Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon. Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ning suguhormoone. Sugunääre kuulub suguelundite hulka.Sügoot XX – emane, sügoot XY – isane. Suguorganid ei hakka lootel arenema enne, kui tiinusest on möödas 15%. Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y- kromosoomis annab teate gonaadidele hakata munanditeks. Emastel ei ole SRY geeni ning nende
(eksamiküsimus ilmselt) Õpetab mõistete ja tegevuste süsteeme. (mainis, et need teemad peaksid selged olema) Kuidas suhtutakse objektidesse ja mängusesse? Reeglite omaksvõtt ja muutmine? Ma ei viitsi kirjutada enam. liiiiiiga palju materjali teiste konspektidega kokku = mu pea plahvatab kohe :) Veel midagi tähtsat, mida peaks teadma? hüpotalamus-hüpofüüs-gonaad telg!! tuleb ilmselt eksamisse, uriko ise ütles - kas keegi tahaks lahti seletada selle? Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab siis vabastama kehasse suguhormoone ning kehas hakkavad toimuma muutused, mis toovad kaasa suguküpseks saamise teismelise eas. EELMISE AASTA EKSAM:
gonaadides e. sugunäärmetes. Tihti on kasulik jaotada organismis olevaid rakke kaheks: 1) idutee rakud (germ line cells) - need millest tekib järgmine sugurakkude põlvkond; 2) somaatilised rakud - need, mis moodustavad ülejäänud keha ja mis ei jäta endast järglaskonda. Idurakud eristuvad juba väga varases embrüonaaleas, nad tekivad rebukotis. Sealt migreeruvad nad genitaalkurdu (genital ridge), see on koht, kuhu arengu jooksul tekib gonaad e. sugunääre. Seal paljunevad nad mitootiliselt ning teatud arenguetapil alustavad meioosi. Suguliselt sigivatel organismidel võib elutsüklis eristada 2 faasi: haplofaas ning diplofaas. Üleminek haplofaasist diplofaasi toimub viljastumise abil, diplofaasist haplofaasi aga meioosi abil. Haplofaasis on organismi rakkudes igat kromosoomi 1 koopia (1 kahest homoloogsest kromosoomist), diplofaasis aga on rakkudes iga kromosoom esindatud 2 väga lähedase variandi
annaabi.ee 
