat? -> B? Negatoorhagi .
Riigikohtu lahend Barclay kohta – kaasomanike õiguse käsitlev
lahend, omandiõiguse käsutamise kohta: loe otsust, sealt saab
paremini infot.
Kui on ebaselge kokkulepe kaasomanike vahel, kas on käsutusõigus
antud või mitte: piisab suuliselt, teatud vorminõue võiks
tuleneda.
0000000
§ 79 – notar peab juures olema, kui märke lepingut tehakse,
kinnistusraamatu kanne, igal võimalikul omandi muutusel peaksid uued omanikud kokkuleppeid tunnistama. Suulise lepingu puhul on raskem.
Kohus ei pääse kaasomandi lõpetamisest, ta peab seda tegema, kui
see nõue on esitatud, samas võib olla kokkulepe selle nõude
välistamiseks.
Ehitise reaalosade jagamiseks on tihti ainuke võimalus
korteromanditeks jagamine, see lihtsustab kinnisasja omanike
omavahelisi suhtlemisraskusi. Ses suhtes, et korterite puhul on hoones mingid kandvad konstruktsioonid , need jäetakse tavaliseks
kaasomandiks, ka koridor nt.
Omanikul asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Omand
võib olla piiratud naabrusõigustega kui ka ühiskonna huvides. Võib
jagada individuaalne ja ühine omand. Ühine omand jaguneb kaas- ja
ühisomandiks (abikaasadel ja seltsinglastel). Vallasasjade suhtes siduv õigusjärglaste suhtes kaasomandi valdamises ja kasutamises.
Kinniasjade puhul ainult siis kui see on kinnistusraamatusse kantud .
RKO 3-2-1-55-00 – v oluline kaasomanike kasutuskorra puhul!!!
§72 lg5.
§74 eesmärk kaitsta kaasomanikke oluliste muutuste vastu. Siit
tuleneb ka see et üks kaasomanik ei saa ilma teiste kaasomanike
nõusolekuta otsustada kas anda ühte ruumi kellelegi teisele
kasutada v mitte.
Kui ei ole abieluvararegistrisse kantud kehtivad nad abikaasade
vahel ikka, aga kolmandate isikute vastu ei kehti kui ple
abieluvararegistrisse kantud.
PerS §10 lg6 - enne peab olema kanne tehtud siis ei saa nõuda
kui kanne pärast laenu tehtud.
Kaasus nr 20
M ja F abiellusid. Telekas , mis kingiti, oli ühisvara hulgas. Kui E
on asja omandanud, siis ei kuulu asi M-le väljaandmisele
omandikaitse või valdusekaitse läbi.
- Kas E on saanud omanikuks?
§17, 14, 15
Antud juhul on tegemist siis nagu pulmakingiga. Antud juhul see, et
pulmakink on üldiselt mõeldud ühisvara hulka kuuluvana, on meie
ühiskonna käibearusaamu ja ilmselt on sellele raske vastu vaielda .
Kui pannakse silt peale, et kingitus on nt konkreetne ehe, siis
kingituse olemusest nähtub, et ta on mõeldud ühe abikaasa
ainuomandisse üleandmiseks.
Ilmselt on siiski tegemist ühisvaraga.
Kui M on saanud televiisori omandiks, siis kas tema omand ei ole
lõppenud, sest telekas maha müüdi?
- Eeldus § 17 lg 3: kui ei ole tõendatud ei üks ega teine asjaolu, siis lähtume eeldusest!
Järelikult ei kehti siin § 17 lg 3 – nõusolek peab olema. Kui
kokkulepet, nõusolekut ei ole, siis peaks see kaasa tooma tehingu
kehtetuse.
- Kas M on kaotanud omandiõiguse?
Kaasuses on öeldud, et teine abikaasa ei olnud nõus, siis ei saa
eeldusele toetuda. Antud juhul võttes arvesse § 95 AÕS, siis on
välistatud heauskne omandamine, ei ole üldist eeldust . Nõue on
õigustatud, M omand ei ole kuhugi kadunud ja El ei ole see omand
tekkinud.
Kui E ei oleks teadnud abikaasa nõusoleku puudumisest? Kui on
tehingu tegemisel selge, et abikaasa ei olnud nõus, siis ei kehti §
17 lg 3 – eeldus on ümber lükatud ja asja ei ole võimalik
omandada.
§ 17 lg 3 teine praktikas esitatud tõlgendus, mis on vale on see,
et peame vaatama konkreetse tehingu tegija teadlikkust abikaasa
nõusoleku puudumisest tehingu sõlmimise hetkel. St kui E teadis
abikaasa nõusoleku puudumisest, siis on tal võimalik toetutada
eeldusele § 17 lg 3. Kui hiljem esitatakse tõendeid, siis see tema
õigusi ei mõjutada. See on tegelikult täiesti vale, isegi kui
hiljem esitatakse, siis on eeldus ikkagi ümber lükatud.
Kui F ühepoolselt müüs kolmandale isikule maha, siis jäi M enda
kaasvalduses olevast esemest ilma tahte vastaselt ja siis ikkagi
heausksuse korral ei oleks E-l võimalik selle asja omanikuks saada,
sest omanik, olgugi et üks on jäänud tahtevastaselt ilma.
Kui nõusoleku puudumine on tõendatud, siis ei ole võõrandamine
reaalselt võimalik!
Abieluvaralepingut ei sõlmitut. F-E omandivahelise ülemineku
kokkulepe ja müügileping. Üle on antud ka televiisori valdus. Kas
kokkulepe on kehtiv? Kas saab AÕS § 80 alusel tagasi nõuda? Kas
tegemist on ühisvaraga? Televiisor kingiti pärast pulmi mõlemale.
Omand tekkis abielu kestel. Tegemist ühisvaraga. PrkS § 17 lg 2 – abikaasad valdavad kokkuleppel. Kokkulepe puudus. AÕS § 70 lg 6
§ 74 – võivad käsutada vaid tervikuna. §17lg3? –kas ei
saa tähendada seda, et abikaasa oli nõus või mitte. Kui abikaasa
oli vastu, ei saa enam lähtda mõistest, et on heauskne. Konkreetses
asjas eeldatavalt abikaasa nõusolek. Kas M on omanikuks saanud?
Seetõttu on omandi üleandmise kokkulepe tühine, E ei
ole omanik ning F saab televiisori välja nõuda.
NB! Heausksus ja pahausksus ei oma siinkohal tähtsust! Heauskne
omandamine eeldaks kehtivat asjaõ lepingut.
Nt kui abikaasad abielu kestel ostab üks kinnisasja ja
üks on kinnistusraamatusse kantud. Lahutades on ikkagi ühisvara. Ei
loe kes on kantud kinnistusraamatusse. §14 lg1 – PerS.
KAKS LAHENDIT VABAABIELU KOHTA
Võlaõigusseadus on muutunud regulatsiooni üldisest majapidamist –
toob kaasa ühisomandi tekkimise (vabaabielu, seltsinguleping).
Seltsingu lepingu järgi reguleeritud ühisomand ei ole sama, mis
perekonna seaduse mõttes ühisomand.
Üldiselt võib seltsinguleping olla vormivaba, aga see ei saa muuta
seda, et kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt
tõestatud. Õiguslikud tagajärjed seltsingulepingust ei pruugi puududa , konkreetse ehitise suhtes võivad olla alusetu rikastumise
nõuded.
Investeeringud vallasasjadesse: vormivabaduse põhimõte, saavad
olukorrast järelduva seltsingulepingu alla minna. Näiteks ostavad
auto ja usuvad, et elavad koos, siis hõlmab see nende tahet ja see
läheb seltsinguvarasse.
Kinnisvara tasand on keerulisem, see, et tahe oleks muretsetud
seltsingulepingu raames, peab see olema vorminõuet järgides teha.
Kui mõlemad on panustanud, siis on võimalik raha küsida tagasi.
Kaasus 21.
M ja F abielus. Neil ühisvararežiim – PerS §14 lg1. Tootmisseadmed on ühisvara. PerS §20 lg2 – kuigi oli FIE,
tegutses perekonna huvides et perekonda üleval pidada. Kui
tootmisseadmed kuuluvad ühisvarasse ja see on võetud perekonna
huvides siis vastutavad abikaasad ühisvaraga. Tootmisseadmetele
võib täies ulatuses nõuet sisse pöörata, kui sellest ei piisa
siis võib pöörata nende ühisvarale ja kui sellest ka ei piisa
siis võib pöörata mõlema lahusvarale.
M>F = PkS §14 lg 1
C>(M>F) = TMS §64
M>C= VÕS §396
X>C= VÕS §142
SEMINAR 4
7. – 8.
Omandi kaitse
Väljaandmisnõude eeldused:
1. Nõude subjektid
Väljaandmisnõue valdaja vastu (di rei vindicatio) – kui
omanikult on asi ära võetud (kui omand ja valdus ei ole enam
ühendatuna ühe isiku käes ja valdajal ei ole omaniku suhtes
valdusõigust).
See nõue on omanikul nii kinnis- kui vallasasjade puhul, nii
valduseta omanikul, kellel ei ole kunagi valdust olnud, kui ka
omanikul, kes selle kaotanud, lisaks veel omanikul, kes
vabatahtlikult jätnud valduse kellelegi teisele, sõltumata sellest,
kas tal on veel kaudne valdus.
2. Nõude välistamine
a) õigus valduseks
- par 986 lg 1 – võib valdaja keelduda väljaandmisest, juhul kui tema või kaudne valdaja, kellelt ta on saanud oma õiguse, on omaniku suhtes valduseks õigustatud. Valdaja saab oma valdusõiguses toetuda mingile asjaõigusele (kasutusvaldus, pandiõigus) või võlaõiguslikule lepingusuhtele (üür, rent) ja ka abielulisele kooselule.
c) Tuletatud valdusõigusele toetumine
Valdaja võib asja ka siis enda kätte jätta, kui kaudne valdaja,
kellelt ta on saanud valdusõiguse (nt üürileandja), on omaniku
suhtes valdamiseks õigustatud.
Valdajate liigid:
1. Ebaaus valdaja – valdaja, kes oli omandamisel pahauskne,
st teadis või – vallasasjade korral – ei teadnud jämeda
lohakuse tõttu, et ta ei ole valduseks õigustatud, või kes saab
hiljem teada, et ta ei ole õigustatud.
2. Valdaja, kelle vastu on esitatud hagi – valdaja õiguslik
seisund võrdsustetakse ebaaususega, et alates hagi esitamisest peab
valdaja arvestama võimalusega, et tal ei ole õigus ja tal tuleb
asja suhtes käituda teisiti, kui siis, kui tal oleks kahtlematult õigus.
3. Deliktne valdaja ja viivituses olev valdaja
- par 992 – vastutab valdaja, kes on muretsenud endale valduse keelatud omavoliga või karistatava tegevusega , lubamatust tegutsemisest tulenevate kahjutasu eeskirjade kohaselt.
- Par 990 II – ebaausa valdaja vastutust suurendatakse ka siis, kui ta viivitab asja väljaandmisega. Ta vastutab siis kogu kahju eest, ka asja ja tema viljade väljaandmise juhusliku võimatuse eest (par 287)
Põhimaterjal:
Kohtupraktika:
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-160-00 (1)
-Tallinna Ringkonnakohus mõistis välja AS Flora ’st OÜ Floco
kasuks 10 100 kg PF lakki. Kohus tuvastas, et see
hulk oli neil olemas ning peavad nad seda Floco’le üle andma.
Aluseks oli AÕS § 80 lg 2.
4 aastat hiljem Floco esitab hagi, milles nõudab Florast TsK § 448
lg 1 ja AÕS § 29 lg 2 alusel 352 490 krooni, kuna
aine, mida kostja hagejale üle anda tahtis, ei olnud PF lakk , vaid
AS Eesti Värv spetsialistide 2. juuli 1996. a arvamuse
kohaselt tundmatu tooraine segu. Kostja ei ole oma kohustust lakk
hagejale üle anda täitnud ja peab hüvitama sellega tekitatud
kahju.
Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata, sest see oli esitatud
valel alusel. Kohus leidis, et poolte vahel on asjaõiguslik suhe.
Kostja ei ole hagejale lepinguvälist kahju tekitanud ja hagi ei saa
rahuldada TsK § 448 lg 1 alusel.
Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2000. a otsusega tühistati
linnakohtu otsus ja tehti AÕS §-de 84 lg 2 ja 29 lg 2
alusel uus otsus, millega kostjalt mõisteti välja laki maksumus 352
490 krooni.
- Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud linnakohtul alust jätta hagi rahuldamata õigussuhte ebaõige kvalifikatsiooni tõttu hagiavalduses. Kohus peab otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist seadust tuleb asjas kohaldada. Linnakohus tuvastas asjaolud õigesti.
Tuvastatud asjaoludele tuginedes tuleb hagi
rahuldada AÕS § 84 lg 2
alusel
mille kohaselt vastutab pahauskne valdaja asja
hävimise, samuti väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul,
kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka hageja
valduse korral. Et kostja ei olnud heauskne valdaja, on tõendatud
Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega,
mille kohaselt kostja teadis, et tal puudub õiguslik alus laki
valdamiseks. Süü puudumine asja hävimises või väärtuse
vähenemises ei vabasta pahauskset valdajat vastutusest ja kahju
hüvitamise kohustusest AÕS § 84 lg 2 järgi. Kostja ei
ole esile toonud asjaolusid, mis tõendaks, et ka hageja valduse
korral oleks aastate jooksul PF lakk muutunud tundmatu tooraine
seguks. Kuid kuna mahutis ei ole lakk, vaid kasutuskõlbmatu segu,
peab kostja laki hävimise tõttu hüvitama selle väärtuse.
Kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on
võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle
poleks kahju tekitatud.
AÕS § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus
selle kohalik keskmine müügihind. Ringkonnakohus luges põhjendatud
ja tõendatud kahjuks PF laki müügihinna AS Tartu Flora kaupluses
1997. a, s.o 34,90 krooni x 10 100 kg = 352 490 krooni.
Kostja palus kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse tühistada
materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide
olulise rikkumise tõttu.
Vastuolus TsMS §-ga 242 lg 2 hindas apellatsioonikohus ümber
asjaolusid, mis tuvastati jõustunud kohtuotsusega teises
tsiviilasjas samade poolte vahel sama hagieseme üle. Tallinna
Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastati, et
1992. a esitatud hagi kohaselt maksis lakk 12 566, 90 krooni.
Käesolevas vaidluses tuvastati sama laki jaehind 1997. aastal.
Sama asja väärtus ei saa olla erinevates kohtuotsustes erinev.
Sisuliselt uue otsuse tegemisega samas vaidluses samade poolte vahel
sama eseme kohta on apellatsioonikohus rikkunud jõustunud
kohtuotsuse ainsuse, muutmatuse ja ümberlükkamatuse põhimõtet.
Apellatsioonikohus jättis ebaõigesti kohaldamata täitemenetluse
seadustiku sätted. Käesolev vaidlus kuulub kohtuotsuse täitmise
valdkonda ja kohaldada tuleb täitemenetluse seadustiku sätteid.
Andmeid selle kohta, et täitemenetlus Tallinna Ringkonnakohtu
19. oktoobri 1995. a otsuse täitmiseks oleks lõppenud või
lõpetatud, kohtule esitatud ei ole. Täitemenetluse toimikus olevad
tõendid ei ole asjaoluks, mis oleks TsMS 94 lg 2 tähenduses
tõendamisest vabastamise aluseks käesolevas tsiviilasjas. Ainult
täitemenetluses saaks kontrollida lakiproove. Apellatsioonikohus
leidis õigesti, et TsK § 448 lg 1 ei reguleeri
pooltevahelist õigussuhet. Kuid õige ei ole ka teistkordselt samas
vaidluses kohaldada AÕS § 84 lg 2 alusel vindikatsiooni.
Apellatsioonikohus ei ole viidanud 19. oktoobri 1995. a
kohtuotsusega tuvastatud asjaolule, mis AÕS § 35 lg 2
kohaselt kinnitaks kostja valduse pahausksust. Apellatsioonikohus
rikkus TsMS § 242 lg 2, mis keelab vaidlustada asjaolusid,
mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas,
millest võtavad osa samad protsessiosalised. Kostja ei saanud olla
pahauskne valdaja. Detsembris 1992. aastal koostatud vara
üleskirjutamise ja arestimise aktist nähtub, et võlgniku
vastutavale hoiule anti võlgniku varana 10 100 kg PF lakki.
Arestitud vallasvara hoidmist reguleerib täitemenetluse seadustik .
Hoidja vastutus sätestatakse TMS §-s 54 lg 3. Kostja ei
keeldunud hoiule antud vara hagejale täitemenetluses üle andmast.
Hageja keeldus 10. juunil 1996. a vara vastu võtmast ja
nõudis tehnilistele tingimustele vastavat lakki, kuigi laki
garantiiaeg oli 6 kuud ja lakk ei saanudki endise kvaliteediga olla.
Kostja käitumises puudus TsK §-s 227 sätestatud süü kui
vastutuse tingimus asja kvaliteedi võimaliku halvenemise eest.
Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kohus ei lahendanud sama
vaidlust uuesti. Hagi esemeks on rahaline nõue, kuid 1992. aastal
esitati hagi vara tagastamiseks. Kohus on põhjendatult võtnud kahju
hindamise aluseks AÕS § 29 lg 2, mille kohaselt on asja
väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Vaidlust ei saa
lahendada täitemenetluses. Vara maksumuse määramine, kui vara
tagastada pole võimalik, peab toimuma asja sisulisel läbivaatamisel
kohtuotsusega.
Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega
mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lakk. Kostja valdusel puudus
seaduslik alus. Kostja oli PF laki pahauskne valdaja.
Põhjendamatu on kostja väide, mille kohaselt ta ei ole keeldunud
vara hagejale tagastamast ega ole kuni selle üleandmiseni varale
kahju tekitanud. On tõendatud, et aine, mida kostja soovis üle
anda, ei ole lakk, vaid tundmatu tooraine segu.
Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde.
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole
alust.
Apellatsioonikohus rajas otsuse Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri
1995. a otsusega tuvastatud asjaoludele ega rikkunud TsMS §-s
242 lg 2 esitatud nõuet, mille kohaselt asjaolusid, mis ühes
tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või
vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad
protsessiosalised või nende õigusjärglased.
Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a
otsusega rahuldati hageja vindikatsioonihagi AÕS
§ 80 lg 2 alusel ja kostjalt
mõisteti välja hageja valdusesse 10 100 kg PF lakki. Sellega oli
tuvastatud, et kostja valdusel ei olnud seaduslikku alust. Pooled
otsust ei vaidlustanud.
AÕS § 35 lg 2
kohaselt on valdus pahauskne,
kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik
alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.
Apellatsioonikohtu järeldus kostja pahausksusest ei tulenenud
asjaolude uuest vaidlustamisest pärast kohtuotsuse jõustumist
teises tsiviilasjas, vaid 19. oktoobri 1995. a
kohtuotsusega tuvastatust, et kostja ei pidanud end laki omanikuks
ega olnud selle seaduslik valdaja. Sellest tulenevalt on õige
apellatsioonikohtu järeldus, et kostja oli laki pahauskne valdaja
AÕS § 35 lg 2 järgi. Seetõttu ei ole õige kassatsioonkaebuses
väidetu, et apellatsioonikohus asus tuvastama uusi asjaolusid.
Käesolevas asjas ei saa vaidlustada jõustunud kohtuotsusega
tuvastatud asjaõiguslikku suhet.
AÕS § 84 lg 2
kohaselt vastutab pahauskne valdaja
asja hävimise eest, välja arvatud juhul, kui hävimine oleks
toimunud ka hageja valduse korral.
Apellatsioonikohus tuvastas spetsialistide arvamusele tuginedes, et
aine, mida kostja hagejale üle anda tahtis ei olnud PF lakk, vaid
tundmatu tooraine segu. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis
oleksid kinnitanud, et mahutis oli riknenud lakk. Seetõttu on
põhjendamatu kassatsioonkaebuse väide, et ka hageja valduse korral
oleks lakk riknenud. Kuna kostja hagejale lakki välja ei andnud,
siis järgneb kostja vastutus AÕS § 84 lg 2 alusel ja
kostja peab hüvitama hagejale laki väärtuse. Kuna pahauskse
valdaja vastutus asja hõivamise eest on selles paragrahvis
sätestatud ilma süüta vastutusena, siis puudub alus ka pärast
asja väljanõudmise hagi rahuldamist valdaja vastutust tema süüga
siduda.
Apellatsioonikohus on laki väärtuse määramisel õigesti tuginenud
AÕS §-le 29 ning kohtuotsuse põhjendused ei vaja kordamist.
TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti
otsus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema
esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Vastavalt hageja esindaja
esitatud arvele oli kulu õigusabi eest 3 540 krooni, mis tuleb
kostjalt välja mõista hageja kasuks.
-Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
31. mai 2000. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus
rahuldamata.
Välja mõista AS-lt Flora Liit kohtukulu 3 540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni OÜ Floco kasuks.
§29 ei ole enam. RK on öeldud, et ..
pahauskne, kuid nüüd par 84 reguleerib omavolilise valduse.
Kahju hüvitamine; vt. Auto varastamise kaasust. VÕS 1045.
Mis oleks järeldus? Kas pahausksel valdajal
tuleks hüvitada asja väärtust või mitte? Mis peab olema kostja
konkreetses asjas, et > süüdi. Süüdi asja hävitamises.
Omavolilus toob kaasa … Kui pahauskne. Järeldus: Pahauskne peab
hüvitama, h.u. ei pea.
- Riigikohtu otsus 3-2-1-136-05 (! KT’s)
„Tühise müügilepingu järgi asja valdajal on õigus keelduda
asja väljaandmisest kuni asjale tehtud kulutuste hüvitamiseni, kui
kulutused tehti heauskselt (VÕS §110). Al. rik. sätted“.
Tsiviilasjad
Alusetu rikastumine
kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine
VÕS
§ 1033 lg-s 2 sätestatud nõue asja
valdaja kulutuste hüvitamise kohta ei lõpe sellega, kui isik,
kellele valdaja peaks asja tagastama, annab asja omandiõiguse üle
teisele isikule. Ka hüvitise maksmise kohustus ei lähe üle asja
omandajale.
Kui
poolte vahel on võlasuhe tühise tehingu tagasitäitmiseks, tuleb
sellele suhtele kehtivaid tühise tehingu alusel üleantu tagastamise
sätteid kohaldada üleantud asjale tehtud kulutuste ja asja väärtuse
hüvitamise erinormidena ka juhul, kui üle anti asja omand või
valdus, ning seda ka juhul, kui üleandmise käsutustehing on tühine.
Asja
tühise tehingu järgi saaja ei vabane üleantu tagastamise
kohustusest üksnes seetõttu, et üleandja ei suuda tõendada oma
omandiõigust asjale.
Tsiviilasjad
Kahju hüvitamine
kahju hüvitamise ulatus
Kasutuseeliste
arvestamisel ei välista asjaolu, et ehitis on isiku ehitisse elama
asudes elamiskõlbmatu, kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelistel
ei saa väärtust olla üksnes juhtudel, kui omanik ei oleks saanud
asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes ei oleks
keegi nõus asja kasutamise eest midagi maksma.
Omapoolse
kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei anna isikule õigust asja
kasutada, mistõttu võib temalt ka täitmisest keeldumise aja eest
nõuda asja kasutamisega saadu väärtuse hüvitamist.
Tsiviilasjad
Kohtulahend
sisu
Vastastikuste
rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel
alusetu rikastumise sätete järgi või ka lepingust taganemisel saab
nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks ja nõuda otsuse
resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle
kahjuks saldo jääb. Selleks ei ole poolel
vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust.
Tsiviilasjad
.
Menetlusosaline
kostja kaasamine
Väljatõstmisnõude
saab rahuldada üksnes menetluses osalevate isikute suhtes, kelle
vastu on nõue suunatud.
Tsiviilasjad
Menetlus ringkonnakohtus
ringkonnakohtu otsuse
sisu
Ringkonnakohus
peab tulenevalt TsMS § 330 lg-st 4 oma otsuses põhjendama, miks ta
loeb saadud kasutuseelised olematuks .
Tsiviilasjad
Omandi kaitse
asja väljanõudmine
Asja
väljaandmise nõuet ei tohiks jätta rahuldamata üksnes seetõttu,
et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu
täitmisest keeldumise õiguse olemasolu tõttu. Seega
on võimalik, et asja valduse väljaandmise nõue rahuldatakse
vastastikku rahalise nõude täitmisega. Asja väljaandmisnõude saab
rahuldada ka tingimuslikult, s.o teise isiku poolt kostja suhtes
kohustuse rahuldamise tingimusega .
Seadused:
- Võlaõigusseadus 52. ptk 3. ja 4. jagu (§§ 1037 – 1042).
Kaasus 22
P M
P võtab ekslikult M-i mantli.
P on mantli valdaja.
M on mantli omanik.
VÕS §1038 -
Väärtuse hüvitamise kohustuse
piirangud:
Rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega
pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes
1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise
teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda
vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise
ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse saadu omandamiseks
tehtud kulutusi.
- Ei pea hüvitama kuna ei teadnud ega pidanudki teadma oma õigustuse puudumisest.
P on ebaseaduslik heauskne valdaja.
M on omanik. Omanik on oma
valdusest ilma jäänud tahtekohaselt, sest andis selle klubis hoiule. Kui oleks toimunud üleandmise sarnased toimingud , siis võiks
rääkida heausksest omandamisest vms. Antud juhul ei ole toimunud ju
üleandmist ja seega ei saa tegemist olla heauskse omandamisega.
Antud juhul võib rääkida ka heausksest valdajast, tema on kaitstud
ainult neil juhtudel, kui seadus mingi koosseisu ette kirjutab.
- Kahju hüvitisnõue, millised sätted puutuvad asjasse?
AÕS § 84 - valdaja
vastutus asja ja päraldiste eest:
(1) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või
selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu
tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele.
(2) Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja
selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest,
välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks
toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses.
(3) Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle
päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine
või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest
teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise
või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast
hagi esitamisest teadasaamist.
(4) Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast
seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest,
vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui
võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks.
- Seadus teeb vahet valdajal ja sellisel heausksel valdajal, kelle vastu on esitatud hagi. Isik, kelle vastu on esitatud hagi, ei pea teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus. Hagi võidakse esitada igasuguste valdajate, ka seadusliku valdajate suhtes.
- Kuidas valdusõiguslik staatus on P-l muutunud kaasuse käigus?
Ta on heauskne seni kuni ta teada sai, et mantel ei ole tema oma.
Asja väärtuse vähenemine toimus aga enne, kui ta sellest teada
sai. Kahju hüvitisnõue mantli väärtuse vähenemise tõttu P
vastu tuleb jätta rahuldamata, sest see hetk on heauskne valdaja.
Vindikatsiooni nõue, et kahjustatud mantli välja nõudmine. Asi ise
tuleb välja anda vastavalt § 84. P peaks saama M käest enda mantli
välja nõuda, mis on ilmselt paremas seisukorras.
*§37 – Heauskne omand. §84 lg 3. Vastus: EI SAA nõuda kahju.
Kasutuseeliste hüvitamis eelis (v6s 1037).
Kaasus 23
Kui P = heauskne, siis ei saa. Kui P = pahauskne, saab küll.
P oli pahauskne valdaja. Millist liiki kulutustega on antud juhul
tehtud kulutused? Piduriklotsid on ilmselt vajalikud kulutused
( kaitsevad asja hävimise eest). Pahauskne valdaja võib nõuda nende
hüvitamist, omavoliline ei võiks. Nende kulutuste definitsioonid tulenevad TsÜS §-st 63. § 88 AÕS annab aluse nende kulutuste
hüvitamisks.
Võimalik on toreduslike ja kasulike kulutuste puhul parenduste ära
võtmist § 88 lg 2. VÕS § 1042 alusel võib rikastumise eest nõuda
kahju hüvitamist, aga tuleb arvestada omaniku kavatsusi ja kas see
on talle kasulik. Kui palju on omanik rikastunud sel hetkel, kui ta
valduse on tagasi saanud. Kohus otsustab mõistlikest kriteeriumitest
lähtudest, teatud kriteeriumitest lihtsalt ei saa kasu (nt autole mingite valuvelgede panek ). Kulutuste liike ei eristata 1042 mõttes rangelt , ei pea ütlema, millised on toreduslikud ja millised
kasulikud.
Kaasus 24
Kas antud kaasuse puhul on tegemist heauskse valdajaga?
Heauskne valdaja - on isik, kes ei tea ega pea teadma,
et tema valdusel puudub seaduslik alus. Heauskne valdaja on üks
ebaseaduslikke valdajaid. Siin on tegemist lausa seadusliku
valdajaga.
VÕS § 99 – ei ole vahet, kas
asja rikuti või mitte, sellel kaubasaatjal ei teki nõudeid isiku
vastu, kes kauba saatis. Kirjastusel ei ole P vastu mitte mingeid
nõudeid, ka kahjuhüvitamist ja vindikatsiooninõuet. § 99 mõte
ongi selleks, et kaitsta tarbijat agressiivse müügitaktika vastu.
VÕS par 99 - Tellimata asja saatmine või teenuse osutamine:
(1)
Majandus- või kutsetegevuses tegutseval isikul ei teki tarbijale
tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu
nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tarbija
nõustumuseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista
seadusest tulenevate nõuete esitamist , kui:
1) asi või teenus ei
olnud määratud sellele tarbijale;
2) asja saatja või teenuse osutaja arvas ekslikult, et tarbija selle tellis ja tarbija sai
eksimusest aru või pidi sellest aru saama.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei
kohaldata, kui tarbijale pakutakse tellitu asemel kvaliteedilt ja
hinnalt vähemalt samaväärset asja või teenust ja tarbijat
teavitatakse, et ta ei ole kohustatud seda asja või teenust vastu
võtma ega kandma tagastamise kulusid .
Kaasus 25
X pildistas M hoonet ilma õigusliku aluseta ja ta oli teadlik
sellest et tal puudus see alus.
VÕS §1039 – pahauskse rikkuja vastutus. X on pahauskne rikkuja.
M’l õigus nõuda X’lt kahju hüvitamist ja edasisest
pildistamisest hoidumist. M nõue on õigustatud.
M saaks esitada ka negatoorhagi – saab nõuda
tagajärgede kõrvaldamist ja rikkumisest hoidumist:
AÕS § 89 - Omandi kaitse valduse
kaotusega mitteseotud rikkumise korral:
Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise
kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist , võib omanik
nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on
kohustatud rikkumist taluma .
VÕS par 1037 - väärtuse
hüvitamise nõue õiguse rikkumise korral
VÕS par 1038 – väärtuse
hüvitamise kohustuse piirangud välistavad asjaolud
VÕS par 1055 - Kahju tekitava
tegevuse keelamine
Kaasus 26
VÕS §233 lg2 saab tugineda omandi
kaitse sätetele. AÕS §80 lg2. M nõue E vastu et see loovutaks oma
nõudeõiguse P vastu temale, siis saaks M otse P’lt asja välja
nõuda. Muidu peaks alguses E käest nõudma ja siis E P käest –
see oleks liiga keerukas. Nõue on õigustatud.
Kaasus 27
V andis kinohoone koos inventariga A’le rendile. Hiljem V taganes
rendilepingust ja andis E’le rendile, V võõrandas talle ka kogu
inventari. Mõne aja pärast E võõrandas kogu inventari X’le. A
nõudis kahju hüvitamist E’lt inventari osas, mille ta oli ise
lisaks esialgsele inventarile muretsenud. E vaidlustas A omandit,
öeldes et uskus V olevat omanik ja seega luges ennast õigustatuks
kogu vallasvara võõrandama. A oli nende asjade omanik mida ta
lisaks esialgsele inventarile juurde ostis. Kuna E oli nö pahuskne
siis saab vallasasjad §95 kohaselt välja nõuda kuna vallasasjad
olid omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt (AÕS §95
lg3 – omandamist ei toimu). Siis saab A §80 alusel V’lt välja
nõuda. AÕS kohaselt loetakse pahauskseks valdajaks isikut kes
teadis või pidi teadma et tal ei ole õigust asja vallata või
sellest hetkest kui saab teada et tal see õigustus puudus.
Kaasus 28
Kuna auto läks M tahte vastaselt tema valdusest välja siis ei saa
ta vastutada selle eest mis toimus vahepeal ja kanda kulutusi nende
eest. Tema ei pannud sinna autot.
AÕS § 80
- asja väljanõudmine
ebaseaduslikust valdusest:
(1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku
aluseta tema asja valdab.
(2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja
asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
§80 alusel on M võimalik auto tagasi nõuda ilma maksmata –
omanikul
on nõudeõigus igaühe vastu kes õigusliku aluseta tema asja
valdab.
AÕS §
88 - kulutuste hüvitamine
valdajale:
(1) Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike
kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud
omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda
vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042.
(2) Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused
asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja
endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste
äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale
hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks
pärast asjast eraldamist.
ei saa nõuda
VÕS par 1042
- Kulutuste hüvitamise nõue:
(1) Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik
võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles
isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes
muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud
ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise
ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle
esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil
eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.
selle par alusel võib nõuda
11. –
12. Vallasomandi tekkimine: üleandmine, heauskne omandamine
Põhimaterjal:
- Kommentaar §§ 92 – 951.
- Kai Kullerkupp , Omandireservatsioon ja sellest tulenev ooteõigus. Juridica 1998 nr 6, lk 279-285.
Kohtupraktika:
- Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2003.a. kriminaalasi nr 2-1-254/2003
Borina kohtuasi . Valduskonstituudi kokkulepe oli pooltel sõlmitud – ostja
oli raha ära maksnud ja puhvetkapp pidi jääma müüja valdusesse
kuni ostja organiseerib transpordi.
Tekkis
valduskonstituut (§94), omand läks üle > omastamine .
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-118-02
Kui
on tuvastatud kõik heauskse omandamnise eeldused peale heausksuse,
peab tõendama pahausksust, et seda tühistada.
*Evelyn
Villi > ema (üür)> V. Liiva (võõrandamine võltsitud
volitusega)> Laikmaa . AS Resfrepo > T. Orissaare .
Riigikohus
seisus seisukohale, et Orissaar on heauskne. §92. Võõrandaja peab
andma asja omandajale. Isik ainult näidis, et asi talle üleantakse.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-05
Heauskne
omandamine toimub asja saamisega otsesse valdusesse, seega peab
omandaja olema heauskne nii kokkuleppe sõlmimise kui ka otsese
valduse saamise ajal.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-3-6-05
Võlaõiguslik
leping on relatiivne , seega kolmas isik ei saa seda vaidlustada ja
nõuda vigade parandamist. Asja puudused (nt sissetungiv vihmavesi)
on aluseks võlaõigusliku, kuid mitte asjaõigusliku lepingu
tühistamiseks.
Millised
tingimused peavad olema täidetud vallasomandi üleminekuks? – peab
olema kokku lepitud omandi üleminekus (asjaõigusleping –
käsutustehing); valduse peab üle andma. Omand saab üle minna siis,
kui kõik seadusega ette nähtud tingimused on täidetud. Valduse
üleandmine peab toimuma reeglina käest kätte, võib ka
väljanõudeõiguse loovutamise ja asja jätmisega võõrandaja
valdusesse (valduse konstituut - § 33 lg 2 – näiteks üürileping).
Tavalise
omandamise puhul eeldatakse, et valduse üleandmisele ja
asjaõiguskokkuleppe sõlmimisele lisandub võõrandaja käsutusõigus.
Heausksel omandamisel ei ole omandi üleminekul tähtsust, kas
võõrandajal oli käsutusõigus (tal pole kohustust teada, et
võõrandajal polnud õigust käsutustehingut teha). Võõrandaja
käsutusõigust asendab omandaja heausksus.
Kaasus
30 – et
omand läheks üle võõrandajal omandajale peab olema sõlmitud
asjaõiguskokkulepe ja üleandmine. Tuleb otsida poolte kokkulangevat
tahet selle kohta, et omand läheks üle – asjaõiguskokkulepe on
seega sõlmitud. Ostja on tasunud asja eest – selles võime näha
tahet saada palkide omanikuks. Müüa lubas palgid ostuhinna tasumisel palgid ära viia. Omandi üleminekut hinna tasumine ei
mõjuta. Valduse saab lugeda üleantuks, kui valduse üleandmise
kokkulepe on sõlmitud ( § 36 lg 2). Valduse omandaja peab olema
suuteline valdust ise teostama. Valdus tekib äravedamiseks loa
andmise hetkest. E- st saab omanik juba enne, kui ta läheb palkidele
järele.
Kaasus
33 – omand
saab eksisteerida mingi kindla konkreetse asja suhtes. Kui X-le
antakse teine ehe, mis ta algselt välja andis, on ehte omanik ikkagi
P, kes ehte tellis. Kokkulepet et omand läheks üle P-lt X-le,
puudub. X võttis ehte vastu nagu ta oleks ehte omanik. Tahe, et
konkreetse ehte omand üle läheks, ei saanud olla, kuna X arvas et
ehe on sama, mille ta P-le kasutada andis. Omandi saamise tahet tal
ei olnud. Omandi üleminekuks peavad poolte tahted avalduma , siin
seda ei ole. P-l võis olla sisemine tahe et omand jääks X-le ja X
ei pidanud sellest teada saama, aga P poolne tahe ei ole piisav
omandi üleminekuks. See eeldab mõlemapoolset tahet. isegi
liigitunnustega asjade puhul kehtib määratletuse põhimõte. Kui
poolte tahe ei puuduta seda konkreetset asja, siis ei saa omand üle
minna, kuid selle kindalakstegemine, milline oli õige milline vahe,
ei ole võimalik. Ei teki praktilist erisust. Igamise teel jõuab
olukord ikkagi sinna, et see kes asja üle võttis, arvates et ta sai
selle omanikuks, lõpp-kokkuvõttes ikkagi saab lõpuks asja
omanikuks.
Kaasus
34 – kas
omandamine on võimalik ainult vahetule omandaja-võõrandaja
vahelises suhtes või ka nii, et kolmandad isikud osalevad selles
suhtes vahendajatena? Küsimuse juures kas C-l on õigus nõuda R-lt
hüvitist, on tingimuseks et C on omanik (kui ta omanik pole, ei saa
ta omandi rikkumise eest hüvitist nõuda). Kui vaadata, kuidas on
sõlmitud asjaõiguskokkulepe, siis V ja A vahel on sõlmitud
plaatide müügi ja üleandmise leping. A lasi oma nime tšekile
märkida. 1 võimalus on esindus – III isik osaleb võõrandaja ja
omandaja omavahelises suhtes – esindaja ei saa kirjutada esindatava
nime. Teisele poole oleks pidanud ikkagi teatama, et ta ei ole enda
huvides, vaid hoopis C ostab neid plaate . Sellistel juhtudel on
varjatud esindus – ei tehta teatavaks tehingu teisele poolele, et
on esindussuhe, kuna plaadimüüjale ei ole oluline, kes plaadid ostab. Tehingu õiguslikud tagajärjed tekivad esindatava jaoks.
Valdus iseenesest ei ole tehing ja kui esindajale antakse üle
valdus, siis ei saa öelda, et valdus on ka esindatavale üle läinud.
Valduse üleminek saab toimuda nii, et A saab otsese valduse ja C
saab plaatide üleandmisel kohe kaudse valduse. C, kes andis raha,
soovis saada plaatide omanikuks ja A tegutses selle nimel. A-d ei
loeta omanikuks, kuna tal pole plaatide suhtes mingit huvi, tal pole
tekkinud kahju, ta ei saa seega kasutada ka mingeid
õiguskaitsevahendeid, et nõuda kahju tekitaja käest mingit
hüvitist.
Kui
võtta seisukoht, et esindusega ei ole tegemist (A esines oma nimel)
. C ja A vahel on siiski käsundussuhe – kui A on plaadid saanud,
tekib nende vahel vaikimisi sõlmitud valduskonstituut.
Artikkel
– omandireservatsioon
– ostja omandab müüja suhtes nõude, mille kohaselt müüja
kohustub omandi üle andma edasilükkava tingimuse alusel, mille sisuks on ostuhinna tasumine täies ulatuses. Ostja võib nõuda kohe
asja valduse üleandmist. Müüjal on kohustus omand üle anda –
omandireservatsiooniga lükatakse omandi üleandmine tulevikku.
Valduse ülemineku osas ei ole erisust. Asjaõiguslepingu sisuks on
omandi üleminek ja see seotakse edasilükkava tingimusega. TsüS §
106 lg 2 – hõljumisajal tehtud käsutustehing, millega
takistatakse tingimuse saabumist, on tühine.
Kaasus
49 – V-l
ei olnud alust nõuda lepingu muutmist , tal polnud alust sellest taganeda . Leping oli sõlmitud. Taganemine tuleks kõne alla siis,
kui E rikuks oma kohustusi. V-l lepingust vabanemiseks mingit alust
ei tohiks olla. Kui E maksab korraga täies ulatuses hinna ära,
saabub tingimus ja ta saaks pianiino omanikuks. TsüS § 106 –
käsutus on tühine. Kui III isik heauskselt asja omandab, siis
eeldistatakse heauskset omandamist. § 95 lg 3 – V äraolekul
korterist viidi klaver ära ja seega valdus on võetud ära E tahte
vastaselt. E on omanik.
32. V jääb esialgu otseseks valdajaks. Kokkulepe on sõlmitud
(müügileping), omand pole üle läinud. AÕS leping kuu aja pärast
– registrisse kandmine? Ei. See võidakse kokku leppida, kuid see
ei ole määrav. Kas E-le on omand üle läinud ja millal? § 94 –
kokkuleppel V valduses kuu aega. Omandi üleandmise kokkulepe? Siis
kui sõlmiti müügileping, et omand läheb üle ja sõlmiti leping,
et V võib autot kasutada kuu aega (§94) NB! 3 lepingut!.
Kui E ei maksa raha ja V nõuab autot tagasi, V ei ole enam omanik ja
saab nõuda raha. Omand on E-le üle läinud ning autot tagasi nõuda
ei saa. Nõuded müügilepingust – 70 000 kroonine ostuhinna
tasumise nõue.
Omandireservatsioon. Maksab samal ajal kui asi üle läheb.
41. Kui öeldi et tglt ei saa omanikuks kuna AÕS
§ 95 lg 3.
Kaasus 29
Kokkuleppe on saavutatud, valdus on üleantud leppitud kohal, seega
läks E valdusse.
Vastus: nõuda saab E.
Säte omandiminekus 92. Valduse üleminek: § 36
lg 1.
Otsene valdus.
Kaasus 36
Valdus on üleläinud, see on selge. Omanikuks
millal saab? Kas on tegemist omandi reservatsiooniga? Mis sellele
viitab? Omandi reservatsiooni siin ei ole. See, et E peab tasuma on
lihtsalt tasumise tingimus. Tuleb interpreteerida avalduse kohaselt.
Võlaõiguslik kokkuleppe. Inimene on valmis
sõlmida, kui see on kvaliteedist teenimist, seda eeldab leping.
Küsimus selles, kas spetsiaalsete tellimuste puhul ei võeta
omandit, ei ole näinud.
Võlaõiguslik leping annab võimalust nõuda
asjaõigusliku lepingu täitmist, kui võlaõiguslikud nõuded on
täidetud.
Omand üleläinud ei ole.
Kaasus 45
Aegumistähtajad? Ja pärimisõiguslikus nõude. Krahv von A ei ole see sama isik, kellelt asi läks kaduma. Heausksus
kui niisugune peab olema, kui asja päritolu tekkib raskusi, enampakk
ei saa omandada asja. Asjaolud ei anna võimalus heausksuses kahelda.
Par 95 lg 3
Kaasus 43.
Saab kuna omanik on jäänud asjata õiguse
vastaselt. Heauskne omandamine on võimalik, kui tsiviilõiguslik
isik, mitte valduse teenija, vaid otsene valdaja. 95 lg 3.
13. –
14. Muud vallasomandi tekkimise viisid
Vallasomandi tekkimine:
- Heauskne omandamine
- Müük sundenampakkumisel
- Hõivamine
- Leid
- Peitvara
- Ümbertöötamine
OMANDIMUUDATUSE TINGIMUSED:
- tekib uus asi
- ümbertöötaja on heauskne enda õiguse suhtes asja ümber töötada ja uut asja omandada
- töö on väärtuslikum esialgsest asjast
- Segamine ja ühendamine
- Igamine
Kohtupraktika:
- Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 1996.a. tsiviilasi nr II-2-268/96
Kere ja mootori kokkupanek > ühendamine, kaasomand uuele asjale. Tuleb
eeldada, et kaasomanike osad on võrdsed; vindikatsiooninõuet ühel
omanikest ei teki. §78 ei kehti enam.
- Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2004.a. kriminaalasi nr 2-1-36/2004
Leiust
tuleneb kohustus, viivitamatult teatada politseile (§ 98 lg 1),
muidu – tegevusetusel võib isiku käitumises näha omistamist.
35. Leping omavahel: V-A ja A-E. A vallasasja teenija? Ei. Tegemist
omandireservatsiooniga müügilepinguga. AÕS § 92 lg 1. E on saanud
valduse särkidele (V-lt). E maksis A-le, arvates et A on juba
maksnud V-le. Müügileping ja AÕ leping olid sõlmitud aga A enda
nimel. Kuna E maksis A-le, siis on tingimus täidetud (E tingimus oli
ostuhinna tasumine). (Kas V oli õigustatud andma omandit üle enda
nimel? Ei olnud) WTF???. E oli aga heauskne omandaja AÕS § 95 lg 1
– oli heauskne kuna ei teadnud ega pidanudki teadma et A’l ei ole
õigust asja võõrandada. V andis valduse üle eksimuse tõttu,
kuna eeldas, et kauba eest on makstud. V arvas et leping sõlmitud
tema nimel ja et see summa tuleb temale maksta. Valdus aga ei läinud
üle tahtevastaselt. V ei saa särke välja nõuda. V ei saaks ka §45
alusel midagi nõuda.
46. M-P Üürileping
M-D võltsitud volikirjaga müügileping. P tegutses M-i esindajana.
Tegelikult volitus P-l selleks puudus. Valdus läks D-le üle, aga
kehtiv kokkulepe puudus – TSÜS § 129 lg 1. Oleks kehtiv, kui M
oleks tehingu hiljem heaks kiitunud. M seda aga ei teinud. Kehtiv
kokkulepe puudub. Heauskne omandamine on samuti välistatud. Heauskne
omandamine oleks tulnud vaid siis kõne alla, kui M oleks sõlminud
lepingu ise oma nimel. §92 lg1 kohaselt ei tekkinud vallasomand ,
kuna puudus kokkulepe.
D-C laenuleping
D-X müügileping enampakkumisega? TMS § 98 lg 3 – korteri
omanikuks on enampakkumisel saanud X.
AÕS §
98 - Enampakkumise õiguslikud
tagajärjed
(3) Omandi tekkimiseks ei pea olema täidetud asjaõigusseaduses
sätestatud eeldused, eelkõige ei pea tegelikult olemas olema
täitedokumendis kajastatud nõuet, samuti ei pea enampakkumisel
müüdud ese kuuluma võlgnikule. See ei välista õigusvastaselt
tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist.
49. V-E müügileping 2500- omandireservatsiooniga. Tingimuslik AÕ
leping – kui kogu hind makstud, siis saab endale. Valduse sai.
V-X müügileping 7000- Omand anti üle (AÕ leping). Valdus ka. X
on uus omanik.
TsÜS § 106 lg 2. V-X peaks olema tühine. Lg 3- kui X heauskne,
siis jääb VÕ leping püsima. E maksis raha lõpuni
tingimus saabunud. Peaks saama omanikuks. AÕS § 95 lg 3. Pianiino
läks E valdusest tema tahte vastaselt välja. Siis kui läks E
valdusest välja, siis ta ei olnud veel omanik. Aga samas tehing oli
tehtud hõljumisajal. See välistab heauskse omandamise!!! E saab
nõuda X-ilt pianiino välja.
Teisel juhul ei oleks E’l väljanõudeõigust. Kuna kui osamakset
ei tee, siis tingimust ei saabu ja seega ei saa ka hõljumisaja
tehingu sätete kohaselt E omanikuks. TsÜS §106 lg2.
54. M-l tahe loobuda omandist (3 maali). R-i ja P1 tegu vastavalt AÕS
§ 96 lg 1 hõivamisega. Peremehetud vallasasjad. AÕS § 96 lg 3 –
tingimused täidetud. Kas saab pidada asja vabaks saamiseks? Tahe oli
suunatud hõivatud asja saamisele – ilmselt ei olnud, asjaolude
puhul loogiline hindada, jääda ...
Ei ole vabaks andmisega, §62 järgi tahe suunatud ettevõttele,
M>P1(§40lg2; §80)
M>R (§40lg2; §80)
M>prüügiettevõtte (§92).
57. Loomad läksid M-i valdusest välja tema tahte vastaselt. E
töötas pullid ümber lihatoodeteks. § 106 lg1 alusel on E uus
omanik. Lihatoodete näol tegemist väärtuslikumate toodetega. Sai
omanikuks ümberöötamisega, mitte pullide üle andmisega. E ei
omandanud üleandmisega, kuna need olid varastatud ja seega
üleandmise teel omandatud. Senikaua kuni E ei olnud ümbertöötanud
neid, oleks M saanud neid pulle välja nõuda. E omandas seega
ümbertöötamisega. Kas lihtatooteid saab välja nõuda? Ei saa.
Hüvitust võib saada? 1037 lg1.
Ümbertöötamise omanikuks millest > ? Muutub asi
väärtuslikumaks. Töökulud.
Hüvitis peab olema 1037. Kuipalju ? > loomade väärtuses.
Kas VÕS annab mingi prille selles olukorras heausksele isikule? >
1037: 1038 ... ... Ei ole sama hea kui heauskne omandamine.
55. X varastas . Raamatukogu tahte vastaselt välja läinud omand. X
on pahauskne valdaja. X ei omandanud.
Y leidis - leid. Teatamiskohustust ei täitnud.
Teatamiskohustus § 98, kuna
leidis avalikust asutusest/üldkäidavast kohast. Kui ei teata
muutub pahauskseks valdajaks. § 100 lg 4. Võiks saada omanikuks
alles ühe aasta pärast § 100 lg 1. Y leiuga ei omandanud veel.
Y kinkis Z. Valdus on üle antud. Z on valduse suhtes heauskne.
Kas midagi välistab heauskse omandamise?
AÕS § 95 lg 3 Raamatukogult ei läinud valdus välja tahtevastaselt
laenutas raamatu X-le. Raamat on aga läinud tahtevastaselt X-i
valdusest välja. X oli raamatu otsene valdaja. Pahausksus ei mängi
rolli siin. Järelikult ei ole Z raamatu omanik.
Ainult senikaua on otsese ja kaudse valdaja suhe, kuni otsene valdaja
seda tunnustab – seega kui X võttis embleemid ära, siis ta enam
ei tunnustanud. Seega siis ei ole §95 lg3 ls2 välistavat asjaolu ei
ole. Siis saaks Z heauskseks omanikuks.
Kas raamatukogul on õigus Z’lt asja välja nõuda? VÕS
§1040 võiks kõne alla tulla.
Z’l ka igamisega võimalik omandada kui 5 a möödunud, sest ta
heauskne ja peab ennast omanikuks asja vallates.
Kaasus 56.
AÕS §101. Leiutasu saamise eelduseks on teatamine M-le, et ta on leidnud Mile kuuluva asja ja
märkas asja valdust. See, et ta korraldas auto valvamist tähendab,
et teostas tegeliku valdust üle. Kui suur võiks olla leiutasu?
Regresseeriv tasu > ~5000 krooni.
Kaasus 59.
Loom on loodusvili, §115 lg1 – kas tal oli õigus vallata? Ei
olnud §80? Seega vasikas kuulub E-le.
Turul müümine ei ole avalik enampakkumine. Lehm tuleb omanikule
tagasi anda. Heauskset omandamist ei toimu, sest läks välja
valdusest tahtevastaselt. Vasikas >> ?!.
15. –
16. Vallaspant
Põhimaterjal:
Lisamaterjal:
- Schwab/Prütting §§ 69-74.
Kohtupraktika:
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-63-04
Laen >
tagatiseks anti jäämasin, mille suhtes oli seni tasuta kasutamise
leping. Kui pandipidaja rikub asja korrashoidmise kohustust, tekib
pantijal kahju hüvitamise nõue kohe, mitte pandilepingu lõppemisel
(§287).
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-109-04
Kommertspant ;
kommertspant varale ei lõpe ka siis, kui võõrandatakse küll
väiksem osa varast, kuid võõrandamine väljub tavapärase
majandustegevuse raamest ning omandaja on pahauskne. Ei ole oluline,
et vara omandaja oleks sellisel juhul kommertspandiregistrisse
kantud. Aktsiaraamat on tõendusliku, mitte konstitutiivse
tähendusega.
AS
Eesti Ühispank(käendusleping nõue)>>AS KJ
Vaigutööstus(käendusleping)>>AS Kiviter.
AS
EÜ (kommertspant)>> AS Kiviter ( pantija ).
AS
Kiviter >(ettevõtte üleminek)>> AS KJ Vaigutööstus
Seadused:
- Kommertspandiseadus
- Võlaõigusseadus §§ 305 – 307, 351, 654, 685, 702, 803, 805, 863, 907, 915.
Registerpant alatest par 297. Peab olema pandileping .
Alaliik on kommertspant.
60. D võimalused masinate C-le pantimiseks:
Tagasi maksab – käsipandi lõppemine nõude lõppemisega
VÕS par 901 lg 6
63. C ja D vahel oli kehtiv pant . par 282 lg 3 – tühine – saab
nõuda.
- § 282 lg 1 ls 2 – Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Lg 2 – tuleb sõlmida kirjalikult. Laovõtmed peavad jääma C-le lg 1’.
- § 284 – käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisega. § 282 lg 1 – valdus tuleb anda üle V-le. § 281 lg 1 ls 2 – piisab, kui V saab kaudseks valdajaks ja C on kolmas isik – otsene valdaja.
- Võs § 909 lg 1 – laokiri lubab seaduslikule valdajale nõuda hoidjalt ladustatud asja väljaandmist.
65. § 282 lg 3 – enne müügiõiguse tekkimist pandi omandamiseks
tehtud kokkulepe on tühine. C-l ei ole kaalutlust asja
väljanõudmiseks, kui ta oli pandipidaja. Kas on mingi säte, mille
järgi C saab asjad välja nõuda? Omand või valdus? Omand! Seega
§80? Pandiõigus vs omandiõigus. Kas C võib eseme välja nõuda?
§94! Tagatist üleandmist ei toimu. Siit ei ole vindikatsiooninõuet.
66. PerS § 17 lg 3 – kui tehakse tehing ühisvaraga, siis
eeladatakse teise abikaasa nõusolekut. AÕS § 70 lg 6 ja § 74 –
kaasomandis olevat asja võib käsutada kõigi kaasomanike
kokkuleppel. Pandileping on tühine, kuna puudus teise abikaasa
nõusolek. C enampakkumine oli tühine. C pandiõiguse leping oleks kehtetu praeguse praktika kohaselt. C’l pandiõigust ei tekkinud,
see ei välista aga P enampakkumisel vaiba omandamist. Abikaasa kelle
pantimiseks nõusolek puudus võib alusetu rikastumise alusel esitada
nõude.
67. D – Z:
D – X: par 287 lg 1: 1) Pandipidaja on
kohustatud:
1) panditud asja säilitama ja korras
hoidma;
2) asja hävimise ohust viivitamata pantijale
teatama;
D – Y: käsipant-kaudne valdus ei teki, peab olema otsene valdus
Par 287 lg 3
69.
- Y ei saanud pandipidajaks, kuna kokkulepe pandi kohta oli küll olemas, aga valdus ei läinud temale § 282 lg 1. !!!!!!!!
- X on pandipidaja – valdus + kokkulepe (peab olema kirjalik).
- Z sai valduse X-lt ja kokkulepe pandiks ka. X-l ei olnud õigust asja edasi pantida, aga Z oli pandi omandamise ajal heauskne § 282’ lg 1 järgi.
- § 281 lg 3 – ei kehti siin
- § 282 lg 3 – kellale ei saa uut käsipanti seada. X ja Z vaheline pant on tühine. Z-l pole kella suhtes õigusi. X jääb ikkagi pandipidajaks.
64. 282 lg 3
§70 lg 6. §74 lg 1. §17 lg 3. §95lg3 +Välistatud kui pandiese on
pandiomaniku vastaselt välja läks.
61. a) §282 lg 1. Pandiliigid? Käsipant? Kommertspant – ei
saa kokkuleppida ube pantimises. Tegelikult see ei ole probleem
selleks, sest kohviubed ei kuulu ühtegisse kategooriasse, seega nad
võivad olla kommpanti esemeks. Vaja notariaalkokkuleppe,
pantiregistrisse vastava pandi panne.
b) Käsipandi puhul: kaks varianti: kas tagastada manuaalselt
endale valdust ja siis pantida uuesti, või leppida uueks pandimiseks
kokku, lepingu koostamisel - . §281 lg 1.
c) õigus asi nõuda §314. Kuidas pant sisse seada?
73. kaasus
Esitatud tõendite najal ei ole võimalik muud seisukohta võtta,
kui, et eeldatakse kinnisturaamatu kannete õigsust. Võrdne
väljamakse on õigustatud. Kinnistusraamatu seaduseset vaata. § 56
kande õigsuse eeldamine asjaõigusseadusest!
Kui tehakse ühel päeval ja erinevatesse jagudesse, siis ei nähtu
otseselt, milline kanne on eespool .
Kinnistamisotsus on tehtud erimenetluses kohtuotsusega –
kinnistusamet, praegu kinnistusosakond , mis on praegu ka
kohtustruktuur ja selline otsus on ka kohtuotsus. Ebaõige kande
parandamiseks on vaja pöörduda hagiga kohtusse ja algatada
tavapärane kohtuvaidlus. Kaebus kinnismasotsuse peale on
administratiivse iseloomuga vaidlus, kus ei lahendata isikute
vahelisi varalisi suhteid.
78. kaasus
Keelumärge – kujutab endast käsutuse keelamist, võidakse keelata
kinnisasja käsutamine, omandiõiguse suhtes keelumärge, ta võib
olla kantud sisse mõne piiratud asjaõiguse suhtes. Keelumärke
sissekandmine võib olla hagi tagamiseks, täitemenetluse,
pankrotimenetluse raames. Kui kinnisasi on hüpoteegiga koormatud ,
võime teda vabalt müüa. Hüpoteek kestab edasi, aga kui hüpoteek
jõuab sundtäitmise raamesse, siis sellele menetluse alguses
keelatakse see käsutamine ära ja kinnisasjade puhul tehakse
keelumärge. Keelumärge on olemuselt deklaratiivne kanne ja sellele
teeb viite § 56’ lg 2.
Lg 4 samast §-st tuleneb, et postiga saabunud pannakse lihtsalt
sellel kellaajal . Kinnistusraamatu kanne § 39 lg 2 räägib sellest,
et kui avaldus on saabunud postiga, siis märgitakse registreerimise
ajaks vastuvõtmise.... ühesõnaga lisatakse päeva lõppu.
Kas käsutuskeeldu on üldse mõttet sisse kanda? Tegelikult võib
olla. Heausksuse kaitse eeldab ebaõige kande olemasolu.
Käsutuskeeld – kahtlases olukorras on mõttekas käsutuskeelu
sissekandmine, ta võib olukorda päästa.
Erinvate märgete kohta võiks vaadata sellist riigikohtu asja:
3-2-1-48-04
77. kaasus
E oli heauskne. § 56’ lg 1.
Tuleb vaadata lg 3 – kinnistamisavaldus, mis esitati kinnisomandi
sissekandmiseks. Seda ei olnud esitatud selle ajal, kui E ta ei
teadnud, et V ei ole päris omanik.
Antud juhul on tegemist analoogia kohaldamisega, vaadates seaduse
sätet ja ka eelmärke enda sisu ja heauskse kaitse üldist sisu,
siis vaatamata, et eelmärge ei ole otse kinnisomand, aga põhjendatud
oleks anda isikule samasugune heausksuse kaitse määr nagu
kinnisomandi suhtes. Vaata konspektist lisa selle kohta.
81. kaasus
Tagajärg on tehingu tühisus. Kui tehing on tühine, aga hulk raha
on üleantud. Ta peaks selle raha tagastama. Aga seoses hüpoteegiga? Eestkostja nõuab hüpoteegi kustutamist, et selle kohta sõlmitud
asjaõigusleping on ka tühine.
Asjaõigusleping antud juhul on tühine, sest tüüp oli piiratud
teovõimega ja ei saa olla tegemist kehtiva tehinguga. Kanne on seega
ebaõige. Ei ole heausksust teovõime suhtes, vaid kande suhtes. Pank ei ole petta saanud läbi vale kande. Kanne oli õige, seda, et ta
teovõimeline ei ole, ei ole kinnistusraamatu ebaõige kande kaudu
talle teavitada proovitud.
17.
– 18. Kinnistusraamat
Kinnistusraamatuõiguse
põhimõtted:
Sissekandekohustus
Kinnistusraamatu kannete avalikkus
Publitsiteedifunktsioon
Kaitsefunktsioon
Kannete
liigid:
Konstitutiivsed – õiguslik tagajärg saabub kandega (AÕS par 641- 642)
Deklaratiivsed – õiguslik tagajärg saabub enne kande tegemist (AÕS par 561 lg 2)
Asjaõigused - Asjaõiguste (omand ja piiratud asjaõigused)seadmi-ne või üleandmine
Märked - Viitavad olemasolevale või tulevasele asjaõigusele
Kinnistusraamatu
ebaõigsus
Võimalikud
põhjused:
- Kinnistusraamatuvälised õigusmuudatused
- Kinnistusosakonna poolt tehtud vead
- Asjaõiguslepingu tühisus või puudumine
Tagajärjed:
- Kinnistusraamatusse on kantud õigus, mida tegelikult ei eksisteeri;
- Asjaõiguse kinnistusraamatust nähtuv sisu või järjekoht ei vasta tegelikkuses kokkulepitule;
- Kinnistusraamatust nähtuvalt on kinnisasi koormatud, tegelikkuses koormatist ei eksisteeri;
- Tekkinud õigust ei ole kinnistusraamatusse kantud.
Negatiivne
publitsiteet:
Kui
registrisse kandmisele kuuluv asjaolu on registrisse kandmata, siis
saab kolmanda isiku vastu sellele asjaolule toetuda ainult siis, kui
kolmas isik sellest asjaolust teadis või teadma pidi.
- AÕS § 561 lg 2: Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse või kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik või peab sellest teadlik olema.
- samuti: ÄS § 34 lg 3, AVRS § 7 lg 2, MTÜS § 80 lg 3
Positiivne
publitsiteet:
Kui
registrisse on kantud ebaõiged andmed, siis loetakse need kolmanda
isiku suhtes õigeteks, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis
või pidi teadma, et need andmed on ebaõiged.
- AÕS § 561 lg 1: Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged.
- samuti: ÄS § 34 lg 2, MTÜS § 80 lg 2
- Kinnistusraamatu kandele toetumise ulatus
“Pärimise
korral ei omandaks nimetatud isikud kinnisasjaõigust heauskselt,
sest AÕS § 56 lg-s 3 sätestatud heausksuse kaitse laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi. Kolleegium leiab,
et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa
tugineda ka kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu
järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema
tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise
korral.”
Riigikohus
3-2-1-128-03
- Kinnistusraamatu suhe abieluvararegistriga
“...kuigi
AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud
andmete õigsust, on võimalik, et PkS § 14 lg 1 alusel on
abikaasade varalised suhted erinevad sellest, mis kajastub kinnistusraamatus.”
Riigikohus
3-2-1-160-04
Kinnistusraamatusse
kantud õiguse järjekoht:
- tuleneb avalduste esitamiste järjekorrast
- võib muuta õiguse omajate kokkuleppel
- määrab õiguste omavahelise eelistatuse täitemenetluses
MÄRKED:
- Eelmärge - Võib tagada asjaõiguse: omandamise nõuet, kustutamise nõuet, muutmise nõuet, järjekoha muutmise nõuet
- Vastuväide - tagab ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet.
- Keelumärge - tagab omandi või piiratud kinnisasjaõiguse täieliku või osalise käsutamise keelamise nõuet.
- Märkus:
- Kaasomanike omandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutava kokkuleppe kohta (§ 79 lg 2)
- Kinnisasja üürnikule üürilepingu ülesütlemise välistamiseks (VÕS § 324 lg 1)
- Riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõiguse tagamiseks ( MuKS § 27 lg 4)
- ORAS § 121 tuleneva üürniku ostueesõiguse tagamiseks (3-2-1-13-06; analoogia alusel VÕS § 324 lg 1)
Kohtupraktika:
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-128-03
SJK
> kinge> Ardi > kinge AL (kasutusõigus Ardi, Anne, Arne)
AÕS
§ 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud
andmete õigsust. AÕS § 56 lg 3 sätestab, et kui isik
kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja
või piiratud asjaõiguse, siis jäävad tema heauskselt omandatud
õigused kehtima. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi
teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. AÕS § 57 lg 1
järgi on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui see on tehtud
õigusliku aluseta, see alus on hiljem ära langenud või kanne on
valesti muudetud või kustutatud.
AÕS
§ 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud
andmete õigsust. Kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes
omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis on tema
õigused AÕS § 56 lg 3 kohaselt seadusega kaitstud.
Pärimise
korral ei omandaks nimetatud isikud kinnisasjaõigust heauskselt,
sest AÕS § 56 lg-s 3 sätestatud heausksuse kaitse
laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi. Kolleegium leiab,
et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa
tugineda ka kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu
järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema
tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise
korral.
Seega
ei saa Annika Lukk üldistel alustel tugineda sellele, et ta omandas
kinnisasja oma isalt heauskselt. Samuti ei saa Annika Luku vanemad ja
vend omandada temalt kui mitteomanikult heauskselt tasuta ja
tähtajatut isiklikku kasutusõigust.
- Heauskne omandamine (KR kanne) ei laiene :
1)
pärimisele
2)
tasuta tehingutele
(tegelikult
pole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kes sõltuks
kinnistusraamatu
õigsusest; heauskne om. Kaitseb käivet, tehinguid).
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-06
Olukord
kehtib ainult AÕ puhul. Ei ole võimalik realiseerida märkede
sissekandmist.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-92-06
A.T
> V.k
(k.r)
> Oü
T
> N
Oü.
Vallasasjaks
olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse
korteriomandi omanikuna eluruumide erastamise seaduse § 211
ja § 214
lg 5 järgi isik, kes oli vallasasjast korteri omanik. Kuna
V. Kle korterit kui vallasasja üle ei antud, siis ei saanud ta
ka korteri kui vallasasja omanikuks ja kinnistusraamatu kanne tema
kohta on ebaõige. Seega tuleb kindlaks teha, kas OÜ T ja kostja on
heausksed.
- Heauskse omandamise eelduseks on:
- kehtiv asjaõigusleping
- kanne kinnistusraamatus
- omandaja mitteteadmine võõrandajal kehtiva käsutusõiguse puudumisest.
Kostja
heausksust ei välista asjaolu, kui tehingu tegemise ajal oli pooleli kohtuvaidlus seoses korteri kui vallasasjaga tehtud tehinguga.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-97-06
Kinnistusraamatusse
kantakse AÕS § 62 ja KRS § 231
järgi asjaõigused ja märked. Kinnistusraamatusse kandmisega saavad
AÕS § 59 lg 1 järgi järjekoha asjaõigused. Märke
järgi määratakse AÕS § 63 lg 6 kohaselt selle õiguse
järjekoht, mille kohta märge oli tehtud. Sellest tuleneb, et kui
märge tagab kinnitusraamatusse kantava õiguse järjekohta, laieneb
sellega ka märkele endale sisuliselt järjekohasuhe. Ka TMS §-st
158 tuleneb, et täitemenetlus ei mõjuta üksnes kinnistusraamatust
nähtuvaid asjaõigusi, vaid ka õigusi, mille kohta on
kinnistusraamatusse kantud üksnes märge. Asjaõigusseaduse § 591
lg 1 esimene lause näeb üldiselt ette, et kui
kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need
järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale
kinnistuspäevikus. Sama tuleneb KRS § 30 lg 1 esimesest lausest. Märkeks, mis tagab õiguse järjekohta, on AÕS § 63
lg 1 p 1 ning AÕS § 63 lg-te 3-5 järgi
kindlasti eelmärge. Järjekohasuhe ja tähendus on ka
kinnistusraamatusse VÕS § 324 alusel üüri- või rendilepingu
kohta kantud märkusel, millele viitab selgelt ka TMS § 161
teise lause tekst ("märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha
tõttu kustutada "). Kolleegiumi arvates on järjekohasuhe ka AÕS
§ 79 lg-s 2 nimetatud üüri- või rendilepingu märkusega
sisult sarnasel kaasomanike kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse
kantud märkusel, kuna sellega tagatakse kaasomandi sisu muutvate
võlaõiguslike kokkulepete asjaõiguslik realiseerimine . Selle
märkusega ei saa kahjustada eelnevalt kinnistusraamatusse kantud
õigusi. Lähtudes TMS §-st 158 ei seo kaasomanikevaheline leping
eelnevalt kinnistu mõttelisele osale seatud hüpoteegi
täitemenetluses realiseerimisel mõttelise osa omandajat ja
kokkuleppe kohta tehtud märkuse võib kinnistusraamatust kustutada,
kui märkus on kantud kinnistusraamatusse pärast hüpoteegi kohta
kande tegemist. Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et
kinnistusraamatus tagavad järjekoha nii eelmärge kui AÕS § 79
lg 2 järgne märkus.
Eelmärke
võib AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi kinnistusraamatusse
kanda asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu
või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või
tingimusliku nõude tagamiseks. Seega tagab eelmärge konkreetset
nõuet kinnistu kohta kinnistusraamatust nähtuva õigusliku olukorra
muutmiseks. Eelmärke järgi õigustatud isik on VÕS § 2 lg 1
järgi tagatud võlaõigusliku nõude võlausaldaja ning kohustatud
isik vastavalt võlgnik. Täitmise saamiseks õigustatud isikuks võib
võlausaldaja kõrval olla VÕS §-s 80 ettenähtud tingimustel ka
kolmas isik. Eelmärge on AÕS § 63 lg 1 p-st 1
tulenevalt nõude täitmist tagav tagatis , mis on nõudega
lahutamatult (aktsessoorselt) seotud. Seda kinnitab mh AÕS § 63
lg 8, mille kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud
asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda
isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui
märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul,
kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Kohustuse
lõppemisel lõpevad VÕS § 187 lg 1 järgi eelduslikult
ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Eelnevast järeldub,
et eelmärkega tagatud nõude loovutamisel teisele isikule lähevad
VÕS § 167 lg 1 alusel uuele võlausaldajale üle ka
eelmärkest tulenevad õigused. See ei tähenda aga seda, et eelmärke
seadmisel kinnistu igakordse omaniku kasuks läheks ainuüksi
kinnistu võõrandamisega uuele omanikule automaatselt üle ka
eelmärkega tagatud nõue. Nõue läheb üle selleks ettenähtud
reeglite järgi. Võlaõiguslik nõue üldjuhul eraldi loovutuseta
teisele isikule üle ei lähe. Nii ei saa avaldajad eelmärkega
tagada, et kaasomandi lõpetamise ja kinnistu jagamise kokkuleppest
tulenevad nõuded läheks üle kaasomandi osa omandajale, nagu see on
võimalik vastava märkuse vahendusel.
Kokku
ei saa leppida eelmärget ka selliselt , et selle järgi kohustatud
isikuks oleks kinnistu igakordne omanik. Avaldajad ei saa sõlmida
võlaõiguslikke kokkuleppeid, mille täitmiseks on kohustatud
kolmandad isikud (kinnistu kaasomandi osa omandajad) teisiti kui
vastava märkuse vahendusel. Eelmärkest tulenevad kohustused võiksid
kaasomandiosa omandajale üle minna, kui ta võtab üle eelmärkega
tagatud kohustuse (VÕS §-d 175 ja 177). Võimalik on ka lepingu
ülevõtmine, kuid ka selleks on VÕS § 179 lg 1 järgi
vaja teise poole nõusolekut. Kandes eelmärke avaldajate soovitud
viisil kinnistusraamatusse, tekiks olukord, kus eelmärke järgi
kohustatud isikuks võiksid näiliselt saada ka kinnistu mõttelise
osa omandajad. Arvestades tagatava kokkuleppe omapära (mõlemad
avaldajad soovivad tagatava nõude osas olla nii võlgnikuks kui
võlausaldajaks), ei saa kaasomandi lõpetamise kokkulepet tagavat
eelmärget kanda kinnistusraamatusse kinnistu igakordse omaniku, vaid
üksnes konkreetselt avaldajate kasuks (nad mõlemad on ka kohustatud
isikud). Võimalik ei ole paralleelselt tagada kaasomandiosa
võõrandamisel kokkuleppe üleminekut õigusjärglastele ja samal
ajal tekitada võõrandamise tühisus. Kui avaldajate tahe oli
saavutada igasuguste käsutuste välistamine kummagi kaasomaniku
poolt, tulnuks selgelt taotleda sellist eelmärget konkreetselt
avaldajate kasuks.
Kaasused :
68. Pm VÕS §305 lg1 alusel võiks öelda et võib rakendada
kinnipidamisõigust, aga selle välistavad §305 lg3, §306 lg4. §305
lg3 – üürniku isa õigused asjale on eelnevad. Pealegi
üürileandja teab, et sülearvuti ei kuulu üürnikule.
Kui P taganeb üürilepingust, siis pm oleks pandiõigus, aga isa
õigus eelneb sellele pandiõigusele. See et eelneb on seotud sellega
et ta teadis et kuulub isale. Pandiõigus tekib kui viib läpsi
korterisse. Üürileandja teadmine pandiõiguse olemasolu kohta peab
olema võlgnevuse tekkivusega. Teadmise ajamomendi osas määrav ka
see millal valdust nõuab, teamise jaoks määrav pandiõiguse
tekkimise aeg.
Üürileandja et saaks nõude rahuldatud, kui tema nõue eelneb isa
omale, siis kõige lihtsam oleks asi enampakkumisel maha müüa -
§292 jj.
( Kinnipidamine on lubatud üksnes juhul kui nõude täitmise tähtpäev
on saabunud; kui vallasasjad on isiku valdusse sattunud seaduslikult;
kui nõue on seotud kinnipeetava esemega).
Käsipandi puhul §282’ – hilisem teadasaamine ei mõjuta peale
omandatud õigust. Pandiõigus tekib asja viimisega teatud kohta.
71. M+ > Pärs §61 (A) (§120) > E
> (B)
> (C)
Andmete põhjal võime väita, § 56 lg 1.
72. võib kanda sisse E omanikuna. Surma puhul ei ole tegemist
käsutuspiirangu juhtumiga. Kui asjaõiguskokkulepe on juba omaette asjaõiguslik leping, siis surm ei takista asjaõiguskokkuleppe
kehtivust.
- AÕS § 62¹ - Kande tegemine:
(1) Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus.
asjaõigusleping ja avaldus tehtud. Ei ole oluline et E sureb,
kuna selleks on E kõik teinud et see kanne tehakse. Arvatavasti
läheb edasi pärijatele.
Aga see et kanne muutub valeks? Pärijad võivad ennast kohe kanda ka
kinnistusraamatusse ilma E kandmiseta. Pärijatele läheb üle õigus.
Lõplik vastus: E’d sisse
kanda ei tohiks, sest E sissekandmisega muutuks kanne valeks. Selleks
et õigus tekiks, peab isik olema õigusvõimeline ei olnud, kuna suri ära.
Variant:
Kui V sureb päras aõlepingu sõlmimist?
E kantakse ikkagi kinnisasja omanikuna sisse, kuna kõik on
nõuetekohane – leping olemas ja avaldus ka. TsÜS §73. Kuna V
aõlepingu sõlmimise ajal oli õigusvõimeline, siis ei puuduta V
surm ülejäänuid toiminguid (E sissekandmist).
Par 56 – kui kinnistusraamatusse kantud, siis ei saa tugineda
73. §65, võib kande muutmist nõuda sellel ajal kui nad ise kantud
sinna kinnistusraamatusse. Notar võtab aluseks kinnistusraamatu
kande, selle alusel peaks ta kandma kõigile võrdselt.
75. kehtiv kanne – õiguspärane, sest oli tehtud heauskselt.
76. Kinnisomandi või piiratud kinnisasjaõiguse omandamise,
sealhulgas heauskse omandamise eelduseks on kehtiv asjaõigusleping.
((Ilma kehtiva asjaõiguslepinguta (käsutustehinguta) oleks
kinnistusraamatu kanne kuni 30. juunini 2003. a kehtinud
AÕS § 57 lg 1 järgi ebaõige. AÕS § 57 lg 1
sätestas, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kui see on tehtud
õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne
on valesti muudetud või kustutatud)). Alates 1. juulist 2003. a
ei sätesta asjaõigusseadus enam nii selgelt ebaõige kande mõistet,
kuid AÕS § 65 lg-st 1 võib järeldada, et ebaõigeks
saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale.
Tegelikule õiguslikule olukorrale ei vasta ka kinnistusraamatu
kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Sellisest
kandest nähtuv isik ei ole tegelikult kinnisasjaõiguse omanik, sest
puudus üks kinnisomandi üleandmise või koormamise eeldus –
asjaõigusleping.
V ei muutu omanikuks.
AÕS §56’ – heauskne
omandamine eeldab aõlepingut
- Pärimise teel heauskselt ei omandata!!!
Kui V võõrandab E’le siis E ei saa tugineda sellele et omandas
heauskselt, kuna §56’ lg4 - V kohta puudus kinnistusraamatus
kanne. E oleks võinud heauskselt omandada asja siis kui X oleks
talle asja võõrandanud.
M on tegelik omanik. M nõue V vastu raha osas alusetu rikastumise
sätete alusel VõS §1037 lg1, sellep et V käsutas M asja, sai
selle eest kasu. V peab hüvitama hariliku väärtuse.
Kas M’l mingi nõue ka E vastu? Võib nõuda kinnistusraamatu kande
parandamist.
Kande muutmise nõude saab välistada §1037 lg2 – siis kui nõuab
alusetu rikastumise alusel hariliku väärtuse hüvitamist, siis ta
pm kiidab selle tehingu heaks ja ei saa nõuda enam kande muutmist.
Siis muutub E omanikuks.
77. kui omanik enne kuu kuue möödumist müünud kinnisasja
kolmandale isikule, siis ei nõuta kinnistamiseks eelmärkega
õigustatud isiku nõusolekut ja tehtav kanne on kehtiv kõigi
isikute suhtes, välja arvatud eelmärkega õigustatud isik. Eelmärke
olemasolu ei ole seega kande tegemisest keeldumise aluseks ning uue
kande kehtivus sõltub sellest, kas eelmärkega tagatud nõue
vormistatakse kinnistusraamatu kandeks. Eelmärge teenib
võlaõigusliku kohustuse põhjal asjaõiguslikku õigusemuudatuse
teostamise tagamist. ….. lk 107-113
Par 59 lg 2 - Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise
järjekorras.
Rahuldamisele kuulub esimene avaldus.
78. Rahuldamisele kuulub C avaldus, kuna keelumärge §63 lg2 keelab
kande tegemise ja kui see jõudis samal päeval kohale, kui veel
teist kannet ei olnud tehtud. §631 lg6.
79. Ajaliselt varem tekkinud õigusel on eelisõigus hiljem tekkinud
õiguste suhtes. Ühe registriosa jao piires määrab õiguste
järjekorra kannete tegemise järjekord ehk ruumiline järjekord.
C2 eespool, sest kanne tehti enne.
C1 ei ole nõudeid C2 vastu.
Järjekoht: par 60 lg 2 – vabatahtlik kokkuleppe, et C1 ja C2
järjekoht muutuks.
Par 59 lg 2 – kanded kinnistusraamatusse avalduse saabumise
järjekorras.
Par 62
Par 63
80. P oma esimesena, sest avalduse kinnistusametile esitati varem.
Allkirja puhul KRS §61-62
81. Eestkostjalt ei saa nõuda. Eestkostja ei ole seda heakskiitnud,
seega tühine. Ei saa väita mis vastutus peaks olema, võltsitud
dokumentide puhul ei ole näha mida peab ette nägema, mida mitte.
Alusetu rikkastumine.
Tühine tehing
84. a) E esitas enne, siis saab E.
b.) ei ole võimalik, sest ei ole veel omanikuna kinnisturaamatusse
sisse kantud
85. Hüpoteegid lähevad uuele kinnisasjale kokku.
Lisaks:
3-2-1-164-05!!!!! – PeS
§17 lg4, §17 lg2. Ilma teise abikaasa nõusolekuta keelatud ka
vallasasja käsutada. Kas keelu rikkumine toob kaasa käsutustehingu
tühisuse? TsÜS §87. PeS 17 lg2 ei ütle et tehing tühine. TsÜS
§114, AÕS §56’. Leitud et eesmärk ei ole kaasa tuua vähemalt
kinnnisasja käsutustustehingu tühisust.
See et käsutustehing kehtib ei tähenda seda et midagi selle järgi
omandab. Käsutustehingut ja käsutust eristatakse. Selleks et
omandada kehtiva käsutustehingu järgi omandada, pidi selle
käsutuseks õigustatud isik olema, ainult heausksuse korral muutub
käsutus kehtivaks ja toimub omandi ülekandmine. Kui omanik
pahauskne, siis võimalik kehtivaks muuta et õigustatatud isik
kiidab käsutuse heaks. Kui üks abikaasa käsutab ilma nõusolekuta,
siis rikub õigust, kui omandaja heauskne, siis kõrvaldab selle
puuduse. Kui omandaja pahauskne siis võimalik omandada teise
abikaasa hilisema heakskiiduga.
Vallasasjade puhul praegu on praktika et ilma teise abikaasa
nõusolekuta on käsutustehing kehtetu.
Kaasomandis olev asi, ilma teise omaniku nõusolekuta käsutatakse.
Heausksuse §-id, siis kui kinnistusraamatusse kantud ainult üks
kaasomanik. Kui ilma nõusolekuta siis praeguse praktika järgi on
sellin tehing tühine.
Heauskse kindlaks tegemisel on määravaks ajamomendiks §56’ lg3 –
kinnistamisavalduse esitamise aeg.
Heauskse omandamise välistab käibetehingu puudumine. Heauskse
omandamise eelduseks on see et see on käibetehing ja oleks olemas
kehtiv aõleping.
Ebaõige on kanne, mis läheb vastuollu tegeliku olukorraga.
Tegelikule õiguslikule olukorrale ei vasta ka kinnistusraamatu
kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel.
TsÜS §-des 11-13, § 83 lg-s 1, §-des 87-89 ja 129
sätestatud alustel – asjaõiguslepingu tühisus.
Ebaõige kanne kui: tehing (aõleping) mille alusel kanne tehti on
tühine või tühistatud (aõlepingu tagasiulatuva
tagasilangemisega),
21. – 22.
Kinnisomandi omandamine ja lõppemine; ulatus; korteriomand
KINNISASJAÕIGUSTE
TEKKIMISE JA MUUTUMISE ALUSED:
- Tehing (AÕS §§ 119, 120)
- Seadus (nt universaalõigusjärglus)
- Sundtäitemenetlus
- Avaliku võimu teostamise akt (nt sundvõõrandamine)
- Seaduses ettenähtud juhtudel ametiasutuse või kohtutäituri taotlus
KINNISOMANDI
TEKKIMINE TEHINGU ALUSEL – AÕS par 641:
- Asjaõigusleping
- Õigustatud isiku ja teise poole vahel
- Tingimustevaba
- Vorm: notariaalne tõestamine
- Uue omaniku kandminekinnistusraamatusse
KINNISOMANDI
TEKKIMINE SEADUS-JÄRGSEL ABIELUVARAREŽIIMIL:
- Abielu ajal kinnistusraamatusse kantud kinnistu on ühisomandis (PkS § 14)
- Enne abiellumist vallasasjana omandatud ehitis muutub ühisomandisse kuuluva maatüki oluliseks osaks, kui maatükk on omandatud pärast abiellumist (3-2-1-14-04)
- Enne abiellumist korteri vallasasja reaalosana omandanud abikaasa saab pärast abiellumist toimunud korteriomandi moodustamisel EES § 211 alusel selle ainuomanikuks (3-2-1164-05)
KINNISOMANDI
TEKKIMINE SEADUSE ALUSEL:
- Universaalõigusjärglus
- Hõivamine (§ 126 lg 3)
- Igamine –
- Kinnistusraamatu kande igamine § 123.
- Kinnistusraamatuväline igamine § 124
- Riiklik akt
Kinnisomandi
kitsendused:
- Seadusjärgsed kitsendused
- Naabrusõigused
- Nn seaduslikud servituudid
- Nn igameheõigused
- Kohtuotsusega seotud kitsendused
- Tehinguga seotud kitsendused
MÕJUTUSTE
LIIGID:
- Füüsiliselt määratletavad (kehalised) mõjutused: tõrjutavad § 89 alusel
- Mittekehalised (füüsiliselt määratlemata) mõjutused: § 143
- Mõttelised mõjutused: tõrjutavad erandina
- Negatiivsed mõjutused: tõrjutavad negatoorhagiga
MÕJUTUSTE
TALUMISE KOHUSTUS – § 143:
- Kui mõjutus ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist omaniku kohustus taluda
- Kui mõjutus kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist, mõjutused kõrvaldatavad negatoorhagi AÕS par 89
- Kui mõjutus kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist, mõjutuste kõrvaldamine ebamajanduslik omanikul kohustus taluda, kuid õigus nõuda mõistlikku hüvitist
“IGAMEHEÕIGUSED”:
- Õigus kasutada kitsastes piirides võõrast kinnisasja
- Seotud peamiselt loodusressurssidega:
TEHNOVÕRGUD
JA -RAJATISED:
- Omaniku kohustus taluda olemasolevaid rajatisi ning lubada paigutada uusi; samuti teha hooldetöid
EHITISE
JAGAMINE:
“...
AÕSRS § 13 lg 4 pinnalt peaks mõistlikule seaduse lugejale olema
selge, et ehitist saab jagada üksnes juhul, kui reaalosad
moodustavad terviku, võimaldades eesmärgipärast kasutamist ilma
teise reaalosata.”
Vt
Riigikohus 3-3-1-70-04
(tsitaat
pärineb ringkonnakohtu otsusest )
KORTERIOMANDI
VALITSEMINE:
- Korteriomanike kokkulepped
- Korteriomanike ühisus (KOS §§ 8 – 23): tegemist erisätetega AÕS kaasomandi sätete suhtes.
- Korteriühistu (Korteriühistuseadus): mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine .
Kohtupraktika:
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-04
Kuna
kinnistu kanti KR-sse abielu kestel, on see PerS kohaselt ühisvara,
sõltumata sellest, et omanikuna on sisse kantud üks abikaasa.
Perekonnaseaduse
§ 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks
seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Kui
abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse abikaasade vara
suhtes perekonnaseaduse kolmanda peatüki 3. jaos sätestatut.
Selle jao § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel
omandatud vara abikaasade ühisvara.
Abikaasade
ühisvara on PkS § 14 lg 1 järgi abielu kestel omandatud
vara. Ühisvara jagamise eelduseks pole teise abikaasa ühisomanikuna
kinnistusraamatusse kandmine. Ka pole selleks vaja eraldi esitada
ühisomanikuks tunnistamise nõuet. Kas kinnisasi kuulub abikaasade
ühisvarasse või mitte, saab kindlaks teha abikaasade ühisvara
jagamise hagi lahendamisel.
Perekonnaseaduse
§ 19 lg 1 sätestab abikaasade ühisvara jagamisel nende
osade võrdsuse põhimõtte. Juhud , millal kohus võib abikaasade
osade võrdsusest kõrvale kalduda, on antud sama paragrahvi 2.
lõikes. PkS § 19 lg 2 p 3 järgi võib kohus
ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest,
kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-05
Kinnistusraamatuseaduse
(KRS) § 341
lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks
üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa
kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Sama paragrahvi
lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks kinnistusraamatust
asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust
kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Hüpoteegi
kinnistusraamatust kustutamisel on selle sätte järgi puudutatud
isik üksnes hüpoteegipidaja, kelleks on kostja U. Umpalu. Tema
aga ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ei esitanud.
M. Priil ei ole õigust U. Umpalu asemel hüpoteegi
kinnistusraamatust kustutamist vaidlustada ega selle kohta tehtud
otsuse peale kaevata.
Kohtud leidsid , et H. Kaalep ja M. Prii ei soovinud korterit müüa
ega osta ega omandit üle anda, vaid tehingu eesmärgiks oli
sisuliselt üksnes H. Kaalepi võlausaldajatelt võimaluse
võtmine rahuldada oma nõudeid H. Kaalepi vara arvel. Seega oli
tehingu majanduslikuks sisuks kohtute tuvastatud asjaolude järgi
korteri üleandmine n-ö usaldusomanikule, kes pidi omandist
tulenevaid õigusi teostama jätkuvalt H. Kaalepi huvides, mh
võimaldades tal seda jätkuvalt tasuta kasutada. Sel juhul ei
ole aga tegemist näiliku tehinguga,
mille puhul pooled tegelikult üldse oma tehingu mingeid õiguslikke
tagajärgi ei soovinud, vaid mõlema poole tahe on suunatud üksnes
õigusnäivuse tekitamisele.
Küll
võivad hageja esitatud ja kohtute tuvastatud asjaolud kolleegiumi
arvates anda alust ostu-müügilepingu lugemiseks teeseldud tehinguks
1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 70 lg 1
järgi. Kohtud on tuvastanud, et poolte eesmärgiks ei olnud mitte
korteri müümine, vaid omandi ülekandmine "usaldusomanikule"
võlausaldajate nõuete rahuldamise vältimise eesmärgil. Teeseldud
tehing
on TsÜS
§ 70 lg 1
järgi tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks, mida
tegelikult teha taheti. Tehingut saab pidada teeselduks, kui pooled
soovivad küll õiguslike tagajärgede saabumist, kuid mitte nende,
mis tulenevad tegelikult vormistatud tehingust. Nagu näilik tehing,
on ka teeseldud tehing TsÜS § 70 lg 2 järgi tühine.
Erinevalt näilikust tehingust tuleb kohtul teeseldud tehingu puhul
TsÜS § 70 lg 3 järgi hinnata ka varjatud tehingu sisu ja
kehtivust. Seda saab teha ka üksnes teeseldud tehingu tühisuse
tuvastamise hagi alusel. Kuna Riigikohus ei saa TsMS § 353 lg 3
järgi ise tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid, tuleb asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus hinnata tehingu teeselduks lugemise
võimalust ja võimaliku varjatud tehingu kehtivust. Seejuures tuleb
arvestada ka seda, et kinnisasja omandamise võlaõiguslik tehing
pidi AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud
ning varjatud tehingu suulises vm vormis tegemine toob TsÜS § 93
lg 3 järgi kaasa tehingu tühisuse. Samuti saab hinnata
varjatud tehingu tühisust muude tehingu kehtivust välistavate
aluste järgi.
Ei
saa heade kommete vastane tehing kollegiumi arvates olla samaaegselt
näilik. Kolleegiumi arvates on tehing
vastuolus heade kommetega,
kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde
ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu
tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu
eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest
käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb
hinnata kogumis. Maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva
isiku vara teadlikku "kõrvaletoimetamist" võlausaldajate
kahjustamise eesmärgil ei saa kolleegiumi arvates pidada kooskõlas
olevaks ühiskonna üldiste arusaamadega kõlblusest ja seega ka
heade kommetega. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on
pankrotivõlgniku hagi alusel loetud võlgniku poolt enne
pankrotimenetluse algust tehtud tehinguid vastuolus olevaks heade
kommtetega, kui nende eesmärgiks oli võlausaldajate kahjustamine .
Kohtute
tuvastatud asjaolud, esmajoones poolte soov vältida H. Kaalepi
võlausaldajate nõuete rahuldamist korteri suhtes, näitavad poolte
soovi korteriomandi omandiõiguse üleminekuks M. Priile. Isegi
kui pooltevaheline võlaõiguslik ostu-müügileping ( kohustustehing )
oleks näilik või teeseldud, ei muudaks see võlaõigusliku lepingu
täitmiseks sõlmitud asjaõiguslepingut näilikuks ega teeselduks.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-05
Vastavalt
PKS § 15 lõikele 1 on abikaasa lahusvaraks päritud vara ning
vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
PKS § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade
omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2
teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete
lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise
aja seisuga.
Kuivõrd
vaidlustamata asjaolude kohaselt omandas kostja H. T kõnealuse
korteri vallasasjana pärimise teel, siis PKS § 15 lõikest 1
tulenevalt oli ta korteri kui vallasasja ainuomanik. EES §-st 211
tulenevalt sai ta korteriomandi ainuomanikuks. Järelikult oli
kinnistusraamatu kanne tema kui korteriomandi ainuomaniku kohta õige,
ta oli ta õigustatud korteriomandit ilma hageja nõusolekuta
käsutama ning ei saa tõusetuda hagis vaidlustatud kinkelepingu ja
asjaõigusliku lepingu tühisust selle tõttu, et rikuti hageja kui
ühisomaniku õigusi.
Kolleegium
peab vajalikuks rõhutada, et maa ostueesõigusega erastamise korral
abielussuhte ajal tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka
siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa
lahusvara hulka.
PKS
§ 17 lg 5 sätestab, et kui kinnisasja võib lugeda
abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse
kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna
kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud
avalduse alusel ning kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud
abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa
kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja
kinnistusraamatu kande muutmist.
Abikaasade
ühis- ja lahusvara määratakse abieluvaralepingu puudumisel
kindlaks PKS §-de 14 ja 15 alusel. Selleks, et lugeda kinnistu
abikaasade ühisvara hulka ja seda abielusuhete lõppemisel jagada,
ei pea kinnistu ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmata jäetud
abikaasa esitama eraldi hagi enda ühisomanikuks tunnistamiseks.
Järelikult ei ole kinnisasja abikaasade ühisvara hulka kuulumise
eelduseks mõlema abikaasa kandmine kinnistusraamatusse kinnisasja
ühiste omanikena. Abikaasa saab ühisvara kaitseks esitada hagi
sõltumata sellest, kas ta on eelnevalt kantud kinnistusraamatusse
ühisvara hulka kuuluva kinnisasja omanikuna. Samas peab märkima, et
kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmata jäänud abikaasal võiks
olla huvi kinnistusraamatu kande parandamiseks PKS § 17 lg 5
alusel selleks, et välistada abikaasade ühisvara hulka kuuluva
kinnistu heauskne omandamine AÕS § 561
alusel.
PKS
§ 17 lg 4 ei keela kinnisasja võõrandada ilma abikaasa
kirjaliku nõusolekuta. PKS § 17 lg 4 sätestab, et
abikaasade ühisomandis olevat registrisse kantavat vallasasja ei või
võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta,
sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse
kantud. Arvestada tuleb aga ka PKS § 17 lg 2 esimest
lauset, mille kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad
ühisvara kokkuleppel. Seega on abikaasal keelatud abikaasade
ühisvara hulka kuuluvaid registrisse mittekantavaid vallasasju ja
kinnisasju käsutada ilma teise abikaasa nõusolekuta. Tulenevalt AÕS
§ 120 lõikest 1 peab abikaasa nõusolek abikaasade ühisvara
hulka kuuluva kinnisasja, s.o korteriomandi võõrandamiseks olema
notariaalselt tõestatud.
Kuid
PKS § 17 lg 2 esimeses lauses sätestatu rikkumine ei too
kolleegiumi arvates iseenesest kaasa abikaasade ühisvara hulka
kuuluva kinnisasja kohta tehtud käsutustehingu tühisust. Vastavalt
TsÜS §-le 87 on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing
tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa
tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et
teatud tagajärg ei tohi saabuda. PKS
§ 17 lg 2 esimeses lauses ei ole öeldud, et seda sätet rikkuv tehing on tühine. Otsustamaks, kas PKS
§ 17 lg 2
esimeses lauses sätestatu mõtteks on tuua kaasa ühe abikaasa
nõusolekuta ühisvaraga tehtud tehingu
tühisus,
tuleb
arvestada ka TsÜS §-ga 114 ja AÕS §-ga 561.
TsÜS
§ 114 lg 1
sätestab, et kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus
kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek, ning sama
paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui õigustamata isikul ei olnud
eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub
tema käsutus kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab selle käsutuse
heaks.
AÕS
§ 561
sätestab,
et kui isik omandab tehinguga kinnisomandi või piiratud asjaõiguse
kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse
kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud
juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on
kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või
pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged.
Kinnisasja
omandi ülekandmise asjaõigusleping võib küll kehtida, kuid kui
seda ei ole sõlminud käsutamiseks õigustatud isik, ei ole sellel
kehtiva käsutuse tagajärgi ja asjaõiguslepingu alusel tehtud kanne
on ikkagi ebaõige. Samas leiti veel, et kinnistusraamatu
kanne ei ole ebaõige ja omandaja saab ka siis, kui asjaõiguslepingu
sõlmis käsutamiseks õigustamata isik, kinnisomandi või muu
asjaõiguse omanikuks, kui ta omandab selle kinnistusraamatu kandele
tuginedes heauskselt.
Seega
eristati asjaõiguslepingu (käsutustehingu) kehtivust käsutuse
kehtivusest. Kinnisasja suhtes tehtud käsutuse
kehtivuse
(mitte käsutustehingu kehtivuse) eeldused ongi sätestatud TsÜS
§-s 114 ja AÕS §-s 561.
TsÜS § 114 lg 2 mõtte kohaselt saab õigustatud isik
heaks kiita üksnes kehtiva käsutustehingu alusel tehtud käsutust
ning AÕS § 561
kohaselt saab heauskselt omandada kinnisasja, mille omandamiseks oli
sõlmitud kehtiv käsutustehing.
Eelöeldu
kehtib ka PKS § 17 lg 2 rikkumise korral. Ühe abikaasa
nõusolekuta ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamise tehing ei
ole iseenesest tühine selle tõttu, et ühel abikaasal puudus teise
abikaasa nõusolek käsutuse tegemiseks (õigustamata isiku poolt
käsutustehingu sõlmimine). Kinnisasja heauskse omandamise korral
(AÕS § 561)
kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata
isik. Seega on õigustamata isiku poolt kinnisasja suhtes tehtud
käsutust võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita siis,
kui käsutus ei kehtinud omandaja pahausksuse tõttu.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-107-06
Vastavalt
KOS §-le 28 kohaldatakse korteriomandi valitsemise peatüki sätteid
vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile.
Seega kohalduvad korteriomandi võõrandamist reguleerivad sätted
(KOS § 14) ka vallasasjast korteri võõrandamise kohustuse
korral. Juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema
ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad KOS § 14
lg 1 järgi nõuda, et kohustusi rikkunud korteriomanik oma
korteriomandi võõrandaks. Võõrandamisnõude
esitamise
üheks
aluseks
on KOS § 12 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et korteriomanik
on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme
kuu. Vastavalt KOS § 14 lg 5 esimesele lausele, kui
kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab
võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või
kaasomandi eseme valitseja hagi alusel.
Korteriomandi
võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks
tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks
KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta
on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme
kuu, tuleb seega eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuine
võlgnevus.
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 viiendast lausest tulenevalt
võib ehitist või selle osa vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta
1. märtsini. Sama lõike 8. lause sätestab ehitise või selle
osa vallasasjana käsutamise võimalused pärast 1. märtsi
2006. a. Selle sätte järgi võib pärast nimetatud kuupäeva
ehitist või selle osa vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja
sundvõõrandamismenetluses. Samuti võib vallasasjast ehitise või
selle osa suhtes teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Seega
on ka pärast 1. märtsi 2006. a teatud tingimustel
võimalik käsutada vallasasjana käibes olevat eluruumi.
Vallasasjast korteri käsutamise võimalust täitemenetluses
tunnustab ka KOS § 14 lg 6, mis sätestab korteriomaniku
või valitseja õiguse nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse
seadustiku alusel. Kui seadusandja oleks soovinud vallasasjast
korteri tsiviilkäibe täielikult välistada, oleks see seaduses ka
sätestatud. Kuigi KOS §-s 14 sätestatud korteriomandi või
vallasasjast korteri võõrandamise kohustus on äärmuslik vahend,
on see teatud juhtudel siiski vajalik abinõu oma kohustusi korduvalt
rikkunud omaniku vastu. Kolleegium leiab, et AÕSRS § 13 lg 6
kaheksandas lauses sätestatud ehitise või selle osa vallasasjana
käsutamise võimalus täitemenetluses hõlmab ka KOS § 14 lg 2
p 2 alusel tehtud kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist.
Võõrandamiseks kohustatud isik võib korteriomandi ise mis tahes
viisil võõrandada (müüa, kinkida ). Kohtuotsuse vabatahtlikuks
täitmiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg.
Seadused:
- Korteriomandiseadus
- Kinnisasja sundvõõrandamise seadus
- Laeva asjaõigusseadus
74. Pärija-ei ole tähtis. Kas E vahel oli sõlmitud
korrektselt leping? Jah.
M-tegelik omanik. E omandas heauskselt. V omanikuks ei saa – VÕS
par 1037.
76. M-tegelik omanik.
V-ekslikult kinnistusraamatusse kantud omanikuna. – müüs maja
E-le.
M- kanti kinnistusraamatusse omanikuna õigesti.
Kas eelmärk on asjaõigus või piiratud asjaõigus?
Lepingud E ja V vahel. V ei saanud kinnisasja üle andma, sest oli
kantud juba M omanikuna.
E ei saa kinnisasja omandada.
Eelmärk on tühistatud.
83. Kinnisasja omanikuks saab. Pole oluline, kas haldur kiidab
heaks või ei kiida. Seda ei piisa. Par 120. Tagasivõtmishagi
Pankrotiseaduses.
86. §65
87. äkki 64´ ,
119-120 – nende järgi vaadata kes on tegelik omanik ja kas saab
võõrandada.
Vorminõuded on järgitud.
91.
a) tegemist ei ole tingimusliku lepinguga. V ja E vahel ainult
müügileping. Seejärel sõlmivad V ja R müügilepingu,
asjaõiguskokkuleppe ja kantakse kinnistusraamatusse. E ei saa enam
omanikuks saada, E-l võlaõiguslikud nõuded V vastu. Sellepärast,
et lubas omandi üle anda aga ei andnud. §64’ – omand tekib
kande tegemise ja asjaõ lepingu sõlmimisega. Seega R omanik.
b) Eelmärge ennustab õigusmuudatust, §63 lg3, käsutus siis
R kasuks tühine, kuna selline käsutus piiraks E õigusi. R ei oleks
saanud omanikuks. Ainult keelumärge muudab kinnistusraamatu
kinniseks, et ei saa kannet teha, vastuväide ja
eelmärge seda ei tee. Eelmärge ega vastuväide ei takista kande
tegemist ega notari tehingu notariaalset tõestamist. Eelmärke toime
oleneb sellest, et nõue mida tagab peab tegelikult olemas olema.
Kaasus nr 91
V ja E vahel on sõlmitud kinnisomandi omandamise tehing § 119
mõttes.
V ja R vahel on ka § 119, kuid ka § 120.
Mis suhe on E ja R vahel?
R ei ole kantud ebaõige kande alusel omanikuna sisse
kinnistusraamatusse. E-l antud juhul R suhtes mingit nõuet ei ole.
Kui asjaõiguslepingut sõlmitud ei ole, aga müügileping on, kuidas
on võimalik veel omanikuks saada? Kui müügileping kohustab teist
poolt asjaõiguslepingut sõlmima, siis on võimalik nõuda nõusoleku
asendamist. Seni kaua kuni V on veel omanikuna sisse kantud. Kui R on
esitanud kinnistamisavalduse, aga see ei ole veel rahuldatud. E-le ei
ole sellisel juhul tegelikult alust ära öelda, on õigus nõuda
nõusoleku asendamisele. Samas tehakse kanded saabumise järjekorras.
Leping võib sündida, aga selle alusel ei saa enam kannet teha.
Kui E-ga oleks sõlmitud ka asjaõigusleping. Kinnistamisavaldusest
sõltub asi. Asjaõigusleping võib olla sõlmitud, ta võib
sisaldada kinnistamisavaldust, aga kui kinnistamisosakonnale ei ole
esitatud, siis ei ole midagi teha. Kannete esitamise järjekorras!
Kui E kasuks oleks koheselt kinnistusraamatusse kantud märge
kinnisomandi ülekandmise kohta? Eelmärge välistab R suhtes
heauskse omandamise ja käsutus on tingimuse saabumisel tühine. R
sissekandmist ei takista. § 63 AÕS.
17. veebruar 2004
Kanne tehti pärast abiellumist, järelikult läheb ühisvaraks, aga
kohus võib proportsiooni muuta (§ 19 lg 2 p 3 alusel).
92. §143,
150 – 151,
93.
Tegemist eelmärkega, kaitseb tulevast omandamist. Eelmärkega
tagatav nõue olemas. Üürilenadmine piirab uue omaniku õigust, §63
lg3. E ei pea P-ga sõlmitud üürilepingut täitma. E ei pea taluma
seda. Eelmärge tagab omandamise selles mahus , mis see oli enne eelmärke tegemist.
78.
Krs § 39 lg 2 –
postiga saadetud avaldused registreeritakse hiljem. Kuid
kui kinnisasi on tegelikult juba võõrandatud, siis ikkagi on mõtet
keelumärge sisse kanda.
V avalduse registreeritakse enne. E avaldus
rahuldatakse, kuna E ei vastuta V võlgade eest. E heausksus seisneb
selles, et ei teadnud et oli selline kohtumäärus, mis keelas kande
tegemise, polnud käsutuspiirangust teadlik §561
lg2. E heausksust võib eeldada.
Kui V ja E vaheline asjaõigusleping sõlmiti
pärast kohtumäärust, siis kantakse sisse aga pärast saab ka
keelumärke sisse kanda . TsÜS §88 seondub , §561.
§59’ lg1.
C saab rahuldada oma nõude V muu vara arvelt.
79.
Ajaliselt varem tekkinud õigusel on eelisõigus hiljem
tekkinud õiguste suhtes. Ühe registriosa jao piires määrab
õiguste järjekorra kannete tegemise järjekord ehk ruumiline
järjekord.
§59 – aõ järjekoht.
Krs §19, 39
C2 eespool, sest kanne tehti enne.
C1 oleks pidanud seaduse järgi esimesena sisse kantama. Tegelikult
nii ei juhtunud, eksituse tõttu sai C2 parema järjekoha.
2) C1 - §55 lg2 pole ka võimalik etteheidet teha, sest selle all
mõeldakse kinnistusregistrisse kantud andmeid e kinnistusraamatusse
kantud kitsamas mõttes andmeid. C1 saaks nõuda
järjekoha muutmist, aga selleks oleks vaja ikkagi C2 nõusolekut.
§60 lg2.
C2 - §65 lg3, oli heauskne, sest ei teadnud et
selline viga tehti ja ta sinna esimesena sisse kanti. §56’lg1.
Heauskse omandamise eeldus see, et kinnistusraamatu kanded on
ebaõiged.
Hüpoteekide järjekohad sellised nagu sissekandmisega saadus . C1 C2
vastu nõudeid ei ole. C1’l oleks võimalik riigilt nõuda
hüvitust Riigivastutuseseaduse alusel kui kahju tekkis, sest
kinnistusametniku eksimuse eest vastutab riik.
80.
Kõigepealt M poolt taotletud reaalkoormatis ja
siis C poolt hüpoteek - §59. Ei oma tähtsust aõ
lepingu sõlmimise aeg.
2) KRS §46 lg3 – täiendav tähtaeg allkirja kandmiseks. §46 lg4
– tuleb teha eelmärge reaalkoormatise kohta, saab ikka M oma
parema järjekoha.
23. – 24. Kinnisomandi
kitsendused. Piiratud kinnisasjaõigused I (servituudid ja
reaalkoormatised)
Põhimaterjal:
- Kommentaar §§ 140 – 167; §§ 172 - 228 ja §§ 229 – 240.
Lisamaterjal:
- Schwab/Prütting §§ 76 – 77; § 81, § 83.
Kohtupraktika:
- Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-03
Mitte
p143, vaid p89 reguleerib negatiivsete, siinhulgas varjavate
mõjutuste lubatavust (aine, lainete või kiirguse pääsu
takistamine või vaade varjamine ).
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-45-04
Juurdepääsu
avalikule teele läbi võõra maatüki võib nõuda isegi siis, kui
omaniku kinnisasi külgneb avaliku teega – kui nii on vähem koormav . Seega pole iseenesest kahe juurdepääsuõiguse olemasolu
välistatud, tuleb aga arvestada proportsionaalsuse nõuetega.
Olenevalt asjaoludest võib juurdepääs üle mitme kinnisasja vähem
koormav kui üle ühe.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-141-04
Kraavi sulgemine naabri poolt, liigniiskus maatükil > omandiõiguse
rikkumine, negatoorhagi (p89). P143 reguleerib teisel kinnisasjal
inimtegevusest tekkinud mittemateriaalsete mõjutuste talumist /
tõrjumist, kuid mitte voolava veega seotud. Ainuüksi naabri
takistatus vee äravoolus ei õigusta teda rikkumast naabrusõigusi.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-05
Eraõiguslikku
nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega
(nt õigusvastaselt püstitatud ehitis). Varjav mõjutus (nt valguse
varjamine ehitisega) on p89 järgi keelatud vaid siis, kui ehitis ei
ole av. Õigusega kooskõlas ning lisaks rikutakse teise isiku
omandiõigust. P-st 88 tuleneb ka üldine õigus nõuda rikkumisest
hoidumist, kui seda võib eeldada tulevikus.
Kui anda asi välja valduse teenijale, siis kui valduse teenija selle
ära annab, siis on asi läinud omaniku tahte vastastelt tema
valdusest välja. Asi jääb ikkagi taluperemehe valdusesse, valduse
teenija ei saa valdust, alles siis, kui ta omastab selle või annab
ära, siis lõppeb omaniku valdus. 3-2-1-10-04.
*98 M vs R = tennismängude lõpetamine. §143.
R M-lt nõuab kaasalehtude.
Kaasus nr 98(!)
Naabrusõigused M ja R vahel. § 143 järgi võib eristada mõjutusi,
mida tuleb ära kannatada, ei ole eriti midagi nõuda. Teiseks, on
sellised juhtumid, kus peame välja kannatama , aga võime nõuda
hüvitamist. Teatud juhul ei ole talumiskohustust ja me võime nõuda
omandiõigust kahjustava tegevuse lõpetamist.
Kaasuses asjassepuutuvad faktid:
kas tennise mängimine? Pigem ei, tennis ei ole eriti müra tekitav mäng, tenniseväljak oli pealegi seal enne tema sinna kolimist. Seda keelata ega selle eest hüvitist nõuda, ei ole põhjust.
Turniiridega seoses: valjuhääldite kasutamine ja muusika mängimine. Turniiripidamisel muusikat valjuhääldist lasta ei ole vajadust. Teadustamine läbi valjuhääldi? Valjuhääldi kasutamist saab reguleerida, ei ole esmajoones nii hädavajalik, aga seal mingisuguseid piirangu võimalusi on ehk ka olemas. Aga hüvitist selle eest ei saa nõuda, sest seda oleks võimalik piirata.
Pallide väljanõudmine vastuhagis on vindikatsioonihagi. See, et pallid satuvad naabri krundile, see ilmselt võib nõuda, et need pallid ei lendaks sinna.
Kasekedelt kinnisasjale langenud lehed. Hüvitist nende eest nõuda ilmselt ei saa. See ei ole nii väga suur probleem.
143 Lg2! Vt ka 149. 80.
Kaasus nr 102
Reaalservituud kehtib pärast surma. §178 lg 3 .
Teeservituut on üks reaalservituutide liike. Kas see, et M ja P on
surnud ja kinnistu on nende pärijatele üle läinud, mõjutab
kuidagi seda reaalservituuti? Ei. Reaalservituut on asjaõiguslik
subjektiivne – teeniv ja valitsev kinnisasi on määratud. Kui
omanik vahetud, jääb reaalservituut püsima.
§ 178 lg 3 – ei suurenda teeniva kinnisasja koormatist, vajadused
sellele viitavad. Kui on 10 ööbimispaika, siis on faktiküsimus,
kas see toob kaasa mingisuguse meeletu inimeste edasi-tagasi
sõelumise, mis tõsiselt häirib. Kui on pidevalt autosid. Küsimus
võib olla faktilistes asjaoludes. Kas ta oluliselt mõjutab või
suurendab? See on fakti küsimus, sõltub, kuidas see mõjutab
teenivat kinnisasja.
Parkimise suhtes on valduse kaitse nõuded, negatoorhaig võib
olla, omaabi korras võib neid eemaldada sealt.
Milliseid nõuded saaks M päriajd nõuda P pärijatelt? Omandikaitse
sätted, et ei laiene igale asjale.
P pärijatel – 184 ja 184 prim – vajadusel omaabi (valduse kaitse
sätted).
Reaalservituut ei anna valdust, see on ainuke asjaõiguse piirang,
millel ei tule valdust, aga ikkagi on seadusest tulenev laienud, et
saab kasutada valduse kaitse sätteid.
Millepollest erinevad omandi ja valduse kaitsed? Valduse puhul saab
kohaldada omaabi. Omand = kohtusse.
Kaasus nr 104
§ 229 lg 1 viimane variant – kinnisomanike vaheline suhe, kus
kinnisasjade omanikud A ja C oleksid kohustuslikud tegema teatud tegusid , ehk ostma kinnisasja D omanikult soojusenergiat.
Reaalkoormatise puhul saab nõuda kohustatud isikult teatud
aktiivseid tegusid. Kui selline reaalkoormatis seada, siis kas on
asjaõiguslik subjektiivne või isikliksubjektiivne koormatis ?
Asjaõiguslik subjektiivne, sest on seotud igakordse omanikuga. Lg 2
on antud juhul, sest ei ole mingi konkreetselt määratletav isik,
peaks kindlasti olema asjaõiguslik subjektiivne.
Antud juhul võiksid konkurentsiõiguslikud küsimused ka tekkida.
25. – 26. Piiratud
kinnisasjaõigused II (hoonestusõigus ja ostueesõigus)
Põhimaterjal:
- Kommentaar §§ 241 – 2551 ja §§ 256 – 2614.
Lisamaterjal:
- Schwab/Prütting § 75 ja § 82.
Kohtupraktika:
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-97
Hoonestusõiguse
tasu võib sõltuda üksikisiku tulumaksu suuruse muutmisest.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-155-01
Ostumüügileping
4 inimeste vahel, hageja palub tunnistada ta 1/3 osa omanikuks.
Ostueesõigused ei ole pärandatavad; aga kui selle teostamise
avaldus esitati enne surma, tekkivad pärijal vastavad õigused ja
kohustused. Kui müügilepinguga võetakse kohustust tasuda ka
töövõtule pingujärgsed summad , siis tuleb ostueesõiguse
teostajal katta ka neid.
;
uuest otsusest samas asjas nr 3-2-1-38-04 lõiked 11 – 12.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-13-06
Lk
23 – mis on võlaõiguslik ja 26 mis on asjaõiguslik. 257 lg 3
paneb paika seda, mis on asjaõiguslik eesõigus. Mis seadused
võimaldab ? Looduskaitseseadus . VÕIB OLLA EKSAMIL SEE KAASUS
(NIMELT SEE VAHETEGEMINE A JA V VAHEL). Võlaõiguslik on kõik see,
mis ei ole § 257 lg 3-le kirjeldatud.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-06
Vaidlus
seisnes selles, et OY ei esitanud ajaks tehnilist projekti, ja kui
sooviti seda lepingut muuta või vormistada , siis ... + Mis ta veel
tegemata jättis? Kostja ei täitnud lepinguvälisi kohustusi ja...
Reaalehitise osas? -> Vaidlusi ei olnud kohtutes, kui vaadata RK
argumentatsiooni, siis mida RK pidas oluliseks probleemiks, mida
mitte ja mis õigusliku tagajärjeid see tõi: hoonestusõigus oli
üldse lõpetada, Tehniline probleem ei olnud probleemiks, vaid selle
esimene etapp. Kuidas kustutamine peab toimuma, kas on vaia nende
nõusolek või mitte?
Seadused:
- Võlaõigusseadus §§ 244 – 253
11.05.2006
Kaasus nr 110
*254
lg 3.
*Vaata Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-33-97: kaebus kinnistamisotsuse
peale, mida A, B ja C lepingu... § 98.... Selle RK pinnalt võib
öelda, et RK on nõus, et ise ei saa kustutata....
P kasuks on seatud hoonestusõigus § 241 mõttes. Kas on võimalik
hinna tõstmist seotada võrdeliselt tarbijahinnaindeksi muutumisega?
Ikka. Oluline on aru saada, kust teada saame, kui suur see parasjagu
on. Kõik kolm toodud varianti sobivad.
Hoonestusõigust võib seada juba olemasolevale hoonele (hoone läheb
üle hoonestajale) ja seda võib seada ka hoonestamata maatükile.
Kui maatüki omanik on huvitatud sellest, et hoone reaalselt
ehitatakse, siis võidakse eraldi kokkuleppida hoone ehitamises ja
kui seda ei tehta, siis võib taodelda omaniku enda nimele langemist.
Tavaliselt ei ole maatüki omanikul muud huvi, kui see, et
hoonestusõiguse makse laekuks.
Kui hakatakse põldu kündma, kas see on takistuseks? See on pigem
kasutusvaldus. Selline kokkulepe ei ole käsitletav
hoonestusõigusega, kui juba alguses lepitakse kokku, et isik võib
põldu kündma hakata selle alusel.
Hoonestusõigus ulatub kinnisasja sellisele osale, mis on vajalik
kinnisasja kasutamiseks. Hooldustöödeks, ehitustöödeks võiks
olla ka ikkagi ju. Mingisugune lilleaia pidamine hoonestustõiguse
alusel on ilmselt täitesti võimalik.
Hoonestusõigust ei saa kanda, kui on esimesel järjekohal hüpoteek,
kui ei lepita kokku hüpoteegi järjekoha muutmises.
*5%? Sama liiki muutus.
Kaasus nr 106
§ 257 lg 3 – ei ole takistust E sissekandmisel omanikuna.
Mis alusel võiks E nõuda viljapuuaia rajamiseks tehtud kulutuste
hüvitamiseks? E ei ole heauskne, eelmärge välistab selle ja
järelikult ei saa.
Märkuse sissekandmiseks peab olema seaduses sätestatud juhus § 63’
lg 7. Kas 257 lg 3 on ka üks seaduses sätestatud juht, millal
märkust saab sisse kanda? See on konstateeriv säte, millal märke
sissekandmise nõue on olemas, siis on võimalik ostueesõigust
asjaõiguslikuks muuta.
*VÕS
kohustatavus kehtib 3ndate isikute puhul, see väljendubki selles, et
ta . AÕS sellest ei ole. Kas ostueesõigus on pigem võlaõiguslik
või asjaõiguslik? Kausa ? Võlaõiguslik leping (tavaliselt
müügileping).
Materiaalõiguslikult
saab väita.
Kuidas
on A-l võimalik ennast kaitsta? Kas E saab blokeerida sellist
muudatust? §88.
Kaasus
90
Kasutusõigus:
isiklik kasutusõigus oli kantud raamatusse. Notari juures käidi ka.
§243. § 34 prim. § 244 asjaõigusest vajab M-i nõusolekut. Poolte
omavaheline küsimus: kuidas seda majanduslikult lahendada? Mis võiks
olla normaalseks asjaõigusliku? Hüvitis – üks võimalus,
sarnased on kui... Miks omastusõigus esimesel järjekohal?
Enampakkumisel kõik teine võiks kustuda,
Obiter dictum KTs:
27. – 30. Kinnispant
KINNISASJA
OSTUEESÕIGUS
- isiklik-subjektiivne (§ 256 lg 2 alternatiiv 1) või asjaõiguslik-subjektiivne (§ 256 lg 2 alternatiiv 2) õigus
- omandamisõigus
RAKENDUSALA
- müük (sh koos kõrvalkohustustega VÕS § 246)
- muu tasuline võõrandamine (VÕS § 244 lg 3 lause 2)
- ei kehti sundenampakkumisel, pankrotimenetluses ega sundvõõrandamisel ja tehingule lähisugulasega (VÕS § 251)
- eripiirangud (nt § 73 lg 2)
ASJAÕIGUSLIKUD
OSTUEESÕIGUSED
- kinnistusraamatusse kantud tehinguline ostueesõigus;
- seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus:
- riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõiguse tagamiseks (MuKS § 27 lg 4);
- riigi ostueesõiguse tagamiseks (LKS 16 lg 5)
- ORAS § 121 lg 10 tuleneva üürniku ostueesõiguse tagamiseks (3-2-1-13-06, analoogia alusel VÕS § 324 lg 1);
- kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (§ 73 lg 2)
ERAÕIGUSLIKUD
SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED
- kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (§ 73 lg 2);
- tagastatud elamu üürniku ostueesõigus (ORAS § 121 lg 10 );
- sundvõõrandiandja ostueesõigus (KASVS § 46 lg 1)
AVALIK-ÕIGUSLIKUD
SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED
- riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel, millel asub kinnismälestis (MuKS § 27 lg 2);
- riigi ostueesõigus kaitstava loodusobjektiga kinnisasja võõrandamisel (LKS § 16 lg 2);
- kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5);
- kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus -, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4)
OSTUEESÕIGUS
MITME ISIKU KASUKS
- ühine ostueesõigus ( VÕS § 252 lg 1)
- mitme isiku üheaegne eraldi ostueesõigus (VÕS § 252 lg 2)
- mitme isiku eraldi ostueesõigus kindlaks määratud järjekorras
OSTUEESÕIGUSTE
JÄRJEKORD
- seadusjärgset ostueesõigust eelistatakse tehingulisele (VÕS § 252 lg 3)
- “Asjaõigusseaduse § 73 lg 2 kohaselt on kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel võõrandatava mõttelise osa ostueesõigus. /---/ Seega on kaasomaniku ostueesõigus piiratud. Omandireformi aluste seaduse § 121 lg 10 kohaselt on üürniku ostueesõigus piiratud vaid teiste üürnike samaväärse õigusega, s.o üürnike ühise ostueesõigusega. Muid piiranguid seadusest ei tulene. /---/ Seetõttu tuleb hageja ostueesõigust eelistada kostja omale.”
- (3-2-1-134-03)
Kohtupraktika:
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-04
Hüpoteegiga
olid tagatud kõik nõuded omaniku ja hüpoteegipidaja vahelistest VÕ
lepingutest; kuid nõudeid, mis tekkisid nõuete loovutamisega, ei
tagatud. AÕS mõte on kaitsta omaniku huvi olla kindel oma
kinnisasja vastutuse ulatuses.
- Riigikohtu otsus nr 3-2-1-93-06
Võlgul
oli üks isik ja ...
Leppetrahv
oli tekkinud ... S (hüpoteegipidaja)
võla
K (võlgnik)
Omanik L (vs S) – sundtäitmav, lepetrahv.
Hüpoteegipidajal
on AÕS § 352 lg 1 järgi õigus nõuda sundtäitmist
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga
tagatud nõuet ei täideta. Ka AÕS § 325 lg 1 järgi on
hüpoteegipidajal õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele
panditud kinnisasja arvel ning sama põhimõte tuleneb pandiõiguse
kohta üldiselt ka AÕS § 276 lg-st 1. Täitemenetluse
seadustiku (TMS) § 52 lg-te 1 ja 2 järgi on kinnisasjale
sissenõude pööramise viisideks täitemenetluses kinnisasja müük
või sundvalitsemisele määramine.
Tulenevalt
TMS § 2 lg 1 p-st 19 on täitedokumendiks
notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku
kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude
rahuldamiseks, st sundtäitmine on võimalik lepingu alusel
kohtulahendita. Samas ei ole selline kokkulepe ei asjaõigusseaduse
ega täitemenetluse seadustiku järgi hüpoteegi seadmisel
kohustuslik, vaid üksnes lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Kui
sellist kokkulepet ei ole, ei saa hüpoteegipidaja esitada
kohtutäiturile avaldust hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja
suhtes täitemenetluse alustamiseks. See ei võta aga
hüpoteegipidajalt hüpoteegi sisuks olevat materiaalõiguslikku
nõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmiseks. Selle
realiseerimiseks tuleb tal kinnisasja omaniku suhtes saavutada
kohtulahend, mis on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi samuti
täitedokumendiks. Selle nõude lahendamisel kontrollib kohus, kas
tagatud nõue kehtib ja on muutunud sissenõutavaks. Samuti
kontrollib kohus muid täitmise eeldusi ning otsustab, kas
hüpoteegipidajal on õigus pöörduda täituri poole kinnisasja
suhtes täitemenetluse algatamiseks. Sellise nõude saab esimese
astme kohus lahendada TsMS § 406 lg 1 järgi mh
dokumendimenetluses. Tähendust ei oma, et kehtetuks on tunnistatud
AÕS § 352 lg 3, mis nägi ette hüpoteegiga koormatud
kinnisasja müümise avalikul enampakkumisel kohtu otsusel . Alates
1. jaanuarist 2006. a ei ole kinnisasja müümiseks
enampakkumisel enam vajalik eraldi kohtulahendit, seda on vaja vaid
kinnisasja määramiseks sundvalitsemisele (TMS § 162).
Seadused:
Täitemenetluse seadustik §§
150-177
Kaasus nr 120
H X-le 1 milj (30. 06)
H Y-le 2,5 milj (15.02)
H Z-le 100 000 (22.12)
Y nõue rahuldatakse esimesena, sest tema nõue on kõigepealt
sissenõutav. Kui võlgnik ei ole midagi võlgu hetkel, siis ei ole
põhjust talt raha käest ära võtta. Z oma kustutatakse ära,
kui ostjaga lepitakse kokku, et see jääb püsima, siis jääb
püsima. Hüpoteegi puhul makstakse tavaliselt hüvitist nii
palju, kui on kadu varalises sfääris. Kui jääb ilma tagatisest,
siis makstakse välja see summa, mis ta kaotab. Hüpoteegi puhul, kui
isik jääb ilma tagatisest, siis on see ilmselt hüpoteegi summa.
X hüpoteek jääb püsima, tema võib kuni 30. juunini kõrval
jätta.
Y saab 250 000
Z saab 80 000
Ja M saab 20 000
Pärast 1.03 on ülejäänud raha (100000 kr) M-i pangakontol, kuna
teised nõuded pole veel muutunud sissenõutavaks. TMS 150/78/158
järgi Z õigus kustub, kui E-ga ei lepita kokku, et see püsima
jääb. TMS 176 järgi võib Z saada hüvitist – kaotus, mida Z
kannab (kui jääb ilma tagaitsest, hüvitada tuleb reeglina
hüpoteegisumma).
Vana TMS järgi võis sundenampakkumise ja sundavlitsemise vahel
valida kohus, nüüd sõltub see sissenõudja avaldusest, mida
võlgnik vaidlustada ei saa.
Kaasus nr 117
§ 500 VÕS reguleerib seda – ei ole vaja nõusolekut.
Kas H võib B-lt nõuda seda sisse? Pant on tavaliselt
realiseerimisõigus. Kui sel hetkel kui asi muutub sissenõutavaks,
asub hüpoteegipidaja realiseerimist nõudma, siis tegelikult läheb
see kinnistu müüki nii, et ostja omandab kindlustushüvitise nõude.
Asi võidakse taastada või selle saab kätte teatud kinnistuomanik,
aga tegemist on realiseerimisõigusega. Nõue pannakse müüki. Tal
on õigus realiseerida nõue ja saada enda nõue tasa.
AÕS 345 lg 1 järgi ulatub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele.
VÕS 500 lg 1 jÄrgi ei ole H nõusolekut vaja. Kui laen on muutunud
sissenõutavaks, läheb kinnistu müüki (352 lg 1), koos
kindlustushüvitise nõudega. Tegemist on hüpoteegi puhul ju ikkagi
realiseerimisõigusega.
Kaasus 116
§343 lg 2 -
Hüpoteegi ulatus kinnisasjale:
(1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja
viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole
kinnisasja omaniku omandis.
(2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja
loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase
majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks
eemaldatud.
Kui ei oleks majandusega tegemist?
- AÕS par 335 siis kui ei oleks hüpoteegiga, lihtsalt majandamine.
AÕS § 335 -
Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemisel:
(1) Kui võib eeldada koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist
või kui see on juba toimunud, võib hüpoteegipidaja nõuda
kinnisasja omanikult endise olukorra taastamist või täiendavat
tagatist.
(2) Kui kinnisasja omanik hüpoteegipidaja nõudel endist olukorda
ei taasta ega anna täiendavat tagatist, võib hüpoteegipidaja nõuda
hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra
koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud. Rahuldamise nõudest
tuleb üks kuu ette teatada.
(3) Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku
süüta, võib hüpoteegipidaja täiendavat tagatist või võla
osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on
väärtuse vähenemine hüvitatud.
Kas masinad on või ei ole kehtivad võõrandatud pärast majandust.
Midagi TMS-st? Arest toob kaasa kanne kinnistusraamatusse.
2 variant: §147?
Kaasus 119
Kinnistusraamatu seaduse §34-1? Asjaõigusliku kustutamist on vaja
lg 2 järgi.
Kaasus 121
Kokkuleppet ei ole, 349 ?
- § 349 - Hüpoteegi üleminek omanikule
(1) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole
tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda
hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole
kokku lepitud teisiti
(2) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt,
võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude
ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või
hüpoteegi kustutamist.
(3) Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja
omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle
üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.
Variant: X saab uueks hüpoteegipidajaks, kuid samas... Tal on õigus
nõuda §120
KONTROLLIME:
- VALDUSE KAITSE NÕUDEID
- OMANDI KAITSE NÕUDEID
Kõik kommentaarid