Emotsioonid lisa Mis on emotsioonid · Teadaolevalt esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid ...
Psühholoogia konspekt. 1. PSÜHHOLOOGIA teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste hä...
KANTSEROGEENID PÕHJAVEES Ilona Juhanson, Martin Tamm, Agnes Suurväli, Regiina Lopetaite, Oliver Simpson TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer) Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID carcinogens AND groundwater Carcinogens AND groundwater AND pollution health risks AND groundwater AND pollution groundwater AND pollution AND problems groundwater AND health risks AND (carcinogen OR cancer) groundwater AND cancer AND (organisms OR health) groundw...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi asju õppida ja ümbritevaga koha...
Emotsioonid Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifilist...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
Kool TOITUMINE Õpilane: Õpetaja: Aasta, linn SISUKORD Sisukord...................................................................................................... ..........................................-2- Sissejuhatus......................... ................................................................................................................- ...
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky.............
1. Millist inimest tajutakse organisatsioonis mitteformaalse liidrina? Mitteformaalse liidrina tajutakse inimest, kes : 1)tuginedes oma teadmistele ja kogemustele toetab gruppi tema eesmärkide saavutamisel; 2) osaleb aktiivselt grupi arutlustel pakkudes aktiivselt välja ideid ja soovitus. 3) pühendab üha rohkem aega oma grupile ja tema tegevuse edukuse tagamisel; 2. Kui töötajad hindavad oma organisatsiooni toimimist, siis tihti lähtuvad nad organisatsioonilise õigluse vormidest. Töötajad hindavad kõrgelt organisatsiooni, kus tasu töö eest ning soodustused on õiglased ning tehtud töö väärilised. Vähem tähtsad ei ole kindlasti ka töötaja arengu- ja karjäärivõimalused. 3. Milles seisneb jõuprotseduuriline õiglus ja mille alusel seda hinnatakse? Kuivõid õiglasena tajutakse meetmeid, mida rakendatakse tulemuse saavutamiseks. Tähtis on erapooletu ja järjepidev rakendamine. Hinnangu aluseks on normide ja reeglite õiglane kohaldamine kõigil...
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%. Uimasteid hakatakse tarbima üha nooremalt. Noore...
Tartu Ülikool Pärnu kolledz Majandusteadus Aivo Koplus AÜ 1.a MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: (Sirje Tammiste) PÄRNU 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1. Protsess..........................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 KASUTADUD KIRJANDUS........................................................................................14 2 Sissejuhatus Organisatsioonis...
3 RASSISM JA VÕÕRAVIHA Rassismi ja võõraviha (ksenofoobia) teemat võib nooremate õpilaste puhul alustada alljärgneva sissejuhatava harjutusega. Harjutus 6 - OMADUSED JA SEOSED Aeg: 5 minutit. Vanus: 7.-9. klassi õpilased. Eesmärk: Juhatada sisse rassismi teema. Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (suuliselt või kirjalikult), joonlaud, paber ja kirjutusvahend. Õpetajale: Harjutus on mõeldud noorematele õpilastele (vanematele vt. harjutus 8). Laske õpilastel kõigepealt vastata küsimusele a, alles seejärel esitage küsimus b. Õpilastele: a. Mõõda enda pöidla pikkus ja võrdle tulemust oma pinginaabri omaga b. Mida vastaksid, kui keegi ütleks, et pikema pöidlaga inimesed on rumalamad kui lühema pöidlaga inimesed? Või kui keegi ütleks, et paksemad inimesed on targemad kui kõhnemad inimesed? Arutelu teemad/abistavad küsimused: A...
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12...
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogil...
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
Käitumisteaduste õppetool Estonian Business School EMOTSIONIDE VÄLJENDAMINE Kursusetöö LK Beb-1 Õppejõud: Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ''Surmavabrikut'' või siis Raimod Kaugvere ''Kirjad laagrist'' tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmu...
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu o...
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
Vanemhool ja paarumissüsteemid Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. ...
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatuste...
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja ...
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE ...
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades as...
Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid..............................................................................................................
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes va...
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all? Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objekti...
Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja k...
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud or...
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurim...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühil...
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, v...
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
