Sooline võrdõiguslikkus (0)

J. Liivi nim.  Alatskivi  Keskkool
Getter Suup
SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS
Referaat
Alatskivi  2016
1
SISUKORD
SISUKORD..........................................................................................................................................2
1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3
2. VAIMNE JA FÜÜSILINE  DISKRIMINEERIMINE .......................................................................4
2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4
FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga  selgub , et kolmandik Eesti naistest on 
kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. 
Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% küsitletutest oli 
kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud 
juhtunust  politseile . Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa  naissoost  elanikel on suurem tõenäosus 
kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6
4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8
4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8
4.2 Võrdõiguslus  Feminism .............................................................................................................8
Meesõiguslus...............................................................................................................................9
2
1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS
„Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse 
inimõiguste  kontseptsiooni  kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri 
tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu 
eelduseks  on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata.” *
Laiemas mõttes tähendab sooline võrdõiguslikkus sellist olukorda ühiskonnas, kus inimeste 
valikuid  ning võimeid ei piira soorollid ega -stereotüübid ja puudub naiste ning meeste  hierarhiline  
võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab sooline võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb naiste
ja meeste võimusuhete sotsiaalsete suhete (ka võimusuhete) tasakaalustamisega. Poliitika 
rakendamine sõltub ühiskondlikust olukorrast. 
Soolise võrdõiguslikkuse peamised põhimõtted on:
1. naistele ja meestele peavad olema tagatud võrdsed õigused;
2. naistel ja meestel peavad olema võrdsed vastutused ja kohustused;
3. naistel ja meestel peab olema võrdne vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes 
ühiskonnaelu valdkondades osalemisel (sm.ee).
Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus. See on oluline eelkõige naistele, kellel on õigus elada 
sõltumata kellegi teise (mehe) arvamusest ning tahtest. Sooline võrdõiguslikkus aitab edendada 
majandust, ühiskonda ning luua järgnevatele generatsioonidele paremad tingimused. 1 
Soolise võrdõiguslikkuse mõju majandusele on hästi märgatav Jordaanias. Sealse majanduse 
suurima krahhi ajal asus kuninganna Noor Al- Hussein  materiaalselt ja moraalselt abistama naisi, 
kelle käsitööoskustest sai pere peamine raha- ja toiduallikas. Selline muutus muutis oluliselt ka 
ühiskonna  suhtumist  peremudelisse ning naistesse. Noor Al-Husseini fond aitas tuhandeid naisi, kes
nüüdseks on loonud mitmeid iseseisvaid äriühinguid2. See ettevõtmine näitab selgelt, et muutes 
naiste positsiooni töömaastikul, muudame me  tervet  ühiskonda. 
Sooline võrdõiguslikkus ei ole oluline aga ainult naistele, vaid ka meestele. Meesõiguslased 
pööravad tähelepanu sellele, et naiste õiguste laienemise arvelt jäävad sageli tahaplaanile meeste 
õigused. Ühe näitena meesõigusluse kohta võib välja tuua järgneva: Ameerika politsei rüdab sageli 
afro-ameeriklasi, kuid harva on rünnatavad naissoost3. Näiteks 2015. aasta  oktoobris  tapsid 
https://www.sm.ee/et/sooline-vordoiguslikkus
1
http://www.unfpa.org/gender-equality
2
http://www.nooralhusseinfoundation.org/index.php?pager=end&task=view&type=content&pageid=59
3
http://www.avoiceformen.com/mens-rights/the-right-kind-of-equality/
3
politseinikud 12-aastase  poisi , kellel oli kaasas kunstrelv4. 
Meesõiguslased ütlevad, et võrdõiguslikkuse tagamine pole kerge, kuid see ei tähenda, et selle 
tagamise nimel peaks keegi  kannatama .
2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE
2.1 Seksuaalvägivald
Süüria naised naistevastase vägivalla teemalisel loengul Damaskuses 
© UNFPA Syria/Hamada Smesem
Statistiliselt iga 3. naine maailmas kannatab vähemalt korra elus seksuaalset või füüsilist vägivalda. 
Naistevastane vägivald on enimlevinud inimõiguste rikkumise viis, leides aset igapäevaselt üle 
kogu Maa. Enamik vägivallatsejaid on naiste lähedased.  Naised kogevad seksuaalvägivalda 9x 
sagedamini kui mehed.
4
http://www.abc.net.au/news/2015-10-12/police-shooting-of-unarmed-black-boy-reasonable-reports-say/6845332
4
Tabel
naistevastase vägivalla kohta. Allikas:
csom.org
Tabelis on protsentsuaalselt  välja
toodud seksuaalvägivalla
toimepanijad. 34% on see
meessoost sugulane, 3% juhtudest
on see naissoost sugulane, 28% on
see romantiline  partner , 18% tuttav
või sõber ning vaid 17% juhtudest
on tegu võhivõõraga.
Naistevastane seksuaalvägivald algab  varajases  eas. 29% kõigist vägistatutest on alla 11-aastased. 
32% vägistatutest on 11-17-aastased, 22% 18-24-aastased ning vaid 13% on 25 aastased ja üle 
selle5. 
Ehkki vägistamist  seostatakse  sageli arengumaadega, on see suureks probleemiks ka 
läänemaailmas. Igal aastal vägistatakse Inglismaal 60,000-95,000 inimest. Politseisse antakse 
vägistamissüüdistusega üles igal aastal  umbkaudu 15,670 inimest, kuid reaalse vangistuse saab neist
keskmiselt vaid 1,070 6. 
USA-s on levinud vägistamised ühiselamutes. Iga neljas ülikooli/kolledži ühiselamus elanud 
naisterahvas on kogenud seksuaalvägivalda. Igal aastal vägistatakse Ameerika ühiselamutes 
miljoneid naisi. 60% on vägistajaks tuttav, 32% romantiline partner ning vaid 8% juhtudest on 
vägistajaks võõras. Kusjuures , suurem osa, 22% vägistamise ohvritest on tumedanahalised7. 
Tulles tagasi arengumaade juurde, on seal sagedaseks nähtuseks naiste genitaalpiirkondade 
sandistamine. Selle protseduuri käigus sandistatakse naiste iniimpiirkondi usulistel või 
ühiskondlikel põhjustel, muutes sellised  elulised asjad nagu seksuaalvahekord, sünnitamine ning 
mentsruatsioon nende jaoks tapvaks piinaks. 
Tavapärased genitaalpiirkonna sandistamise 
vahendid. Allikas: rationaloptimist.wordpress.com
5
https://mainweb-v.musc.edu/vawprevention/research/sa.shtml
6
http://static.guim.co.uk/sys-images/Guardian/Pix/pictures/2013/1/10/1357843953984/Rape-crime-punishment -
001.jpg
7
https://jordankazen.wordpress.com/2014/11/20/college-campus-rape-and-statistics/
5
Tänasel päeval on umbes 100 – 150 miljonit naist ning tüdrukut seksuaalselt sandistatud 8. 
Suguelundite sandistamine/äralõikamine on laialt praktiseeritud 28 Aafrika riigis. 
Sealjuures  on seitsmes riigis sandistatud üle 80% naistest:  Egiptus , Sudaan,  Eritrea , Somaalia,  Mali ,
Sierra  Leone , Guinea. Ligikaudu 3 miljonit Aafrika tüdrukut on igal aastal sunnitud läbi tegema 
suguelundite sandistamise protseduuri9. Aastaks 2030. on ennustatud suguliselt sandistatud 15-19-
aastaste  neidude arvu tõusu 15 miljoni võrra.
2.2 Naistevastane seksuaal- ja vaimne vägivald Eestis
2001. aastal  Iris   Pettai  juhtimisel toimunud uurimuse tulemustest selgub, et naistevastane vägivald 
on Eestis 2x levinum kui Põhjamaades. Seksuaalne vägivald ohustab peamiselt naisi.
Uurimuse tulemused on järgnevad (muutmata kujul): „Eestis langeb iga päev 285 15-74 aasta  vanust  
naist füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks;
kse toime naise kodus ja enamikel juhtudel kas abikaasa või elukaaslase poolt.”
Tulemuste puhul tasub seejuures meeles pidada, et need põhinevad vaid küsitluse tulemusel ning 
politseiraportitel, ent kõik vägivallajuhtumid politseisse ei jõua. 
FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on 
kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset 
väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% 
küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa 
naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on 
suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 10
3. PALGALÕHE
3.1 Palgalõhe Eestis
Eestis on palgalõhe Euroopa suurim, kui võrrelda näiteks Itaaliaga, siis erinevus on kuuekordne. 
2008. aasta andmete kohaselt teenivad erasektoris töötavad mehed naistest 31% enam palka. 2013. 
aastal oli Eurostati andmetel palgalõhe Eestis 29,7%. Palgalõhe on suurim vanuses 25-45, mis pere 
8
http://www.unfpa.org/female-genital-mutilation
9
http://blog.thomsonreuters.com/wp-content/uploads/2012/10/fgm-infographic-1.jpeg
10  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uuring-50-protsenti-eesti-naistest-on-kokku-puutunud -
psuhholoogilise-vagivallaga?id=68157699
6
loomise tõenäosus on suurim. Palgalõhe on suurim kesk-, kutse- ning põhiseadusega töötajate seas, 
kõrgharitutel on palgalõhe väiksem. Ka on tõestatud, et palgalõhe on vallaliste puhul väiksem kui 
abielus või kooselus töötajatel. 
Soolise palgalõhe põhjused Eestis erinevad sellest, mida eeldada võiks. Näiteks pole palgalõhe 
põhjustatud naiste madalamast haridustasemest – kõrgharitud naisi on Eestis enam kui kõrgharitud 
mehi. Ka pole Eestis naiste tööhõive oluliselt väiksem kui meestel, erinevus on ~5%. Küll aga 
töötab juhtide seas naisi vaid 34%, mis on siiski EU riikide lõimes üle keskmise tulemus. Tabelis on
näidatud Euroopa
liikmesriikide meeste ja
naiste tööhõive erinevus. 11
BPW-estonia.ee andmetel
on mõned palgalõhe
põhjused järgnevad:
 „Nn naistetöid ei
väärtustata
*Aladel, kus töötab
rohkem naisi, on palgad
väikesemad
*Naiste seas on levinum
osalise  ajaga  töötamine, tähtajaline või ajutine töö, mille tunnitasu on väikesem
*Naistel on karjääri jooksul rohkem pause (näit.  Emapuhkus )
*Naised teenivad vähem, sest rohkem mehi töötab tasuvamatel (kõrgemapalgalistel) ametikohtadel 
ja tasuvamatel aladel
*Naisi piduradavad „klaaslaed“ – nad ei kandideeri sama palju kõrgematele positsioonidele nagu 
mehed teevad, kuigi neil on sama  kvalifikatsioon ja kogemused
*Endiselt on säilinud soorollide stereotüübid. Töid jagatakse endiselt naiste ja meeste töödeks.”12
11  http://sm.ee/sites/default/files/content -
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/2_raport.pdf
12  http://www.bpw-estonia.ee/tilliga-ja-tillita
7
4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS
4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
[RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009]
(1) Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabari gi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning 
edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis 
ühiskonnaelu valdkondades.
(2) Eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus:
1)soolise  kuuluvuse  alusel  diskrimineerimise  keelu era- ja avalikus sektoris;
2)ri gi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste,  haridus - ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate 
kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust;
3)kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise. 13
2008. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus koosneb 8st peatükist: üldsätted, soolise 
diskrimineerimise keeld, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, soolise diskrimineerimise vaidluste 
lahendamine, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise  volinik , sotsiaalministeeriumi 
ülesanded soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisel, soolise võrdsuse nõukogu, 
rakendussätted. 5 peatükk sätestab järgneva: § 15.Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise 
volinik:
(1) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (edaspidi volinik) on käesoleva seaduse ja
võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid 
täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja , kes tegutseb iseseisvalt.
(2) Voliniku ametisse nimetamine, tema volituste lõppemine ja tema tegevuse piirangud ning 
voliniku pädevus on sätestatud võrdse kohtlemise seaduses.14
Hetkel on Eesti võrdõigusvolinikuks  Liisa -Ly  Pakosta
4.2 Võrdõiguslus
Feminism                                                                                         
Feminism on ideoloogia, mille keskmeks on naiste sotsiaalne roll ja staatus ühiskonnnas, poliitikas, 
äris,  teaduses  ja kultuuris. Feministid  leiavad, et naised on meestega võrdsed.   
Feminism sai alguse 19. sajandil, mil sufražetid nõudsid naistele õigusi, mis hetkel
13  https://www.riigiteataja.ee/akt/13223681?leiaKehtiv
14. https://www.riigiteataja.ee/akt/13223681?leiaKehtiv
8
tunduvad  elementaarsed: võideldi naiste hääleõiguse eest, õiguse eest kaitsta end soovimatu 
raseduse eest, nõuti võimalust  sooritada  vajadusel  legaalne   abort , lahutada abielu jne. 
Feminismi  teine laine sai alguse 1960. aastate lõpus. Esmasteks prioriteetideks said naiste 
seksuaalne ja emotsionaalne vabadus, majapidamine, võrdne töötasu (nõuti näiteks 1968. aasta 
Fordi  streigil, kui Inglismaal asuvates Fordi  tehastes  naised töötamast keeldusid, sest nende töötasu 
oli meeste omast väiksem15). Levinud on eelkõige kolm feminismi teooriat (ehkki feminismivoole 
on kordades rohkem):  liberaalne  feminism, mis väidab, et igal naisel peab olema meestega võrdne 
õigus määrata oma ühiskondlikku rolli;  marksistlik  feminism, mis peab naiste rõhumist eraomandi 
tulemuseks ning et naiste probleemide põhjus peitub  klassikalises  peremudelis; radikaalfeministid 
aga usuvad, et naiste rõhumise taga on sotsiaal-bioloogilised nähtused, näiteks, et sugupoolte 
olemasolu on juba iseenesest probleem, jaotades naised alluvateks ning mehed valitsejateks. 16
Eestis on tuntuimateks feministideks olnud feminismi  algataja  Eugenia  Rosenthal  (Lydia Koidula 
õde)17, Marie Reisik, Siiri  Oviir , Tiina Laanem18. Hetkel on Eestis tuntuimaks feministlikuks 
organisatsiooniks Feministeerium 19. 
Meesõiguslus 
Meesõiguslastest oli veidi  juttu  ka  sissejuhatuses . Meesõiguslased peavad suurimateks 
probleemideks ühiskonna rollijaotust, mehe tähtsust  pereelus , vääruskumusi (näiteks, et mehed ei 
vaja võrdõiguslikkust, sest nende ühiskondlik roll on parem naiste omast)20.
Meesõiguslus tekkis 1970. aastatel, mil tõusis päevakorda meeste rõhumine ning diskrimineerimine.
Seda võib pidada ka vastukajaks feminismile 21. 
                                                                                                                                           
15  http://www.bbc.co.uk/radio4/history/reunion/reunion7.shtml
16  http://www.hot.ee/eririnne/erpow/fem_ideolx.ht m
17  http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew18971215.2.13
18  http://naine24.postimees.ee/319012/tiina-laanem-just-naine-voib-olla-naisele-hunt?id=319012
19  http://feministeerium.ee/
20  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/meesoiguslased-tahavad-naistega-vordsust?id=3305969
21  https://books.google.ee/books?id=ASc568aunFoC&pg=PA65&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false
9
5. KASUTATUD MATERJALID
https://www.sm.ee/et/sooline-vordoiguslikkus
http://www.unfpa.org/gender-equality
http://www.avoiceformen.com/mens-rights/the-right-kind-of-equality/
http://www.nooralhusseinfoundation.org/index.php 
pager=end& task =view&type=content&pageid=59
http://www.abc.net.au/news/2015-10-12/police-shooting-of-unarmed-black-boy-reasonable-reports -
say/6845332
http://www.abc.net.au/news/2015-10-12/police-shooting-of-unarmed-black-boy-reasonable-reports -
say/6845332
https://mainweb-v.musc.edu/vawprevention/research/sa.shtml
http://static.guim.co.uk/sys-images/Guardian/Pix/pictures/2013/1/10/1357843953984/Rape-crime -
punishment-001.jpg
https://jordankazen.wordpress.com/2014/11/20/college-campus-rape-and-statistics/
http://www.unfpa.org/female-genital-mutilation
http://blog.thomsonreuters.com/wp-content/uploads/2012/10/fgm-infographic-1.jpeg
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uuring-50-protsenti-eesti-naistest-on-kokku-puutunud -
psuhholoogilise-vagivallaga?id=68157699
http://sm.ee/sites/default/files/content -
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/2_raport.pdf
http://www.bpw-estonia.ee/tilliga-ja-tillita
. https://www.riigiteataja.ee/akt/13223681?leiaKehtiv
http://www.bbc.co.uk/radio4/history/reunion/reunion7.shtml
http://www.hot.ee/eririnne/erpow/fem_ideolx.ht m
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew18971215.2.13
http://naine24.postimees.ee/319012/tiina-laanem-just-naine-voib-olla-naisele-hunt?id=319012
http://feministeerium.ee/
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/meesoiguslased-tahavad-naistega-vordsust ?
id=3305969
https://books.google.ee/books?id=ASc568aunFoC&pg=PA65&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false
10

Document Outline

• 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS
• 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE
  • 2.1 Seksuaalvägivald
  • FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis
• 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS
  • 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus
    • § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009]
  • 4.2 Võrdõiguslus Feminism
    • Meesõiguslus