· Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida uurib isiksusepsühholoogia). · Isiksuse tavateooriad vastavad küsimustele, millele sageli ei ole "teaduslikku" ainuõiget vastust. · Seetõttu ei tasu siin alati küsida, mis on õige. Kuid on võimalik küsida, mida on kasulik uskuda. · Näide isiksuse tavateooriatest: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck) 2. MEETODID - Kenn Konstabel · Uurimismeetodid · Mõõtmis- ja hindamismeetodid · Psühhomeetria; statistilised mudelid · Metodoloogia · Terminoloogia · "Metoodika" tähendab meetodite kogumit (eelkõige pedagoogikas, nt matemaatika metoodika); see ei ole sama mis metodoloogia või uurimismeetodid Terminoloogia Kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, kuid on oluline teada, mida sõnad tähendavad ning kasulik oleks, kui see tähendus arutelu käigus jääks samaks.
Siiski jäid tema juurutatud uurimispõhimõtted püsima: teadmine inimese kohta tugineb süstemaatiliselt kogutud eksperimendil ja faktidel, milles teaduslikud hüpoteesid pannakse kriitiliselt proovile. Eestisse jõudis esimest korda isiksusepsühholoogia maailmakaardile tänu osalemisele suurtes kultuure võrdlevates uurimisprojektides. Maailm sai teada, et emotsioonide tajumise ja partneri valimise poolest ei erine eestlased teistest rahvustest (Allik, Realo ja Konstabel 2003). 2.5. UURIMISPROGRAMMID Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida.
meedia poolt. Tänapäeva lapse ellu kuulub internet ja arvuti sama kindlalt kui teler ja raamat.Saab ju ka arvutit pidada interaktiivseks mänguasjaks, millega mängides laps lugema õpib. Kasutatud kirjandus: Kink,T.(2008) Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Koost.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.. Tartu Ülikooli Kirjastus Mäe, E.(2011) Arvuti abil lugema ja kirjutama õpetamise võimalustest. Konstabel, K.(2016) Digipöörde ohud koolis. Mõtsmees, M. (2017) IKT-vahendite loov kasutamine lasteaias. Kätlin Linde
tulla ja mitte depresiooni langeda on optimistlikel, kõrge ekstravertsusega inimestel kes on meelekindlad ja avatud. Kasutatud kirjandus: Costa. , Mc Crae 1992. Revised NEO Personality Inventory (NEO PI-R) and NEO Five FactornInventory (NEO-FFI) professional manual, Odess, FL: Psychological Assessment Resources (viidatud Kallasmaa, T.2003. Isiksus ja kohanemine. Isiksuse psühholoogia. Toim J. Allik, A. Reola, K. Konstabel. Tartu Ülikooli Kirjastus ik 139-168 kaudu). McCrae, R. R., Costa, P.T. 1986. Personality, Coping and Coping Effectiveness in a Adul Sample.- Journal of Personality vol 54, pp 385-405.
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in
küsimused, mis seavad mudeli kehtivuse kahtluse alla. Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. KASUTATUD KIRJANDUS Allik,J;Konstabel,K;Realo,A; TÜ Kirjastus,2003,Isiksusepsühholoogia.
vastu; Vastandiks suletus, konservatiivsus. 4. Sotsiaalsus: usaldus teiste inimeste vastu, omakasupüüdmatus, leplikkus. Valmidus teisi aitama, veendumusega, et teised vastavad samaga. 5. Meelekindlus: kontroll enda soovide ja impulsside üle. Oma tegevuste ette planeerimine, organiseerimine, enesedistsipliin, kohusetundlikkus. Tahtekindlus viia oma tegevused ellu ka siis, kui see nõuab suurt pingutust. Kasutatud kirjandus: 1. Allik, J., Realo, A., Konstabel, K. (2003) Isiksusepsühholoogia, 3544. 2. Benson, Nigel C. (2005) Juhatus psühholoogiasse, 47135.
loovteraapia? Viimase sajandi jooksul on mitmed ja mitmed ühendavad viisid jõudnud ühe konkreetse teraapia vormini. Loovteraapia on psühhoteraapia vorm, kus kasutatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ning süsteeme teaduspõhiliselt, et saavutada kindlaid terapeutilisi tulemusi. Loovteraapia võimaldab väljendada raskeid ja segaseid tundeid turvalisemal viisil. Tegemist on ainulaadse lähenemisega, et leida tee suhtlemise ning mõistmiseni. (Boughton, 2005; Allik, Realo, & Konstabel, 2003) Selle jaoks, et loovteraapiast kasu saada ei ole vaja kaasasündinud loomingulist talenti – iga üks saab sellega hakkama. Loominguline protsess, mida kasutatakse eneseväljendamiseks, aitab inimestel lahendada probleeme, kuid samas arendab ja kontrollib nende käitumist ja tundeid. Loovteraapiat saab kasutada igas vanuses ja igasuguse loomingulise kogemusega inimeste peal. Tulemusest olulisem on loomise protsess
Nad hinadavad pidevalt oma võimeid üle ja alahindavad teiste omadusi. Nad ootavad, et neid koheldaks ainulaadsete ja suurepärastena. Nende peas keerleb rohkesti niisuguseid fantaasiaid, mis tugevdavad või toetavad nende võimendatud ettekujutust oma paremusest. Nende empaatiavõime on nõrgenenud. Samuti kadestavad nad tihti teisi inimesi nende edukuse või postitsiooni pärast. (Lönnqvist & Slik 2006) Allik, Realo ja Konstabel iseloomustavad nartsisstliku isiksusetüüpi kui äärmiselt tähtsust täis inimest, kes liialdab oma annete, saavutustega, nõuab imetlust, eesõigust ja erikohtlemist. Tema meelt hõivavad kaunid fantaasiad erakordsest edust, kuulsusest, ilust ja armastusest. Kriitikat ta ei talu, häbi ja alandus lähevad sellisel juhul sagedasti üle raevuks ja kadeduseks. Teised inimesed on tema jaoks vaid kui vahendid, meelsasti paneb
kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse (viimast hinnangulist komponenti mina-pildis käsitletaksegi tavapäraselt enesehinnangu mõistes). Näiteks Campbelli määratluse kohaselt on enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. (Allik, Realo & Konstabel, 2003:196) Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Byrne´i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest. Samuti kasutavad enesehinnangu uurijad kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme
teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance?: an empirical assessment of the need-progression proposition in
kuid ei määra midagi". See, mis me oleme looduse poolt kaasa saanud võib kas võimenduda või taanduda meid ümbritseva mõjul ja seda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Lasteaia- ja kooliõpetajad peaksid seda silmas pidama, et just neil on võimalus aidata probleemseid lapsi neid märgates ja aidates, pakkudes lahendusi ja alternatiive nii lastele kui ka nende vanematele. Kasutatud kirjandus: Isiksusepsühholoogia, toim. Jüri Allik, Anu Realo, Kenn Konstabel, Tartu Ülikooli Kirjastus 2003 Lapse kasvukeskond Eestis ja Soomes III, lk 141- 147, Käitumisraskustega laps, Mare Tuisk, Tallinna Ülikooli Kirjastus 2005 http://www.eric.ed.gov/PDFS/ED448382.pdf (26.11.2011) http://www.ivol.ee/download/Kes%20aitab%20käitumishäirega%20last%20Riina %20Türkel.pdf (26.11.2011) http://www.mindsweeper.ee/2009/06/15/rakubioloog-inimese-olemus-oleneb- keskkonnast-mitte-geenidest/ (26.11.2011) http://www.naine24
Selle psühholoogia suunaga tutvumine ole väga hariv ning huvitav. Olles lugenud psühholoogia õpikutest selle suuna kohta, pean tõdema, et nõustun kõikide väidetega kognitiivse psühholoogia vallas. Paljud need väited tundsin ma elust enesest ära (nagu näiteks Leon Festingeri teooria), kuid poleks osanud arvatagi, et need kuuluvad kognitiivse psühholoogia valdkonda. Kasutatud allikad: Uljas, J., Rumberg, T. (2002). "Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik". Koolibri, Tallinn. Konstabel, K. (2002). "Psühholoogia gümnaasiumile". Toim. J. Allik, M. Rauk. Tartu Ülikooli Kirjastus. Kidron, A. (2001). "Psühholoogia põhisuunad". Kirjastus: Mondo.
soovitud tulemuse ja aitab meid elus edasi. Pelgalt oodates ja lootes kaob viimaks motivatsioon ja käega viskamine on lihtne tulema. Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/index.html [25.05.2015]
tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71) Loomade käitumist juhivad instinktid ja nende alusel tekkinud vilumused
11 Sõltuvushäired ekstreemsele internetimängurlusele kaldumist. Mõned uuringuandmed viitavad, et Itaalias on internetisõltuvuse häirega laste näitaja umbes sarnane Eestiga. Ida-Aasias on aga 17-18 protsenti. Hiljutise Soomes tehtud uuringu tulemused viitasid aga sellele, et internetisõltuvust esineb ligikaudu viiendikul hilisteismelistest" kirjutab Maju Himma Novaator.err 09.06.20158 Kätlin Konstabel selgitab sama Novaator.err lehel, et kindlasti tuleks selliste internetisõltuvus uuringute kohta uurida, et kes uuris, mida ja kuidas uuriti. Kuna tehnika areneb väga kiiresti siis aastatagused uuringud ei pruugi enam väga tõepärased olla. Ta soovitas mitte just vaadata sõltuvuse uurimistes minuteid ja tunde kokku, vaid käitumismustrit ühtsena hinnates.9 Kuna arvutikasutajad on peamiselt noored inimesed ja ühiskond dikteerib vajaduse
lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014). Eriti murettekitav on laste vähene kehaline aktiivsus, millele viitavad mitu värsket uuringut. Näiteks Kenn Konstabel leidis kolleegidega, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15 protsenti tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud – nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat ja/või tugevamat kehalist koormust päevas. Mitmete uuringute järgi tagab vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist päevas positiivse mõju füüsilisele tervisele ja on kasulik vaimsetele näitajatele, näiteks annab parema meeleolu
kasulikumaks abivahendiks andekate määratlemisel osutunud erinevad skaalad ja küsimustikud. Alates 2013. aastast on Eesti õpetajate kasutuses eesti keelde tõlgitud ,,Renzulli skaalad" (Scales for Rating the Behavioral Characteristics of Superior Students). Skaalade kasutamine on lihtne õpetaja peab otsustama, kui sageli õpilane õpetaja arvates erinevate võimetega seotud erinevaid käitumisi ja omadusi demonstreerib (Konstabel, 2012, 12). Renzulli skaalad hõlmavad endas 14 valdkonda: õppimisvõime, loovus, motivatsioon, juhtimine, kunstid, muusika, näitlemisoskus, suhtlemise täpsus ja väljendusrikkus, planeerimisvõime, tehnikavõimed, lugemine, matemaatika ja teadus. Teemade rohkus annab võimaluse väga erinevate võimetega laste andekuse äratundmiseks. Renzulli skaalad on vabalt kättesaadavad ja kasutamiseks kõigile õpetajatele. Kõik 14 skaalat
..siis) mudel (Mischel, Shoda, jt); käitumissignatuurid- käitumisviiside sageduste suhteliselt püsivad profiilid üle situatsioonide. Seotud Kui ... siis määratlusega. Võivad olla püsivad, ind er situatsioonid- inimesel küllalt suur mõju selle üle, millistesse situatsioonidesse ta satub. Uudsetes olukordades leitud vastuolulisi tulemusi: osad arvavad et näitavad vähem /rohkem indid eri Kontekstuaalne isiksus- kas oleme tööl vähem neurootilisemad kui muidu (ja vist?) Lisalugemist Konstabel, K. (2003). Mis on isiksuseomadused? - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 67-106). Tartu: TÜ Kirjastus. (Seal on eestikeelne kokkuvõte, mis osaliselt katab ka eelmise 3 artikli teemasid.) Roberts, B. W., & Pomerantz, E. M. (2004). On traits, situations, and their integration: A developmental perspective. Personality and Social Psychology Review, 8, 402-416. 7. ENESEREGULATSIOON K: Tamir, M. (2009). What do people want to feel and why
head kui halvad teod. · Heaks abiliseks enesehinnangu kujundamisel on muinasjutud, eriti kui need pole raamatust maha vuristatud, vaid ema-isa poolt oma sõnadega ümber jutustatud. ( Pere ja kodu 2009) Joonis 1 Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs. tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 20002006 (Tallinna Linnavalitsus) Joonis 2 Minakontseptsiooni hierarhline mudel( Shavelson, hubener & Stanton, 1976). Kasutud materjal 1. Allik, J ; Realo, A ; Konstabel, K - Isiksuse psühholoogia // Tartu Ülikooli kirjastus 2003. 203 lk 2.Jorunn Hansson , Christina Oscarsson- Õnnelikud lapsed //kirjastus Varrak, 2006. 23,-26; 98-103 lk 3.Austa ennest Anita Naik// kirjastus Koolibri , Tallinn 2000. 4.Hartley-Brewer, E - Tüdrukute eneseväärikus // 2004 kirjastus ERSEN. 60 lk Internetiallikad 1.Enesehinnangust- Reiljan, Heidi [WWW] http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.htm/Internetis/ (13.01.2009) 2.Keilja Lasteaed Miki [WWW] http://web.zone
tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega;
Intelligentsus. Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism, agressiivne käitumine, konformsus).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja -eetika. Stress ja toimetulek. Õpimeetodid: Loengud, diskussioonid, rühmatööd. Hindamisviis- ja meetodid: Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test Kohustuslik kirjandus: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Soovituslik kirjandus: Allik, J., Realo, A. Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus Benson, N.C. (2005). Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat Butler, G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar Kalat, J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid
Tallinn: Ersen Fyfe, G., Fyfe N., Jõul, M & Kurm, Ü. (2005). Bite-size Britain. Tartu: Studium Publishing Graupmann, J. (1999). Tabu leksikon. Pärnu: AS Trükk Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina Hofstede, G. J., Pedersen, P., Hofstede, G. (2004). Kultuuri uurides ehk kuidas mõista teisi kultuure. Tallinn: Väike Vanker Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. Rmt: Allik, J., Realo, A. & Konstabel, K. (Toim), Isiksuse psühholoogia (lk 139-168). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kutsestandard. Juhiabi, tase 6. (07.06.2012). Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise kuupäev 09.05.2014, allikas http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10441410/pdf/juhiabi- tase-6.4.et.pdf Kutsestandard. Sekretär, tase 5. (07.06.2012) Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise kuupäev 13
Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vähe, et kalad - lutsud ja haugid - jäid kuivale. Kõrge põliste mändide aluselt karjamaalt korjati marju ning seeni. Talule kuulus ka kümme tiinu sood, kus käidi heinal. Kõik see kokku oligi Rüüsmaa, kus kirjanik Harri Jõgisalu sündis ja kasvas. 5 1.2. Lapsepõlv Harri Jõgisalu on sündinud 24. augustil 1922. aastal. Sünnijärgne perekonnanimi oli Konstabel, mis aga muudeti 1936. aastal eestistamisega Jõgisaluks. Uue väär- ehk perekonnanime sai noormees algkooli, see tähendab kuuenda klassi lõpetamisega ühel ajal. Harri Jõgisalul oli ka vend Anton, kes sündis Harrist kaks ja pool aastat hiljem, 1925. aasta algul. Noorema venna sündimise järel jäi aga ema haigeks ja aastaid hiljem suri. Ema haigestumine on ka põhjuseks, miks vennad kasvasid vanaema Miina hoole all. 1927. aasta
Kasutatud kirjandus Allik, J. (2009). Psühholoogia keeruku- Betts, G. T., Neihart, M. (1988/2009). sest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Profiles of the gifted an talented. Gifted Child Quarterly, 32 (2), 248–253. Re- Allik, J. (2003). Isiksus ja seadumused. print in: Eyre, D. (Ed.). Gifted and Ta- Rmt: Allik, J., Realo, A., Konstabel, lented Education. Routledge, London K. (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: & New York. Vol 4, 187–195. Tartu Ülikooli Kirjastus, 23–66. Brighton, C. M. (2001). Effective Aluoja, A., Leinsalu, M, Shlik, J., coaching: Helping teachers address aca- Vasar, V., Luuk, K. (2004). Symtpoms
annaabi.ee 
