kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas, või natuuras või tegema muid teatud tegusid. Reaalkoormatis võib olla nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik. Eraõiguslik tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Võimalusel määrata ka rahaline koormatise väärtus. Avalik-õiguslik ei nõua kinnistusraamatusse kandmist. Aga kui isikul on õigus nõuda reaalkoormatist, tekib see koormatis kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis lõppeb väljaostmisega. See ei aegu. Summaks reaalkoormatise hind kinnistusraamatus 37. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
kaoks sellisel juhul nö side maaga. Ühel hoonel ei saa olla kahte omanikku korraga selles tähenduses, et üks on hoonestusõiguse alusel omanik ja teine maatüki omandiõiguse alusel. Hoonestusõigus lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse paragrahv 54 lg 2 alusel ei ole hoonestusõiguse alusel püstitatud ehitus maatüki oluline osa.4 Hoonestusõigus on maatüki koormatis. Selle sisu kohaselt saab teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal. Kui rajada ehitist, mis ei ole maaga püsivalt ühendatud, ei ole vaja ka seada hoonestusõigust, kuna see ei oleks maatüki oluline osa. Hoonestusõigus seatakse konkreetse isiku kasuks, kellel on õigused hoonestusõigust edasi anda. Hoonestusõigus on üks suuremaid maatüki koormatisi. Seda just seetõttu, et maatüki omanik kaotab selle seadmisega maatüki otsese valduse ning võimaluse saada tulu antud maatükist
HOONESTUSÕIGUSE SISU JA ULATUS Sissejuhatus Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus. Käesoleva referaati eesmärk on valja uurida hoonestusõiguse sisu ja ulatust. Hoonestusõigus on üks osa asjaõigusest. Referaat koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade asjaõigusest. Räägitakse sellest mõistest. Teises osas vaadeldakse hoonestusõiguse mõistet. Kolmas osas räägitakse hoonestusõiguse sisust. Neljas osas antakse ülevaade hoonestusõiguse ulatusest. 1. Asjaõiguse mõiste Asjaõigusel on eriline osa varaliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Ühelt poolt annab ta kindla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse ning võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise, peamiselt pandi kui kindla tagatise võtmist ja andmist ...
milleks on õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avalduse esitamine ja kinnistusraamatukande tegemine. ISIKLIK KASUTUSÕIGUS Mõiste- Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile Isiklik kasutusõigus on kinnisasja koormatis. Isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigusi, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse sisuks ei saa olla kohustus mingiks positiivseks teoks Erinevus kasutusvaldusest: määratletakse kindel kinnisasja kasutusviis või kasutusotstarve (objektiks saab olla vaid kinnisasi) kasutaja ei omanda kinnisasja kasutamisest saadavaid vilju § 226. Isikliku kasutusõiguse üleandmine
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutamisõiguse esemeteks võivad olla vaid kinnisasjad. Isikliku kasutusõiguse puhul on tegemist vaid kinnisasja piiratud kasutamisõigusega ilma viljade omandamise õiguseta. 3.4.3. Reaalkoormatis Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on setud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatis on kinnisasja koormatis, mis ei anna reaalkoormatisega õigustatud isikule õigust kinnisasja kasutada, kuid annab õiguse nõuda koormatud kinnisasja igakordselt omanikult teatud aktiivset tegevust. Reaalkoormatisega võib koormata üksnes kinnisasja. Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalkoormatis kantakse koormatud kinnisasja kinnistusregistri III jakku. Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata
Tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud. Lõpeb kas kasutusvaldaja surmaga või juriidilise isiku lõppemisega + poolte kokkuleppel. 9. Mis on isiklik kasutusõigus? Isiklik kasutusõigus isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust. 10. Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks koormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Lõpetamist õigus nõuda õigustatud kui ka kohustatud isikul. 11. Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Isik, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist
Seega saab igaüks, kes omandab mingit õigust kinnisasjale, teada, missugune järjekoht ja seega missugune tagatis ning missugune väärtus on antud õigusel. Lisaks sellele saab igaüks, kes tahab endale seada uut õigust kinnisasjale, näit. iga võlausaldaja, kes tahab anda omanikule krediiti kinnisasja pantimise vastu, oma äranägemise järgi otsustada, kas kinnisasi pakub talle veel küllaldast laenutagatist või on selle koormatis juba nii suur, et tema kasuks seatavat pandiõigust ei saa enam pidada kindlaks. Lõpuks saab kinnistusraamatu sisseseadmisega eeskujulikult ellu viia asjaõiguse üht põhimõtet, avalikkust, st. kõikide asjaõiguslike õigusmuudatuste nähtavust. Sest iga kinnisasja puudutavat õigusliku olukorra muutumist on võimalik registrist näha. 3. Kinnisasjaõiguste seadmine, ülekandmine ja lõpetamine 3.1. Kinnisasjaõiguste seadmine ja ülekandmine
korter kuulub. 208. Milliseid asjaõiguslikke kasutusõigusi seadus reguleerib? Eesti õigus tunneb kolme liiki asjaõiguslikku kasutusõigust. 1. kasutusvaldus 2. reaalservituut 3. isiklik kasutusõigus 209. Mille poolest erineb reaalservituut kasutusvaldusest? Kasutusvaldus on asjaõiguslik kasutusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud, õiguse asja kasutamiseks ja selle viljade omandamiseks. Reaalservituut on teeniva kinnisasja koormatis, mis seatakse valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et: 1. valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või 2. teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Erinevalt kasutusvaldusest, ei ole reaalservituut seotud konkreetse isikuga, vaid see seatakse teatud kindla maatüki igakordse omaniku kasuks. 210
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omani ülemineku kohta. Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. Valdus kui õiguspositsioon Ülalesitatust nähtub, et valdus ei ole ainult tegelik olukord, vaid on ka isiku õiguslikult reguleeritud suhe asjasse ehk õigussuhe. Siiski ei saa valdust nimetada õiguseks, sest see ei ole asja- ega võlaõiguslik suhe. Valdus on neist mõlemast sõltumatu ega ole see ka asja koormatis. Valduse ülekandmine ei ole õiguse käsutamine. See, et valdus sõltub reeglina täielikust võimust ning püsib ja lõpeb koos sellega, om tõendiks valduse õigusliku iseloomu vastu, sest muude õiguste eksisteerimine ei ole sel määral sõltuv tegelikest muudatustest. Seadus reguleerib näiteks valduse pärandamist. Seega käsitleb seadus valdust vähemalt õiguspositsioonina. Valduse liigid Otsene ja kaudne valdus Eesti õigus tunneb otsest ja kaudset valdust
tegema. Üürnik aga võib nõuda üürileandjalt puuduse kõrvaldamist ja üürileandja viivituse korral ise kõrvaldada puuduse ning nõuda hüvitist selle eest. Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. 41. Hoonestusõiguse ja üüri-/rendikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel: Hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille kohaselt võib teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal või selle all, kuid üürnikul on ainult õigus kasutada asja, mitte omada. 42. Avalikustamine kinnisvarakorralduses, sellest tulenevad põhimõtted ja omaniku õigused. Planeeringu koostamisele järgneb selle vastuvõtmine kohaliku omavalitsuse poolt. Vastuvõtmine on planeeringu avalikule väljapanekule suunamiseks sobivaks tunnistamine. See saab edaspidi toimuda vaid pärast planeeringu kooskõlastamist
Üürnik aga võib nõuda üürileandjalt puuduse kõrvaldamist ja üürileandja viivituse korral ise kõrvaldada puuduse ning nõuda hüvitist selle eest. Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. 41. Hoonestusõiguse ja üüri-/rendikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel: Hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille kohaselt võib teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal või selle all, kuid üürnikul on ainult õigus kasutada asja, mitte omada. 42. Avalikustamine kinnisvarakorralduses, sellest tulenevad põhimõtted ja omaniku õigused. Planeeringu koostamisele järgneb selle vastuvõtmine kohaliku omavalitsuse poolt. Vastuvõtmine on planeeringu avalikule väljapanekule suunamiseks sobivaks tunnistamine. See saab edaspidi toimuda vaid pärast planeeringu kooskõlastamist
ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) REAALKOORMATIS Mõiste: kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (siis on koormatis valitseva kinnisasja oluline osa). Reaalkoormatised võivad olla era- või avalik-õiguslikud. Ese kinnisasi, ühiskoormatis, mõtteline osa, korteriomand, hoonestusõigus, korterihoonestusõigus REAALKOORMATISE OLEMUS Suunatud koormatud kinnisasja omaniku positiivsele sooritusele, Ei anna kasutusõigust, Tagamisvahend koormatud kinnisasja omaniku kohustuseks olevate soorituste tegemiseks, Korduvad sooritused rahalised või mitterahalised (määrata väljaostuhind)
korter kuulub. 208. Milliseid asjaõiguslikke kasutusõigusi seadus reguleerib? Eesti õigus tunneb kolme liiki asjaõiguslikku kasutusõigust. 1. kasutusvaldus 2. reaalservituut 3. isiklik kasutusõigus 209. Mille poolest erineb reaalservituut kasutusvaldusest? Kasutusvaldus on asjaõiguslik kasutusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud, õiguse asja kasutamiseks ja selle viljade omandamiseks. Reaalservituut on teeniva kinnisasja koormatis, mis seatakse valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et: 1. valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või 2. teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Erinevalt kasutusvaldusest, ei ole reaalservituut seotud konkreetse isikuga, vaid see seatakse teatud kindla maatüki igakordse omaniku kasuks. 210
(4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. · hoonestusõigus (superficies) on juriidiline konstruktsioon, mis lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast · hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille kohaselt võib teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal või selle all · hoonestusõigust ei ole vaja seada maaga mittepüsivalt ühendatavate ehitiste rajamiseks need ei ole maatüki olulised osad · hoonestusõiguse seadja (kinnisaja omanik) muutub seadmisega kaudseks valdajaks, mitte kaasvaldajaks · hoonestusõiguse alged on feodaalühiskonnas isanda ja vasalli vahel oli `jagatud omand' maale
omanik ja nõuab lehma koos vasikaga tagasi. See kes aitas vasika ilmale tuua võib öelda et jaa, aga hüvita kulud § 62-64. Teine liik kasu on kasutuseelised praktilise kasutuse võimalused. 4.3.2 Koormised ja kulutused Koormised tähendavad mingisuguseid kohustusi seoses asjaga. Need koormised võib jagada nii eraõiguslikud koormised ja avalik õiguslikud koormised. Eraõiguslik on näiteks reaalkoormatis. Avalik õiguslik koormatis on näiteks maamaks. Need on just need koormatised mis koormavad asja. Kulutused - need on need kulutused mida seoses asjadega tuleb teha. Need on sätestatud § 63. need on sellised kulutused mis on vajalikud asja säilitamiseks. Kasulikud kulutused on need, millega eset oluliselt parandatakse aga see ei ole hädavajalik. Toreduslikud kulutused on sellised kulutused, millega taotletakse enese mugavust või ilu. 4.3.3 asja väärtus
Millepollest erinevad omandi ja valduse kaitsed? Valduse puhul saab kohaldada omaabi. Omand = kohtusse. Kaasus nr 104 § 229 lg 1 viimane variant kinnisomanike vaheline suhe, kus kinnisasjade omanikud A ja C oleksid kohustuslikud tegema teatud tegusid, ehk ostma kinnisasja D omanikult soojusenergiat. Reaalkoormatise puhul saab nõuda kohustatud isikult teatud aktiivseid tegusid. Kui selline reaalkoormatis seada, siis kas on asjaõiguslik subjektiivne või isikliksubjektiivne koormatis? Asjaõiguslik subjektiivne, sest on seotud igakordse omanikuga. Lg 2 on antud juhul, sest ei ole mingi konkreetselt määratletav isik, peaks kindlasti olema asjaõiguslik subjektiivne. Antud juhul võiksid konkurentsiõiguslikud küsimused ka tekkida. 25. 26. Piiratud kinnisasjaõigused II (hoonestusõigus ja ostueesõigus) Põhimaterjal: Kommentaar §§ 241 2551 ja §§ 256 2614. Lisamaterjal: Schwab/Prütting § 75 ja § 82. Kohtupraktika:
milleks on õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avalduse esitamine ja kinnistusraamatukande tegemine. ISIKLIK KASUTUSÕIGUS Mõiste- Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile Isiklik kasutusõigus on kinnisasja koormatis. Isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigusi, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse sisuks ei saa olla kohustus mingiks positiivseks teoks Erinevus kasutusvaldusest: määratletakse kindel kinnisasja kasutusviis või kasutusotstarve (objektiks saab olla vaid kinnisasi) kasutaja ei omanda kinnisasja kasutamisest saadavaid vilju § 226. Isikliku kasutusõiguse üleandmine
- Sellesama tegeliku ja õigusliku võimu vahelise seose tagajärjeks on, et valdusest tuletatakse omandi eeldus. Seega pannakse valdus teenima võõrandaja legitimatsiooni õiguskäibes. - Valduse õigusliku reguleerimise eesmärgiks on välise rahu säilitamine - Siiski ei saa valdust nimetada õiguseks, sest see ei ole ei asjaõiguslik õigus ega võlasuhe ega ka koormatis - Valdust ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta ka õigus kinnisasjale - Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse võtmiega. See lõpeb kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil - Seadus käsitleb valdust õiguspositsioonina a) Tegeliku võimu olemasolu
Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Näiteks 3-2-1-133-06 Haigekassa poolt ravikindlustuse seaduse alusel töötajale väljamakstud hüvitise osaline tagasinõue kostja vastu on tsiviilõiguslik nõue, olenemata sellest, et sellise nõude esitamise õigus on sätestatud ravikindlustuse seaduses. 3-2-1-55-08- ja 3-2-1-91-08 kui mingi koormatis ei ole küll riigimaksuna või lõivuna kehtestatud kuid on oma loomult avalik-õiguslik n tuletornimaks, jäämurde tasu või tehnovõrgu sundvaldus avalikes huvides siis neid vaidlusi lahendab halduskohus. 3-2-1-140-09 vaidlused tervise kahjustamisega tekitatud kahju eest mõistetava hüvitise suuruse üle tuleb lahendada üldkohtus sõltumata sellest, kas hüvitise maksjaks on tööandja või sotsiaalkindlustusorgan.
Kinnistusraamatusse kandmisel saab hüpoteek järjekoha. Hüpoteegi järjekohal on suur majanduslik ja õiguslik tähtsus. Esimesel järjekohal oleva hüpoteegi puhul on laen alati tagatud. Sellist kindlust ei ole teisel ega kolmandal järjekohal oleval hüpoteegil. Sundtäitmisel võib juhtuda, et neil järjekohtadel asuv hüpoteek langeb kas osaliselt või täielikult välja. Koormatud kinnisasja võõrandamisel jääb hüpoteek kui asjaõiguslik koormatis uue omaniku kohta edasi püsima. Hüpoteegiga võib koormata ainult kogu kinnisasja. Sundtäitmisel vastutab hüpoteegi eest kogu kinnisasi tervikuna. Hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamine võib toimuda kas nn vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel, poolte kokkuleppel või mõnel muul rahategemise viisil. Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank. Samas ei saa sundida omanikku oma kinnisasja müüma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
