Asjaõiguse loengukonspekt - Kaasuse lahendamine (0)

  Kaasuse lahendamine    1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia  2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi                   seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada.  3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda    AÕSes on 3 kategooriat:​ isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud.    AÕS printsiibid:   1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt ​igaühe suhtes​,                   sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab                         aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse                   rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel).   2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole                   nähtavaks. Vallas- ja kinnisasjade puhul realiseerub publitsiteedi printsiip                 kinnistusraamatus​. Igaüks saab järele vaadata kellele kuulub see vallas- v kinnisasi.                       Publitsiteedi printsiip realiseerub läbi valduse.   3. Määratletuse põhimõte - kõik õigusmuudatused asjaõiguses saavad toimuda                 konkreetsete esemete suhtes​.   4. Numerus clause printsiip (​закон закрытого перечня​) ​-seadus ütleb, et meil                       on ​piiratud arv asjaõigusi kindla sisuga​, uusi asjaõigusi juurde luua ei saa. Ja nende                             sisu on võimalik muuta ainult sel määral, millises seadus seda võimaldab.   § 5.​ ​Asjaõigused - ​numerus clause ​printsiip  ​ (1) Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid,                     reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.    5. Abstraktsiooniprintsiip ja lahususpõhimõte - tuleb vaadata asja- ja                 müügilepingut eraldi.    


        KAASUS  Müügileping (VÕS § 208) : M <-> A (alaealine). Müüja müüb jalgratta 100€ eest, 10€ on                                 makstud ning ülejäänud summa maksab A igakuise maksena. Jalgratta varastati ning A                         enam ei maksa jalgratta eest ning ka tagastada seda ei saa.      ​Küsimus:​ Kes nõuab mida kellelt ? Mis alusel ?  M nõuab jalgrattast (vallasasja) A-lt. ​Alus:​ AÕS § 80 lg 1  § 80.​ ​Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest   ​(1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.    EELDUSED:  1.eeldus: ​Kas M on omanik?      1.1. Kas A omandas ratta AÕS § 92 lg 1 alusel?     1.1.1. Kas omandi võõrandaja (M) ja A sõlmisid kehtiva asjaõiguslepingu?   - ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ​ON KEHTIV.   - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ​ON MITTEKEHTIV​, KUNA ON SÕLMITUD               ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi.       ​ 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse​? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE  § 36.​ ​Valduse omandamine  ​ (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad                             tegelikku võimu asja üle.       ​1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? ​ M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS.  A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma.   VÕS § 1028 - M võib selle paragrahvi alusel nõuda ratta tagasi.     A müüs ratta edasi inimesele S 25€ eest.  Kas S omandas ratta AÕS § 92 (1) alusel? ​JAH  Kas S ja A vahel on sõlmitud kehtiv leping? ​JAH  Kas S sai otsese valduse? AÕS § 36 (1) ​JAH  Kas A-l oli käsutusõigus? ​JAH​, kuna ta oli selle jalgratta omanik. 


        ● Käsutusõigust saab üle anda ​AINULT omanik. Müügilepingu saab sõlmida sõltumata                     sellest, kas ma olen selle asja omanik või mitte. (VÕS § 12 lg 1)  ● Saab sõlmida ükskõik kui palju müügilepinguid ühe asja üle.  ● Asja- ja müügileping on erinevad asjad. ​Asjaõigusleping (täitmistehing) -                   omandiõiguse üleandmise leping. ​Müügileping (kohustustehing) ​- võetakse kohustus                 midagi maksta või müüa.     KAASUS  T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit.  1. Kas kinkeleping kehtib? ​JAH,​ kuna kohustusi ei kehti  2. Kas asjaõigusleping kehtib? ​EI​,kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja                         kohustused ning A on alaealine.     Omand​ on võrdselt kaitstud. (PS § 32)  Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel                         realiseerida.    Asjaõigus ​annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse                         õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu. ​Omanik võib oma asja välja                           nõuda igalt isikult​.  Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid                         võivad minna vastuollu üldiste huvidega.       II loeng  ❏ Asjad ---> vallasasjad ja kinnisasjad (​kinnisasi - piiritletud maatükk, kantud                       kinnistusraamatusse).  ASJAL VÕIB OLLA MITU KAUDSET VALDAJAT.    ❏ Esemed​: asjad, õigused ja muud hüved.  Muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ehk maatükid, on ​vallasasjad​. 


    ❏ Päraldis (принадлежность) - eraldiseisev vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib                     peaasja ja on peaasjaga ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa.       (​Nt​ ettevõtte juurde kuuluvad masinad on ettevõtte päraldised)  ❏ Vara - kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski                         väärt omav.  Ehitis ei ole kinnisasja oluline osa​, on püstitatud mööduvaks otstarbeks, ei ole püsivalt                           ühendatud.    ❏ Omand ​on asjaõigus.  ❏ Valdus ​on faktiline olukord. ​Valdus võib olla seaduslik ja mitteseaduslik. Ajutine                       valduse takistus ei mõjuta valdust.       III loeng  On ​vaja ​teha kinnistusraamatusse sissekannet​, et see kinnisasi on sinu omand. Niimoodi                         igaüks saab vaadata, kellele mingi kinnisasi kuulub. Kinnistusraamatusse kantakse ainult                     seaduses sätestatud andmed.     ❏ Kinnistusraamatus​ olevad ​andmed​ on ​alati õiged​.  ❏ Kuidas tagastatakse seda, et kinnistusraamatu andmed on alati õiged? ​ --->                     Selleks, et sul oleks omandiõigus selle kinnisasja üle, on vaja teha kanne                         kinnistusraamatusse. Siiamaani, kuna kanne kinnistusraamatusse tehtud ei ole, on                   selle kinnisasja omanikuks eelnev inimene.  ❏ Kuidas kinnistusraamatusse kanne tehakse? ​---> ​Kinnistusraamatu kanded -                  kinnistusraamatusse sisestatud informatsioon. Seda teevad ​kinnistamiseks pädevad               isikud​ - kohtunikud või kohtuniku abi. ​Tehakse kinnistamisavalduse esitamisel!  ❏ Kinnistusraamatu pidamine on kohtumenetlus (AÕS, Kinnistusraamatuseadus).  ❏ Tsiivilkohtumenetluse seadustik reguleerib kinnistusraamatusse kannete           tegemis​t (§ 58, § 591).   ❏ ! Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses sätestatud andmeid ! 


  ❏ Kinnistusraamat - ​on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada                       teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise,                 samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise                   või lõpetamise kohta.  Kinnistusraamatu esimeses jaos on     § 56.​ ​Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine   ​(1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.   ​(2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud.    Liiklusregistri​ ​andmed on reegliõiged, aga ei pruugi alati õiged olla​.    ❏ Käsutus​ - omandiõiguse ülekandmine.   ❏ Käsutustehing​ - kokkulepe selle üle, et omandiõigus läheb teisele inimesele üle.  ❏ Käsundus​ -   ❏ Käsundustehing​ -     ❏ Kinnistustoiming - seal säilitatakse kõike tahteavaldusi, mis on tehtud selleks, et                       kinnisasja üle anda.  ❏ Kinnisasjal​ on olemas ​registrikood​ ja võib olla ka mingisugune ​nimi​.   ❏ Maakataster - tehniline andmekogum, milles peetakse arvestus katastri üksuste üle.                     (EI OLE SAMA, MIS KINNISTUSRAAMAT ON EGA POLE SELLE                   SÜNONÜÜM)  Maakataster on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist                         ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni                       registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele                 kättesaadavuse tagamine.  ❏ Hüpoteegi puhul on kinnistusregistris oluline koht, raha makstakse välja vastavalt                     järjekorra numbrile.               ​NT​:   1. HP Swed 1 milj (ilusasti välja makstud) 


  2. HP SEB 2 milj (ei ole kogu summa välja makstud, täitur teeb niimoodi, et SEB                                 saab ülejäänud raha endale, aga mitte rohkem, kui see inimene pidi välja maksma)  3. HP LHV 3 milj (Ülejäänud raha nüüd saab LHV, aga mitte rohkem, kui see                               inimene pidi välja maksma)    ❏ Kinnistamismenetlus - ​kohtulik erimenetlus, mille eesmärgiks on tuvastada õiguste                   tekkimise ja ülemineku eelduste olemasolu ning kinnitada õiguste üleminekut.  ❏ Kinnistamisavalduses ​peab kõik väga detailselt kirjas olla, et kes mida ja kellelt                         soovib saada. Sellel on olemas ​kindel vorm (​VORMISUND​)​.     IV loeng  ❏ Asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Vaatab, kas see leping vastab                     seadusele ja kas tõesti vastab poolte huvidele. Edaspidi edastab seda kohtuabile.     Kinnistusraamatusse saab kanda ​nii andmeid kui ka ka märke                   (eelmärge, vastuväide, keelumärge ja märkus). Märkedega ei saa tagada mida iganes, vaid                         seda, mis on seaduses sätestatud.   ! IGASUGUSE MÄRKE JUURES ON OLEMAS ÕIGUSTATUD ISIK, KELLE                   KASUKS SEE MÄRGE TEHTUD ON !  ❏ Eelmärge - ​asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või                       järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks.                   TAGAB ALATI VÕLAÕIGUSLIKKU NÕUET.   Teine käsutusleping pärast eelmärge lepingule omistamist  on ​TÜHINE​ !  AÕS § 63 lg 5 - Kui käsutamine on käesoleva paragrahvi ​3. ja 4. lõikes sätestatud                                 alustel tühine, võib isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud, nõuda                       isikult, kelle kasuks on kinnistatud asjaõigus või märked, nõusolekut eelmärkega                     tagatud nõude täitmiseks vajaliku kande tegemiseks või kustutamiseks  ❏ Vastuväide - kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65)                       tagamiseks. 


  ❏ Keelumärge - omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks                     keelamiseks.  ❏ Märkus - muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude                 nähtavakstegemiseks.  ❏ AÕS § 64​1​. ​Kinnisomandi üleandmine ja koormamine Kinnisomandi üleandmiseks                    ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse                 üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja                       teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande                   tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.  ❏ AÕS § 63​2​ - eelmärke kustutamise nõue​.     V loeng  OMAND:  1. Ainuomand  2. Ühine omand -  ÜHINE OMAND:  1. Kaasomand - situatsioon, milles ühel asjal sama ajal on 2 või enam omanikku, mis                             on konkreetselt määratud. ​Selline omand tekib pärimisel, mitmele isikule vara                     tagastamisel või ühe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt. ​IGA OMANIK SAAB                       SELLE OMANDI OSA KÄSUTADA JA VABALT MAHA MÜÜA, POLE                   VAJA TEISE KAASOMANIKU KÄEST LOA KÜSIDA.  Kaasomandiosade kohta kinnistusraamatu avamisel lähtutakse sellest, et tavalise                 kaasomandi osade kohta ​võib​, korruseomandi kohta aga ​peab kinnistusraamatu                   avama.  2. Ühisomand - kaasomandist veelgi isiklikum omandisuhe ja see eksisteerib ​vaid                     seaduses toodud juhtudel​.Ühisomand tekib näiteks abikaasadel, kelle varaliste suhete                     liigiks on varaühisuse varasuhe, vara suhtes, mille nad abielu kestel omandavad (välja                         arvatud pärimise või kinke teel saadu) või kohustuste suhtes, mille nad perekonna                         huvides võtavad. ​KÄSUTUSÕIGUS ÜKSNES ÜHISELT, EI SAA OMANDIGA                 ISESEISVALT MIDAGI TEHA.   


  VI loeng  KAASUS:  Kaasomand (A+B). Suur maja Kalamajas. Ning igaühe osaks on ½.   A sõitis Austraaliasse ära ning siis, kui ta tagasi tuli, ilmus, et selles majas elab Ü juba 2                                     aastad ning tal on B-ga üürileping sõlmitud, üüritasuks on 800€.  LAHENDUS:  AÕS § 80 lg 1 - ​Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest​:  1. Kas A on omanik ?    On küll, ta on 1/2 osa omanik. Saab esitada nõuet, et Ü koliks välja.  2. Kas Ü valdab asja ?    Valdab, tal on kehtiv üürileping B-ga, niiet ta maksab B-le iga kuu üüritasu 800€ ulatuses.                               AÕS § 33 lg 1 - ​on asja valdajaks  3. Kas Ü-l on õiguslik alus seda asja vallata?    Tal on õigus asja vallata, kuna B on sama omanik nagu A ja ta on Ü-ga üürilepigu sõlminud.                                     (​AÕS § 83 lg 1)  4. Kas ja kelle käest saab A osa rahast nõuda?     A saab osa rahast B käest nõuda ​AÕS § 71 lg 2​ alusel. (Vastavalt tema osa suurusele)    VII loeng  Vallasomand​ - ühel inimesel lõpeb omandiõigus ja teisel ilmub. (omandiõiguse üleminek)    Vallasomandi tekkimine:   1. tehingu omandamise teel (pooled lepivad kokku) (​AÕS § 92​)  2. omandamine seaduse alusel (tehingut ei ole, peavad olema täidetud tingimused, mida                       seadus selleks sätestab) ​AÕS § 96 - hõivamine    PEAB TEADMA !  Vallasomandi üleminek (​AÕS § 92​):   Peavad olema täidetud need ​eeldused​:  1. kehtiv asjaõigusleping  


  (asjaõiguslepingust ei saa taganeda, kuid aga saab tühistada, tõlgendada jne)  2. võõrandajal on käsutusõigus   (REEGLINA on käsutusõigus omanikul, aga vahel ​EI OLE​)  Käsutusõigus võib olla ka mitu omanikul.   Pandiõiguse olemasolul on ka käsutusõigus olemas sõltumata sellest, et inimene                     omanik ei ole.  3. valdus  (​AÕS § 92 lg 1 + lg 2​) + (​AÕS § 93​)    AÕS § 95 ​- heauskse omandamise eeldused.  1. kehtiv asjaõigusleping  2. valdus  3. võõrandaja käsutusõiguse puudumine  4. omandaja peab olema heauskne  5. heauskset omandamist välistavate asjaolude puudumine    Kinnisomandi üleminek (​AÕS § 56​):     Käsutus​ - asja suhtes asjaõigusliku õiguse muudatuse kaasatoomine.   Käsutustehing​ - kokkuleppe, milles lepitakse kokku mingisuguse käsutuse tagajärjes.    VIII loeng  Pr. T​ andis välja ​volituse (see on probleemne koht)​ ​TT-le​ (sai esindajaks)  TT + MK​ - sõlmisid müügi- ja asjaõigeslepingut  MK + OÜ P​ ---- ​OÜ P ​sai omanikuks, oli tehtud kande kinnistusraamatusse  AÕS § 65 lg 1 - kui kande on ebaõige, siis pole ​OÜ P omanik ja ta ei saa asja käsutada. ​Pr. T                                               saab NÕUDA EBAÕIGE KANDE KUSTUTAMIST.    LAHENDUS: 


  Siis, kui kustutatakse ​OÜ P​ kande, tuleb ellu eelmine kande ehk ​MK​ kande, mitte ​Pr. T​.  - Kas pr. T saab nõuda OÜ-lt P kinnistusraamatu omaniku kande kustutamise                       eelduseks oleva nõusoleku andmist ​AÕS § 65 lg 1  1. Kas nõude esitajal ehk pr.T-l on omandiõigus?  ​AÕS § 56 lg 1  1.1. Kas OÜ P omandas kinnisasja ​AÕS § 64&1 (odin sverhu) alusel? (-) - puudub                                 asjaolu, et nad sõlmisid kehtivat asjaõiguslepingut               1.1.1. Kehtiv asjaõigusleping MK ja OÜ P vahel? (+)              1.1.2. Kas OÜ P on omanikuna kinnistusraamatusse kantud? (+)  1.1.3. Kas MK-l oli käsutusõigus ehk kas MK oli kinnisasja omanik? (-)  1.1.3.1. Kas MK omandas kinnisasja ​AÕS § 64&1 (odin sverhu) alusel? (-) ​- oli volitus,                                 puudub notariaalselt tõestatud kokkulepe      1.1.3.1.1. Kas MK ja pr. T vahel on kehtiv asjaõigusleping?  1.1.3.1.1.1. Kehtiv asjaõigusleping MK ja OÜ p vahel?  1.1.3.1.1.2. Kas lepingu kehtivust võib mõjutada asjaolu, et MK-l ei olnud käsutusõigust? (+)                           - jah, sest kehtivust ei mõjuta asjaolu, et käsutusõigus puudus.  - Kinnistusraamatu kanne OÜ P kasuks.  1.1.3.1.1.3.Kas kehtiv pr.T ja MK vahel kehtiv asjaõigusleping? (-)  TsÜS 115     1.1.3.2. Kas MK omandas kinnisasja ​AÕS § 56&1 (odin sverhu)​ alusel? (-)     1.1.3.2.1. Kas MK ja pr. T vahel on kehtiv asjaõigusleping? (-)  eespool kontrollitud    1.2. Kas OÜ P omandas kinnisasja ​AÕS § 56&1 (odin sverhu)​ alusel?     1.2.1. Kehtiv asjaõigusleping OÜ P ja MK vahel? (+)  1.2.2. Kas OÜ P tugines kinnistusraamatu kandele ehk omandas kinnistusraamatusse kantud                         isikult? (+)     1.2.3. Kas OÜ P kanti kinnistusraamatusse (kanne)? (+)  1.2.4. Kas OÜ P on heauskne ​AÕS § 56&1 lg 1 viimane lause​? (+) - ta ei teadnud ega                                         pidanud teadma, et kinnistusraamatusse tehtud kande on ebaõige.     1.2.5. Vastuväite puudumine? (+)      VÕIB NÕUDA KANDE PARANDAMIST NT HÜPOTEEGIDE PUHUL, KUI ON  VALESTI HÜPOTEEGI SUMMA PANDUD (50 000€ asemel on seal hoopis 500 000€) ! 


      AÕS § 89 lg 1  1. Nõude esitaja on kinnisasja omanik   2. Omandiõigust rikutakse  3. Nõude esitatakse rikkuja suhtes  4. Nõuet ​välistavad asjaolud - nt ​AÕS § 143 lg 1 ​(​millal omanik EI SAA nõuda                               rikkumise lõpetamist ehk kui levinumad materiaalsed mõjutused​)  4.1. mõjutus (nt lõhn jne)  4.2. kas mõjutuste kõrvaldamist saab (nt sigalapidajalt) majanduslikult eeldada?    SERVITUUDID - ​AÕS § 172 - ...  1. Valitsev kinnisasi​ - õigustatud isik  2. Teeniv kinnisasi - kohustatud isik. Reaalservituudiga koormatakse just teist                   kinnisasja, mittevalitseva kinnisasja.     ISIKLIK SERVITUUT​ - ​AÕS § 225 lg 1  kohustatud isikuks on koormatud kinnisasja igakordne omanik, kuiag aga õigustatud isikuks                       on üks konkreetne subjekt.    REAALKOORMATIS​ - ​AÕS § 229 lg 1      SERVITUUDID EI PANE KOHUSTATUD ISIKULE AKTIIVSET KOHUSTUST!  REAALKOORMATISED AGA PANEVAD - ISIK PEAB MIDAGI AKTIIVSELT  TEGEMA!    HOONESTUSÕIGUS - ​AÕS § 241 - …  Hoonestusõigus koormav terve kinnisasja, aga sele teostamist võib piirata kinnisasja                     konkreetse osaga ! 


  Hoonestusõigus annab isikule, kelle kasuks see on seatud, võõrandatava ja parandatava                       tähtajalise õiguse omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Selle kohta                     avatakse oma kinnistusraamat.  !!! ​TsÜS 54 lg 2 - hoonestusõiguse teostamise tulemusena koormatud kinnisasjale püstitatud                         ehitis kuulub hoonestusõiguse kinnisasja omanikule, mitte koormatud kinnisasja omanikule!!  Hoonestusõigusega ei saa koormata hoonestusõigust.    VALLASPANDIÕIGUS​ - pandiesemeks muud vara esemed.  1. Käsipant (​ручной заклад​) - saab tavaliselt koormata neid asju, mida inimestel                       tavaliselt vaja ei ole (käevõru, käekellad, ehted, asjad kullast), Kehtib seni kaua, kuna                           pantijal on valdus asja üle olemas. Lõpeb, kui valdus asja üle pantijal lõpeb.  2. Registerpant​ ​ AÕS § 297 lg 1​  -    3. Kommertspant​   -      SEADUSEST TULENEVAD PANDIÕIGUSED (​reguleeritud ​VÕSis​):     ÕIGUSTE PANT​   -   saab pantida kõike varalisi õigusi.     KINNISPANDIÕIGUS​ - pandiesemeks kinnisasi    Asendatavad asjad​ - käibivad rahatähed, äriühingu väärtpaberid.  Asendamatud asjad​ - tellija erisoovide kohaselt valmistatud asjad, kasutatud autod.    Äratarvitatav asi - see otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või randatakse. !+! Kui                         see kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade                     võõrandamises. (​NT​ toiduained, küttematerjal, mootorikütus)  Äratarvitamatud asjad - asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille                           kasutamine ei seisne asja äratarvitamises. (​NT​ mööbel, masinad)    Asja oluline osa - osa, mida ​ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav asi häviks                                     või olemuselt muutuks. 


  Asja ebaoluline osa - osa, mida ​saab asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa                                 häviks või olemuselt muutuks.     Päraldis - eraldiseisev vallasasi, mis olenemata peaasja osa, teenib peaasja ja on peaasjaga                           ruumilises seoses, kuid pole peaasja koostisosa.    Näilised osad - väliselt paistavad need asjad oluliste osadena, maaga ühendamise ajutise                         iseloomu või registreeritud riigi- või munitsipaalmaana maakatastris.     Asjavili - asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavad saadused, samuti õigussuhte tõttu                         asjast saadav tulu.   Õigusvili - tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt sellele otstarbele, samuti tulu,                           mida õigus annab õigussuhte tõttu.  Vahetud asjaviljad - asjast vastavalt tema otstarbele saadavad viljad (​NT piim, kartulid,                         kruus, turvas).  Kaudsed viljad - asjast õigussuhte alusel saadavad viljad. (​NT sissetulekud                     kruusakaevanduse väljarentimisest)    Kasutuseelised - asja kasutamises peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas                       eseme valdamisest. (​NT​ majas elamine, territooriumi kasutamine ettevõtluses)    Kasutusvaldus ​- kasutusõigus, lisaks asja kasutamisele on kasutusvaldaja õigustatud                   omandama kasutatava asja vilju (AÕS 201 lg 1).    MÄRGE POLE ASJAÕIGUS!    Asjaõigustehing - tehing, mis muudab asjaõiguslikku olukorda. ​Põhimõtted: 1. kokkulepe                     (puudub kohustav moment, vabalt tagasivõetav)  2. teatavakstegemine  AÕS 45 lg 1 - asja väljaandmise nõue ebaseaduslikust valdusest.  AÕS 80 lg 1 - valduse väljaandmise nõue ebaseaduslikust valdusest.  AÕS 65 lg 1 + 66 lg 1 - ebaõige kinnistusraamatukande muutmise ja kustutamise nõue  AÕS 89 lg 1 - omandi kahjustamine. 


  AÕS 44 - valduse kahjustamune.  AÕS 33 lg 2 - otsene ja kaudne valdaja.    Otsene valdaja​ - kasutusvaldaja.   Kaudne valdaja ​- reeglina omanik. ​Kaudse valduse omandamine toimub:  1. kaudse valduse tekkimise teel:   - otsene valdaja annab oma valduse teatud ajaks üle teisele isikule ja omandab                         nii kaudse valduse  - otsene valdaja säilitab tegeliku võimu asja üle, kuid loob teisele isikule                       kokkuleppe alusel kaudse valduse  2. kaudse valduse ülekandmise teel  Kaudne valdus lõpeb, kui langeb ära mõni tema tekke eeldustest:  1. otsene valdaja kaotab valduse  2. otsene valdaja näitab selgelt, et ta ei tunnista kaudset valdust  3. väljaandmisnõude lõppemine (​NT​ lõpetava tingimuse kättejõudmisel)    Seaduslik valdus põhineb õiguslikul alusel. Seaduslikuks valdajaks on isik, kes teostab                       valdust asjaõigusliku või võlaõigusliku lepingu alusel (kasutusvaldus, rent). Valdus loetakse                     seaduslikuks kuni ei ole tõendatud vastupidist (AÕS 34 lg 2). Sellel eeldusel põhineb                           vallasjasja heauskse omandamise võimalus valdajalt, sest eeldatakse tema omanikuks olemist                     (AÕS 90 lg 1).  Vastasel juhul ​valdus on ebaseaduslik​ (AÕS 34 lg 1).    Heauskne valdus - kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik                               alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS 35 lg 1).  Pahauskne valdus - kui valdaja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel                               isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS 35 lg 2).  Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne (AÕS 35 lg                           3). Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal.   VALDUSE FUNKTSIOONID: 


  1) ​Avalikkuse funktsioon - Valduse kaudu realiseeritakse ennekõike vallasasjaõiguses                   avalikkuse printsiipi. Valdus täidab heauskse valduse funktsioone. Eeldatakse, et valdaja on                       ka asja omanik.  2) ​Säilitamis- ja kontinuiteedifunktsioon - kujutab endast olukorda, kus teatud juhtudel üritab                         seadus säilitada senist situatsiooni. Ennekõike vallasasja või kinnisasja omandamine igamise                     teel - valdajaks jääb see, kes on sinnani olnud valdaja, kui igamistähtaeg on möödunud.   3) ​Kaitsefunktsioon on orienteeritud omandi kaitsele, vaatamata sellele, missugune on asja                       omandi õiguslik alus või kas see üldse puudub.    Omandusvaldus ja võõrvaldus: Võõrvaldaja ei ole asja omanik. Võõrvaldaja tunnistab, et                       keegi teine on asja Omandusvaldaja käitub, nagu ta oleks asja omanik (ka varas).                           Omandusvaldaja võib seega olla nii heauskne kui pahauskne.    Ainuvaldus ja kaasvaldus: Ainuvaldaja valdab asja tervikuna. Kaasvalduse puhul on mitu                       isikut asja valdamas üheaegselt ning seejuures vallatakse asja tervikuna.   NB! Kui vallatakse asja reaalosa (ehk mitte tervikut) on tegemist osavaldusega.   - Kaasvalduse eriliik on modifitseeritud kaasvaldus, kus isikud saavad teostada valdust vaid                         üheaegselt.    Omavoliline valdus ja omavolita valdus: Omavoliline valdus tekib keelatud omavoli                     tagajärjena.   NB​! Omavoliline valdaja on endise valdaja suhtes ilma jäetud valdusnõuete abil teostatavast                         kaitsest, kuni keelatud omavolist on möödunud aasta  Valduse teenija:   - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud                             korralduste kohaselt võimu teostab. Seejuures ta ei ole valdaja ning tal puudub valduse                           kaitsmisväärne huvi.  Valduse teenija ei tohi korralduste piiridest väljuda.   - Valduse teenijad võivad olla hierarhilises järjestuses   - Valduse teenimiseks peab eksisteerima mingisugune sotsiaalne sõltuvus- ja alluvussuhe.  - Valduse teenijal on õigus omaabile 


  - Juriidiliste isikute puhul Ei Ole valduse teenijateks enamjaolt juriidilise isiku alalise                         juhtorgani liikmed    Pärija valdus:   - on juriidiline konstruktsioon. Pärija, kes ei soovi pärandit, peab selleks loobumisavalduse                         tegema.  - Pärija on sellest momendist alates, kui ta saab pärijaks, asja valdaja. Ning seda sõltumata                               sellest, kas ta teadis oma pärijaks olemisest või pärandi koosseisust.    Omaabi eeldused:   - Omaabi teostaja peab olema kas valdaja või valduse teenija konkreetse asja suhtes  - Peab olema tarvitatud omavoli (§40 lg2)  - Jõudu võib omaabi teostamisel kasutada vaid hädakaitsepiirides  - Tegemist peab olema vallasasjaga, mille korral omavoli teostaja peab olema teolt tabatud.                           Vallasasja äravõtmiseks on õigus koheselt.    Omand​:  - Pole identne Põhiseaduses sätestatuga, sest see hõlmab ka nt intellektuaalset vara   - Isikul on täielik õiguslik võim asja üle  - Omandi esemeks asjaõiguses on vallas- või kinnisasi.  - Omandina ei käsitleta osalust äriühingutes ning ei tunnistata "mitmekordset omandit".    Kaasomandi lõpetamise nõudeõigus ja viisid​:  - Seda võib nõuda iga kaasomanik  - Üldiselt on selle nõudeõiguse rahuldamine vältimatu. Ent pole garanteeritud see, et                         kaasomanik saab alati selle omandi lõpetamise viisi, mida ta hagis soovis.     Viisid:  - Reaalosadeks jagamisega  - Mõne kaasomaniku väljaostmisega omandist; seejuures omandist ilmajäämine hüvitatakse                   teiste kaasomanike poolt 


  - Kaasomandisse kuuluva asja müümisega avalikul enampakkumisel, kus raha jaotatakse                     kaasomanike vahel  - Enampakkumine kaasomanike endi vahel kus ostetakse välja need kaasomanikud, kes seda                         enampakkumist ei võida    Negatoornõue:   - Omandikaitsenõue, millega on võimalik kaitsta omandit neil juhtudel, kus tegemist Ei Ole                           valduse äravõtmise läbi omandiõiguse rikkumisega.   - Seega kuulub negatoornõude alla suur hulk spetsiifilisi nõudeid.    Vindikatsiooninõue:   - Omandikaitse nõue, millega nõutakse asja välja kellegi ebaseaduslikust valdusest.                     Vinditseerimise puhul eeldatakse, et omanik kaitseb olulisemat õigust, kuna on jäänud asjast                         ilma ning seega on tema õigusi rohkem rikutud. Vindikatiivse nõudega on seotud ka                           vindikatiivsed kõrvalnõuded §80-st tulenevalt    Valdaja omandi eeldus:   - Valdaja omandi eeldus mängib rolli neis situatsioonides, kus ei suudeta tõestada, et valdaja                             on omanik või ei ole omanik.   - Valdaja omandi eeldus käib ainult vallasasjade kohta, misjuures on tegemist justkui valduse                           säilitamise ehk kontinuiteediga.