Asjaõiguse seminarid (0)

   Olulised paragrahvid  - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate                     asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on                           õigus sellele asjale  - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses                             olemist  - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes                           asja valdab, on asja omanik  Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva                 olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist 
- igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus  - omandieeldus   Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise                   võimalust ja nõuete esitamist asjade väljanõudmiseks või valduse rikkumise ärahoidmiseks.  
- Erisätted §-s 40-50  - kahju hüvitamine VÕS § 127  - alusetu rikastumine VÕS § 1028   
 
Heauskne (ei tea) ja pahauskne (teab) – mõlemad kuuluvad ebaseadusliku valduse liiki. 
Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse                             õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks. 
● Heauskne omandamine on võimalik, kui on olemas kokkulepe omandaja ja võõrandaja                       vahel ja võõrandaja annab üle valduse.  Isik võib saada heauskseks valdajaks, kuid ei saa toimuda heauskseks omandajaks (v.a kui                           tegemist on avaliku enampakkumisega)   
 
  I seminar    Varastatud jalgratta kaasus  O on jalgratta omanik. O jätab jalgratta poe seina äärde selleks ajaks, kui ta poodi läheb.                                 Samal ajal, kui O poes on, võtab varas V O jalgratta ja lahkub sellega. O näeb V tegevust poe                                       aknast ja jookseb V-le järele ning võtab jalgratta V-lt jõuga ära. V väidab, et O tegevus oli                                   ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilõigusi teostatakse kohtu korras, et kui O oligi ratta omanik, oleks                           O pidanud kohtu kaudu jalgratta V-lt välja nõudma.   Kas O tegevus oli õiguspärane?     LAHENDUS:  1) Kas on täidetud ​AÕS § 41 lg 2​ eeldused? + 


  - Kas omaabi rakendatakse vallasasja suhtes?   (​TsÜS § 49 lg 1 + TsÜS § 50 lg 2​)   JAH, JALGRATAS ON KEHALINE ASI EHK  VALLASASI.  - Kas asi võeti valdajalt ära?    JAH.  - Kas O oli valdaja?    JAH.  (​AÕS § 33 lg 1​)  - Kas see valdus võeti ära omavoliliselt?  JAH. (​AÕS § 40 lg 2​)  - Kas V oli omavoli toimepanija?  JAH.  - Kas äravõtmine oli salaja või vägivallaga?  JAH.  - Kohane ajaline seos omavoli toimepanemise ja omaabi rakendamise vahel?  ON OLEMAS.  - Ega ei ületatud hädakaitsepiire?  EI OLE ÜLETATUD.  2) AÕS § 40 lg 2 eeldused: + 
- Kas toimus valduse äravõtmine?  JAH, eespool kontrollitud.  - Kas valduse äravõtmine toimus valdaja nõusolekuta?  JAH, ühtegi seadusliku alust ei olnud. ​Kas seadusvastaselt?  JAH, Seadusvastaselt, sest reegline saab valduse ära võtta vaid valdaja nõusolekul.  3) AÕS § 41 lg 1​ - ​kas O ületas hädakaitsepiire?    Vastus:​ O tegevus oli õiguspärane. 
     Maastikuauto kaasus  Kitsal Nõmme tänaval pargib naabrimees N pidevalt kinnisasja üürnik Ü värava ette oma                           suurt maastikuautot selliselt, et Ü ei saa autoväravast välja sõita. Ü on selle peale maruvihane                               ja tahab teada, kas ta võib N-i auto jõuga ära vedada? 
  Lahendus:  1) A on valdaja või valduse teenija. ​+ 
2) Valdust rikutakse. - § 40 lg 3 valduse rikkumine: valdaja takistamine asja üle  tegeliku võimu teostamisel, asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust 
karta selle täideviimist. Asi võetakse ära salaja või jõudu kasutades ehk 
omavoliga. § 40 lg 2 omavoli: valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja 
valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Praegu võeti valdus salaja ära.  3) Valdaja eemaldab isiku kinnisasjalt ja võtab kinnisasja oma võimu alla tagasi.  - Teleoloogilise tõlgendamise abil võiks eeldada, et seadusandja eesmärk oli 
see et valdaja saaks oma valduse tagasi -> võib eemaldada kinnisasjalt ka 
omavoli tarvitamise vahendi, antud juhul auto. Inimene on olulisem kui auto ja 
kui inimest saab platsilt ära ajada, siis autot saab ka ära viia, sest see 


  õigushüve on vähemoluline. ​+  4) A kasutab jõudu, mis jääb hädakaitse piiridesse. - Lg 3 on lg 1 suhtes erisäte,  sellele kehtivad lg 1 nõuded mida lg 3 ära ei muuda. Seetõttu peab jääma 
hädakaitse piiridesse. Antud juhul ei ole asjaolusid kaasuses, mis annaksid 
mõista, et hädakaitse piiridesse pole jäädud. ​+  5) Puuduvad nõuet välistavad asjaolud - § 49 alusel kohaldatakse valduse kaitse  sätteid ka asja reaalosa puhul, parkimiskoht on ka asja reaalosa. Liiklusseadus 
näeb ette, et sõiduki teisaldab avaliku võimu teenistuja avalik-õiguslike 
normide alusel, aga eraõiguslikud normid eksisteerivad sellega paralleelselt. 
Seega võib eraisik sõidukit teisaldada, kui vaja. ​+ 
Valduse kaitse nõuded on nõrgad ja nende asemel kasutatakse tavaliselt muid 
nõudeid, sest aegumistähtaeg on 1 aasta ja situatsioone on raske tõendada (põhinevad 
elulistel situatsioonidel, mida on raske hiljem tõendada). ​RK 3-2-1-154-01​: ​halvasti                     pargitud auto segab valduse reaalset teostamist, saab teisaldada. 
 
Vastus: saab teisaldada. 
   Maastikujalgratta kaasus  Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi peale üürimist varastab J-lt                     jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on                                   ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et                               ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas J saab ratta H käest välja nõuda? 
 
LAHENDUS: 
Hüpotees:​ Kas J saab H käest jalgratta välja nõuda?  1) Kas on täidetud ​AÕS § 45 lg 1​ eeldused? 
- Kas nõude esitaja on valdaja ​OMANIK?​ ?​ +  JAH. (​AÕS § 33 lg 1​)  - Kas isik kelle suhtes nõue esitatakse on valdaja?​ +  JAH. (​AÕS § 33 lg 1​)  - Kas toimus äravõtmine?​ +  JAH.  - Kas H on J suhtes omavoliline valdaja? ​-  EI OLE. (​AÕS § 40 lg 2 + AÕS § 41​)    2) AÕS § 40 lg 2​ eeldused: 
- Kas H võttis J-lt valduse ära? -  EI VÕTNUD. (​AÕS § 39 lg 1​)  - Kas H teadis, et eelmise valdaja valdus oli J-i suhtes omavoliline?  (​AÕS § 40 lg 4​)  - Kas V valdus oli J suhtes omavoliline?​ -  EI OLE !  - -    Kas V Vüttis J-lt valduse ära?​ +  JAH.  - -    Kas valdus võeti ära J-i nõusolekuta?​ +  JAH. 


  - -    Kas valduse võeti ära seadusvastaselt?   
Vastus​: ​J ei saa H käest jalgratta välja nõuda ​AÕS § 45 lg 1​ alusel. 
   Jalgratas ja südamerabandus  Omanik O saab jalgrattaga sõites südamerabanduse ning sureb. Surnud O –st juhtub mööda                           minema mööduja M, kes võtab jalgratta kaasa ning lahkub sellega. M müüb jalgratta                           heausksele ostjale H. Mõni aeg hiljem avastab O ainupärija P, et jalgratas on H käes ning                                 nõuab jalgratta väljaandmist. Kas õigustatult? 
 
Lahendus: 
Hüpotees:​ P võib nõuda jalgratta väljaandmist H-lt ​AÕS § 80 lg 1​ alusel.  -   (​AÕS § 92 lg 1​) -​ EELDUSED​:   1. vallasasi ​+     2. otsese valduse üleminek (​AÕS § 36 lg 1​)  ​+    3. kehtiv asjaõigusleping ​+​ (​käsutusõiguse puudumine ei muuda AÕL kehtetuks​)     4. kas on käsutusõigus ​-​ (M-l seda ei ole,ta ei ole omanik)  - Kas H omandas jalgratta ​AÕS § 95 lg 1​ alusel​? 
1. kehtiv AÕL ​+   
2. kas H sai asja otsese valduse? ​+   
3. käsutusõiguse puudumine   + 
4. kas H oli heauskne? (​TsÜS § 95 lg 2​) ​+   
5. heauskset omandamist välistavad asjaolud ​- ​ESINEVAD​     ​ (​AÕS § 95 lg 3​) - O 
surnud, valdus läheb P-le (​AÕS § 38​). võib öelda, et asi on varastanud, kuna pärast 
seda, et O sureb, asjal on uus seaduslik omanik ehk ainupärija P.  - Kas H on valdaja?  ​JAH. (​AÕS § 33 lg 1​)   
Vastus​:​ ​P saab nõuda H-lt jalgratta väljaandmist ​AÕS § 80 lg 1​ alusel. 
 
  II SEMINAR     Terastalade kaasus  Varas V varastab Ehituse ABC õuepealt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus                       samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole                       soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes on ühtlasi Ehituse ABC                             püsiklient ja kes need talad kohe samal päeval oma maja katusekonstruktsioonide külge                         kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist teadlik. 
Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et terastalad on                             H-le kuuluva maja küljes.  Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult?  LAHENDUS: 


  Hüpotees​: ​ ​Kas Ehituse ABC võib välja nõuda H-lt terastalasid ​AÕS § 80 lg 1​ alusel ? 
Eeldused​:   1. Kas Ehituse ABC (nõude esitaja) on omanik? (+)  Ehituse ABC-l oli valdaja ning eeldatakse, et ta on omanik. ​AÕS § 90 lg 1​ + ​AÕS § 33 lg 1 
1.1. Kas H omandas terastalasid ​AÕS § 92 lg 1​ alusel? (-) 
     AÕS § 92 lg 1 eeldused: 
1.1.1. Kas H sai talade otsese valduse? (+) (​AÕS § 36 lg 1 - otsese valduse üleminek ehk H 
on otsene valdaja​)  
1.1.2. Kehtiv asjaõigusleping V ja H vahel ? (+) 
1.1.3. Käsutusõigus V-l ? (-) V ei ole omanik, sest Ehituse ABC on eelduslikult omanik. 
 
 
1.2. Kas H omandas terastalasid ​AÕS § 95 lg 1​ ​alusel​? ​(-) 
1.2.1. Kehtiv AÕL (​+)​    (1.1.2) 
1.2.2. kas H sai asja otsese valduse? (​+)​   (1.1.1) 
1.2.3. võõrandal käsutusõiguse puudumine   (+)  (1.1.3) 
1.2.4 kas H oli heauskne? (​TsÜS § 95 lg 2​) (​+)​   - kaasuse tekstis on selgelt kirjas, et H ei 
teadnud, et V-l ​ei olnud õigust omandit [terastalasid] üle anda​. 
(Sellest tuleneb, et H on heauskne valdaja, MITTE HEAUSKNE OMANIK-SEST ASI ON 
VARASTATUD) 
1.2.5. heauskset omandamist välistavate asjaolude puudumine (​-)  ​ESINEVAD​   ​ (​AÕS § 95 
lg 3​) - V on terasalasid varastanud, Ehituse ABC tahte vastaselt. 
vahekokkuvõte: v ei omandanud talasid ​AÕS ​§​ 95 lg 1​ alusel AGA  vaata alla -> 
 
1.3.Kas H omandas talad  ​AÕS § 107 lg 3 ​mõttes?​ (+) 
1.3.1. Kas talad olid vallasasjad? (+)  
TsÜS​ ​§ 49 lg 1​ - asi on kehaline ese. 
TsÜS​ ​§ 50 lg 2 ​- asjad, mis pole kinnisasjad, on vallasasjad. 
1.3.2. Kas vallasasi ühendati maatükiga ehk kas ta pandi kinnisasja külge? (+) 
 
 
1.3.3. Kas talad muutusid maatüki olulisteks osadeks? (+) 
1.3.3.1 Kas ehitis(kinnisasi ehk maja/kodu) oli maatüki olulisteks osadeks? (+) 
1.3.3.2 Kas ehitis oli maatükiga püsivalt ühendatud? (+)   
1.3.3.3 Kas talad on ehitisega püsivalt ühendatud? (+) 
 ​TsÜS​ ​§ 55 lg 1​ - kas talasid saab eraldada niimoodi, et maja ei saaks oluliselt kahjustada? -  
katus ei saa olla ilma taladeta ehk talad on ehitise oluline osa (kui on vihmane ilm, siis saab 
maja ilma katuseta [taladeta] oluliselt kahjustada ning ei saa eesmärgipäraselt 
funktsioneerida) !!  
▪ oluline osa – eraldamisel asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (kui                             saab pärast eraldamist eraldi kasutada, siis ei ole oluline osa 


  ▪ Olulise osa puhul peame silmas pidama seda, kas vastav osa on asendatav                         proportsionaalsete kuulutustega või mitte.  ▪ Oluliste osade regulatsiooni juures tuleb arvestada AÕS § 107 lg 2 – kui üks asi on                                 teisega ühendatud, siis tervikuna peatakse asja omanikuks peaasja omanikku. Olulise osa                       ja päraldise eesmärk on see, et asja ei tuleks osadeks lammutada = asja terviklikkuse                             kaitse.  ▪ kui vallasasi ühendatakse kinnisasja külge, siis kuulub tervikasi jätkuvalt maatüki                     omanikule​. 
  Järeldus:​ Ehituse ABC ei või välja nõuda H-lt terastalasid ​AÕS § 80 lg 1​ alusel.   
  Vaibakaasus  O ostab M-lt vaiba omandireservatsiooniga. Pooled lepivad kokku, et O saab vaiba                         omanikuks peale ostuhinna täielikku tasumist. O aga kokkulepitud müügihinda ei tasu. M                         avastab O võlgnevuse alles siis, kui ostuhinna tasumise nõue on aegunud.   Nüüd tahab M  O-lt vaipa tagasi saada. Kas õigustatult?  Lahendus: 
Hüpotees​:​ ​Kas M võib välja nõuda O-lt vaipa ​AÕS § 80 lg 1 ​alusel ? 
Eeldused​:   1. Kas M (nõude esitaja) on omanik? (+)  M oli valdaja ning eeldatakse, et ta on omanik. ​AÕS § 90 lg 1​ + ​AÕS § 33 lg 1 
1.1. Kas O omandas terastalasid ​AÕS § 92 lg 1​ alusel? 
AÕS § 92 lg 1 eeldused: 
1.1.1. Kas O sai talade otsese valduse? (+) (​AÕS § 36 lg 1 - otsese valduse üleminek ehk H 
on otsene valdaja​)  
1.1.2. Kehtiv asjaõigusleping M ja O vahel ?  
1.1.3. Käsutusõigus M-l ?  
 
Järeldus:​ M võib välja nõuda O-lt vaipa ​AÕS § 80 lg 1 ​alusel. 
   OÜ Osavad Poisid1  OÜ Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Pank laenu. Laenu tagatise suhtes lepivad pooled                             kokku, et OÜ Osavad Poisid koormab talle kuuluva ​kinnisasja AS-i SEB Pank kasuks                           hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ                           Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud ​pettuse teel ning                       kinnisasja ​tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti                     kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule omanikule K ei meeldi ka see, et tema                         kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi                           kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat                         tema õigused seadusega kaitstud. 


   ​Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja  andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada?   
Lahendus​: 
1. Hüpotees: ​Kas K saab lasta SEB panga hüpoteegi kinnistusraamatus kustutada  ​AÕS § 65 
lg 1 ​alusel.   (-) 
Eeldused:  
1. Kas nõude esitajal ehk K-l on omandiõigus olemas? (+)   
2. Kas kinnistusraamatu kanne on ebaõige? (-)  
2.1 Kas SEB omandas hüpoteegi ​AÕS § 64 (prim - 1 sverhu)​ alusel? (-)      2.1.1. Kas poolte vahel ehk SEB ja OÜ Osavad Poisid vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+) 
2.1.2. Kas tehti hüpoteegi kanne kinnistusraamatusse? (+) tuleneb kaasusest 
2.1.3. Kas OÜ-l Osavad Poisid oli käsutusõigus? (-)  - oli kinnistusraamatusse omanikuna 
kantud pettuse teel (OÜ Osavad poisid ei olnud kinnistusraamatu omanikud) 
 
2.2. Kas SEB omandas hüpoteegi heauskselt ​AÕS § 56 (prim - 1 sverhu) lg 1 ​alusel? (+) 
2.2.1. Kas oli kehtiv asjaõigusleping? (+) 
2.2.2. Kas SEB omandas hüpoteegi sellel isikul, kes oli kinnistusraamatusse omanikuna 
kantud(OÜ Osavad Poisid)? (+) 
2.2.3. Kas ta (SEB pank) oli heauskne? (+)    Kontrollida SEB panga esindaja [jurist] 
teadmist (​TsÜS § 93 lg 1​)   Heausksust eeldatakse, vastupidist tuleb tõendada!   ​AÕS § 
56(prim - 1 sverhu) lg 3 ​- kinnistamisavalduse esitamise hetkest loetakse heausksust ! (+) 
TsÜS​ ​§ 139, 123 lg 1 
2.2.4 Kas tehti kinnistusraamatusse kande? (+) 
2.2.5 Vastuväidete puudumine? (+) 
 
 
Järeldus: ​K ei saa lasta SEB panga hüpoteegi kustutada ​AÕS § 65 lg 1 ​alusel, sest SEB pank 
oli hüpoteegi omandamisel heauskne. 
 
  III SEMINAR  Tülitsevad kaasomanikud  A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast.                           Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m​2​korterit ja B kasutab 50 m​2                                 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi                           mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu                           oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks                               seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab                                   kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt, et kogu                       kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le                                 hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m​2 pinda, millest B kasutas 50m​2​.                                 Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 200 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. B                              


  ei ole sellega nõus, et A kinnisasja omale saab ja tahab, et kinnisasi hakkaks tervikuna                               kuuluma B-le. B on nõus kinnisasja eest maksma 100 000 eurot.  
   Mida peavad A ja B nõudma, et saada oma tahtmist ja kui palju raha saavad nad  hüvitisena nõuda?   
 
A : ½ ; HP 20 000, nõuded 10 000; kasutab 150 m2 
B : ½ ; HP 50 000, nõuded 5 000; kasutab 50 m2 
  Kui hüpoteeke kaasomandil pole, siis saaks A või B ainsaks omanikuks ning poleks  võimalik seda osaliselt koormata.  Kui B tahab vastu vaielda ja tahab midagi endale tuleb tal esitada vastuhagi  !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!    
Lahendus: 
(1)Hüpotees: Kas A saab nõuda B käest asjaõiguslepingu jaoks vajalike tahteavalduste                       andmist ​AÕS § 76 lg 1​ koosmõjus ​AÕS § 77 lg-ga 2​? 
Eeldused:    1. Kas nõude esitaja ehk A on kaasomanik? (+)  - kaasusest tuleneb, et A on kaasomanik 
2. Kas isik, kelle suhtes nõude esitatakse, on kaasomanik? (+) - kaasusest tuleneb, et B                             on kaasomanik  3. Kas puudub kokkulepe kaasomandi lõpetamise osas? (+) ​ei ole kokkulepet ( ​AÕS §                           77 lg 2​)  4. Kas A on esitanud konkreetsel viisil kaasomandi lõpetamise nõude? (+) Jah, A esitab                           hagi ​B vastu kus ka väljendub oma nõudeid.  5. Kaalumisele kuuluvad asjaolud: (+)  Kas nõuet on võimalik rahuldada, arvestades nõude esitaja ressurssi teise poole osa                         välja ostmiseks?   6. Kui palju A peab maksma B-le, kui ta tahab kinnisasja tervelt endale saada? ​AÕS §                               77 lg 2 - peab maksma B osa rahast ehk pool kinnisasja väärtusest - 100 000€. (selle                                   eest, mida B-le kuulub ehk kinnisasja pool, aga tuleb maha arvestada=​вычесть                       HÜPOTEEGI)   
 ehk antud juhul 100 000€ - 50 000€ = 50 000€   
(2)Hüpotees: Kas B saab nõuda A käest asjaõiguslepingu jaoks vajalike tahteavalduste                       andmist ​AÕS § 76 lg 1​ koosmõjus ​AÕS § 77 lg-ga 2​? 
Eeldused:    1. Kas nõude esitaja ehk B on kaasomanik? (+)  - kaasusest tuleneb, et B on kaasomanik 
2. Kas isik, kelle suhtes nõude esitatakse, on kaasomanik? (+) - kaasusest tuleneb, et A                             on kaasomanik  3. Kas puudub kokkulepe kaasomandi lõpetamise osas? (+) ​ei ole kokkulepet ( ​AÕS §                           77 lg 2​) 


  4. Kas B on esitanud konkreetsel viisil lõpetamise nõude? (+)  
5. Kaalumisele kuuluvad asjaolud? (+)  Kas nõuet on võimalik rahuldada, arvestades nõude esitaja ressurssi teise poole osa välja                           ostmiseks?    6. Kui palju B peab maksma A-le, kui ta tahab kinnisasja tervelt endale saada? 100 000€                               - 20 000€ = 80 000€   
Järeldus: ​kes on nõus rohkem raha maksma, see saab endale kinnisasja. Ehk antud                           juhul B saab kinnisasja endale. 
 
  Alkoholi tarbimine keldris  Kinnisasja kaasomanikud A, B ja C lepivad omavahel kokku, et nad kinnisasjal alkoholi ei                             tarvita ja et C võib kasutada teisi välistavalt maja all olevat keldrit. Keldri kasutuse kohta                               sõlmitud kokkulepe kantakse ka kinnistusraamatusse. 
  
Mõni aeg peale kokkulepete sõlmimist sureb B, kinnistusraamatusse kantakse tema                     ainupärijana B2. C müüb talle kuulunud kaasomandi mõttelise osa C2-le. 
  
B2 ja C2 kolivad majja sisse. Paar päeva peale seda hakkab B2 keldris jooma. 
   C2 keelab B2-l keldris ja üleüldse kogu kinnisasjal joomise. Kas õigustatult?   
Lahendus: 
Hüpotees:​ C2-l on õigus keelata B2-l kinnisasjal joomisest hoidumist ​VÕS § 108 lg 2​ alusel. 
 
Eeldused:   1. Kehtiv kohustus (tuleneb lepingust) (nii leping kui ka kohustus ei kehti)  1.1. LEPING - B2-le see leping kehtib, sest on üldõigusjärglane (kantud                       kinnistusraamatusse). C2 on aga eriõigusjärglane (ka kinnistusraamatusse kantud), ​ta ei                     omanda C subjektiivseid õigusi​, järelikult ei lähe see leping talle üle.  
C 2 on saanud lepingupooleks ​AÕS § 79 lg 2​ kohaselt. 
KAS SEE KOHUSTUS KEHTIB B2 JA C 2 VAHEL? (nad on õigusjärglased) ei kehti, kuna                               C2 ei olnud sellist kohustust endale võtnud pärast ostmist 
 
1.1.1 Kinnisasi (+) 
1.1.2 Kaasomanike vaheline kokkulepe (+) 
1.1.3 C2 peab olema kaasomaniku õigusjärglane (+)   - ta on eriõigusjärglane 
1.1.4 Märkus (​AÕS § 63 lg 1 p 4​) (+) 
Märkus mis on kinnistus raamatusse kantud. ​AÕS § 79 lg 2 - kokkulepe. Ainult need,                       mis on numbrite kaupa välja toodud võib kinnistusraamatusse kanda. Võib kanda                       kaasomanike vahelisi kokkuleppeid. Kuna on kantud sisse ainult kelder, siis keldri kokkulepe                         kehtib.   2. Kohustuse rikkumine (+)    3. VÕS § 108 lg 2 p 1-4 


  3.1 Kas kohustuse täitmine on võimatu?  
3.2 Kas kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas?  
3.3  
 
Järeldus: C2 saab nõuda keldri kokkulepet aga mitte joomise kokkulepet ehk saab nõuda                           ainult keldrist välja tulekut. A saab nõuda joomise lõpetamist B2-lt.  
  
  Varastatud auto tuunimine  Heauskne H ostab varas V-lt varastatud auto. Auto päritolust H teadlik ei ole. Peale ostu                               vormistamist värvib H auto roosaks, paneb alla valuveljed(​диски​), sisse nahkistmed,                     pakiruumi täidab täielikult suurte kõlaritega ning autosse ostab väga hea võimendusega                       maki(​магнитола​), autole puurib tahaotsa tuuletiiva. Ja laseb paigaldada katuse akna.                     Roostetanud summuti(​глушитель​) vahetab uue vastu. Siis avastab omanik O, et auto on H                           käes ja tahab seda kätte saada. H ei ole nõus autot tagastama, vähemalt mitte enne, kui talle ei                                     hüvitata tehtud kulutused. 
 
LAHENDUS: 
Hüpotees​: ​ ​Kas O võib välja nõuda H-lt auto ​AÕS § 80 lg 1​ alusel ?  
Eeldused​:  
1.Kas nõude esitaja ehk O on omanik? (+)  
AÕS § 90 lg 1​ + ​AÕS § 33 lg 1 
1.1 Kas H omandas autot ​AÕS § 92 lg 1 alusel? (-) sest ei ole täidetud 1 eeldus ehk puudub                                         käsutusõigus V-l 
§ 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega 
(1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle                       omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.   AÕS § 92 lg 1 eeldused: 
1.1.1 Kas auto on vallasasi? (+) 
1.1.2 Kas H sai auto valduse? (otsese/kaudse) (kas toimus vallasasja üleandmine?) (+) 
AÕS § 36 lg 1 - otsese valduse üleminek ehk H on otsene valdaja 
1.1.3 Kas V ja H vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+) kaasuse tekstis kirjas, et ost oli                                 vormistatud. Võib eeldada, et leping oli sõlmitud ning kehtib. 
1.1.4 Kas V-l on käsutusõigus? (-) Ei ole käsutusõigust V-l, sest ta ei ole omanik!                               Eelduslikult, O on auto omanikuks. 
 
1.2. Kas H omandas autot ​AÕS § 95 lg 1​ ​alusel​? ​(-) 
1.2.1. Kehtiv AÕL (​+)​    (1.1.3) 
1.2.2. kas H sai asja otsese valduse? (​+)​   (1.1.2) 
1.2.3. võõrandal käsutusõiguse puudumine   (+)  (1.1.4) 
1.2.4 kas H oli heauskne? (​TsÜS § 95 lg 2​) (​+)​   - kaasuse tekstis on teada, et H ei teadnud, et 
V-l ​ei olnud õigust omandit [autot] üle anda​. 
(Sellest tuleneb, et H on heauskne valdaja) 


  1.2.5. heauskset omandamist välistavate asjaolude puudumine (​-)  ​ESINEVAD​   ​ (​AÕS § 95 
lg 3​) - V on autot varastanud. 
 
1.3. Kas H omandas autot AÕS § 106 lg 1 alusel? (+) 
1.3.1 Kas auto on vallasasi? (+) ; eespool kontrollitud 
1.3.1 Kas oli vallasasi ümber töötanud? (+) uued valuveljed, nahkistmed, väga hea                         võimendusega maki, uus summuti ning uus auto värv. 
1.3.2 Kas töö on väärtuslikum? (+)  
võib eeldada, et töö on väärtuslikum, kuna isik ehk H pani uued varuosad autodele sel                               põhjusel, et vanad olid halvad + isegi summuti oli roostetanud. Kui oleks see hea ja                               enam-vähem uus auto, ei oleks siis vaja varuosad vahetada.  
1.3.3 Kas H tegutses heuskselt? (+) Kaasuse tekstist on teada, et H on heauskne.  
 
Järeldus​: O ei või nõuda H-lt auto välja ​AÕS 80 lg 1​ alusel. 
 
 
  LOENGU KAASUS:    


     
1.2.2  
1.2.3  
1.2.4 Kas OÜ P on heauskne? (-)  
1.2.5 Vastuväide puudus (+) 
 
  IV SEMINAR  Mädanevad tomatid  C-le ja D-le kuulub kummalegi pool mõttelist osa kinnisasjast. Kaasomanikud kasvatavad                       kinnisasjal tomateid. Ajal kui tomatid on veel rohelised, võidab C Bingo Lotoga 150 000                             eurot. Ta ostab selle raha eest jahi (яхту) suundub sellega koheselt pikale merereisile. Samal                             ajal tomatid valmivad. D vaatab, et ta ei saa enam kauem oodata. Ta korjab tomatid ära ja                                   müüb need tuttavale kokkuostjale O maha. Peale tomatite müüki saabub C merereisilt ja on D                               tegevuse pärast väga pahane. C nõuab, et O tomatid tagasi annaks, sest D-l üksinda ei olnud                                 õigust tomateid maha müüa. O väidab, et ta oli täiesti heauskne ja ta ei teadnud sellest, et D                                     on üksnes kaasomanik, mitte midagi. C leiab, et kui ta tomateid tagasi ei saa, siis peab D talle                                     välja maksma poole tomatite müügist saadud rahast.   -Kas C saab nõuda O-lt tomatite väljaandmist?  -Kas C saab nõuda D-lt poolt tomatite müügihinnast?   Lahendus: 
(1)Hüpotees: C saab nõuda O-lt tomatite väljaandmist​ ​AÕS § 80 lg 1​ alusel.   Eeldused:  1. Kas nõude esitaja ehk C on omanik?​ (-)  1.1. Kas C omandas tomatid ​AÕS § 115 lg 1 ​alusel? 
1.1.1 Kas C on kinnisasja omanik? (+)  1.1.2. Kas tomatid on looduvili? (+) 


      1.1.3. Kas loodusviljad eraldati kinnisasjast? (+) ​TsÜS § 62 lg 2   1.2. Kas O omandas tomateid ​AÕS § 92 lg 1​ alusel​? ​(+)  1.2.1. kehtiv AÕL O ja D vahel (​+)   
1.2.2. kas O sai asja otsese valduse? (​+)​ ​AÕS § 36 lg 1  
1.2.3. Kad D-l oli tomatite käsutusõigus? (?)  - ​AÕS § 74 lg 1​  (-) 
1.2.3.2. Kas D-l oli tomatite käsutusõigus ​AÕS § 72 lg-st 4​ tulenevalt? (+) 
1.2.3.2.1. Kas D oli kaasomanik?  (+) - on kaasuses öeldud. 
1.2.3.2.2. Kas tomatite müümine oli nende säilitamiseks vajalik toiming (ehk müük)? 
(+) - kui poleks maha müüdud, siis tomatid poleks säilitatud.      Järeldus: C ei saa nõuda O-lt tomatite väljaandmist ​AÕS § 80 lg 1​ alusel. ​(O on nüüd 
tomatite omanik, seepärast pole enam C omanik ja ei saa neid endale tagasi nõuda)   (2)Hüpotees: Kas C saab nõuda D käest poolt tomatite ostuhinnast ​AÕS § 71 lg 2 
alusel? (+)  EELDUSED:  2.1. Kas nõude esitaja ehk C on kaasomanik? ​(+)   2.2. Kas nõue esitatakse teise kaasomaniku suhtes? ​(+) ​kaasuse tekstis on kirjas, et C ja D on                                   kaasomanikud (kinnisasja kaasomanikud)  2.3. Kas D sai kaasomandis olevast asjast kasu ​TsÜS § ​62 lg 1 ja 2 ​alusel? ​(+​) - D sai                                         tomatite eest tulu, sest O maksis nende eest raha.  Õigusvili ​-on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s.o                           teatud õigussuhte tõttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, üüri- ja renditasud)  Järeldus:​ ​ C saab nõuda D-lt poolt tomatite müügihinnast ​AÕS § 71 lg 2​ alusel.    Sigala elamukvartalis  Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis                       mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad                       pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest.  a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? 


  b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel  laoplats autovrakkidega. Ka antud juhul tunnevad üürnikud ennast kahjustatuna. Kas  majaomanik E saab nõuda sellest tegevusest hoidumist?  (a)Hüpotees: Kas elumaja omanik E saab nõuda sigala pidamise lõpetamist ​AÕS § 89                             lg 1 ​alusel.  EELDUSED:   1. Kas nõude esitaja ehk E on kinnisasja omanik? ​(+)​ - kaasuse tekstis öeldud.  1.1 Kas esineb omandiõiguse rikkumine? ​(+) - jah, elanikud esitavad kaebusi, mis                         viitab rikkumisele + objektiivselt mõõdetav.  1.2 Kas nõue esitatakse rikkuja suhtes? ​(+) ​  -   jah, B on rikkumise põhjustanud isik.  1.3 Kas E-l puudub talumiskohustus? (- ei puudu) - ​AÕS § 143 lg 1 on erandiks ehk antud                                      juhul on tegemist lõhnaga ning E-l pole võimalik nõuda lõhna kõrvaldamist.  1.3.1. Kas esineb E omandiõiguse rikkumine? ​(+)  1.3.2. Kas see kahjustab oluliselt kinnisasja kasutamist (kahjustamine -> kaebused)? ​(+) - on                           oht, et üürnikud ütlevad üürilepingu üles ning E ei saa elamu eesmärgipäraselt kasutada.  1.4. Kas saab kõrvaldamist majanduslikult eeldada? (+) - ​AÕS § 143 lg 2  1.4.1.   (a)Järeldus: ​Elumaja omanik E saab nõuda sigala pidamise lõpetamist ​AÕS § 89 lg 1                             alusel.    (b)Hüpotees: ​majaomanik E saab nõuda laoplatsil autovrakkide kogumisest hoidumist                   AÕS § 89 lg 1​ alusel.  EELDUSED:  1. Kas nõude esitaja ehk E on kinnisasja omanik? (+) 
2. Kas omnadiõigust rikutakse? (-) - ei levi füüsiliselt E kinnisasjale. 
3. Kas nõue esitatakse rikkuja suhtes? (+)   -   jah, B on rikkuja antud juhul.  (b)Järeldus:majaomanik E ei saa nõuda laoplatsil autovrakkide kogumisest hoidumist                   AÕS § 89 lg 1​ alusel.    Ööklubi külastajate praht  E peab ööklubi „Justinas“. Ööklubi vahetus läheduses asub O-le kuuluv eramu. Ööklubi                         külastajad risustavad ööklubist lahkudes ümbrust. Palju prahti satub ka O aeda. O on väga                            


  pahane ja pöördub pretensioonidega E poole. E väidab, et tema prahti ei loobi ega korda ei                                 riku – pöördugu O korda rikkuvate klubikülastajate poole.   Kas O saab E-lt midagi nõuda? Kui jah, siis mida?   Hüpotees: O saab E-lt nõuda mõistlikku hüvitist ​AÕS § 143 lg 2​ alusel.  EELDUSED:  1. Kas nõude esitaja ehk E on kinnisasja omanik? (+) 
2. Kas nõude esitatakse mõjutuste levitaja vastu? (+) 
3. Kas on tegemist mittekehaliste mõjutustega? (+) - antud juhul on tegemist prahiga,                         mis sattub O aeda.  4. Kas mõjutused takistavad oluliselt kinnisasja kasutamist ning ei saa niisuguste                     mõjutuste mõjutajalt majanduslikult eeldada? (+) - E on ööklubi omanik ning seal                         käivad inimesed, kes veedavad oma vabaaega ning pärast levitavad ööklubi ümbruses                       ka prügi. On ilmne, et E ei saa niisuguseid tagajärgi majanduslikult kõrvaldada, sest                           see on ta äri ning ta ei saa mõjutada nii suurt hulka inimesi.  Järeldus:​ ​ O saab E-lt nõuda mõistlikku hüvitist ​AÕS § 143 lg 2​ alusel.    Kadunud kummikud  Osaühingu O vara koosneb kinnisasjast, millel asub tootmishoone. Tootmishoonesse on O                       poolt paigaldatud teisaldatavad seadmed, millega toodetakse kalamehekummikuid. Lisaks                 kuulub osaühingu vara hulka kummikute tootmiseks vajalik tooraine(сырье) ja juba valmis                       tehtud kummikud. Osaühingu varale on 02.12.2009.a kehtivalt seatud kommertspant                   pandipidaja P kasuks. 02.01.2010.a nõudis pandipidaja P osaühingult teavet selle kohta, mitu                         paari valmis kummikuid on hetkel laos. Ettevõtja ütles, et ta ei tea seda ja et ta ei kavatse seda                                       ka selgeks teha. Seda kuuldes nõuab pandipidaja P rahaliste kohustuste kohest täitmist, mille                           lepingust tulenev täitmistähtaeg on alles 01.07.2012.a. Sellele lisaks nõuab P oma rahaliste                         nõuete rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvelt. Asudes oma nõuet 28.02.2010.a                     realiseerima, selgub, et osaühing on viis päeva varem maha müünud kõik kummikud ja                           tooraine. Lisaks on ta aasta varem, täpsemalt 03.03.2009, koormanud kinnisasja hüpoteegiga                       panga L kasuks.  1) Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist?  2) Kas ta saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed?  (1)Hüpotees: pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist OÜ-lt O ​AÕS §                       276 lg 1​ alusel. 
EELDUSED:  1. Pantija on ettevõtja (+) 
2. Pandi esemeks on pantija vallasvara (+)  - antud juhul kalamehekummikud 
3. Pandi ese jääb pantijale (-) - OÜ O on kalamehekummikuid juba müünud. 


  4. Tehakse notariaalselt tõestatud kommertspandileping ja kanne             kommertspandiregistrisse (+)   
(1)Järeldus: pandipidaja P ei saa nõuda kommertspandi realiseerimist OÜ-lt O ​AÕS §                         276 lg 1​ alusel. 
 
(2)Hüpotees: ​pandipidaja P saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed                 AÕS § ​ alusel. 
EELDUSED: 
 
  V SEMINAR  Auto parkimise kaasus  A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti                       kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja                   registriosas ei ole.  Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik                     kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida.  Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut                           hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks.  11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning                         keelab C-l parkimise.  C nõuab servituudist tulenevalt auto parkimise võimaldamist. Kas õigustatult?    Hüpotees: C saab nõuda A käest auto parkimise võimaldamist ​AÕS § 45 lg 1 koosmõjus                               AÕS § 228 ja AÕS § 184¹​.   Eeldused:   1. Kas C-l on kehtiv isiklik kasutusõigus? ​(-) kinnistusraamatusse kantud ehk                     kasutusõigust eeldatakse.  1.1. Kas C isiklik kasutusõgus võis lõppeda ​AÕS § 244³ lg 2 ​alusel? ​(+)   1.1.1. Kas hoonestusõigus langes omanikule? ​  ​(+)​ ​AÕS § 244¹ lg 1  ​jah, langes omanikule 


  1.1.2. Ega isiklik kasutusõigus ei koormanud ka kinnisasja? ​(+) andmed selle kohta                         kinnistusraamatus puuduvad ehk ei koormanud ka kinnisasja.  1.1.3. Kas isiklik kasutusõigus koormas hoonestusõigust? ​(+)  Järeldus: C ei saa nõuda A käest auto parkimise võimaldamist ​AÕS § 89 lg 1 ​alusel.  ▪ Vahetu ​kasutusõigus või reaalservituudi sarnane õigus. Põhimõtteliseks erinevuseks                 reaalservituudist on see, et konkreetne ​ õigustatud isik on kindlaks määratletud isikliku                       kasutusõiguse puhul ​ nimeliselt​ . Uuele kinnisasja omanikule ei laiene isiklik                   kasutusõigus, ta ei lähe üle nagu reaalservituut.    Maksmata raha  A1 on reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik. Reaalkoormatise kande kohaselt                   peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanik perioodil                                 02.01.2001 kuni 28.06.2004. Alates sellest omandab kinnisasja A2. A1 ei ole Õ-le mitte                           sentigi raha maksnud. Ka A2 ei ole Õ-le midagi maksnud. 03.01.2005 tahab Õ teada, kelle                               käest ja kui palju ta saab raha nõuda. ​A1 vaidleb vastu, et tema ei ole enam                                 reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik ja kõik nõuded on nüüd juba                     aegunud. Ka A2 tugineb aegumisele.   1. Hüpotees: Õ saab nõuda A1-lt või A2-lt raha maksmise kohustuse täitmist ​VÕS                         108 lg 1 ja AÕS § 229 lg 1 alusel  ! POLE LAHENDATUD !  Eeldused:  1. Reaalkoormatise olemasolu? ​(+)  
2. See, kes nõude esitaja (Õ) on reaalkoormatise omanik? ​(+) 
3. Kas isik (A1), kelle suhtes nõude esitatakse on reaalkoormatisega kinnisasja omanik?                       (-)​   ei, aga oli teatud perioodil  4.    ​AÕS § 236 lg 2    5. Kas A2 on koormatud kinnisasja praegune omanik? (+) - kaasuses selgelt kirjas. 
6. Kas on Õ ja A1 vahel kehtiv asjaõigusleping? (+)   § 237.​ ​Reaalkoormatise seotus kinnisasjaga  ​ (1) Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema                         nõusolekust sõltumata.  


  Järeldus: Õ saab nõuda A2-lt raha maksmise kohustuse täitmist ​AÕS § 108 lg 1 ja AÕS                                 § 229 lg 1 ​alusel.  § 229. Reaalkoormatise mõiste  (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle                             kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. 
  
 (2) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. 
Igakordne omanik on see, kes parasjagu on omanik. 
  
§ 236. Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine  (1)​   ​Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega.  (2) Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul,                           arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks (§ 239 lg 1).  H: §229 lg 1? 
See ei kehti, kuna see muutus võlasuhteks ja võla täitmist saab nõuda TsÜS sätetega. Aegumine 3a.                                 Alates 2005 hakkas nõudeid esitama. 2001, 02, 03 olid sissenõutavaks muutunud A1 jaoks. 04 ei                               olnud, kuna ta müüs maha. 04 pidi maksma uus omanik e A2. 3 a on möödas 2001 tähtajaks. Õ                                       saaks sisse nõuda 2002 ja 2003 nõuded isikliku vastutuse sätte alusel.   Õ saaks nõude esitada kinnisasja omaniku vastu (A2), A1 ei ole enam omanik nt 2004 on temalt                                     sissenõutav. Eelmised on A1 isiklikud võlad.       Vallasasja pantimine  Varas V varastab Omanik O-lt jalgratta ja viib ratta pandimajja, sõlmides pandimaja pidajaga  P kirjaliku pandilepingu käsipandi seadmise kohta. Jalgratas jääb pandimajja. Pandimaja  pidaja annab selle tagatisel laenu 505 eurot. V laenu tähtajaks tagasi ei maksa. Seetõttu müüb  pandimaja ratta avalikul enampakkumisel maha, teatades enampakkumisest ette 1 kuu.  Enampakkumisel ostab ratta H, kes sellest, et ratas varastatud oli, ei tea midagi.   Kuu aega hiljem avastab O, et ratas on H käes ja tahab ratast endale tagasi. Kas  õigustatult?  ​ Hüpotees: Kas O saab nõuda vallasasja ehk jalgratta väljaandmist H käest ​AÕS § 80 lg                                 1 ​alusel?  Eeldused:  1. Kas nõude esitaja ehk O on omanik? ​(-)   1.1 Kas H omandas ratast ​AÕS § 92 lg 1​ alusel? (-) 
1.1.1 Kas ratas on vallasasi? ​(+)  
1.1.2 Kas H sai ratta otsese valduse? ​(+) ​AÕS § 36 lg 1​-otsene valdus, kuna toimus                                   vallasasja üleminek 
1.1.3 Kas ​P ja H ​vahel oli kehtiv asjaõigusleping? ​(+) miski mittekehtivusele ei                          


  viita. 
1.1.4    Kas ​P-​l​ oli käsutusõigus?​ ​(-)    Kas P-l tekkis müügiõigus? ​§ 292 lg 2​ ​alusel ​(-)  1.1.4.1. Kas  P-l tekkis käsipant ehk pandiõigus​ AÕS § 281 lg 1​ ?   ​(-)  1.1.4.1.1. Kas P sa otsese valduse?  ​(+)  ​AÕS § 36 lg 1  1.1.4.1.2. Kas P ja V kehtiv asjaõigusleping? ​(+)​ ​AÕS § 282 lg 2  
1.1.4.1.3. Kas V-l oli käsutusõigus?​ (-)​  ei olnud, ta ei ole omanik  1.1.4.1.1.2. Kas P-l tekkis käsipandiõigus ​AÕS § 282¹ lg 1​ alusel?  ​(-)  1.1.4.1.1.2.1. Kas P sai otsese valduse? ​(+)​ - eelpool kontrollitud  1.1.4.1.1.2.2 Kas P ja V vahel kehtiv asjaõigusleping? ​(+)​ - eelpool kontrollitud  1.1.4.1.1.2.3 Kas V-l käsutusõigus puudub? ​(+)    1.1.4.1.1.2.4. Kas P oli heauskne? ​(+)​ - ​AÕS § 282¹ lg 2  1.1.4.1.1.2.5 Heausksust välistavate asjaolude puudumine ​AÕS § 282¹ lg 1 ​alusel ​(-)                         asjaolud esinevad  - asi on varastatud  Vahekokkuvõte:​ Р ei omandanud jalgrattast ​AÕS § 95 lg 1​ alusel.   1.2. Kas H omandas jalgratta ​AÕS § 95 lg 1​ alusel? ​(+)  1.2.1. Kas H sai jalgratta otsese valduse? ​(+)  1.2.2. Kas H ja P vahel on kehtiv asjaõigusleping? ​(+) (ei pea olema kirjalikus vormis                               müügileping), miski selle mittekehtivusele ei viita.  1.2.3. Kas P-l puudus käsutusõigus?​ (+)​  eelpool kontrollitud  1.2.4. Kas H oli heauskne? (+) ​AÕS § 95 lg 2 - heausksust eeldatakse, vastupidist tuleb                                   tõendada. H ei teadnud ega pidanudki teadma, et P-l ei ole käsutusõigust.  1.2.5. Heausksust välistavate asjaolude puudumine ​(+)​  AÕS 95 lg 3 jalgratas oli varastatud  1.2.6. Heauskset omandamist välistavate asjaolude välistavate asjaolude puudumine ​(+)                    müüdi avalikul enampakkumisel  SEE, ET JALGRATAS OLI VARASTATUD, EI VÄLISTA HEAUSKSET  OMANDAMIST. 


  Järeldus:​ H omandas jalgratta ​AÕS § 95 lg 1​ alusel. Ei saa nõuda H käest jalgrattast.   
§ 293.​ ​Müügist teatamine   ​ (1) Pandipidaja on kohustatud pantijale panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Ette                             teatada võib pärast müügiõiguse tekkimist.   Статья 282. Возникновение ручного залога  
(1) Ручной залог возникает с момента передачи залогодателем владения вещью                     залогодержателю, если между ними достигнуто соглашение об установлении залога.                   Если вещь уже находится во владении залогодержателя, то залог возникает с момента                         заключения договора о залоге.  Статья 282¹ . Добросовестное приобретение залогового права  
(1) В случаях, установленных статьей 282 настоящего Закона, залогодержатель                   приобретает залоговое право и тогда, когда залогодатель не был правомочен на                       установление залога, за исключением случая, когда залогодержатель не был                   добросовестным при обременении предмета залоговым правом.  
(2) Залогодержатель является недобросовестным, если при обременении предмета                 залоговым правом он знал или должен был знать, что залогодатель не обладал правом                           на обременение предмета залогом.    VI SEMINAR     Sundmüügi kaasus  Kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 3.02.2012 kantud hüpoteek C kasuks hüpoteegisummaga                     1 miljon eurot. Samasse jakku on kantud 12.10.2012 hüpoteek A kasuks. Selle                         hüpoteegisumma on 2 miljonit eurot. Neljandas jaos on veel hüpoteek B kasuks, mis kanti                             kinnistusraamatusse 10.10.2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot.  
Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära                               maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist. 
O-l õnnestub enda kasuks ​osahüpoteek ​summas 500 000 eurot kinnistusraamatu 4ndasse                       jakku sisse kanda lasta. Vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse 07.07.2014.a. Peale seda                       kannab O nimetatud hüpoteegi üle E-le. E annab O-le 500 000 euro ulatuses laenu. 
O E-le laenu tagasi ei maksa, mistõttu nõuab E O-lt hüpoteegiga tagatud nõuete                           rahuldamiseks kinnisasja sundmüügi talumist.  
Aga täitemenetlusega ühinevad ka kõik ülejäänud hüpoteegipidajad, kes nõuavad                   õiguspäraselt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist koormatud kinnisasja arvelt.  
E-l on hüpoteegiga tagatud ja sissenõutavaid nõudeid 500 000 euro ulatuses, B-l 700 000                             ulatuses, C-l kolmesaja tuhande euro ulatuses ja A-l kahesaja viiekümne tuhande euro                         ulatuses. 


  Peale täitemenetluse kulude mahaarvamist jäi sundenampakkumisel saadud kinnisasja                 müügihinnast järele kuussada tuhat eurot, mis läheb nüüd hüpoteegiga tagatud nõuete                       rahuldamiseks.  Mitme euro ulatuses ja millistele hüpoteegipidajatele tuleb sundmüügist saadud raha  jagada. Miks?  LAHENDUS:   
Pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist jäi O-l 600 000€. Summa läheb hüpoteegiga  tagatud nõuete rahuldamiseks.   
O (kinnisasja omaniku )HÜPOTEEGID: ​Kõik hüpoteegid on kantud kinnistusraamatu                   neljandasse jakku.  1. C​ - 1 miljon eurot   (3.02.2012) , ​nõuded​: 300 000€ 
2. A - 1,5 miljonit eurot (sest oli kantud osahüpoteek summas 500 000€) (12.10.2012),                           nõuded​: 250 000€,    ​E​ osahüpoteek 500000 € (​AÕS § 355 lg 3​)  3. B​ - 1 miljon eurot   (10.10.2013), ​nõuded​: 700 000€ 
4. E​ - 500 000€ (andis O-le laenu)   (07.07.2014) , ​nõuded​: 500 000€   
POOLTE NÕUDED: 
E​ - nõuab hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks kinnisasja sundmüügi talumist. 
A, B, C​ - nõuavad hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmist. 
 
 
Hüpotees: ​Hüpoteegipidajatel (A, B, C, E) on õigus nõuda sundtäitmist O-lt ​AÕS § 352                             lg 2 ​alusel.  1. Kas nõude esitaja on hüpoteegipidaja?  -   
2. Kas isik, kelle vastu nõude esitatakse on kinnisasja omanik?  -   
3. Peab olema hüpoteegiga tagatud nõue  ​(+)   
4. Nõue on muutunud sissenõutavaks ja pole piisavalt tagatud ​(+)   
 ​AÕS § 353 lg 1 + lg 2   1. tegeliku hüpoteegi tagatud nõude olemasolu 
2. parem järjekoht  AÕS § 59 lg 1​ - millal oli hüpoteek kinnistusraamatusse kantud  AÕS § 59.​ ​Asjaõiguse järjekoht   ​(1) Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega.   ​(2) Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras.  AÕS § 353 lg 2​ - milline hüpoteek on teisel järjekohal 
AÕS § 355 lg 3 - osahüpoteek saab järjekohta, millest osa võeti. ​A ja                             E hüpoteeginõudeid rahuldatakse ühel ajal ning võrdselt.   
VASTUS: 


  C​ saab 300 000€; 
A​ saab 150 000€; 
E​ saab 150 000€; 
B​ ei saa midagi; tal jäävad võlaõiguslikud nõuded, mis tal eelneva võlgniku suhtes olid. 
  Ühishüpoteegi kaasus  A, B ja C sõlmivad lepingu, mille raames kohustuvad B ja C A ees koormama neile kuuluvad                                   kinnisasjad ühishüpoteegiga A panga (P) kasuks A poolt võetava laenu tagamiseks. A peab                           laenu pangale ise tagasi maksma.  
A laenu tagasi ei maksa ja seetõttu nõuab P B-lt, et B maksaks kogu hüpoteegiga tagatud                                 laenu tagasi, vastasel korral ähvardab P, et laseb B-le kuuluva kinnisasja maha müüa. B                             maksabki kogu laenu tagasi.   Kas B saab nüüd nõuda A-lt asjaõiguslikku tagatist?    LAHENDUS:  Hüpotees: Kas B saab nõuda A-lt kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele                       kandmist AÕS 361 lg 2 alusel? 
 
Eeldused:   1. B rahuldas ühishüpoteegiga tagatud nõude ​(+) 
2. Kas B-l on teise ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik? ​(+) 
3. Kas A on ka ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik? ​(+) 
4. Kas B-l on õigus nõuda A-lt ühishüpoteegiga kinnisasjade koormatud hüvitist? ​(+)   
 
  § 1041.​ ​Teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue  Isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib                               isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see                           isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise                           nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. 
 
  VII SEMINAR  Läbisadav katus  O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on                   16.03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot.                       14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000                       eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja                            


  jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja                             kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi                           majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda                       vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja                             kulutab selleks 30 000 eurot. A tahab, et O tehtud kulutused hüvitaks.  Kuivõrd O nüüd A-le ja B-le hüpoteekide tagatisel võetud laene tagasi ei maksa, nõuavad A 
ja B hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmise talumist ja kogu raha, mida neil 
täitemenetluse käigus on võimalik saada. Kinnisasja sundmüügist saadud rahast jääb peale 
täitemenetluse kulude mahaarvamist järgi 140 000 eurot.   Kui palju on õigus A-l ja kui palju B-l täitemenetluse käigus hüpoteegiga tagatud  nõuete eest raha saada, kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro  ulatuses ja B-l 60 000 euro ulatuses?   ​Hüpotees:  Kui palju raha saab A ja B nõuda O-lt AÕS 325 lg 1 alusel?  1. Kas A ja B kasuks on seatud hüpoteek? ​(+) - tuleneb kaasuse tekstist 
2. Kas A-l on hüpoteegiga tagatud nõue? ​(+) - 90 000€ + 30 000€  2.1. Kas A-l on katuse parandamisest tulenev nõue 30 000€ ulatuses O vastu? ​(+) ​-                               AÕS 334 lg 3  2.1.1. Kas A on hüpoteegipidaja?​ (+)  2.1.2. Kas isik, kelle suhtes nõue esitatakse on hüpoteegiga koormatud                     kinnisasja omanik? ​(+)  2.1.3. Kas A on teinud kinnisasja väärtuse langemise ärahoidmiseks vajalikke                     kulutusi? ​(+)  2.1.3.1.Kas A tegi kinnisasja suhtes tegusid? ​(+)  2.1.3.2. Kas need olid vajalikud väärtuse langemise ärahoidmiseks? ​(+)  2.1.3.3. Kas neid tehti kohtulahendi alusel või viivitamisel oleks                   väärtus oluliselt vähenenud? ​(+)             2.1.4. Kas kulutused tehti tegude jaoks? ​(+)  2.2. 30 000€ - kas see nõue on hüpoteegiga tagatud? - ​AÕS 334 lg 3  2.2.1. ​AÕS 334 lg 3 lauses 1 ​sätestatud nõue? ​(+)  2.2.2. Isikul on kehtiv hüpoteek? ​(+)​ - tuleneb kaasuse tekstist 


  A SAAB NÕUDA 120 000€.  B PUHUL ON EELDUSED SAMAD. B-L ON ÕIGUS SAADA KUNI 60 000€.  AÕS 59 lg 1   3. kui suurele summale on A-l õigus § 353 alusel  Mis on päris raha kui 1 ja 2 on täidetud (täitemenetluse seadus § 23)  3.1 kelle hüpoteegil oli 1. järjekoht, AÕS § 59 lg 1 – A-l. Järelikult A nõue rahuldatakse                                   esimesena.  3.2 kui suur on A hüpoteegisumma (kinn. raamatus)  kinn.raamatust lähtuvalt on hüpoteegisumma 1.000.000  AÕS § 334 lg 2-3 teine lause – lisaks võib asja väärtuse vähendamise ärahoidmiseks                             teha vajalikke tegusid – 300.000  3.3 kui palju oli A tegelikke nõudeid  võlaõiguslikke nõudeid 900.000 (palju A on O-le laenanud)  hüpoteegiga tagatud kulutuste hüvitamise nõue AÕS § 334 lg 3 (esimene lause) alusel                           300.000  a) lg-s 2 sätestatud tegude tegemine (lg 2 situatsioon) (+)  b) on olnud samadest tegudest tulenevad kulutused (+)  Hüpoteegiga tagatud nõudeid 1.200.000. On esimesel järjekohal.  Tulemus: A saab nõuda § 325 lg 1 alusel 1.200.000 (saab ka täitemenetluse käigus niipalju                               raha).    II Hüpotees: Kui palju saab B nõuda AÕS § 325 lg 1 alusel?  1. kinnisasi on koormatud B kasuks hüpoteegiga – tekstist (+)  2. B-l on hüpoteegiga tagatud nõue mida ei ole kohaselt täidetud – tekstist 600.000 (+)  3. B on täitemenetlusega ühinenud TMS § 23 (+)  4. B hüpoteek on teisel järjekohal AÕS § 59  § 535 lg 2 – nõue rahuldatakse pärast I-l järjekohal oleva nõude rahuldamist.                           Teoreetiliselt tuleb tuvastada, kes millisel järjekohal on.  5. kui suur on B hüpoteegisumma – 2.000.000 


  (aja kontrollida, kuna B võib esitada suurema nõude, kui on hüpoteegiga tagatud)  6. palju oli B-l hüpoteegiga tagatud nõuet – 600.000  1.400.000-1.200.000 = 200.000  Tulemus: B saab nõuda AÕS § 325 lg 1 alusel 200.000.  (ülejäänud summa sissenõudmiseks saab pöörduda kohtusse vm).   Ostueesõigus  Müüja M ja ostja O sõlmivad müügilepingu, mille esemeks on kinnisasi, mille                         kinnistusraamatu 3. jakku on kantud ostueesõigus K kasuks. Müügilepingu kohaselt tekib                       ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast                       seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda                             kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust                     K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja                                   K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema                             omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000                         000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks                         oli tal müügilepingu kohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma                           jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole                                   nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei                             maksta välja katust ja lipuvarrast.  M viitab K nõude täitmise võimatusele ja keeldub kohustuse täitmisest. Mida saab K                           teha selleks, et ta saaks kinnisasja omanikuks ja valdajaks?     Hüpotees 1: Kas K saab nõuda M-lt omandiõiguse ülemineku võimalikuks tegemiseks vajaliku                         tahteavalduse andmist VÕS § 108 lg 2 + 208 lg 1 alusel?  1. M-l on kohustus omandi üle anda ​VÕS § 208 lg 1  (+)  2. Kohustuse rikkumine – olemas ​(+)  3. VÕS § 108 lg 2 p 1-4 välistavad asjaolud​ (+)  3.1. Kohustuse täimine on võimatu – AGA mis on võimalik teha, et oleks võimalik  3.1.1. K nõab nõusolekut omanikukande kustutamiseks O-lt AÕS § 63 lg 5 alusel  3.1.1.1​. käsutamine – olemas  3.1.1.2​. Käsutamine on tühine AÕS § 63 lg 3 ja 4 kohaselt  3.1.1.2​.1. Käsutamine – olemas 


  3.1.1.2​.2. Eelmärge = ostueesõigus AÕS § 25 lg 3 – olemas  3.1.1.2​.3. Käsutamine pärast ostueesõigust – olemas (kaasusest)  3.1.1.2​.4. Käsutus kahjustab või piirab ostueesõiguse – olemas  kui M käsutab nii, et omanikuks saab O – kahjustab K õigust  Vahekokkuvõte (​3.1.1.2​. kohaselt): § 63 lg 3 alusel on käsutus tühine  3.1.1.3​. K-l on ostueesõigus – olemas  3.1.1.4​. O-l on asjaõigus või nõuded – olemas  3.1.1.5​. O-l on nõusolek kande tegemiseks ja kande kustutamiseks – k olemas  4. Vastuväited: AÕS § 2611 (+)  4.1. O on ostja (+)  4.2. Nõusolek (+)  4.3. O on tasunus ostuhinna – 3 milj. AÕS § 2612 (+)  Tulemus: K saab nõuda nõusolekut omaniku kande kustutamiseks    Hüpotees 2: Kas K saab nõuda O-lt omaniku kande kustatamiseks vajalikud tahteavaldused                         ehk nõusolekud AÕS § 63 lg 5 + AÕS 63 lg 3 + AÕS 257 lg 3 alusel?    (+)  1. Kas käsutamine on AÕS 63 lg 3 alusel tühine?   (+)  1.1. Kas kinnistusraamatusse on kantud eelmärge? ​(+) ei, aga kinnistusraamatusse on                       kantud ostueesõigus ja AÕS järgi ostueesõigusel on eelmärge tähendus.  1.2. Kas käsutus millega kanti omand M-lt O-le kahjustab kasutud eelmärkega tagatud                         omandiõigust? ​(+) jah, selle käsutuse tõttu esineb nõude täitmise võimatus, sest K ei saa M-lt                               omandiõiguse ülekandmist nõuda.  1.2.1. Eelmärkega on tagatud sissenõutav õigus? ​(+) ​ tuleneb müügilepingust,                     sest ostja maksis kogu ostuhinna müüjale ära. Ta peab ostu hinna ära maksma (kas on                               täidetud?) - AÕS 262¹ lg 1   1.2.2. Kas käsutustehing kahjustab seda õigust?  ​(+)    Saab nõuda AÕS 63 lg 5 alusel, eeldused: (-)  1. Kas K kasuks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge? ​(+) - ostueesõigus on                       eelmärgeks. (ei, aga…)  2. Kas O kasuks on kinnistatud asjaõigus? ​(+) - omandiõigus on asjaõigus, järelikult O                           kasuks on seatud asjaõigus. Ta on omanikuna sisse kantud.  3. Vastuväidete puudumine ​(-)   AÕS 261¹ lg 1 - ostuhinna tasumine   


    Kas K saab nõuda O-lt valduse üleandmist AÕS 80 lg 1 alusel?  1. Kas nõude esitaja on omanik (+) - K on omanik 
2. Kas O on valdaja (+) - O on valdaja 
3. Kas O valdab õigusliku aluseta (+)