automaatselt. 2.Kognitiivne- õpitakse teadmisi ja toiminguid. Kognitiivsel tasandil muutub õppimise kvaliteet. 3. Intellektuaalne- kognitiivne õppetasand, mille puhul ei peegeldata esemete ja toimingute üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3. Mis on kognitiivse psühholoogia põhiidee ja millele see keskendub? 4. Milline on Jean Piaget kognitiivse arengu teooria? 5. Loetle ja iseloomusta Jean Piaget kognitiivse arengu astmed. 6. Mida tähendavad kriitilised perioodid arengus? 7
Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B on võtnud aluseks reflekside uurimisest saadud ideid. Klassikaline tingimine (I. Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Mõned võtmefiguurid suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel
teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Võtmefiguure suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel
Biheiviorism (Thorndike,Skinner,Watson): Psühholoogia suund, mis rahaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias Psühholoogia taandamine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli -> reaktsiooni meetodile Palju loomakatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele Teatud tingimustel on teatud tagajärjed Stiimulite ja reaktsioonide süsteem (must kast teadvus ja kõik subjektiivne (mida ei saa uurida objektiivselt)) Getaltpsühholoogia (Wertheimer,Köhler,Koffka) (sks, Gestalt,kujul): Lähtusid põhimõttest,et psüühilistele nähtustele (nt.taju,probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus,milles selle tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe (,,hea Gestaldi" tunnused,figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused,stroboskoopilise liikumise seaduspärasused, jm.) Dalmaatsia pilt
annaabi.ee 
