Facebook Like

Ajalugu 12.klassile (XX sajand) (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Ajalugu 12.klassile
(XX sajandi ajalugu)
20. sajandi ajalugu
· Saksamaa – konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid . Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest ( Berliin -Bosporus- Bagdad ). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimustel, kokkulepitud ajaks kasutada oma maad, sadamaid, ehitisi ja tööjõudu). Hakkasidki rajama (olemas oli enne Berliinist Bosporuseni). Tegi ärevaks Venemaad ja Inglismaad (pidas oma valdusteks). Protestide tõttu ei õnnestunud seda täielikult enda mõjusfääri saada. 2/3 ehitati 1918. aastaks, aga kuna kaotasid, siis jäid lepingutest ilma. Inglismaa ja Prantsusmaa ehitasid II maailmasõja ajal edasi ja valmis. (Idaekspress) Sisepoliitiliselt olid šovinistlikud vähemusrahvaste suhtes (poolakad, prantslased ). See väljendus selles, et õpetus poola koolides saksa keeles, Saksa riigil oli õigus võõrandada poolakate maid. Välispoliitikas olid teistest koloniseerimise poolest kõvasti maas . Nende kolooniad asusid Aafrikas (mis siis õnnestus krabada). Nende poliitika kohta on öeldud, et olid väga julmad. Pigistati kõik mis võimalik välja kohalikelt. Pärismaalastest oli neil sõda hererodega ja hotentotid.

9.11.09
I maailmasõda
1814 -1918
Sõja põhjused: kasvasid välja rahvusvahelistest suhetest 20. sajandi alguses. Peamine põhjus on Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast; kolooniate ümberjagamine; imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend : Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev.
Saksamaa plaan – läänes kandis nimetust : Schlieffeni plaan.  kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa.
Austria-Ungari pidi korraga Venemaa ja Serbia vastu võitlema. Oli arvatust nõrgem, Saksamaa pidi oma vägedega toetama .
Prantsusmaa plaaniks oli kindlustada Saksa-Prantsuse piiri kasutades piirikindlustusi. Elsass -Lotring oli ründe punktiks, kuna seda oli vaja tagasi võtta.
Inglismaa – plaan nägi välja nii, et rahaline abi, kuid mehi kohale ei saadeta. Alguses arvati, et piisab sõtta saatmiseks vaid 70 000 mehest. Sõja lõpuks oli saadetud ikkagi miljoneid .
Venemaa – peale mobilisatsiooni väljakuulutamist 14.päeval alustavad pealetungi Ida- Preisimaal , et kergendada Prantsusmaa olukorda. Sõjaliselt Venemaa Saksamaaga kokku ei oleks pidanud põrkama (suur erinevus).
Plaanid ei realiseerunud !!!
Sõdivad pooled: Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria , Türgi) vs Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Itaalia 1915, USA 1917  väed toimetati alles 1918)
Rinded – Läänerinne
Balkanil
Lähis-Ida rinne
Läänerinne
Idarinne
Itaalia rinne
Kolooniates
Meredel
Serbia, Kreeka  Austria-Ungari, Bulgaaria
Prantsusmaa, Inglismaa  Türgi
Prantsusmaa, Inglismaa  Saksamaa
Venemaa  Saksamaa, Austra -Ungari
Itaalia  Austria-Ungari
Saksamaa kolooniad hõivati kiiresti
Saksa laevastik blokeeriti sadamatesse
Pärast Marne ’i lahingut algas positsiooni sõda ehk kaevikusõda. Põhimõtteliselt kaevusid mõlemad pooled maasse (kaevikuid ehitati). Kujunes välja kuna toonased kaitsevahendid osutusid tõhusamateks kui ründerelvad. Otsustavaks sai see, et kellel oli rohkem ressursse (rohkem mehi, rohkem varustust juurde toota, äratoita vägi). Kestis nii sõjalõpuni. 1915 võtsid Sakslased kasutusele gaasi Ypres ’i linnas. Esialgu kasutasid puhast kloori. Vaadati tuulesuunda. Kasutusele tulid koheselt ka gaasimaskid. Järgmine murre oli 1916 Verdun’i linna all ( veebruarist detsembrini). Alustas saksa armee  eesmärk verest tühjaks lasta, hävitada võimalikult palju. Surma sai mõlemal poolel miljon meest. Somme (juulist novembrini) prantslaste algatatud, pommituslennukid, tangid . Algas: 7 päeva pommitati üksteist. Mõlemal pool sai 1,3 miljonit meest sai surma. Surma sai sel aastal 2,3 miljonit meest  netu murrangut.
Sai ilmseks et Saksamaal ressursse ei olnud. Alguses oli mobilisatsiooni vanusepiirideks 17-(midagi), 1917 15-60. 1917 astus sõtta ka USA. Algul küll toimus nende väljaõpe toimetati Euroopasse 1918. 1918 saavutas Saksamaa selle, et pidi sõdima vaid ühel rindel. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid. Sõlmis märtsis Saksamaaga separaatrahu. Novembris puhkesid rahutused , sõlmiti 11.nov 1918 Compiegne ’i rahu (ajutine valitsus).
Idarinne – sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa-alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar Veebruari revolutsiooni käigus, 1917 oktoobri pöörde käigus said võimule kommunistid. Valitses kaos nii ühiskonnas kui ka rindel (joon hakkas lagunema). See viis separaatrahuni 1918. saksamaa sai okupeerida hiljem veel Eesti, Ukraina , Valgevene (sai rohkem okupeerida, kui oli enne vallutanud). Okupatsioon siin idas lõppes siis kui Saksamaa oli sunnitud sõlmima Compiegne’i rahu : kõik okupeeritud alad tuli vabastada.
19.11.09
Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel
Suhetest kõrvale jäid algselt Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1922 Genova majandusk. NV polnud nõus midagi tagasi andma. Palju kapitali oli sisse plekitud teiste riikide poolt. Sm ei nõudnud Vm võlga tagasi, Vm ei tahtnud reparatsioone… toimus tööstuse taastamine Vm-l. Vm valmistas Sm-le ette lendureid ja tankiste.
1925 Locarno konverents – Reini garantiipartii (Sm ja Pr)
Patsifism – sõjavastasus. 1928 Briand -Kellogi pakt (sõda mõisteti hukka).
Hüperinflatsioon Saksamaal.
Depressioonist väljatulemine
Uue poliitika arendajaks oli USA president F. D. Roosevelt . Rakendus 1933, seda nimetati (õpetust millel rajanes) keinsianismiks. Riik peab sekkuma majandusse: korraldab hädaabitöid, investeerib majandusse, hoolitsema sotsiaalhoolekande eest. Enne arvati, et eelarve peab olema tasakaalus, kuid nüüd leiti, et väike puudujääk on lubatav. Seda kontrollitakse paberraha juurde trükkimisega. Seda kasutati igal pool (ehk siis magasid tõelise põhjuse maha x)). USAs pandi kõik pangad kinni ja avada lubati ainult need pangad, mis olid elujõulised. Osadele anti riigi poolt toetust, et nad välja e sureks. Hävitati istandusi, tapeti loomi. Hädaabitööd: metsa langetus nt. maksti miinimum palka. Püüti sisse viia ausa konkurentsi koodeks. Kindel töönädala pikkus, kindel miinimum palk tunnis (40senti), maksimum hulk mida toota võis. Hakati maksma töötukindlustust ja vanaduspensioni. Suurendati tulumaksu rikkamatel. Toimus devalveerimine . Prantsuse frank ja inglise nael .
Demokraatiad ja diktatuurid
Peale sõda olid enamus riike demokraatlikud. Rahulolematud rahuga olid nt Saksamaa. Aga ka Itaalia, kes oli kindel et tema oli väärt rohkemat. Naised said valimisõiguse, kuid ka varanduslikud erinevused ei lugenud enam valimistele saamiseks. Protsess aeglane. Mindi kaasa nendega, kes lubasid kergeid ja kiireid lahendusi. Proportsionaalne valimiskünnis. Parlamentidesse pääses palju väikeparteisid. Majanduslikult olid paljud riigid nõrgad. Erinevad rahvad üritasid ülekaalu saavutada. Karismaatilised liidrid kujunesid välja diktatuuri poolel.
Väärtustati:
Kommunism : töölisklass, ühiskondlik võrdsus.
Natsionaalsotsialismis: aaria rassi
Fašism: rass , korporatiivsus (tööandjad ja töövõtjad moodustasid ühise süsteemi)
USA kahe maailmasõja vahel
Majanduslikult võitis: andis suuri laene Inglismaale ja Prantsusmaale. Iseloomustas isolatsionism (suurest maailma poliitikast jäädi kõrvale; liite ei sõlmitud Euroopa riikidega). Nt ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Majandusse olid küll end seganud, kuid poliitiliselt hoiti eemale. Neil oli enne 1933. aastat liberaalne turumajandus (riik ei tohi mitte mingil juhul sekkuda majandusse). Kuid siis Roosevelt muutis seda. Piirati sisserändamisi USAsse. Määrati kvoodid, et kui palju üldse tohib ühest piirkonnast immigreeruda. Seda kuna ühiskonda integreerumine oli nende jaoks raske. Oma tavadest ja keeltest ei loobutud . Valitses ka kuivseadus ehk keeluseadus. 1919-1933 ei saanud alkoholi nt. nii valmistamine, transport kui ka müümine olid keelatud. Roosevelt selle tühistas, kuna alko tõi ka riigile raha sisse ja majanduskriisi puhul tuleb see vaid kasuks. 1920. õitseng varises 1929. aasta oktoobris kokku. Kriisist väljatulek algas alles 1933 „uue kursiga”, mille autoriks oli Roosevelt. Rakendati hädaabitöid.
Inglismaa kahe maailmasõja vahel
Majanduslikult iseloomustaks seda riiki, see et otseselt nende territoorium ei hävinud, kuid Inglismaa oli palju investeerinud raha ja mehi sõtta. Lisaks olid neil kaelas suured võlas USA ees. Reparatsioonidest saadu läks selle võla tasumiseks. Turg oli ka vähenenud. Kanda jne hakkasid ise majandust arendama ja ei sõltunud enam Inglismaast. Seega oli väljaveo turg Inglismaa jaoks väike. Süsi asendus nafta ja veega. Söekaevandus aladel elavate inimeste töö kadus . Selle vastu võideldi üldstreikidega. Suur streik toimus nt 1926, kus 4 miljonit inimest streikis. Rahvaarv oli 47 miljonit. Kasu suurt streikidest ei olnud. Ka Inglismaad tabas majanduskriis , kuid ehk mitte nii suurelt kui USA. Enne kriisi polnud tõus nii kiire kui oli olnud USAs. Neil oli ka sotsiaalkindlustussüsteem, mis selle endakanda võttis. Sisepoliitikas Inglismaa puhul laienes valimisõigus. Kõik mehed alates 21-st eluaastast said valida. Said valida ka naised alates 30-st eluaastast. Valijaskond kasvas kaks ja pool korda. 1929. aastast said ka naised 21-st eluaastast valida. Aga ka poliitikasse hakkasid naised jõudma. Inglise parlamenti hakkas neid ilmuma, lisaks hakkasid ilmuma naispeaministrid. Endiselt kaheparteiline: konservatiivid ( koguaeg ) ning liberaalid asendasid leiboristid (töölisparteid). Seda eelkõige valijaskonna muutumisega. Neil õnnestus ka valitsus moodustada (1924 ja 1929-31). 1936.aastal suri kuningas George V ja võimule sai tema poeg Edward VIII. 1936. aasta sügisel loobus troonist oma venna kasuks. Tema naine ei sobinud. Chick oli kaks korda enne abielus olnud, mitteaadlik. Briti impeerium kujundati ümber Briti Rahavaste Ühenduseks. Dominioonideks olid Kanada , Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus- Meremaa .
Iirimaa
Enne ms hakkas kodusõda puhkema. 1916 puhkes ülestõus. 1918, I ms lõppemisega toimusid Iiri parlamendi valimised. 1919-21 IRA
Välispoliitikas püüti hoida tasakaalu, võideldi kommunismi.
Rahvarinne
Töönädala seadus – 5 päevane töönädal
Reparatsioone vähendati. Saksamaal (eeldame). Saksamaa hakkas arendama lepituspoliitikat. Erinevatele Prantsuse sammudele ei vastatud. Idapakt.
Venemaa
1917. aasta alguseks kujunenud revolutsiooniline situatsioon. Põhjusteks oli: majanduslikud (sõja tõttu oli tekkinud tööjõu puudus, mehed olid sõdimas; ettevõtetel oli sageli tooraine puudus, mis oli tingitud transpordi puudusest  raudtee töötas sõjategevuse jaoks;
Rasputin – suure mõjuga surematu mees tsaari juures. Nikolai loobus troonist, tema vend samuti. Tsaari võim kadus. Veebruari revolutsioon 1917. kirjutas ise alla, kuid nimetatakse kukutamiseks. Võimule tuli ajutine valitsus. Viis läbi demokratiseerumise protsessi. Palju vabadusi ja kuulutati väljapoliitiline amnestia. Poliitvangid lasti välja. Hakati moodustama valitsusi. Said need, kes kõvemini karjusid. Alates juulist nõukogusid kuulda ei võetud. Enamlased tahtsid võimule, üritasid riigipööret.
Nõukogude võim – koosnes erinevatest nõukogudest (sealt nimi).
Kodusõda
1918-1920 (olulisemad aastad). Algas enne ja lõppes pärast. Osapoolteks olid punased ja valged. Valged oli nõukogude võimuvastased. See neid ühendas, kuna neil endal olid erinevad vaated ja ooted Venemaa tuleviku suhtes. Punastel oli Punaarmee (Punakaart), mille loojaks oli Trotski (hiljem Stalini vastane). Oli Valgekaart (erinevate väejuhtide all olevad armeed .) Siberis juhtis nt Kornilov , lõunapiirkondades juhtis Denikin. Krimmis Wrangel, loodearmeed Judenitš. Valgete omavaheline rivaalitsemine tuli neile kahjuks. Lisaks toimus Antanti interventsioon. Ehk ühe või mitme riigi vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse revolutsiooni mahasurumise eesmärgil. Väed väikesed, reaalselt neid ei kasutatud.
NVm tung Läände hõlmas Soomet, Lätit, Leedut, Eestit, Poolat. Need riigid pidasid vabadussõda Venemaa vastu.
Kõigi riikidega oli venemaa sunnitud sõlmima rahu. Antanti vastu aga edukas ja valgetest said punased jagu.
Majanduses halb. Talupojad pidid toidu andma sõjaväelaste jaoks. Raha kadus käibelt. Seda polnud vaja. Ettevõtted olid riigistatud. Linnades kehtestati üldine töökohustus. Esmaseid asju hakati jagama töökohtade kaudu, kellel tööd polnud see ei saanud. Teenused olid tasuta. Kuid neid ei olnud palju .

Pärast kodusõja olulise perioodi lõppu mindi üle teistsugusele poliitikale. 1921-27  uus majanduspoliitika ehk nep. See oli majanduse taastamiseks. Talupoegadele tähendas see seda, et toiduainete andmise asemel tuli kindel toitlustusmaks. Andis neile kindluse, et riik ei saa tulla kõike ära võtma. Kui maks tasutud, siis ülejääk jäi endale. Turusuhted taastati ja kaubalis-rahalis suhted samuti. Raha taastati ja käibele tuli rubla kõrvale tšervoonets See oli tagatud ka kullaga (1 tšervoonets = 7,74 grammi kulda) see võrdus ka rublaga, kuid oli hinnatum. Eraettevõtlus oli taaskord lubatud, kuid mitte sellisel määral, et suured vabrikud eraisikute kätte oleks antud. Pigem väikesed kooperatiivid (teenused). Lubati ka väliskapitali tegevus riigis. Kogu nepi aja oli majandus riigi kontrolli all.
1928 – nep lõpetati ja tegemist oli plaanimajandus . See kestis 1991.aastani. Eraettevõtlus lõpetati ja kogu majandus läks riigi kontrolli alla. Plaanimajandus tuli kuna enne oli riigi mõjuvõim majanduses liiga väike. See oli tingitud ideoloogiast. NSVL toimus industrialiseerimine , tööstuses – suurtööstuse eelisarendamist. Oli vaja mööduda teistest riikidest. Selle läbiviimiseks oli tarvis töötegijaid ja tehnilist intelligentsi. Hakati suurt tähelepanu pöörama tehniliste ametitega tegelevate inimeste koolitamisele. Tööpuudust ei olnud. Raha, mis kulutati, tuli toiduainetetööstuse, kergetööstuse arvelt ja neile erilist tähelepanu ei pööratud. Täpselt nagu elamute ehitamisele. Inimesed elasid ühiskorterites. Linnadesse tuli palju inimesi, eelkõige maalt. Talunikud lahkusid maalt, sest maal hakkas toimuma kollektiviseerimine . Kolhoosid ja sovhoosid . Talupojad ei tahtnud teravilja odavalt müüa, aga riigil oli seda vaja. Elu oli raske kolhoosides, püüti linna pääseda. Selle takistamiseks seati sisse passirežiim. Suur nälg, vangilaagritesse paigutamine  suur terror
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajalugu 12 klassile-XX sajand #1 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #2 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #3 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #4 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #5 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #6 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #7 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #8 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #9 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #10 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #11 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #12 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #13 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #14 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #15 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #16 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #17 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #18 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #19 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #20 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #21 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #22 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #23 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #24 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #25 Ajalugu 12 klassile-XX sajand #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuriherilane Õppematerjali autor

Lisainfo

XX sajandi ajalugu.
ajalugu , xx sajand , i maailmasõda , ii maailmasõda

Mõisted


Kommentaarid (2)

Dolores007 profiilipilt
Dolores007: suhteliselt kasulik
21:55 26-09-2011
Royalejoller profiilipilt
Markus Tarn: Kasulik, soovitan!
14:56 01-11-2012


Sarnased materjalid

89
doc
Ajalugu
12
pdf
Üldajalugu 20-sajandil
92
docx
Maailm 20-sajandi algul
80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
43
docx
12 klassi esimese kursuse ajalugu
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
33
docx
11-klassi ajaloo üleminekueksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun