Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on Eestis vaja soolise võrdõiguslikkuse seadust ?
  • Mida see seadus reguleerib ?
  • Miks seda seadust vaja on ?
  • Mida saab teha naiste ja meeste positsiooni ebavõrdsuse vähendamiseks ?
  • Mida selle inimese heaks teha saadakse ?
  • Kus diskrimineerimissüüdistused on juba absurdseks muutunud ?
  • Miks on Eestis vaja soolise võrdõiguslikkuse seadust ?
  • Kes ütleb, mis on mis ?
  • Mis nõuavad teatud soost inimesi ja millised ei ole need tegevused ?
  • Mida kellegil ei ole vaja ja mis ei oma mingisugust jõudu ?
  • Miks on soolise võrdõiguslikkuse seadust vaja ?
  • Mida soolise võrdõiguslikkuse seadus reguleeriks ?
  • Kuidas näeb soolise võrdõiguslikkuse seadus ette kontrollimehhanisme ?
  • Miks see nii on ?
 
Säutsu twitteris
47
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

SISUKORD


SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST 3
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST 5
SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS 7
Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis 7
Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS) 8
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS 10
SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST 13
SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS 15
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST 17
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID – ESSEE 18
Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas 18
Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib 19
Miks seadust vaja on 20
Kuidas toimib kontrollimehhanism 20
Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud 20
Kas seadus on nõrk/tugev, vajalik/mittevajalik 20
EESTI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST 21
SOOLISE EBAVÕRDSUSE ILMINGUD EESTI ÜHISKONNAS 23
Miks on Eestis vaja soolise võrdõiguslikkuse seadust? 24
Seaduse reguleerimisala 24
Seadusega kaasnevad õigused 25
Juhtumid 25
Kokkuvõte 25
ESSEE 26
VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEELNÕU ANALÜÜS 28
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST 30
ESSEE 33
ESSEE “SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE” TEEMADEL 38
SOOLISE EBAVÕRDSUSE ILMINGUD EESTI ÜHISKONNAS 41
Mõtteid seoses soolise võrdõiguslikkuse seadusega 43
Kommentaar soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõule 45
Soolisest võrdõiguslikkusest ja menetletavast seadusest Eestis 46

Saateks
Soolise ebavõrdsus Eestis ei ole sotsiaalne probleem, vaid makrotasandi sotsiaalse probleemi, nimelt seksismi, tagajärg. Just seetõttu, et personaalsel tasandil ei tajuta soolist ebavõrdsust, teeb soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise isiklikult raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus.
Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist žanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03.02) on ääretult huvitav avamaks inimeste arusaamisi, mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust.
Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad.








SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST


Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba 1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega. On täiesti võimalik, et see vastuseis on tingitud asjaolust, et nendes arenenud riikides, kus antud seadus juba 70ndatel vastu võeti, on antud teemaga liiga kaugele mindud . Üks asi on see, kas võrdõiguslikkuse tagamisega tõepoolest liiale on mindud, kuid kindlasti on enamik eestlasi kuulnud jutte sellest, kuidas Rootsis sulatavad naised lõunaks mikrolaineahjus valmistoitu ja mehed pesevad pesu ning Ameerikas korraldavad naised streiki teemal “Miks meestel ei esine menstruatsiooni” vms. Sellised kuulujutud hirmutavad eesti mehi ja tunduvad nõmedad eesti naistele.
Soolise võrdõiguslikkuse seadust (edaspidi SVS ) ei tohiks võtta kui mingite täiendavate õiguste kogumit, mis suunatud naistele. Tegelikult on ju enamik võrdõiguslikkuse nõudeid juba ka teiste aktidega kehtestatud, kuid selleks, et võrdõiguslikkuse täitmisele kergem järelevalvet oleks teostada, on vajalik ühe konkreetse seaduse olemasolu, mis sisaldaks endas kõiki võrdõiguslikkust puudutavaid nõudeid. Tegelikult on aga seaduse kõige olulisem osa seadusega loodaval Soolise võrdõiguslikkuse komisjonil, mis hakkab jälgima seaduse täitmist ning lahendab seeläbi konkreetseid juhtumeid, millega inimesed komisjoni poole pöörduvad. Nii jääb ka ära kohuse liigne koormamine . Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte.
Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi , mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et ühiskonnas võib näha ka tugevama sugupoole diskrimineerimist (sõjaväe kohustuslikkus , madalam eluiga, enesetappude kõrgem arv kui naistel, ühiskonna ootus mehe edukusele jne ), kuid miks ei osale seaduse koostamise protsessis sama palju mehi kui naisi. Seda, et seaduse eestvedajateks on naised, heidetakse ette meessoost poliitikute poolt, olgugi, et meestel on täpselt samasugused õigused protsessis osalemiseks ning, et seda neilt igati oodatakse .
Seadust lugedes on tõepoolest tunda naistele suunatust, kuid fakt on ka see, et naised on Eesti ühiskonnas enam diskrimineeritud kui mehed. Naiste palk on keskmisel ¼ võrra madalam kui meestel; meeste kätte on koondunud alad, kus on rohkem võimu, kõrgemad palgad , rohkem võimalusi protsesse töökohal ja ühiskonnas mõjutada ( http://www.riigikogu.ee/uudis.html ) Ühtlasi eelistatakse tööle võtmisel mehi, kuna naised on kas liiga noored, hakkavad sünnitama, on juba sünnitanud, hakkavad vanaks jääma või on juba liiga vanad ( http://www.riigikogu.ee/uudis.html )
Kuid teiselt poolt on eesti mehe keskmine eluiga 10 aastat lühem ja suitsiidide arv maailmas esimesel kohal. Sellise nähtuse üheks põhjuseks on ka eesti mehe suur pinge ja vastutus töökohal, mis tingitud kõrgest ametikohast. Kas siis mitte pole SVS ka mehe huve käsitlev kui osa nendest ametikohtadest oleks naiste poolt täidetud.
Üheks suuremaks argumendiks, miks SVS ei kaitse meeste õigusi, on kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamine ainult meestele (§ 4 lõige 2 punkt 2). Küsimusele, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte, on väga raske ühest vastust anda, kuid võib väita, et naiste mittekohustuslik sõjaväeteenistus on ülemaailmne fenomen . Ei ole ka teiste riikide õigusteadlased väitnud, et see rikuks fundamentaalset inimõigust – õigust olla mittediskrimineeritud see alusel. Euroopa Kohtu praktika on piire avardanud hoopis teiselt poolt, naised on ise taotlenud ühe vastutusrikkamaid rolle sõjaväelises hierarhias ning need õigused on nad ka saanud ( http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672 ).
Kui tegu on tõepoolest meeste diskrimineerimisega, siis tekib järjekordselt küsimus, et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda.
Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva. Ettekandjatelt küsitakse asju, mis ei puuduta otseselt seadust ega suhtuta arutellu tõsiselt – kas see mitte ei sarnane mingil moel naiste diskrimineerimisele. Kogu istungi käigus ei puudutata peaaegu ühtegi konkreetset punkti seadusest.
Ühtlasi leitakse, et seaduse vastuvõtmise eesmärgiks on Eesti seadusandluse kooskõlla viimine Euroopa Liidu direktiividega ning seega on seaduse näol tegu vaid sümboolse sammuga , näitamaks Eesti tõsiseid pingutusi liitumise protsessis. Kui seda tehakse teistes valdkondades, siis miks on võrdõiguslikkuse küsimus vähem tähtis kui näiteks maa poes torustik kuuma veega.
Seaduseelnõust Nagu igas seaduses, nii ka SVS-es, leidub paragrahve, mille praktiline rakendamine tundub utoopiline . Nii näiteks keelab § 8 punkt 1 avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Kui nüüd mõelda Eesti reklaamidele, siis enamik neist on just sellise sisuga, nagu § 8 punkt 1 seda keelab. Väga raske saab olema reklaamide liigitamine lubatuteks ja lubamatuteks, sest piir sellel teemal on väga habras .
Ühtlasi tekib kahtlus § 9 sisulise rakendamise osas, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Millegipärast on raske uskuda , et antud asutused selliste teemadega vaeva hakkavad nägema.
§ 10 ütleb, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste otsese ja kaudse diskrimineerimise kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edandamisele. Tegelikult on 10 paragrahvi mõte õige – just lastest peaks alustama võrdõiguslikkuse juurutamisel - ei mingeid pilte kodutöid tegevast emast ja ajalehte lugevast isast, sest arusaam võrdõiguslikkusest kujuneb juba lapseeas ja seda raskem on stereotüüpset mõtlemist välja juurutada täiskasvanud inimesel. Jääb ainult loota , et Soolise võrdõiguslikkuse komisjon hakkab sellel alal tõsist järelevalvet teostama.
Lõppsõna Seadusi võib ju vastu võtta kümneid, kuid niikaua kui Eesti ühiskond peab diskrimineerimise ilminguid normaalseteks ja paratamatuteks, ei muuda ka seadus ühiskonda oluliselt võrdõiguslikumaks. Suur osa võrdõiguslikkuse saavutamisel on just naiste endi suhtumise muutmisel – kui naised ei tunne end diskrimineeritutena, ei ole mõtet loota ka ühiskonna suhtumise muutumisse ning Soolise võrdõiguslikkuse seadus vastuvõtmine sarnaneb tsivilisatsiooni viimisega Aafrikasse.
Kasutatud kirjandus 1. http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672 ; 28 märts 2002
2. http://www.riigikogu.ee/uudis.html ; 28 märts 2002
3. Soolise võrõiguslikkuse seaduse eelnõu
4. CEDAW draft report , Estonia

SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST


Eesti sihiks on jõud Euroopa Liitu, mis tähendab arenenud, tsiviliseeritud riikide hulka pürgimist. See tähendab seda, et me oleme nõus ning peame tunnistama ja ka järgima põhimõtteid, mis on mujal Euroopa riikides välja töötatud juba mitmeid aastakümneid tagasi. Kasvõi antud töö teemaks oleva soolise võrdõiguslikkuslikkuse reguleerimisega õiguslikul tasemel hakati tegelema Euroopas ning ka teistes arenenud riikides juba enne 1970-ndaid aastaid.
Seetõttu tundub mõttetu aretelu, kas sellist seadust üldse on vaja vastu võtta. Arusaadav on, et teema on tundmatu ning paljude jaoks ebavajalik, kuna levinud suhtumine Eesti ühiskonnas on, et soo alusel diskrimineerimist Eestis ei eksisteeri või kui ongi sellekohaseid näiteid, siis on need liialt läbi imbunud isiklikest hoiakutest ja kogemustest. Näitena võib tuua absurdse Anti Liivi mõtteavalduse soolise võrdõiguslikkuse seaduse menetlemiselt, kus ta toob näiteid meessoo diskrimineerimisest kooli kehalise tunnis.
Tähelepanekud seaduseelnõust
Tuleb tõdeda, et seadus jääb siiski paljudes punktides vaid suunavaks ning teatud aspektidele tähelepanu pööravaks, mitte niivõrd sanktsioneerivaks. Järgnevalt mõned näited.
Tahaks uskuda, et loodaval kontrollinstitutsioonil (praeguses käsitluses Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon) on piisavalt aega ning ka ehk tahtmist kontrollida paragrahvis 8, lõige 1 sätestatut. Sellega keelatakse avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Siinkirjutaja peab seda punkti üsna oluliseks, sest ühelt poolt on reklaam ühiskonnakorralduse peegeldus ning teisalt on reklaam ka see, mis arusaamu kujundab. Ühtegi seadust ei täideta enne, kui selle normid on isiklikul tasandil aktsepteeritavad.
Suhteliselt loosungi tasandile jääb paragrahv 9, lõige 1, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud naiste ja meeste võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamist. Kohalikele omavalitsustele ju tegelikult ette ei kirjutata, mida ja kuidas nad peavad tegema. Ühtlasi ei ole neile ka täiendavaid ressursse eraldatud, mille taha siis tegelikult või ka ainult kõnedes mitmed projektid ning jäävad.
Siinkirjutaja isiklik arvamus on, et oluline pole mitte ilmtingimata sooliselt võrdne esindatus, vaid võrdne kohtlemine ning võimaluste tagamine. Seepärast tundub pisut üleliigne klausel paragrahvis 11, lõige 1, punkt 2, et tööandja peab võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi /../. Teisalt on see aga võimalus mingitki moodi reguleerida naiste esindatust, näiteks juhtivatel ametikohtadel.
Oleks vaja ka pisut lisainformatsiooni, kuidas saab tööandja hoolitseda, et töötaja oleks kaitstud seksuaalse ahistamise eest (paragrahv 11, lõige 1, punkt 4). Üheks võimaluseks oleks ehk ettevõtte avatus sisejuurdlusele sääraste juhtumite kahtluse korral.
Eelnõust tingitud ühiskondlik debatt
Paljuski suhtutakse antud seaduseelnõus käsitletavasse teemasse, justkui oleks see mees- ja naisisiku omavaheline asi, mitte ühiskondlik sotsiaalne probleem. Eelnõu menetlemisel loetles Papp mitmeid sotsiaalseid probleeme seoses soolise diskrimineerimisega. Naiste alatasustamine ning nende poolt tehtava töö alaväärtustamine on tegelikult ju kvalifitseeritud tööjõu raiskamine. Teiseks peab tulevikus tänastele madalapalgalistele naispensionäridele maksma pensionile lisaks sotsiaaltoetusi.
Kuigi eelnevaga sai loetletud naisi diskrimineerivad asjaolud , ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus naiste seadus, nagu seda ekslikult arvatakse. Seadus reguleerib soorolli ning stereotüüpide vabat suhtumist nii meestesse kui naistesse. Ühtlasi ei ole ka seaduse mõte sugusid anatoomiliselt võrdseks teha, mida nii mõnedki sellest seaduseelnõust välja loevad . Vastupidi, on oluline juhtida tähelepanu naiste ja meeste erinevusele ning sellelt tasandilt tagada mõlemale soole võrdsed võimalused. Ei saa ju lugeda meeste diskrimineerimiseks näiteks seda, et vaid naised saavad sünnituspuhkust. Antud juhul on vahetegemiseks olemas täiesti mõistlik põhjus ning seetõttu ei ole tegu diskrimineerimisega.
Üsna palju diskussiooni tekitab küsimus, kas sooline võrdõiguslikkuse seadus peaks olema eraldiseisev või osa üldisest diskrimineerimisvastasest seadusest. Eraldi seaduse poolt räägib teiste riikide praktika ning fakt, et sugude puhul ei ole tegemist vähemustega ühiskonnas, millede diskrimineerimist peaks käsitlema koos teist liiki juhtudega.
Lõppsõna
Olgugi, et seadusega on juba üsna palju vaeva nähtud ning tõenäoliselt nähakse veelgi, tundub siiski kahtlane olevat, kas seda üldse vastu võetakse. Kasvõi suhtumine Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel oli pilkav ning teemat käsitleti muigega.
Samas aga teiselt poolt kiidab CEDAW Eesti püüdlusi ning möönab, et on tehtud edusamme . Siiski ollakse seisukohal,et tegelikku mõttelaadi muutust ühiskonnas toimunud ei ole. Seda näitavad näiteks palgamäära, perevägivalla uuringud. Küll aga oleks kõne all olev seadus juriidilise reguleerimise seisukohalt samm edasi.
Kasutatud kirjandus Soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõu
CEDAW draft report, Estonia
http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672 ;
28 märts 2002
http://www.riigikogu.ee/uudis.html ; 28 märts 2002

SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS

Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis


Meeste-naiste erinev tasustamine ning ebavõrdsus töökohtadel. Meediauurija B. Pilvre märgib: “Tundub, et siin on tegemist laiema kultuurilise fenomeniga: kui mingi ala on inimeste teadvuses feminiinne / feminiseerunud (nagu kultuur-või sotsiaalalad), siis tundub ka loomulik, et selle ala töö on odav.” (Teel tasakaalustatud ühiskonda, internetis, http://www.undp.ee/gender/8.html ).
Mehed töötavad sagedamini majandus- ja õigusteadusega seotud aladel, kus palgad on tunduvalt suuremad kui nn pehmetel aladel, nagu õpetajad, kasvatajad , sotsiaaltöötajad, jne. Muidugi ei saa me mehi selles süüdistada, et nad kõrgemalttasustatavaid erialasid endi käes hoiavad. Naistel on ju samuti piisava tahtmise ja pealehakkamise korral võimalus endale positsioonikaid töökohti saada, kuigi sageli nõuab sellega seotud eneseteostamine neilt lisapingutust.
Naiste ebavõrdsus võrreldes meestega seoses laste sünnitamise ja kasvatamisega.
Noorte naiste töölevõtmine on küllalt komplitseeritud kuna tööandjad kardavad, et väikeste laste tõttu on naised sunnitud palju puuduma (haiguspäevad) või töölt ära küsima (ettenägematud käigud lastega). Teisest küljest kardetakse tööle võtta noori naisi, kellel veel lapsi pole, kartuses , et naisel on plaanis need kohe-kohe muretseda (küllalt sagedased on naise töölevõtmisel juhtumid, kus tööandja annab mõista, et naine ei tohiks x aastate jooksul rasestuda).
Lapse muretsemisega seotud töölt kõrvalejäämine tähendab naise jaoks kaotust professionaalses plaanis. Eriti kui naine on töötanud kiiresti areneval või kõrgel kohal. Esimesel juhul võib ta kaotada oma erialastes teadmistes, kuna ilmselt ei suuda end vajalikuga kursis hoida, teisel juhul võib naine kaotada tööalastes suhetes, kuna töölt eemalejäämisega taanduvad ka senised vajalikud suhted. Mõlemal juhul on aasta-paari-kolme pärast tööle naasmine problemaatiline.
Meeste-naiste erinev aktiivsus kodustes töödes ning lastehoius. Selle valdkonna erinevus tuleneb kõige enam kehtivatest stereotüüpidest. Mõttemallide muutumine võtab omajagu aega, mehed, kelle lapsepõlvekodus seisid rangelt lahus “meestetööd” ja “naistetööd” ei aita suure tõenäosusega ka oma naist kuigi palju kodutöödes. Küll aga on meeste kaasamisest kodutöödesse rohkem rääkima hakatud ja nii mõnigi stereotüüpides kinniolev mees on oma hoiakuid muutmas.
Meeste-naiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Küllalt sagedane on veel esimestel kooliastmetel poiste ja tüdrukute vahel vahettegemine jällegi stereotüüpide põhjal. Arvatakse, et tüdrukud on verbaalselt võimekamad, samuti, et nendega on lihtsam toime tulla, seega tegeletakse tüdrukutega rohkem. Poisid hakkavad mingil moel tähelepanu otsima ja kui nad on millegi negatiivsega hakkama saanud, ongi taastoodetud mõtteviis, et poistega on raske toime tulla.
Samuti on Eesti puhul probleemiks meesõpetajate vähesus. Sellest tulenevad ka ilmselt eelnavalt kirjeldatu taolised probleemid. Kui koolis ongi meesõpetajaid, siis õpetavad nad tavaliselt selliseid aineid nagu füüsika, arvutiõpetus, matemaatika , jne. Väga harva kohtab meessoost õpetajat kirjanduses, ajaloos või keeleõppes. Hästi vahva oleks näiteks meessoost lasteaiakasvataja.
Kõikide toodud probleemide puhul on peamiseks teatavate stereotüüpide ja mõttemallide kehtimine ühiskonnas. Kuniks kehtivad need, ei kao ka meeste-naiste ebavõrdsuse probleemid ühiskonnast. Päevapealt ei ole muidugi võimalik ka ühtki stereotüüpi inimeste teadvuses murda, kuid kusagilt peaks alustama.
Parim näide sellest, kuidas mingi arvamine kinnistub ja hakkab mõjutama inimesi on minu arvates viimase aja stereotüüp, et mehed on paremad kokad. Tõestatud see pole, kuid millegipärast otsitakse töökuulutustes järjekindlalt just meeskokkasid ja kokaeriala õppijate hulgas on peagi mehi rohkem kui naisi.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS)


Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõuga tahetakse keelustada diskrimineerimine tööelus, hariduses, reklaamides ja töö- ning koolituspakkumistes. Seadust ei kohaldata usulistele ühendustele ning peresuhetele ja eraelule.
SVS on ilmselt seadus, mis toob kõige rohkem kaasa vääritimõistmist ja diskussiooni, ilmselt hakkavad kostma vihased hääled, et miks sellist seadust üldse vaja on ja kas tööandjatel pole tõesti muud teha, kui järjekordset tobedust järgida.
Siiski ma arvan, et seaduse vastuvõtmine on ülimalt vajalik ja selle peamiseks põhjuseks ei pea ma seda, et ühiskonnas oleks naiste-meeste vaheline ebavõrdsus nii suur, et ilma seaduseta enam ei saa. Peamised põhjused on hoopis järgmised:
  • Seaduseelnõu koostamise ja selle menetlemise ning vastuvõtmise käigus tekkinud küsimused ning üldisem diskussioon on vajalikud, et tekitada ühiskonnas üldse vastavateemaline diskursus ja tutvustada inimestele vastavat problemaatikat. Kindlasti ei muutu miski üleöö seaduse vastuvõtmisega. Inimeste mõttemallide muutmine võtab aega aastaid ja eestlaste puhul minu arvates hakkavad mõttemallid muutuma siis, kui uus põlvkond peale kasvab. Selle põhjuseks pean ma totaalset tolerantsi puudumist eestlaste hulgas.
  • SVS-ga tekib õiguslik alus, millele toetuda kui on tegemist diskrimineerimisjuhtumiga. Luuakse sõnavara ja juriidiline baas. Pikapeale inimesed harjuvad seadusega ja vaatavad seda kui normaalset nähtust. Alles siis hakkab seadus ka oma tegelikku eesmärki täitma – kehtestama soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas.
    Eelnõus on ka mitmeid nõrku kohti:
  • § 8 p 1 ütleb: “Keelatud on avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt”. Väga raske on kindlaks teha, kas üks või teine reklaam on diskrimineeriv või mitte. Selle seaduse põhjal tuleb ümber kujundada kogu Eesti reklaamimaastik ja kas loobuda inimeste kujutamisest reklaamides üldse või panna nad teadlikult vastupidistesse rollidesse võrreldes kehtivate stereotüüpsete soorollidega.
  • Eelnõu 3. peatükk, mis räägib soolise võrdõiguslikkuse edendamisest on asjaomastel asutustel väga raskesti täidetav. Omavalitsustel, haridus - ja teadusasutustel ning ka tööandjatel lasub lisavastutus järgida soolise võrdõiguslikkuse printsiipe ettevõttes ning koguda vastavaid statistilisi andmeid. Haridusasutustel tuleb veel lisaks oma õppekavad ja kasutatav õppematerjal viia vastavusse seadusega. See tegevus võtab kindlasti päris kaua aega ja kindlasti ei saa see toimuma 1. juuniks 2002, kui seadus eeldatavasti kehtima hakkab.
  • Lausa karikatuurne on § 11 p 4, mille järgi tööandja peab hoolitsema, et töötaja on kaitstud seksuaalse ahistamise eest. No comments!
  • Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni otsused tunduvad olema liigselt soovitusliku iseloomuga , näiteks võiks komisjonil olla õigus määrata rahatrahvi diskrimineerimisjuhtumi tõestamise järel. Praegusest eelnõust ei selgu, kas komisjonil on see õigus.
  • Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni ja Nõukogu kohustused mõneti dubleerivad teineteist. § 13 p 4 ütleb : “Komisjon teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta” ning § 13 p 5 ütleb: “Komisjon nõustab ja informeerib Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi, kohalike omavalitsusüksuste asutusi ning teisi asjast huvitatud isikuid käesoleva seaduse rakendamist puudutavates küsimustes”. Soolise Võrdõiguslikkuse Nõukogu üleasanneteks on muuhulgas § 36 p 3 alusel: “Nõukogu esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud riiklike programmide käesoleva seaduse paragrahvile 9 vastamise kohta”. Tuleks selgelt ära määratleda, missugune organ teostab järelevalvet seaduste, määruste jm. vastavuse üle SVS-le.
    SVS eelnõu 1. lugemise stenogrammi lugedes torkab kõigepealt silma, et toimub teatav polariseerumine. Naised küll eriti sõna ei võtnud ja seda arvestada ei saa, kuid mehed võtavad küll teatava ringkaitse ja tajutav on oma soo kaitsmise vajadus.
    Näiteid:
    A. Sirendi: /---/ Teatavasti lähevad naised pensionile viis aastat varem. Kas seda tuleb käsitleda diskrimineerimisena, õigushüvena, ja kui see on õigushüve, siis kas see on meeste diskrimineerimine või ei ole /---/
    A. Liiv: /---/ Ma küsin, kas see seadus aitab ka meeste tagakiusamist vähendada riiklikul tasandil./---/ Kas see seadus lõpetab süsteemse meeste tagakiusamise? /---/ Iisraeli naised käivad ringi, automaadid käes, ma olen ise näinud, nad kaitsevad julgelt kodumaad , aga meil öeldakse, et ainult mehed peavad seda tegema.
    T. Toomsalu: /---/ Ma olen esiteks väga sügavalt tänulik, et soolise võrdõiguslikkuse seadusega seatakse eesmärgiks tulevikus kaitsta ka just vaeseid mehi ja reguleerida nende kohtlemist, et neid koheldaks võrdväärselt naistega , seetõttu toetan seda eelnõu kahe käega. /---/
    J. Ligi: /---/ Samas ei ole saladus , et meeste keskmine eluiga Eestis on katastroofiliselt lühem kui naistel, meeste haridustase on madalam, meeste enesetappude arv on kordi suurem kui naistel /---/ millise võrdõiguslikkuse suunas te meid tegelikult agiteerite.
    M. Stalnuhhin: /---/ Aga vaevalt , et me püüame parandada naiste positsiooni selle kaudu, et halvendame meeste olukorda. /---/
    Oleks Riigikogus naisi rohkem, saaksime teada, kuidas naised reageerivad ja kas läheks üldiseks sõjaks või mitte. Nagu näha ei saa sellist arutelu kuidagi konstruktiivseks nimetada.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et SVS vastuvõtmine toob endaga kaasa mitmeid lahinguid, sest see on seadus, mis puudutab iga inimest. Võiks aga jätkuda jõudu emotsioonidest esialgu hoiduda ja asjadesse süveneda, mitte kõik juba eos läbikukkunuks kuulutada. Võib-olla siis kunagi jõuame ühiskonda, kus võrdõiguslikkus ei ole mingi tont, vaid kõik toimib ja on tasakaalus. Lootma peab.

    SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS


    Sooline võrdõiguslikkus – uus mõiste Eesti ühiskonnas, millest veel ei saada aru ja ei peeta vajalikuks sellest rääkida. Meie ühiskonnas on palju ebavõrdsust ja soolist diskrimineerimist keelab vaid Põhiseaduse § 12, kuid kusagil pole kirjas, mis see diskrimineerimine on. Soolise võrdõiguslikkuse seadus defineerib selle esmakordselt.
    Mida see seadus reguleerib?
    Võrdõiguslikkus on inimese põhiseaduslik õigus, mida soolise võrdõiguslikkuse seadus püüabki tagada. Ja kuigi soolise diskrimineerimise ohvriteks langevad rohkem naised kui mehed, pole antud seaduse eesmärgiks kaitsta ühte sugu teise eest. Pigem rõhutab see seadus seda, et meil eksisteerib kaks sugu – mehed ja naised. Ja olenemata soolistest erinevustest on ühiskonnas kõikidel võrdsed õigused ja ka võrdsed võimalused.
    Kirja pandud seaduse eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust.
    Miks seda seadust vaja on?
    Eelnevalt oli juba juttu , et nii nagu ka mujal, nii ka meil, on ühiskonnas palju ebavõrdsust, soolist ebavõrdsust. On mitmeid konkreetseid näiteid soolisest ebavõrdsusest ja just nende tõttu ongi seda seadust vaja. On vaja seaduslikku tausta , mis seda kõike reguleeriks, diskrimineerimist vähendaks ja konkreetseid situatsioone lahendaks.
    Mõned näited Eestist, kus on tegu soolise ebavõrdsusega:
    • Töökoha saamine. Tööd leida on naistel raskem kui meestel, sest naised sünnitavad lapsi - esmalt on naine lapsega hoolduspuhkusel ja edaspidi kipuvad lapsed haigeks jääma, mistõttu peab naine järjekordselt lapsega koju jääma. Palju lihtsam ja mugavam on tööandjal palgata sama tööd tegema meesterahvas, kellega selliseid muresid ei ole. (Kuigi on Eestis võimalik ka meestel lapsega koju jääda, kasutavad väga vähesed seda võimalust)
    • Töökohad. Võib öelda, et töökohad on jagatud kaheks – meeste tööd ja naiste tööd. See tähendab, et tihtipeale otsitakse kindlale tööle kindlast soost isikut. See tuleneb ühiskonnas levivatest arusaamadest, et nii on. On alati olnud ja kuidas siis nüüd teistmoodi on.
    • Kodutööd. Tihtipeale teevad naised koduseid töid, mis on aga tasustamata töö.
    • Meeste madalam haridustase, suurem riskikäitumine jne. On teada, et meeste haridustee on aasta võrra lühem naiste omast. Meeste enesetappude arv on suurem kui naistel. Kõik need riskikäitumised tulenevad sellest, et ühelt poolt on ühiskond meestele kõrged ootused pannud ja kui neid ei suudeta täita, viib see just selleni . Teisalt aga arvatakse, et mehed lihtsalt on teistsugused.

    Mida saab teha naiste ja meeste positsiooni ebavõrdsuse vähendamiseks?
    Üks võimalus on muidugi see konkreetne seadus, mis defineerib mõisted ja kirjutab ette konkreetsed sammud. Jah, selline seadus on vajalik. Kuid ebavõrdsuse vähendamist tuleb võtta laiemalt – ühiskonnas valitsevad väärtushinnangud peavad muutuma. Tuleb mitte ainult selle seaduse raames mõista, et mehed ja naised on võrdsed, neil on võrdsed õigused ja võimalused vaid laiemalt, sellest tuleb põhimõtteliselt aru saada.
    Seadusest endast
    Käesolev seadus reguleerib kõige rohkem diskrimineerimist tööelus ja pereellu ei tungi üldse. Osad paragrahvid on utoopilised, nad on justkui kirja panemise pärast seal, sest tundub, et neid ei hakata täitma (näteks § 9). Samas on paragrahve, kus on kõik väga selgelt kirjas, kuid täitmine tundub võimatu - § 11 lg 1, mis ütleb, et tööandja peab erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel arvul naisi ja mehi võtma
    Mida saab inimene konkreetselt teha, kuhu pöörduda, kui teda on diskrimineeritud ja mida selle inimese heaks teha saadakse?
    Inimesel, keda on diskrimineeritud on kaks võimalust – kas pöörduda kohtusse või Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni poole kahe aasta jooksul alates diskrimineerimise aset leidmisest . See, kelle vastu on kaebus esitatud peab tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud.
    Kui tööandja suhtes on tekkinud diskrimineeriva käitumise kahtlus, peab ta 5 tööpäeva jooksul andma kirjaliku seletuse toimunu kohta. Seletuses peavad olema järgmised andmed isiku kohta, keda eelistati :
  • tööstaaz
  • haridus
  • töökogemus ja muu tööks vajalikud oskused
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #2 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #3 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #4 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #5 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #6 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #7 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #8 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #9 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #10 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #11 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #12 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #13 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #14 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #15 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #16 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #17 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #18 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #19 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #20 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #21 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #22 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #23 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #24 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #25 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #26 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #27 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #28 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #29 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #30 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #31 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #32 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #33 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #34 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #35 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #36 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #37 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #38 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #39 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #40 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #41 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #42 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #43 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #44 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #45 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #46 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest #47
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raeste Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Soolise ebavõrdsus Eestis ei ole sotsiaalne probleem, vaid makrotasandi sotsiaalse probleemi, nimelt seksismi, tagajärg. Just seetõttu, et personaalsel tasandil ei tajuta soolist ebavõrdsust, teeb soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise isiklikult raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus.

    Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist žanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03.02) on ääretult huvitav avamaks inimeste arusaamisi, mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust.

    Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad.

    Märksõnad

    Mõisted

    seadust lugedes, inimõigust, omavalitsusüksuste asutused, eesti sihiks, teisalt, võimaluseks oleks, alaväärtustamine, ala, küllalt sagedane, svs, peamised põhjused, svs, eelnõus, lausa karikatuurne, enesetappude arv, sooline võrdõiguslikkus, võrdõiguslikkus, samadel ametikohtadel, tööd leida, osad paragrahvid, ühtepidi, teadlikult, too, naise ülesandeks, diskrimieerimise alusel, komsijonile, miskipärast, võrdõiguslikkus, kohustusi era, lõppude lõpuks, käsitlemisele, tõsisem, naiste tööd, käänata, ahistajat, edendama, töödest, markantsemad, ühiskondlikust arvamusest, seaduseelnõus, viimastest kõrvalehoidmist, rikkumine, diskrimineerimine, komisjoni otsused, kentsakas, järelvalve nõrkus, võrdõiguslikkuse seadust, millegi pärast, soovijad, seadusesse, realiseerumine, tööandjale endale, sooline võrdõiguslikkus, ebavõrdne tasustamine, kõrgkoolide sisseastumistestid, teiseks organiks, käesolev seadus, loll, kummal, vanemal põlvkonnale, eesti olukord, nagu öeldud, väliselt, sooline võrdõiguslikkus, liberaalne maailmavaade, eestlaste suhtumine, seaduseelnõu, paragrahv neljas, vertikaalne töö, reklaamivaldkond, valdkond, teiseks õigusaktis, oluliseks puuduseks, pesupulbri, võrdõiguslikku edendada, lagedale ajast, piiritletav nähtus, pahatihti, peavad naised, svk, äärmiselt hästi, juures eestis, veelgi enam, 1960ndatest, seadusandluses, eesti ühiskonnas, diskrimineerivaks, meediaga seoses, komisjoni kohustuseks, naisterahvastel, stabiilses ühiskonnas, teisalt, olulisi muudatusi, suuremat tähelepanu, iseasi, sekkumiseta, pikki aastaid

    Kommentaarid (1)

    kellyr profiilipilt
    kelly rohela: Oli kasu
    17:57 12-02-2013


    Sarnased materjalid

    320
    doc
    Majanduspoliitika
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    113
    doc
    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    56
    doc
    Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun