· Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida uurib isiksusepsühholoogia). · Isiksuse tavateooriad vastavad küsimustele, millele sageli ei ole "teaduslikku" ainuõiget vastust. · Seetõttu ei tasu siin alati küsida, mis on õige. Kuid on võimalik küsida, mida on kasulik uskuda. · Näide isiksuse tavateooriatest: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck) 2. MEETODID - Kenn Konstabel · Uurimismeetodid · Mõõtmis- ja hindamismeetodid · Psühhomeetria; statistilised mudelid · Metodoloogia · Terminoloogia · "Metoodika" tähendab meetodite kogumit (eelkõige pedagoogikas, nt matemaatika metoodika); see ei ole sama mis metodoloogia või uurimismeetodid Terminoloogia Kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, kuid on oluline teada, mida sõnad tähendavad ning kasulik oleks, kui see tähendus arutelu käigus jääks samaks.
Siiski jäid tema juurutatud uurimispõhimõtted püsima: teadmine inimese kohta tugineb süstemaatiliselt kogutud eksperimendil ja faktidel, milles teaduslikud hüpoteesid pannakse kriitiliselt proovile. Eestisse jõudis esimest korda isiksusepsühholoogia maailmakaardile tänu osalemisele suurtes kultuure võrdlevates uurimisprojektides. Maailm sai teada, et emotsioonide tajumise ja partneri valimise poolest ei erine eestlased teistest rahvustest (Allik, Realo ja Konstabel 2003). 2.5. UURIMISPROGRAMMID Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida.
Infotehnoloogia kodutöö 1. Milline on Sinu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös? Arvan, et minu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös on olnud üpris hea. Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2. Millised võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks õppetöös? Millisel eesmärgil neid võimalusi võiks kasutada. Igal lasteaial on erinevad infotehnoloogia kasutamise võimalused õppetöös kuid usun, et enamustes lasteae...
tulla ja mitte depresiooni langeda on optimistlikel, kõrge ekstravertsusega inimestel kes on meelekindlad ja avatud. Kasutatud kirjandus: Costa. , Mc Crae 1992. Revised NEO Personality Inventory (NEO PI-R) and NEO Five FactornInventory (NEO-FFI) professional manual, Odess, FL: Psychological Assessment Resources (viidatud Kallasmaa, T.2003. Isiksus ja kohanemine. Isiksuse psühholoogia. Toim J. Allik, A. Reola, K. Konstabel. Tartu Ülikooli Kirjastus ik 139-168 kaudu). McCrae, R. R., Costa, P.T. 1986. Personality, Coping and Coping Effectiveness in a Adul Sample.- Journal of Personality vol 54, pp 385-405.
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in
SISUKORD SISSEJUHATUS Enesehinnang on mõõdupuu meie enda väärtuste mõõtmiseks ja määrab, kuidas me ennast tunneme. Enesehinnang mõjutab ka meie otsuste tegemise kvaliteeti ja seda kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Kõrge enesehinnangu puhul võtame vastu otsuseid, mis vastavad meie väärtustele ja uskumustele, sel juhul oleme vähem mõjutatavad. Kõrge enesehinnanguga inimene peab ennast tähtsaks, kuid samas suhtub ta hästi ka teistesse inimestesse. 1. ENESEHINNANGU STRUKTUUR Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut kui mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. 1.2 Ühemõõtmeline lähenemine. 1.2.1. Üldfaktori mudel Tõenäoliselt vanim ning kõige enam rakendatud minakontseptsiooni käsitlus, mille kohaselt ül...
vastu; Vastandiks suletus, konservatiivsus. 4. Sotsiaalsus: usaldus teiste inimeste vastu, omakasupüüdmatus, leplikkus. Valmidus teisi aitama, veendumusega, et teised vastavad samaga. 5. Meelekindlus: kontroll enda soovide ja impulsside üle. Oma tegevuste ette planeerimine, organiseerimine, enesedistsipliin, kohusetundlikkus. Tahtekindlus viia oma tegevused ellu ka siis, kui see nõuab suurt pingutust. Kasutatud kirjandus: 1. Allik, J., Realo, A., Konstabel, K. (2003) Isiksusepsühholoogia, 3544. 2. Benson, Nigel C. (2005) Juhatus psühholoogiasse, 47135.
loovteraapia? Viimase sajandi jooksul on mitmed ja mitmed ühendavad viisid jõudnud ühe konkreetse teraapia vormini. Loovteraapia on psühhoteraapia vorm, kus kasutatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ning süsteeme teaduspõhiliselt, et saavutada kindlaid terapeutilisi tulemusi. Loovteraapia võimaldab väljendada raskeid ja segaseid tundeid turvalisemal viisil. Tegemist on ainulaadse lähenemisega, et leida tee suhtlemise ning mõistmiseni. (Boughton, 2005; Allik, Realo, & Konstabel, 2003) Selle jaoks, et loovteraapiast kasu saada ei ole vaja kaasasündinud loomingulist talenti – iga üks saab sellega hakkama. Loominguline protsess, mida kasutatakse eneseväljendamiseks, aitab inimestel lahendada probleeme, kuid samas arendab ja kontrollib nende käitumist ja tundeid. Loovteraapiat saab kasutada igas vanuses ja igasuguse loomingulise kogemusega inimeste peal. Tulemusest olulisem on loomise protsess
Nad hinadavad pidevalt oma võimeid üle ja alahindavad teiste omadusi. Nad ootavad, et neid koheldaks ainulaadsete ja suurepärastena. Nende peas keerleb rohkesti niisuguseid fantaasiaid, mis tugevdavad või toetavad nende võimendatud ettekujutust oma paremusest. Nende empaatiavõime on nõrgenenud. Samuti kadestavad nad tihti teisi inimesi nende edukuse või postitsiooni pärast. (Lönnqvist & Slik 2006) Allik, Realo ja Konstabel iseloomustavad nartsisstliku isiksusetüüpi kui äärmiselt tähtsust täis inimest, kes liialdab oma annete, saavutustega, nõuab imetlust, eesõigust ja erikohtlemist. Tema meelt hõivavad kaunid fantaasiad erakordsest edust, kuulsusest, ilust ja armastusest. Kriitikat ta ei talu, häbi ja alandus lähevad sellisel juhul sagedasti üle raevuks ja kadeduseks. Teised inimesed on tema jaoks vaid kui vahendid, meelsasti paneb
kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse (viimast hinnangulist komponenti mina-pildis käsitletaksegi tavapäraselt enesehinnangu mõistes). Näiteks Campbelli määratluse kohaselt on enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. (Allik, Realo & Konstabel, 2003:196) Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Byrne´i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest. Samuti kasutavad enesehinnangu uurijad kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme
teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance?: an empirical assessment of the need-progression proposition in
kuid ei määra midagi". See, mis me oleme looduse poolt kaasa saanud võib kas võimenduda või taanduda meid ümbritseva mõjul ja seda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Lasteaia- ja kooliõpetajad peaksid seda silmas pidama, et just neil on võimalus aidata probleemseid lapsi neid märgates ja aidates, pakkudes lahendusi ja alternatiive nii lastele kui ka nende vanematele. Kasutatud kirjandus: Isiksusepsühholoogia, toim. Jüri Allik, Anu Realo, Kenn Konstabel, Tartu Ülikooli Kirjastus 2003 Lapse kasvukeskond Eestis ja Soomes III, lk 141- 147, Käitumisraskustega laps, Mare Tuisk, Tallinna Ülikooli Kirjastus 2005 http://www.eric.ed.gov/PDFS/ED448382.pdf (26.11.2011) http://www.ivol.ee/download/Kes%20aitab%20käitumishäirega%20last%20Riina %20Türkel.pdf (26.11.2011) http://www.mindsweeper.ee/2009/06/15/rakubioloog-inimese-olemus-oleneb- keskkonnast-mitte-geenidest/ (26.11.2011) http://www.naine24
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud aga, millega taotletakse inimese käitumise kontr...
soovitud tulemuse ja aitab meid elus edasi. Pelgalt oodates ja lootes kaob viimaks motivatsioon ja käega viskamine on lihtne tulema. Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/index.html [25.05.2015]
tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71) Loomade käitumist juhivad instinktid ja nende alusel tekkinud vilumused
11 Sõltuvushäired ekstreemsele internetimängurlusele kaldumist. Mõned uuringuandmed viitavad, et Itaalias on internetisõltuvuse häirega laste näitaja umbes sarnane Eestiga. Ida-Aasias on aga 17-18 protsenti. Hiljutise Soomes tehtud uuringu tulemused viitasid aga sellele, et internetisõltuvust esineb ligikaudu viiendikul hilisteismelistest" kirjutab Maju Himma Novaator.err 09.06.20158 Kätlin Konstabel selgitab sama Novaator.err lehel, et kindlasti tuleks selliste internetisõltuvus uuringute kohta uurida, et kes uuris, mida ja kuidas uuriti. Kuna tehnika areneb väga kiiresti siis aastatagused uuringud ei pruugi enam väga tõepärased olla. Ta soovitas mitte just vaadata sõltuvuse uurimistes minuteid ja tunde kokku, vaid käitumismustrit ühtsena hinnates.9 Kuna arvutikasutajad on peamiselt noored inimesed ja ühiskond dikteerib vajaduse
lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014). Eriti murettekitav on laste vähene kehaline aktiivsus, millele viitavad mitu värsket uuringut. Näiteks Kenn Konstabel leidis kolleegidega, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15 protsenti tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud – nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat ja/või tugevamat kehalist koormust päevas. Mitmete uuringute järgi tagab vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist päevas positiivse mõju füüsilisele tervisele ja on kasulik vaimsetele näitajatele, näiteks annab parema meeleolu
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.................................................................................
Seotud Kui ... siis määratlusega. Võivad olla püsivad, ind er situatsioonid- inimesel küllalt suur mõju selle üle, millistesse situatsioonidesse ta satub. Uudsetes olukordades leitud vastuolulisi tulemusi: osad arvavad et näitavad vähem /rohkem indid eri Kontekstuaalne isiksus- kas oleme tööl vähem neurootilisemad kui muidu (ja vist?) Lisalugemist Konstabel, K. (2003). Mis on isiksuseomadused? - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 67-106). Tartu: TÜ Kirjastus. (Seal on eestikeelne kokkuvõte, mis osaliselt katab ka eelmise 3 artikli teemasid.) Roberts, B. W., & Pomerantz, E. M. (2004). On traits, situations, and their integration: A developmental perspective. Personality and Social Psychology Review, 8, 402-416. 7. ENESEREGULATSIOON K: Tamir, M. (2009). What do people want to feel and why? Pleasure and utility in emotion regulation. Current
head kui halvad teod. · Heaks abiliseks enesehinnangu kujundamisel on muinasjutud, eriti kui need pole raamatust maha vuristatud, vaid ema-isa poolt oma sõnadega ümber jutustatud. ( Pere ja kodu 2009) Joonis 1 Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs. tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 20002006 (Tallinna Linnavalitsus) Joonis 2 Minakontseptsiooni hierarhline mudel( Shavelson, hubener & Stanton, 1976). Kasutud materjal 1. Allik, J ; Realo, A ; Konstabel, K - Isiksuse psühholoogia // Tartu Ülikooli kirjastus 2003. 203 lk 2.Jorunn Hansson , Christina Oscarsson- Õnnelikud lapsed //kirjastus Varrak, 2006. 23,-26; 98-103 lk 3.Austa ennest Anita Naik// kirjastus Koolibri , Tallinn 2000. 4.Hartley-Brewer, E - Tüdrukute eneseväärikus // 2004 kirjastus ERSEN. 60 lk Internetiallikad 1.Enesehinnangust- Reiljan, Heidi [WWW] http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.htm/Internetis/ (13.01.2009) 2.Keilja Lasteaed Miki [WWW] http://web.zone
tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega;
Intelligentsus. Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism, agressiivne käitumine, konformsus).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja -eetika. Stress ja toimetulek. Õpimeetodid: Loengud, diskussioonid, rühmatööd. Hindamisviis- ja meetodid: Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test Kohustuslik kirjandus: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Soovituslik kirjandus: Allik, J., Realo, A. Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus Benson, N.C. (2005). Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat Butler, G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar Kalat, J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid
Tallinn: Ersen Fyfe, G., Fyfe N., Jõul, M & Kurm, Ü. (2005). Bite-size Britain. Tartu: Studium Publishing Graupmann, J. (1999). Tabu leksikon. Pärnu: AS Trükk Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina Hofstede, G. J., Pedersen, P., Hofstede, G. (2004). Kultuuri uurides ehk kuidas mõista teisi kultuure. Tallinn: Väike Vanker Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. Rmt: Allik, J., Realo, A. & Konstabel, K. (Toim), Isiksuse psühholoogia (lk 139-168). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kutsestandard. Juhiabi, tase 6. (07.06.2012). Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise kuupäev 09.05.2014, allikas http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10441410/pdf/juhiabi- tase-6.4.et.pdf Kutsestandard. Sekretär, tase 5. (07.06.2012) Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise kuupäev 13.05
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad........................
Kasutatud kirjandus Allik, J. (2009). Psühholoogia keeruku- Betts, G. T., Neihart, M. (1988/2009). sest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Profiles of the gifted an talented. Gifted Child Quarterly, 32 (2), 248–253. Re- Allik, J. (2003). Isiksus ja seadumused. print in: Eyre, D. (Ed.). Gifted and Ta- Rmt: Allik, J., Realo, A., Konstabel, lented Education. Routledge, London K. (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: & New York. Vol 4, 187–195. Tartu Ülikooli Kirjastus, 23–66. Brighton, C. M. (2001). Effective Aluoja, A., Leinsalu, M, Shlik, J., coaching: Helping teachers address aca- Vasar, V., Luuk, K. (2004). Symtpoms
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
