21.a/naised al. 30.a; leiboristid e. tööpartei; majanduses valitses vaba turg; arenenud tööstus-ja kaubandusmaa, samas oli võlgu USA-le ja tehnika oli vananenud; tööpuudus; I omas palju asumaid ja dominioone, seepärast mõjutas kriis teda vähem, samuti loobus I naelsterlingi kullaväärtusest; I püüdis olla tasakaalu hoidja, oli ka kommunismivastane - USA: kujunes urbanistlik ühiskond, kiire areng majanduses, tehnika areng, naiste iseseisvumine, kuivseadus, võitlemine majanduskriisiga, 1932 a sai presidendiks F.Roosevelt, New Deal uus kurss - Prantsusmaa: sõjaga saadud head tööstuspiirkonnad, poliitiliselt ebastabiilne Diktatuurid - PÕHJUSED: 1) erinevate rahvakihtide kaasamine poliitikasse 2) Pettumine Versailles' süsteemis 3) pettumine demokraatias 4) majandusraskused - Itaalia: fasistide liikumine, juht Benito Mussolini, 1922 määrati ta peaministriks - Saksamaa: NSDAP, juht Adolf Hitler, 1933
SUUR MAJANDUSKRIIS Puhkes Ameerikas 29. oktoober 1929. Kriis oli tegelikult hakanud juba paar aastat vanem, kuid siis tekkis tõeliselt suur kriis. Põhjused: Inimesed olid sinisilmsed ning naiivsed ning tekkis ületootmine. Nad olid elujärjel paremal kohal kui Eurooplased ning toodeti luksuskaupasid palju eeldades et need ostetakse ära, kuid ühel hetkel enam rahval polnud vaja nii palju tarbida. Hakkas suurenema ettevõtete pankrotistumine. USAs oli alkoholiprobleem ning tekitati kuivseadus, ehk karskusseadus, kuid siis hakkas levima salakaubandus ning riigil jäi väga suur osa maksudest saamata. Hakati metsikult laenama, laenati tagatiseta ning pank ei kontrollinud mida inimene sellega teeb. Laenatud raha eest hakati ostma aktsiais, kuid osteti tühje paberilipakaid, ettevõtetel polnud väärtust sest need olid pankrotis ja inimesed kaotasid aktsiatesse pandud raha, saamata seda raha tagasi. Pangad hakkasid pankrotistuma.
parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid · presidentaalne liitriik, 50 osariiki · Vabariiklased (liberaalid-riigi sekkumise vastu) demokraatlikud (konservatiivsem-suurem riigi sekkumine) · 1920.d e. Prosperity-õitseng, Maailma töökoda, masstootmine · kuivseadus e. Alkoholi keeluseadus, soodustas salaäri · Maffia- itaalia maffia tõus keeluseadusele, al capone-New York · vabariiklased võimul- välispoliitikas isolatsionalism, kõige võimaluste maa, · F.D. Roosevelt president 1932-1945, demokraat Suur ülemaailmne majanduskriis suur depressioon 1929-1932 · suur tööpuudus 25% · elanike vaesumine · ettevõtted pankrotistusid
Ameerika ühendriigid: a) USA 1920-tel prosperity õitseng- majandus areng. *linnastumine*töö puudus 4%*autostumine*Lenundus-lend üle Atlandi*kodumasinad*massiline tootmine ja ostmine sh laenuga. Isolatsionism- *Roosvelt järkas isol. Kuni 1941, et seku euroopa asjadesse* majanduslikult sidus Dawesi plaan- laenud saksamaale*Keeld müüa relvi sõdivatele riikidele* jäi kõrvale Hispaania kodusõjast. kuivseadus-keeluseadus alkoholile, soodustas salakauvanduse, kuritegevuse ja seaduste kasvu. Maffia- Al Capone ja Itaalia maffia tõus USA's. b) Suur ülemaailmne majandus kriis nn suur depressioon-1929-1933-- Põhjused: *kaupade ületootmine*Liiga suur laenu koormus*maailma majanduse ebakõlad*Euroopa võlad USA'le jm.*puudus riiklik sekkumine ja sotsiaal toetused *õidused olid kärbitud * kriis põlumajanduses vene vili tolmutormid. uus kurss e
8. Itaalia ja Saksamaa (Allikaülesanded). Vastused: 1. a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult. Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat. Nt: anti naistele valimisõigus. 2. USA: · Arenes kiiresti; · Kasvas väline võimsus, kasvas kodanike jõukus; · Kuivseadus alkoholi tarbimise otsustati teha lõpp. Inimesed tarbisid edasi, alkoholi valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia; · USA tundus olevat tuhande võimaluse maa. Seda toetas Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. (Herbert Hoover) · Majanduskriis 1929. aastal, massiline vaesumine; · Roosenvelt presitendiks tema reformikava New Deal
viimane Perestroika uutmine, majandusolukorra parandamise püüe, reformide teel. Perestroikaga kaasnes eraettevõtlus (väikesel määral). Sissetulekud ei tohtinud ületada kehtestatud ülempiiri. Algas ka võitlus alkoholiga, sest alkoholism laastas Nõukogude Liitu ning oli täiesti üle käte kasvanud. See tõi kaasa nõukogudelikku tobedust: Gruusias raiuti maha viinamarjakasvatused. Gorbatsov ei tundnud ajalugu seega ta ei teadnud, et kõikides riikides, kus on kuulutatud välja kuivseadus (alkoholi keeld), on vaevelnud vaesuse käes ning majandus on tunduvalt langenud. Alkoholi sai osta loa alusel: pulmal, matustel, juubelil. Glasnost Avalikustamine, lõdvenes tsensuur, inimestel oli rohkem sõnaõigust, ajalehed olid olulised. Isegi õnnetusjuhtumid jõudsid lehtedesse. Suhete paranemine läänega Afganistani sõja lagunemine 1989 idabloki lagunemine Poola, Ungari, SDV, Tsehhi, Bulgaaria, Rumeenia 1990 Saksamaa taasühines
· 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin Roosevelt 1932 1. Toetas uute töökohtate loomist 2. Tõstis makse 3. Organiseeris hädaabitöid 4. Kehtestas miinimum töötasu 5. Suurendas riigivõlga
DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL USA ÕPIKUD: Fjodorov 103-107;120-127 Adamson 57-61;64-65 Laar 77;80-82 Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid) · USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta- ja autotootjana. o Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks. Samal ajal Euroopas oli auto alles luksus. ...
Yongi plaan- USA pankur, poliitik. Tahtis parandada Dawesi plaani ja edasi arendada. 1.Reparatsioonide suurust vähendada iga aastaga. 2.Toodi reparatsioonide tähtaeg lähemale. 3.Määrati reparatsioonide lõppsuurus 114milj. kuldmarka. 4. Jätkati kapitali sissetoomist. Lubati Sm-l rohkem vabadust. Plaan läbi ei läinud. 1929(kestis 1933) puhkes kõige suurem majanduskriis. Hinnad langesid tohutult, inimesed jäid töötuks, tehased pandi kinni. Arenes kuritegevus. USAs oli kuivseadus (no alko) Tööstustoodang langes poole võrra. Põllumajandussaaduste hind langes täiesti alla oma hinna. 1933 suri nälga 10milj. inimest. Ka Sm-l, Sbr-s ja Pr-l langes toodang. Ka eesti sai tööstuses tagasilöögi. Hooveri moratoorium (seismapanemine, pidurdamine) 1931 Hoover oli vabariiklaste partei liider ja 1928 lasi valida end presidendiks. Lõi teooria USA individualismist. 1.Kõikidele ameeriklastele on võimalik saada saapapoisist miljokaks. American dream! 2
välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Uue kursi põhupunktid: · Korraldus kõik pangad sulgeda · Uusi panku avati ainult riigikontrolli all · Dollari kurssi langetati 40% · Reguleeriti tööstustoodangut · Farmerid kutsuti vähendama tootmist. Premeeriti selle eest, kui kasvatasid vähem kulda (?) · Töötutest noortest moodustati töölaagrid. Ülevaatajateks sõjaveteranid. Maksti miinimumpalka · Kaotati kuivseadus alkoholimüük riigimonopoliks · Laiendati ametiühingu õigusi · Töötati välja sotsiaalhoolekande süsteem Välispol: aeti üldiselt isolatsioonipoliitikat, kuid mõnigaid asju siiski toimus. Näiteks Wilsoni Rahvasteliidu idee, Dawesi plaan, Briand-Kellogi pakt. Nõukogude Liidu mitte tunnustamise poliitika. 1933 diplomaatilised suhted NSVL põhjuseks kriitiline olukord Vaikse ookeani lähedal-Jaapani militariseerumine. 1935.a. võeti vasti neutraliteediseadus
põllutööriistu, väetisi, c) rahvuslikku liikumist? rahvuslik liikumine elavnes, loodi komiteid, nõudsid autonoomiat, Üleüldine: kaardi peale läksid suhkur, petrool, tikud, teepuru. Tekkis must turg. Paberraha eest müüda ei tahetud, selle väärtus polnud kindel. 1914 kehtestati kuivseadus. Siia tulid ka läti põgenikud. EKSAM rahvuslikust liikumisest. Esimene maailmasõda (19141918) Ajalugu 4. mai 09 a Eesti Vabariik 1920. aastatel Toimus EV valitsemine I põhiseaduse järgi. Kokku kuni 40.aastateni oli 3 põhiseadust. Koostatud oli esimene Asutava Kogu poolt. Jõustus 1920. aastal. Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, RK valiti 3 aastaks, 100 liiget. Riigipea põhimõtteliselt puudus. Märk ülimast
riikidega). Nt ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Majandusse olid küll end seganud, kuid poliitiliselt hoiti eemale. Neil oli enne 1933. aastat liberaalne turumajandus (riik ei tohi mitte mingil juhul sekkuda majandusse). Kuid siis Roosevelt muutis seda. Piirati sisserändamisi USAsse. Määrati kvoodid, et kui palju üldse tohib ühest piirkonnast immigreeruda. Seda kuna ühiskonda integreerumine oli nende jaoks raske. Oma tavadest ja keeltest ei loobutud. Valitses ka kuivseadus ehk keeluseadus. 1919-1933 ei saanud alkoholi nt. nii valmistamine, transport kui ka müümine olid keelatud. Roosevelt selle tühistas, kuna alko tõi ka riigile raha sisse ja majanduskriisi puhul tuleb see vaid kasuks. 1920. õitseng varises 1929. aasta oktoobris kokku. Kriisist väljatulek algas alles 1933 ,,uue kursiga", mille autoriks oli Roosevelt. Rakendati hädaabitöid. Inglismaa kahe maailmasõja vahel
kui valitsus neile lubas. Rahva käest hakati raha ära võtma poolsundusliku riigi siselaenuga. Riik hakkas trükkima siselaenu obligatsioone, mille ostmine inimestele oli vormiliselt vabatahtlik. Kõigile ettevõtetele, rajoonidele, linnadele kirjutati ette, kui palju mis ajaks tuleb siselaenu müüa, siis tekkis kohe surve. Tööstustööline töökoha säilitamiseks oli sunnitud neid kokku ostma. Oluliseks rahapumbaks kujunes riigi viinamonopol. Vm-l oli kehtestatud I ms puhkemiseks kuivseadus, oli püsinud 1925 a-ni, siis likvideeriti ja taastati riigi viinamonopol. Esialgu tekitas 1925-26 tõsiseid vaidlusi, räägiti purjus eelarvest. Industrialiseerimise ajaks olid vaidlused lõppenud, viinaeelarve näitas pidevalt kasvutendentsi. Lisaks kehtestati seoses industrialiseerimisega mitmeid uusi makse, eelkõige aktsiiside näol, mis läksid ka industrialiseerimiseks. Esimesel viisaastakul üritati rakendada kõikvõimalikku hoogtööd.
annaabi.ee 
