LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV 9.b LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV • Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et ,,saatan jäljendab Jumalat" omal kombel
· 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" 4 Ott sepa rollid Vanemuises · Stepan Sevõrjov, Djakov Tom Stoppard "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) · Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006) · Pietro Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat..." (2006) · Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) · Felix Humble Charlotte Jones "Mesimees" (2007) · Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppard "Hüppajad" (2007) · Peter C.S. Lewis "Lõvi, nõid ja riidekapp" (2007) · Roger Edward Albee "Kõik aias" (2006) · Kirill Aleksandrovits, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvad kulud" (2007) · Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Ots "Koidula veri" (2008) · Havlitcheck Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest" (2009)
2005. -2006. aastani Eesti Draamateatris 2006. aastast Vanemuise teatris draamanäitleja ,,Malev" ja ,,Tulnukas" Reformierakonna liige http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000211/72c 2bfce-9ab9-449c-8301-daab9ad754e4.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Rollid Eesti Draamateatris 2004. Kaj ,,Lumekuninganna" 2005 Rudolfo ,,Savonarola tuleriit" 2005 sõdur ,,Othello" 2006 Bernard ,,Müügimehe surm" http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Vanemuise teatris 2007 Peter ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" 2008 Bob ,,Sviit" 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael ,,Rumm ja viin" 2011 Kirjanik Kõrend ,,Tabamata ime" 2012 Mati Nuude, Hardi Volmer ,,Musta pori näkku" http://g1.nh
Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" jmt. Kontserdil osalesid Vanemuise teatri sümfooniaorkester ja bänd. Dirigent ja konferansjee oli Tarmo Leinatamm.
On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul Esile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Kirjutanud setukeelseid luuletusi Öölumi Kell lakkamatult vesist Su hele keha murrab
Walter Scott 8. Nimeta Scotti 1 ajalooline romaan. "Ivanhoe" 9. Kes kirjutas teadusliku teose mustlastest? Mis teos? Prosper Merimee "Carmen" 10. Kes suri duellis võideldes? Miks toimus duell? Lisa 1 raamat. Duellil suri Puskin. Duell toimus intriigide tõttu. "Jevgeni Onegin" 11. Kes on loonud Poola rahvuseepose? Poola rahuseepose on loonud Adam Mickiewicz. 12. Millisest rahvusest oli Andersen? Nimeta tema 3 teost. - Andersen oli taanlane. "Lumekuninganna", "Väike merineitsi", "Hoiukarp". 13. Kes ujus ühelt mandrilt teisele? Kust kuhu? Miks? George Gordon Byron ujust ühelt mandrilt teisele. Euraasiast Aafrikasse. Tahtis näidata, et legend vastab tõele. 14. Kes on loonud teose: "Õpetusi kõuts Nurri sulest vms"? Hoffmann 15. Nimeta Vendade Grimmide eesnimed. Jacob ja Wilhelm 16. Kelle auks loodi teos "Poeedi surm"? Aleksandr Puskini 17. Kelle auks loodi teosed: "Mees, kes naerab" ja "Hüljatud"?
Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater) "Pidu" (lavakunstikool) "Julia" (Eesti Draamateater) "Kärbeste saar" (lavakunstikool) "Kits" (Eesti Draamateater) "Utoopia" "Lumekuninganna" (Eesti (Vanemuine/lavakunstikool) Draamateater) 2005 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki" (Teater NO99) "Kevade" (Eesti Draamateater) "Hulkur Rasmus" (Emajõe Suveteater) Rasmus
Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seejärel jätkavad Klara ja Pähklipureja-prints imeilusas võlusaanis teekonda Maiustuste kuningriiki. Teises vaatuses jõuavadki nad sinna. Kokad valmistavad neile häid toite ja Drazeehaldjas tervitab neid. Õhtusöögiajal laseb Drazeehaldjas Klara auks tantsida erinevaid tantse. Lõpuks muutub Klara uniseks ja jääb magama. Ärgates leiab ta end oma voodist. Selle ees seisab Prints, kes tervitab Klarat kui oma printsessi.
sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on kirjutanud muusikat paljudele filmidele: "Nukitsamees", "Karoliine hõbelõng", "Don Juan Tallinnas", "Kapsapea", "Vana daami visiit" ja "Lotte reis lõunamaale". Samuti muusikat teatrilavale: "Lumekuninganna", Kümme neegrit", "Memme musi", "Thijl Ulenspiegel" ja "Buratino". Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm
puust nukk Pähklipureja. Kuid kadedusehoos lõhub Fritz nuku, kuigi Drosselmeister parandab selle jälle hetkega. Pidu saab läbi ning perekond heidab magama. Kell lööb just 12, kui hiireke äratab Klara. Hetk hiljem on hiiri terve kari ja nad on tüdrukut ründamas, kuid tema kaitseks astub välja Pähklipureja oma sõduritega. Kui hiirtest on koos jagu saadud, moondub Pähklipureja nägusaks printsiks ja viib neiu Lumekuningariiki, kus nad tantsivad Lumekuninganna ja –helvestega. Edasi viib tee Maiustuste kuningriiki, kus kokad küpsetavad hõrke maiustusi ning Dražeehaldjas laseb alamatel tantsida erinevatele rahvastele omapäraseid tantse. Õhtu lõppedes väsib Klara ja uinub. Ärgates leiab ta end oma voodist, mille ees seisab Prints, kes tervitab Klarat kui oma printsessi. Minule meeldis see etendus väga. Pähklipurejale oli leidlik lahendus leitud, kui kord mängiti teda päris inimesena, teinekord jälle nukuna. Kuna
AFORISMID -Hope is the little voice you hear whisper "Maybe" when it seems the entire world is screaming "Never". -I won't let you close enough to hurt me! (Adele) -In the garden of life, you're the most beautiful flower! - Tänu sinule nüüd ma tean, mida tähendab üksindus. (Shanon Lumekuninganna) -a million little shining stars -I'm strong but I break. -Catch me, I'm falling! -I know this is the part where the end starts. -You're everything I need and more. -Loving you is like breathing. How can I stop? -Elu on rutiin, kõik vead korduvad. Iga kuradima kord on valus. -Just because everything's changing, doesn't mean it's never been this way before. -Ei proovind kumbki meist kinni hoida, kui teine ütles, et läheb.
4) Hans Christian Andersen *Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense - 4. august 1875) oli Taani kirjanik. *Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas. *Hans Christian Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. *Anderseni kuulsaimate kunstmuinasjuttude seas on: "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" *Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. 5) Walter Scott *Sir Walter Scott (15. august 1771 - 21. september 1832) oli šoti kirjanik. *Scotti teostest on tuntumad ajaloolised romaanid, nende hulgas "Ivanhoe", "Rob Roy" ja "Waverley", kuid ta kirjutas ka luulet ja näidendeid. 6) Jacob ja Wilhelm Grimm *Jacob Ludwig Carl Grimm (4. jaanuar 1785 Hanau - 20
Tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjuttudes esineb topeltadresseering. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme. Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. Aastal. Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. Enim tuntud kunstmuinasjutud: Pöialliisi, Väike merineitsi, Vankumatu tinasõdur, Inetu pardipoeg, Lumekuninganna, Tütarlaps väävlitikkudega, Metsluiged, Tuleraud, Printsess hernel, Punased kingad, Lugu ühest emast, Väikese Ida lilled, Keisri uued rõiva Punamütsike Vennad Grimmid Perrault Ei tahtnud teisi mütse kanda Müts sobis talle Kook ja vein Kook ja või Ema tänitas enne minekut Punamütsike läks kohe teele
* Eesti keelde on Anderseni muinasjutte tõlgitud aastast 1886 ja tõlkijaks oli Lydia Koidula. * Anderseni looming on olnud aluseks filmidele, ballettidele, multifilmidele, skulptuuridele. * Tema muinasjutte on kirjutatud 125 keelde, ning neis inspireerituna on loodud neist näidendeid,ballette ja filme. KUULSAMAD KUNSTMUINASJUTUD "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" 1836. "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" "Tuleraud" TÄHTSAD SÜNDMUSED * 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval,on rahvusvaheline lasteraamatute päev. * Siis antakse välja: Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia. Hans Christian Anderseni lastekirjanduse auhind. FAKTID H.C.ANDERSENIST * Oli 185 cm pikk. * Kandis kingi nr 47-50. * Vaimustus Napoleoni Bonapartest. * Armastas pikki jalutuskäike, lilli, ooperit ja õlut.
muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt. ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Punamütsike", ,,Okasroosike", ,,Rapuntsel", ,,Hans ja Grete", ,,Hunt ja seitse kitsetalle" jne. · H. C. Andersen sai oma lugude jaoks inspiratsiooni muinaspõhja pärimustest ja müütidest. Nt. ,,Vankumatu tinasõdur", ,,PöialLiisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Lumekuninganna", ,,Metsluiged", ,,Tütarlaps väävlitikkudega".
1994.a. tuli esimene võit ,,Laulukarusell" lauluvõistluselt, 1997. a. võitis Gerli lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Ta on osalenud erinevates soolobrojektides ja muusikaligaaladel. Gerli on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursittel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusellauluga ,,Partners in Crime". Ta on rockbändi ,,glive" solist. Tema rolle: Jonni-Punn ,,Vankumatu tinasõdur", Gerda ,,Lumekuninganna", Sally Bowles ,,Cabaret", Florence ,,Chess", Sugar Kane ,,Sugar" ja Lotte ,,Detektiiv Lotte". Tanja Mihhailova lõpetas 2004 Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal. 1996 saavutas ta laste lauluvõistlusel ,, Kuldne hääl" Grand Prix'. Tanja on osalenud väga paljudel laulufestivalidel ja võistlustel: 1998 ,,Hommikutäht", 2000 ,,Laul", 2001 ,,Slovjanski Bazar", 2005 ,,Uus laine". Ta on ka õpetanud projektides ,,Eesti otsib superstaari" ja ,,Laulud tähtedega" lavaliikumist
Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Muusikalid Ehala on kirjutanud päris mitu muusikali. "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1986) "Nukitsamees" (1981) (1999) „Lumekuninganna“ (2006) „Arabella“ (2013) 4 Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (režissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng" (režissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud populaarseks, samuti muusika 1971 valminud filmile "Don Juan Tallinnas" (näiteks "Vaid see on armastus")
16. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. Loomamuinasjutud “Reinuvader Rebane” Imemuinasjutud “Tuhkatriinu” Legendilised muinasjutud “Õnneliku inimese särk” Novellilaadsed muinasjutud “Keiser ja murdvaras” Kunstimuinasjutud “Nukitsamees” 17. Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. Charles Perraul “Punamütsike” “Pöialpoisike” H.C. Andersen “Väike merineitsi” “Lumekuninganna” Vennad Grimmid “Lumivalgeke” “Okasroosike” 18. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Fr.R.Kreutswald “Eesti rahva enne muistsed jutud” J.Kunder “Eesti muinasjutud” M.J.Eisen “Esivanemate varandus.Kohalised Eesti muinasjutud” August Jakobson „Ööbik ja vaskuss” 19. Missuguseid elutarkusi või väärtusi või käitumismudeleid võiks muinasjuttude toel edasi anda lastele vanuses 5-7 aastat
1993) · "Viimane raamat. Poslednjaja kniga" (Viktor Krivulin; 1996) · "Moskva-Petuski" (Venedikt Jerofejev; 2000) · "Lasteraamat" (Kari Hotakainen; 2001) · "Psühhopaadi märkmed" (ainult värsid; Venedikt Jerofejev; 2001) · "Sinine pekk" (ainult värsid; Vladimir Sorokin; 2002) · "Krestomaatia" (Raul Meel, Ilja Sundelevits; 2003) · "Vanad tädid enam ei mune" (I osa) (Mark Levengood, Unni Lindell; 200 Laulitekstid lavastustele: · "Lumekuninganna" · "Saabastega kass" 3. Ott Arderi luuletusi Millimallikas Hilissuvel soojaks paistab päike läänemere vee. Väiksel millimallikalgi selge on me randa tee. Ise ta küll suurt ei liigu, meri kannab, laine toob. Lainel üles-alla kiigub,
mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord ta küll ei läinud maale vanaemale külla, kuid siiski on luuletuse algallikale/-mõttele hästi viidatud. 4
..…………7 SISSEJUHATUS 2 Minu referaadi teemaks on taani kirjanik Hans Christian Andersen ning oma töös käsitlen kirjaniku karjääri erinevaid etappe, elulugu ning toon välja tema tuntuimad teosed. Andersen on üsna tuntud kirjanik ning seetõttu enne täiendava informatsiooni otsimist oskasin juba üsna mitu tema teost nimetada, näiteks „Inetu pardipoeg”, „Pöial-Liisi”, „Merineitsi”, „Vankumatu tinasõdur” ning „Lumekuninganna”. Kindlasti olin seda nime eelnevalt kuulnud, aga võib-olla ei osanud autori nime ja teoste pealkirju kokku viia. Hans Christian Andersen keskendus peamiselt muinasjuttude kirjutamisele, kuid on avaldanud ka mõne romaani ning luuletuse. Ma arvan, et tema muinasjutud on suunatud pigem väiksematele, kuid teisalt on need väga huvitavalt ja hästi kirjutatud, et paeluvad ka vanemaid lugejaid. Üks oluline aspekt oleks kindlasti ka see, et kõigis tema muinasjuttudes
Kui meile on must leinavärv, siis budistidele on selleks valge. Valget loetakse kõige külmemaks värviks. Vastupidiselt kõike neelavale mustale, peegeldab valge endast eemale teiste värvuste kiirguse ja soojuse. Inimene ihkab valge värvi puhastava jõu poole, kuid ei suuda elada ja pidevalt töötada steriilses valges keskkonnas. Valge tuba, valge mööbel ja valged tekstiilid ja kogu tulemus meenutab Lumekuninganna lossi. Valged seinad ja erivärvi mööbel mõjuvad koos väga hästi ja ruum on suur ning puhas. 9 Värvid arhitektuuris Värvidel on äärmiselt tähtis roll arhitektuuris. Värid panevad inimest vaadeldavat hoonet tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma. Värvid toovad välja hoone omapära, energia kja tihtipeale ka tema otstarbe. Caja de Compensacion Los Heroes büroohoone
pole. Omanäolised pealkirjad. Palju elektrooniliste väljendusvahendite kasutamist, live-elektroonika, multimeedia. Palju kammermuusikat omanäolistele koosseisudele. Uute ansamblite ja orkestrite tekkimine. Margo Kõlar kantaat `Kuningas' kammerkoorile, ballett `Kuuhullud kassid', Mari Vihmand - Tema muusikas ühinevad romantiline kujutlusvõime ja ratsionaalne vormikujundus. loomingu suurima osa moodustab kammermuusika.Teosed: lavamuusika(`Hunt ja seitse kitsetalle', `Lumekuninganna'), orkestriteosed, vokaal ja koorimuusika, jpm. Veel heliloojaid: Rauno Remme, Helena Tulve, Toivo Tulev, Timo Steiner. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Dirigendid praegu: Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Andres Mustonen, Anu Tali. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Lühiessee `Eesti muusika areng 19
E.T.A. Hoffmann ,,Väike Zaches, Kinaveriks kutsutu" Romantiline iroonia irooniat kasutati et näidata kuidas kõrvaldada ebatäiuslikkus ja läheneda sel teel ideaalile. Heinrich Heine ,,Laulude raamat" Baironism romantiline kangelane, pessimistlik üksikmässaja, armastuse ja vabaduse eest võitleja, orjanduslikkust väljendavas ühiskonnas. George Byron ( 1788- 1824) lõpetamata poeem ,,Don Juan" Muinasjutt Jakob & Wilhelm Grimm ,,Punamütsike" H.C. Andersen ,,Lumekuninganna" Romantiline historism Walter Scott > (1771-1832) ,, Ivanhoe" Victor Hugo- > (1802-1885),, Jumalaema kirik Pariisis", ,,Hüljatud" Alexandre Dumas > (1802-1870) ,, Kolm musketäri" Realism Napoleoni sõjad möödas, revolutsioonide perioodi lõpus saabus kodanlik argipäev, kus aadelkonna asemel domineerisid ärimehed, pankurid ja vabrikandid. Kirjanikud tõmbusid endasse, loobusid väljamõeldistest ja romantilisest ilustamisest ning asusid ühiskonna ajalookirjutaja kohale
17. Leidke lasteluule hulgast kaks luulekogu, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut. ● Ilmar Trull “Rähni ravi”- luuletusi igast eluvaldkonnast- aastaajad, tähtpäevad, igapäevaelu, autor on ka teose ise illustreerinud, mis võib muuta luuletuste sisu veelgi mõistetavamaks, lastesõbralik sõnakasutus, vahvad riimid. ● Urve Tinnuri “Lumekuninganna märkas lehes…” - muinasjutud on ümber tehtud luuletusteks, veidike muudetud sisu, kuid jutt on äratuntav, sest on kasutataud iseloomulikke tunnusjooni. Lastel on huvitav võrrelda. 18. Mida õpetab F. Kotta "Tublid loomad"? Luulevormis jutuke sellest, kuidas kass oli haiget saanud ja kukk läks arsti kutsuma. Õpetlik lastele, sest jutu sees on mainitud ära palju loomi, hea erinevate metsa- ja taluloomade õppimiseks. Samuti õpetab see tolerantsust. Ligimeest peab aitama. 19
kunstmuinasjuttudes avaldub lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline kallak. Sarnaselt Hoffmannile annab ta elu ja hinge asjadele, varustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. Erinevalt traditsioonilistest muinasjuttudest lõpevad Anderseni lood mõnikord ka kurvalt – nendes on viiteid inimolu ja armastuse haprusele ja kaduvusele. 1. Lumekuninganna- Kui jäine ilu külmutab armastuse, tuleb selle ülessulatamiseks ränka vaeva näha. Väike Gerda võtab ette pika raske teekonna, et tuua Lumekuninganna kõledast jäälossist koju sõber Kaj, kellele läks silma terav peeglikild, mis külmutas ta südame. Gerda seikleb kuningalossis, röövlite juures ja lõpuks juhatavad Lapi eit ja Saami eit ta Lumekuninganna lossini. Ning jah, külm peab lõpuks soojusele alla vanduma. 2. Lumememm- armas lugu Lumememmest, kes sai suure armastusega
muinasjutud (Kaval- Ants) *Rahvad ja muinasjutud (araabia,,Tuhat üks ööd”) *Kunstmuinasjutt (Luts ,,Nukitsamees”) Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. * Charles Perrault „Haneema muinasjutud“"Uinuv kaunitar","Punamütsike","Sinihabe","Tuhkatriinu ehk Kristallkingake","Pöialpoisike" * Hans Christian Andersen "Väike merineitsi","Vankumatu tinasõdur","Inetu pardipoeg","Lumekuninganna", ,,Pöial- Liisi”. *Vennad Grimmid "Vahva rätsep" ,"Okasroosike" ,"Hans ja Grete" ,"Rapuntsel" ,"Breemeni linna moosekandid" Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. *F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi“,„Põhja konn“ *Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“ 5
kavalus appi võtta,- seda peaks tal ju ometi olema! Milleks näha vaeva, kui saab ka lihtsamini hakkama. Lõppude lõpuks on ühel nägusal Barbiel ka palju muud huvitavat ja kasulikku ette võtta, kui oma väärtuslikku aega mingisuguste mõttetuste peale kulutada. Keegi pole asendamatu. Keegi pole ideaalne. Keegi pole Ken. Keegi pole Barbie... Me kõik kanname maske, olgu nendeks siis Barbie, Ken, Tuhkatriinu või hoopis Lumekuninganna. Sel pole vähimatki tähtsust. Oluline on aga tõsiasi, et kõigil inimestel peavad olema võrdsed õigused olenemata nende välistest parameetritest. Bioloogiline sugu, mis paljudel juhtudel võib pealegi olla inimese tegeliku sooga vastuolus, ei tohiks mingil juhul takistada võrdset ligipääsu hüvedele ja õigustele. Me ei ole mitte Barbied ja Kenid vaid a priori indiviidid, kes vajavad oma ideede ja eesmärkide elluviimiseks võrdseid võimalusi ja aktsepteerimist.
annaabi.ee 
