Ajalugu II maailmasõda (0)

II Maailmasõda

Euroopa 1938-39

Sõjakolde kujunemine maailmas sai alguse pärast seda, kui Hitler võimule tuli ja Versailles ’ süsteemi likvideerima sai (tema nr1 prioriteet ). Hitleri üheks eesmärgiks oli ka sakslaste ühendamine ühte riiki ja 30ndate aastate keskpaiku oli Saksamaa teinud katset Austria ühendamisega, aga Itaalia oli selle vastu. Austria ühendamine Saksamaaga jäi ära.
1937. aastal uus plaan Austria ühendamiseks Saksamaaga (selle plaani koondnimetus OTTO)
Seda plaani hakati ellu viima 1938 aasta veebruaris . Kutsuti Austria kantsler ehk valitsuse juht Schuschnigg Saksamaale ja Hitler tegi ettepaneku, et kõik Austria natsid tuleks vangist vabastada, Austria natside liider tuleks määrata siseministriks ning Austria peaks andma oma armee Saksamaa alluvusse.
See kõik tähedas pmslt seda, et Austria kaotab oma iseseisvuse. Juht lükkas aga need pakkumised tagasi, arvas , et on vaja antud küsimustes rahva hääletust . Kuna Austria president oli aga nõudmised heaks kiitnud, siis vahetas kantsleri välja (nüüd Austria natside juht Seyss-Inquart sai kantsleri koha) ja paluti abi Saksamaalt.
Abi seisnes selles, et Saksa armee ületas piiri (märtsis) ja Austria kuulutati Saksa riigi osaks. Ei olnud enam Austria riik, vaid Saksa riigi osa Ostmark.
Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse Anšluss (see oli Versailles’ lepingu vastu).
Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud eriti asjadesse sekkuda, kuna esiteks probleem oli neist kaugel ning nad ei tahtnud, et sõda uuesti puhkeks (nö lepituspoliitika ehk järelandmine Saksamaa nõudmistele).
Tšehhoslovakkias erinevad rahvused: tšehhid elasid enamasti lääne osas (7,2milj), sakslased lääne pool piiri ääres – Sudeedimaa – või idas (3,25milj), slovakid rohkem ida osas (3milj) ja ungarlased (700 000).
1938. aasta kevadest hakkas Saksamaa endale Sudeedimaad nõudma . Ka Tšehhoslovakkias oli oma natsi partei ja need samad Sudeedi sakslased hakkasid nõudma autonoomiat, et saaksid oma valitsuse. Kuigi alguses olid autonoomia soovid, siis aja möödudes hakati nõudma ühinemist Saksamaaga. Alustati propagandat, et tuleks liita Saksamaaga, kuna sudeedi sakslasi kiusatakse taga, on vaja taastada ajalooline õiglus ja kas on õige, et nii suur rahvamass on oma riigist eemale tõmmatud?
Tšehhoslovakkial ei olnud toetajaid (oli küll valmis). Lääneriike ei kottinud, kuna liiga kaugel.
1938. aasta septembris toimus Müncheni konverents .
Võõrustaja Saksamaa (Hitler), kohal olid Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa esindajad. Asuti probleemi arutama – lahendus lühike – Tšehhoslovakkia peab sudeedi sakslastega asustatud alad üle andma Saksamaale. Lisaks ka need alad, kus enamus elanikkond sakslased.
Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa lubasid, et garanteerivad Tšehhoslovakkia piiride puutumatuse.
Otsus tehti Tšehhoslovakkia selja taga, kuna teda ei olnud kutsutud. Toetajaid tal ei olnud, NSVL toetas natuke, aga Poola oli vahel ja ei saanud aidata. Tšehhoslovakkia kaotas oma piiri kindlustus süsteemi. Need alad, mille oli sunnitud loovutama, olid tegelikult tööstuslikult ds3xxxxxxxxolulised (umbes pool Tšehhoslovakkia tööstusasjadest läks nende aladega). See oli suur majanduslik kaotus.
Oma osa läksid võtma ka Poola (võttis väikese ala) ja Ungari (ungarlastega asustatud alad).
1939. aasta märtsis viis Hitler oma väed Tšehhoslovakkia lääne poolsetele aladele (liideti Saksamaaga), moodustati Böömi ja Määri protekturaat . Moodustati Slovakkia vabariik (see oli Saksamaa marionettriik – sõltus Saksamaast. Pandi kohale Slovakkia riigi valitsejad ).
Tšehhoslovakkia likvideeriti.
1939. aastal hõivas Itaalia Albaania (ühendati Itaaliaga).
Enne II MS kadus Euroopa kaardilt kolm riiki (Austria, Tšehhoslovakkia ja Albaania)!!!
Saksamaad ärritas Poola juures kõige rohkem Poola koridor (väljapääs merele , mis jagas Saksamaa alad kaheks).
1939. aasta kevadel hakkas Saksamaa esitama nõudmisi Poolale (et saaks raudtee ja maanteede läbipääsu Ida-Preisimaale, et läbipääsu Poola ei kontrolliks).
Saksamaa tahtis ka Danzigi linna (ei kuulunud alguses kellelegi). Nüüd lõppes ka lääneriikide lepituspoliitika (Poola puhul, kuna seda olid lääneriigid kaua toetanud).
14.01. 2016 .
Prantsusmaa ja Inglismaa leidsid , et Saksamaa vastaseks jõuks ning nende liitlaseks võiks olla NSVL .
1939. aasta kevadel kolmepoolsed läbirääkimised Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Kellele sõltumatus garanteerida ilma nende enda loata? (Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia ).
Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud nõus vägede viimisega Poola ja vähemal määral ka Rumeenia aladele. Eesti, Läti ja Leedu ei kottinud neid ja oleksid lubanud sõjaväed ka neile aladele paigutada.
Inglismaa oli garanteerinud Poola sõltumatust, kuid NSVL oli nüüd teadlik, et Poolat talle ei lubata ja samal ajal, kui olid kolmepoolsed läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga , alustas NSVL 1939. aasta suvel alustas kahepoolseid läbirääkimisi Saksamaaga.
Saksamaa suhtumine oli NSVL jaoks soodsam .
28. august 1939. aastal jõuti NSVL ja Saksamaa mittekallaletungilepingu sõlmimiseni (sõlmiti Moskvas). See sõlmiti kümneks aastaks.
Saksamaale oluline, kuna sellega saavutas idapiiril olukorra, misläbi ida naaber ei sekku sündmustesse, kui Saksamaa peaks läänes sõda alustama (sõda ühel rindel seeläbi).
NSVL jaoks oluline, kuna seal toimus oma sõjaväe ümberrelvastamine, 39 aastal ei olnud veel valmis sõdima.
Mittekallaletungileping ka majanduslik abi vastastikku, Saksamaalt Venemaale erinevat tehnoloogiat,Venemaa vedas Saksamaale teravilja ja naftat. Saksamaal ei olnud endal naftat, aga oli vaja, et tankidele kütust saada ja muu tehnika ka.
Lepinguga käis kaasas ka salajane lisaprotokoll. Sellega jagati ära mõjusfäärid ida-Euroopas (kui üks riikidest kuskil midagi teeb, siis teine vahele ei sega).
Soome, Eesti, Läti Venemaa mõjusfääris. Leedu läks Saksamaa mõjusfääri. Poola jaotati pooleks (ida Venemaale, lääs Saksamaale). Venemaa sai selle osa, kus elasid ukrainlased ja valgevenelased . Venemaa sai ka Bessaraabia (Rumeenias idas).
Lepinguga oli Saksamaa kindlustanud, et kui ta sõda alustab, siis vähemalt esialgu NSVL tegevusse ei sekku.

II Maailmasõda (1. sept 1939 – 2. sept 1945)

1. septembril 1939. algas II maailmasõda. Kestis kuni 2. september 1945.
Kolm suuremat perioodi:

september 1939 – november 1942 (Saksamaa ja tema liitlaste pealetung . Valitses arvamus, et võitjapool on Saksamaa ja tema liitlased).

november 1942 – juuli 1943 ( murranguperiood – sel ajal läheb initsiatiiv Hitleri vastase koalitsiooni kätte)

august 1943 – september 1945 (Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine ning kapituleerumine ).
Sõjatandrid:
Oli kolm suuremat piirkonda – maailmameri (allveesõda), Euroopa ja Kaug-Ida.
Euroopa: Läänerinne, idarinne , vahemeri ja Põhja-Aafrika.
Kaug-Ida: Hiina, Vaikse ookeani saared, Kagu-Aasia, Okeaania .
Rinded seatud Saksamaa suhtes! Kogu aeg ei sõditud kõikidel rinnetel. Ükski Euroopa rinnetest ei tegutsenud sõja esimesest päevast viimaseni välja.
Hiinas algas II MS juba enne õiget sõda. Jaapan ründas 1937. Hiinat.
1941. aastast lisandusid Vaikse ookeani saared (peale seda, kui Jaapan tungis kallale USA-le).
Maailmamere alla kuulusid ookeanid , neis allveesõda.
September 1939 – juuni 1941
Võrreldes I MS-ga oli kolm jõukeset (esimeses oli kaks).

Teljeriigid (Saksamaa ja tema liitlased)

Lääneriigid (USA oli neutraalne alguses)

NSVL (Saksamaaga mittekallaletungileping)
Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus .
Teljeriikide ja NSVL vahel mittekallaletungileping.
Juuni 1941 – september 1945

NSVL

Teljeriigid

Lääneriigid + USA
Muutused:

• Nüüd sõda ka NSVL ja Teljeriikide vahel.
  
• NSVL ja Lääneriikide vahel Suur koalitsioon (lääneriigid sõlmisid totalitaarse Venemaaga koalitsiooni.
  
• Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus.
  

II MS sai alguse 1. september 1939, kui Saksamaa ründas Poolat.
Saksamaa pidas oma lubadusest kinni ja ida poole (Venemaa osale) ei tunginud. Ka NSVL läks oma vägedega sisse, peatus kokkulepitud joonel . Okupeeris selle. Viisid mõlemad ellu sala protokolli. NSVL andis Vilniuse piirkonna tagasi Leedule.
Peale seda, kui Poola oli hõivatud, korraldasid Saksa väed ja NSVL väed ühise paraadi Brestis .
NSVL andis päris palju Poola juute välja Saksamaale.
Poola ohvitserid sattusid ka NSVL kätte. Suur osa nendest vangistati (pandi vangilaagritesse) ja hukati.
1940. aastal kõigi vabatahtlike ja kõrgemate riigiametnike hukkamine kannab nimetust Katõni massimõrv. Üle 20 000 poolaka hukati. NSVL püüdis aastakümneid massimõrva varjata (Saksamaa hakkas haudasid lahti kaevama, kui sinna läksid). NSVL hakkas tegema reklaami, et Saksamaa hukkas need inimesed.
28. september 1939. aastal NSVL ja Saksamaa vahel Sõprus- ja piirileping. Sellega fikseeriti piir Poolas ning Leedu, mis oli varem olnud Saksamaa huvisfääris, anti üle NSVL-e.
Nüüd hakkas NSVL nõudma, et Leedu, Läti, Eesti ja Soome sõlmiksid temaga vastastikuse abistamise lepingu (NSVL tahtis paigutada neile aladele oma sõjaväe).
Eesti, Läti ja Leedu nõustusid selle lepinguga. Soomelt ei nõutud aga ainult lepingu sõlmimist, vaid ka territoriaalseid loovutusi. NSVL nõudis, et Soome liigutaks oma piiri (tahtis Karjalakannast omale saada).
Soome ei nõustunud, see tõi kaasa novembrist märtsini kestva Talvesõja.
15.01.2016
PUUDU!!!
Mai alguses algas sõjategevus Hollandi, Belgia, Luxembourgi ja Prantsusmaa poolt Saksamaa vastu.
Prantsusmaal ei olnud motoriseeritud sõjaüksusi (tankiüksusi). Need tankid , mis Prantsusmaal olid, jagati jalaväeüksuste vahel ära. Sakslastel olid väljaõpe (et tankid ründaksid üheskoos lennuväega). Sakslased liikusid edasi kiiremini (liikusid sama kiiresti kui tankid läksid), aga prantslased liikusid nii, kuidas jalavägi liikus (aeglasemini).
Sakslaste plaan: Sirbilõige. Kokkupõrke paigas paiknevad Ardennid (mäestik) ja otsustasid, et lähevad sealt läbi ja liiguvad Pranstuse vägedest lõunast mööda. Eesmärk: Prantsuse väekoondis ümber piirata. Saksamaa jälgis seda plaani, tungis peale kohast, kus prantslased teda ei oodanud.
Erinevalt I MS, kus sakslased osutasid intensiivset vastupanu, siis II MS ajal prantsuse väed sellist vastupanu ei osutanud. Neil ei olnud psühholoogilist ja moraalset valmisolekut sõjaks. Prantsuse sõdurid andsid end pigem vangi kui sõdisid sakslastega. Sõjas sõdisid pigem inglased , kes olid Prantsusmaale toodud.
Kui nüüd aga inglise-prantsuse vägesid ähvardas Belgias ümberpiiramine, siis inglased soovisid oma väed kähku ära evakueerida. Toimus Dunkerque sadamast inglaste evakueerimine tagasi Inglismaale (neil õnnestus vältida sakslaste kätte langemist).
Aprill-juuni 1940
15. mai Belgia- Holland alistusid, sõjategevus oli nüüd Prantsusmaal. Pigem mindi Prantsusmaaga rahu sõlmimise teed.
Prantsuse tolleaegne valitsus kirjutas 1940. aastal alla alistumisaktile.
Prantsusmaa okupeeritud osa Põhja-Prantsusmaa (tegelikult ka rannikuala ja lääneosa ). Lõunasse jäi Vichy vabariik, mis näis nagu vabariik, kuid tegelikult oli okupeerimata marionettriik. Näilise iseseisvuse säilitamine oli seotud Prantsusmaa kolooniatega.
Kui säilib iseseisvana üks osa Prantsusmaast, siis kolooniad kuuluvad sellele, Saksamaa püüdis ära hoida selle, et Inglismaa ei võtaks kolooniaid endale, kuna kolooniatest saadavaid ressursse oli vaja sõja pidamiseks.
Läbi Vichy vabariigi kontrollis Saksamaa kolooniaid.
Elsass- Lotring liideti nüüd jälle Saksamaaga. Belgialt võeti ka osad ära, mille oli peale I MS saanud Saksamaalt.
Pärast Prantsusmaa alistumist jäi ainukeseks sõdivaks riigiks Inglismaa.
Saksamaa kavatses esialgu Inglismaad murda masspommitamisega.
1940. aastal augustis-septembris Lahing Britannia pärast (kujutas endast Inglismaa masspommitamist).
Saksamaa lennukid, mis käisid pommitamas, kasutasid ära nii Hollandi, Belgia kui ka Prantsusmaa lennuväljasid, mis olid tema kätte sattunud. Kasutati nii pommitajaid kui ka hävitajaid.
Inglismaa kuninglik lennuvägi tuli Saksa õhuväe rünnakute tõrjumisega toime.
1940. aasta septembris lahing lõppes.
1940. aasta lõpp ja 1941. aasta alguses oli selline periood, kus valitses vaikus. Saksamaal toimus uue kampaania ette valmistamine (uus kampaania pidi olema suunatud NSVL pihta).
Pidi ründama Balkani poolsaart (Balkani kampaania tõttu lükkus edasi rünnaks NSVL-i). Balkani kampaania tõttu asjad viilisid.
1941. aasta juunis kallaletung NSVL-e.
Esialgu tegemist välksõjaga. Eesti piirile jõuti juba juuli esimestel päevadel (seega veidike kiiremini kui nädalaga).
Saksa väed tungisid peale 3 suunas:

Läbi Baltimaade tungiti Leningradi (eesmärk ka Leningradi hõivamine ). Leningradi jõuti, aga seda ei vallutatud.

Moskva (jõuti sinna, aga 1941. aasta lõpuks vallutada ei õnnestunud). Seal suutis NSVL ka otsest vastupanu osutada. Umbes 5 miljonit venelast võeti vangi.

Läbi Ukraina taheti 1941. aasta lõpuks Kaspia mereni (sealt ammutatakse naftat). Selle suunaga läks kõige halvemini. Jõuti Kaukasuse mägedeni, aga Kaspia mereni ei jõutud. Kuna 41. aasta lõpuks sinna ei õnnetunud jõuda, otsustati suunda muuta ja võeti suund Volga jõeni (voolab Kaspiasse) ja läbi selle oleks võimalik toimetada naftat laevadega.
Volga jõe ääres asus Stalingrad , sakslaste sihiks saigi see paik.
1941. aasta augustis sõlmisid Inglismaa ja USA Atlandi harta. USA osutas materjaalset abi Inglismaale ja hiljem ka NSVL-e. Alguses ei olnud USA üldse sõjas.
Atlandi harta käsitles punkte, et milline peaks olema maailm peale Saksamaa purustamist . Taheti, et rahvas saaks ise oma asju otsustada, iseseisvuse taastada, vabaduse liikuda jne.
Atlandi hartaga saab alguse Inglismaa ja USA vahel II MS-s.
1941. aasta detsembris astus USA sõtta (Hitleri vastase koalitsiooniga liitub USA). Kujunes välja suur koalitsioon (USA, Inglismaa ja NSVL).
Murrangulised lahingud:

• Vaikne ookean ( Midway )
  
• Idarinne (Stalingrad)
  
• Põhja-Aafrika (El-Alamein)
  

1942. aasta juunis Midway
Esmakordselt pandi piir Jaapani pealetungile. Midway oli kaugeim punkt, kuhu Jaapan välja jõudis. Lahing toimus USA ja Jaapani vahel. Sellele pandi seisma Jaapani pealetung Vaikse ookeani suunal. Nüüd algas Jaapani väga aeglane taganemine, sest Jaapanist oli raske jagu saada.
1942. aasta november – 1943. aasta veebruar Stalingradi lahing
Stalingrad paiknes Volga ääres. Saksa väed juba jõudsid juba 42. aasta suvel Stalingradi ja alustasid selle hõivamist. Stalingradi puhul sõditi maja-maja pärast.
Stalingradi lahingu puhul on tegemist tegelikult NSVL poolt piiramisega saksa vägedele Stalingradi all. Saksa väed sattusid piiramisrõngasse.
Probleemid toiduga, varustusega, Hitler ei lubanud sellel väekoondisel alistuda ja novembrist veebruari alguseni olid NSVL väed Stalingradi ümber piiranud ja algas pommitamine. Veebruaris oli umbes 330 000 sõjaväelasest üle jäänud ainult 70 000 ja nad alistusid.
Nüüd algas saksa vägede taganemine.
1942. aasta oktoobris El-Alameini lahing
Koht Egiptuses. Itaalia ja saksa vägede pealetung, pandi piir El-Alameinis, kuna inglise väed ei lasknud itaalial ja saksal edasi minna. Pärast El-Alameini algas taganemine lääne poole.
Liitlaste olukord paranes 1942. aasta novembris, Inglismaa ja USA hõivasid Maroko ja Alžeeria, hakkasid liikuma ida poole. Saksa ja Itaalia sattusid kahepoolse surve alla (idast inglased, läänest inglased ja ameeriklased ). Lõunasse ei saanud liikuda, kuna kõrb oli ees.
Samal ajal, kui liitlased hõivasid Maroko ja Alžeeria, kaotati Vichy vabariik.
See viis selleni , et kui varem varustati saksa ja itaalia vägesid Itaaliast, siis lõigati kaubaliinid läbi ning 1943. aasta mais viisid itaallased ja sakslased oma väed Itaaliasse.
Kui Põhja-Aafrika oli teljeriikidest puhas, kandsid 1943. aasta suvel liitlased oma väed Itaaliasse.
Itaalia kuningas tagandas Mussolini võimult. Põhja-Itaalias kuulutati välja Salo vabariik, kus olid võimul Itaalia fašistid.
20.01.2016
1943. aastal Teherani konverents (nov-dets)
Kolme riigimehe kohtumine (kolme suure koalitsiooniosalise). Kohtumispaik Teheran .
NSVL juht (kommunistliku partei peasekretär Stalin ), USA president Roosevelt ja UK peaminister .
Esimene teemade ring arutas teise rinde avamist (kus ja millal avada). Teise rinde all peeti silmas ka seda, et USA ja UK asuvad Teljeriikide vastu võitlema Euroopas.
Sellel ajal, kui Teherani konverents toimus, olid inglise ja USA väed juba Itaalias. Oleks saanud teise rinde avada ka Balkanil .
NSVL nõudmised/milles kokku lepiti:

• NSVL nõudmine oli see, et teine rinne tuleb avada Prantsusmaal (UK ja USA hakkaksid Saksamaale survet avaldama läänest).
  

NSVL plaanidesse käis see, et kui NSVL väed liiguvad idast lääne suunas, siis Balkani poolsaarelt ajavad saksa ja itaalia väed minema, saavad oma väed sinna jätta (et hiljem neid piirkondi saada oma mõjuvõimu alla).
Kaugem eesmärk: mõjuvõim Balkani poolsaare riikide üle.
Slprst ei tahtnudki, et UK ja USA tuleks sinna võitlema.
Lepitigi kokku, et teine rinne avatakse Prantsusmaal.

• Pärast seda, kui Saksamaa on purustatud, kuulutab NSVL Jaapanile sõja (neil oli mittekallaletungipakt – ei pidanud Kaug-Idas suuri vägesid hoidma)
  
• NSVL taastatakse 1941. aasta piirides (kiitsid heaks selle, et oli hõivanud Poola ida osa, okupeerinud Eesti, Läti ja Leedu). NSVL-e jäid II MS algusaastatel olnud alad alles.
  

Nõustusid kõigega, kuna UK ja USA vajasid NSVL, et Saksamaa purustada.

Peljati, et kui nad NSVL-e vastu ei tule, võib ta sõlmida separaatrahu (lööb liitlastest lahku ja sõlmib ise rahu – jõuab Saksamaaga kokkuleppele ja sõlmib rahu).
Euroopa 1. jaanuar 1944
NSVL suures ulatuses sõja-eelsetel piiridel (Balti riikide piirini veel ei olnud jõudnud, kuid palju ei puudunud). Ka Ukraina ja Valgevene alad tema käes juba. Itaalias liikusid asjad aeglasemalt.
Soome jätkusõda – tahtis tagasi saada NSVL-t alasid, mida oli peale Talvesõda kaotanud. Oma riigipiirist kaugemale oma vägesid ei viinud.
Saksamaa tegi läänes Põhja-Norrast kuni Lõuna-Prantsusmaani mere ääres kindlustuste süsteemi Atlandi vall . Tähendas seda, et rannikule oli rajatud mineeritud alasid, paigutatud palju tankitõrje tõkkeid, okastraate ja loodeti raskendada desanti (II rinne).
D-päev: II rinde avamine 6. juunil 1944.

Pettemanööver: Inglismaale kuhjati palju sõjatehnikat (näiliselt), et jätta mulje, et sissetung Prantsusmaale toimub kõige kitsamalt kohalt UK ja Pr vahel. Kandis nime Operatsioon Peeglid .
Saksamaa oli kitsama koha juurde Prantsusmaal oma väed paigutanud. Sissetung pidi toimuma hoopis Normandia poolsaarele.
1944. aastal juulis, kui NSVL Eestisse jõudis, siis umbes 20 000 inimest Rootsi, Saksamaale ka taanduvate vägedega evakueeriti.
Augustis oldi juba Varssavi linna all. Poolakad Varssavis alustaid 1944. aasta suvel ülestõusu (oli saksa vägede käes). Alustasid Saksa vastu ülestõusu, lootes, et NSVL väed tulevad ülestõusnutele appi. NSVL kakestas pealetungi ja pmslt 2 kuud vaatasid tegevusetult pealt, kuidas saksa väed ülestõusnuid tapsid .
Poolakad tahtsid iseseisvat riiki. NSVL aga tahtis oma kommunismi levitada, tahtis, et kogu ida-EU sõltuks temast. NSVL lasi Saksamaal musta töö ära teha (tappa inimesi, kes tahtsid iseseisvat Poola riiki).
Saksamaa hakkas edasi tungima Normandiasse. Ka Prantsusmaal sarnane olukord kui Poolas, Prantsuse vastupanuliikumine alustas ülestõusu enne, kui lääneliitlased UK ja USA olid jõudnud Pariisi vabastada. Erinevalt NSVL-st ei jäänud UK ja USA pealt vaatama. Pariisi vabastamine kahe jõu koostööna (UK + USA ja ülestõusnud).
1944. aasta sügisel Teljeriikide arv vähenes, sest Jätkusõjas (Soome vs NSVL) oli Soome sunnitud paluma, et sõlmitaks vaherahu , seega Teljeriikidest lahkus Soome. Edasi tungis NSVL ka Rumeeniasse ja Bulgaariasse (toimus valitsuse vahetus NSVL kaasosas, need ütlesid liidust lahti ja kuulutasid Teljeriikidele sõja).
Saksamaa alustas oma vägede väljatõmbamist Balkanilt, kartis , et jäävad sinna lõksu, kui NSVL peale tungib.
Jaanuaris need alad, mis olid Saksamaa poolt okupeeritud või liitlased, on vähenendud. Prantsusmaa, Belgia jne vabastatud.
Idast ja läänest viimane pealetung Saksamaale. Idast lahkus koos taganevate Saksa vägedega ka osa elanikkonnast (kardeti Nõukogude võimu).
21.01.2016.
Enne, kui jõuti Berliini hõivamiseni, toimus liitlaste II kokkusaamine (Jaltas, Grimmis).
1945. aasta veebruaris Jalta konverents.
Samad mehed said kokku, kes esimesel kokkusaamisel ka.
Kuna Sm ei olnud veel purustatud, siis arutati, kuidas seda teha. Arutati ka seda, kuidas Sm-ga käituda pärast seda, kui ta on kapituleerunud. Ainus variant, mida ette nähti, oli Sm tingimusteta kapituleerumine. Natsismi ei tahetud alles jätta (see tuleb hävitada).
Esialgu otsustati Sm isegi mitte riigina alles jätta (lepiti kokku, et Sm okupeeritakse).
Arutati ka laiemalt EU riikide korraldust.

• Otsustati muuta Poola riigi piire . Ida-poolne osa oli 39. aastal läinud NSVL-e, otsustati, et neid ka tagasi ei saa, jäävad NSVL-le (Valgevene ja Ukraina osad). Poola idapiir kulges nüüd uuest kohast. Poola ida riigipiir hakkas jooksma mööda rahvuspiiri.
  
• Poolale anti Saksamaa arvelt alasid (lääne poolt). Elanikkond ei olnud poolakad, vaid sakslased – need tuli minema ajada ja ümber paigutada Sm-le.
  
• 1945. aasta aprillis hakkab San Fransiscos ÜRO asutamiskonverents. Rahvaste liidu asemele uus rahvusvaheline organisatsioon ÜRO.
  
• Jaltas kordas NSVL oma lubadust , et kui Saksamaa on kapituleerunud, alustab paari kuu pärast Jaapanis sõjategevust.
  
• Berliini vallutamine on NSVL ülesanne.
  

1945. aasta kevadel Berliini vallutamine.
25. aprill 1945. aastal Torgaus Elbe jõe juures ida ja lääne rinne said kokku.
Lahingud Berliini pärast algasid aprilli lõpus.
30. aprillil sooritas Hitler enesetapu. Enne seda oli määranud oma järeltulijaks merevägede juhataja admiral Döniz’i.
2. mail hõivati Berliin .
NSVL vägede liikumisega Berliini peale kaasnes tohutu vägivald tsiviilelanikkonna kallal – rüüstamine , Saksa naiste vägistamine (umbes pool milj). Tsiviilelanike kallal toimuvat vägivalda keegi ei piiranud, sellele vaadati läbi sõrmede. Seda põhjendati, et Saksa oli ka samamoodi kasutanud tsiviilelanike kallal vägivalda.
Umbes nädal peale Berliini vallutamist Saksa väed kapituleerusid.

7. mai 1945. Reimsis lääneliitlastele (NSVL esindajaid ei olnud) Alla kirjutas Saksamaa poolt Jodl.

8. mail 1945 Berliinis NSVL-le ja lääneliitlastele. Berliinis kirjutas alla Keitl.
Kuna esimesel korral NSVL ei olnud kohal, siis nõuti uuesti kapituleerumist.
8. mai Võidupäev Euroopas, Moskvas 9. mai (ajavööndi vahe).
Läänes Prantsusmaa okupatsioonitsoon (tema piiri ääres).
Lõuna osas oli USA okupatsioonitsoon.
Põhjas UK okuptsioonitsoon.
Idas NSVL okupatsioonitsoon.
Berliin jagati samuti neljaks (ida NSVL-e, põhi Prantsusmaale, lõuna USA-le, lääs Uk-le).
Ka Austria okupeeriti ja jagati neljaks. Viin jäi täielikult NSVL kontrolli alla (asus NSVL okupatsioonitsoonis).
Juulis ja augustis kohtusid uuesti kolme riigi juhid Potsdami konverentsil .

• Stalin oli elus ja ametis.
  
• USA ei esindanud enam Roosevelt, vaid Truman (oli alguses asepresident, aga Roosevelt suri ja Truman sai presidendiks).
  
• UK samal ajal, kui konverents toimus, siis olid parlamendivalimised ja esindaja lendas ära Inglismaale. Konservatiivne partei kaotas valimised – valitsus astus tagasi ja ametisse uus valitsus. 1945. aasta valimised võitsid leiboristid, ametisse sai Atlee.
  

Kuna Saksamaa oli kapituleerunud, tuli läbi viia 4D (DDDD) poliitika.

• Sm tuli Denatsifitseerida ( natsism kaotada).
  
• Demilitariseeriti (relvastus võeti ära)
  
• Sm tuli Demokratiseerida
  
• Demonteerimine – ettevõtete sisseseade demonteerida. Ettevõtete sisseseadmine uues kohas + sõjatööstus tuli lõpetada
  

Otsustati välja kutsuda sõjatribunal (et välja selgitada ja mõista kohut sõjakurjategijate üle).
Poola ja Sm piiriks sai Oder -Neisse jõgi (siiani piiriks).
Ida ja euroopa sakslased küüditati Saksamaale (Poolast ära, Ungarist ära, Tšehhoslovakkiast ära). Sellega üritati ära võtta Sm võimalust kunagi tulevikus öelda, et tahab uuesti sakslasi ühendada.
1945. aasta jaanuaris oli suur osa Vaiksest ookeanist Jaapani kontrolli all. USA oli küll palju kohti vabastanud.
1. augustil oldi küll Jaapani saartest , Hiinast ja Kagu-Aasiast kaugel.
Selleks, et sundida Jaapanit kapituleeruma, kasutati augustis tuumarelva.
6. august 1945. aastal Hiroshima
9. august 1945 Nagasaki
Tuumarelva kasutamine aitas kaasa sellele, et Jaapan kapituleerus.
Jaapani kapituleerumine 2. september 1945 (sel päeval kirjutas kapitulatsioonile alla).
12