Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest (0)

Q: Kuid milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse seos?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuid milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse seos?

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Võrdleva õigusteaduse õppetool
Lily Sandel
SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS
Seminaritöö
Juhendaja
Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits
Tartu
2012
SISUKORD
TIITELLEHT
SISUKORD
SISSEJUHATUS

ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4

Üldinfo..............................................................................................4

Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5

Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6

Positiivne ja ülipositiivne õigus........................................................7

Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk.................................................8

Täielikud ja mittetäielikud õigusnormid...........................................9

Täielikud õigusnormid.................................................................9

Mittetäielikud õigusnormid.......................................................10

ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS..............................................................10

ÕIGUSKEEL...........................................................................................11
KOKKUVÕTE
KASUTATUD ALLIKAD
LISAD
Lisa 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida ühte objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigusakti, mis on vastu võetud pärast 2002. aastat. Töö autor valis õigusaktiks 2004. aastal kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse. Soolise võrdõiguslikkuse teema on väga aktuaalne , kuna igapäevaelus inimeste teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest ja seadusest ei ole piisav ning märkimist väärib asjaolu, et Eesti õigusloome ajaloost ei ole võimalik leida palju selliseid õigusakte, mille vastuvõtmine on põhjustanud nii kirglikke poliitilisi vaidlusi.
Järgnev töö on jaotatud peatükkideks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Lisaks tuuakse välja, millise õigustloova aktiga on tegemist, kuidas see suhestub Euroopa Liidu õiguskorraga, õigusakti kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt, millisesse õiguse valdkonda akt kuulub, positiivse ja ülipositiivse õiguse suhe akti normistikus, akti ideoloogia ja eesmärk, viie erineva õigusnormi analüüs ja autori arvamus aktis kasutatud õiguskeele kohta.
Uurimistöö koostamisel tugineb autor peamiselt R. Naritsa õpikule „Õiguse entsüklopeedia“.
1. Õigustloovast aktist
1.1. Üldinfo
Soolise võrdõiguslikkuse seadus on vastu võetud Riigikogu poolt 07.04.2004. Välja kuulutati seadus Eesti Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli poolt 14.04.2004 otsusega nr 588. Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus 2004. aasta 1. mail. Õigustloovat akti on muudetud kahel korral, esimene redaktsioon võeti vastu 11.12.2008 ning teine 14.09.2009. 2008. aastal vastu võetud redaktsioon kaotas kehtivuse 30.06.2009, teine redaktsioon on aga tähtajatu ning kehtib kuni pole võetud vastu täiendavat akti selle muutmiseks.1
Rahvusliku õiguskorra püramiid (vt Lisa 1) on hierarhilise ülesehitusega, koosnedes seitsmest tasandist , mille madalamad astmed on kõrgematega alluvussuhetes. Alustades madalamast jaguneb õiguskorra püramiid järgmiselt: kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid , määrused, seadlused, seadused, konstitutsioonilised seadused, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid, põhiseadus ning püramiidi tipus asub loomuõigus, mida kõik madalamad tasandid peavad sisaldama, et olla kehtivad ja õiglased. Soolise võrdõiguslikkuse seadus asub rahvusliku õiguskorra püramiidis seaduste tasandil.
Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris, mille on paljuski kujundanud rooma õigus, jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda – era- ja avalik õigus. Neid peavaldkondi on võimalik liigendada omakorda alavaldkondadeks, kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad.2
Soolise võrdõiguslikkuse seadus kuulub võrdõiguslikkuse rühma, mis omakorda on haldusõiguse alajaotus. Haldusõigus kuulub aga avalikõiguslikku valdkonda. Seega laiemas jaotuses kuulub soolise võrdõiguslikkuse seadus avaliku õiguse valdkonda.
1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 7. aprill 2004. – RT I 2004, 27, 181.
2 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 44.
1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga
Soolise võrdõiguslikkuse seadus on väga tihedalt seotud Euroopa Liidu õiguskorraga.
1997. aastal sõlmiti Amstrdami leping, mis täiendab Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Ühenduse austamislepinguid ja nendega seotud õigusakte. Artiklite 2 ja 3 kaasamine uude lepingusse tähendab, et soolisest võrdõiguslikkusest on saanud Ühenduse kindel eesmärk ning et võrdsete võimaluste loomine on nüüd Ühenduse kohustsus.3
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 3, lg 2 sätestab: „Kõigi käesolevas artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.“
Samuti on igasugune diskrimineerimine keelatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas artiklitega 21 ja 23, kus sätestatakse meeste ja naiste õigus võrdsele kohtlemisele kõikides valdkondades, nii tööhõives, töös kui ka töötasudes.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 23 sätestab: „Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid .“
Euroopa Liidu poolt loodud õigusel on liikmesriikide suhtes vahetult üldkohustuslik jõud.4 Seega on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja teistes õigusaktides sätestatu kohustuslik kõikidele liikmesriikidele, kaasaarvatud Eestile, kes on alates 2004. aastast täieõiguslik Euroopa Liidu liige.
Enne viimase redaktsiooni vastuvõtmist 2009. aastal ei olnud Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud diskrimineerimist keelavad Euroopa Liidu õigusnormid kaupade ja teenuste kättesaadavusele ja pakkumisele. See põhjustas olukorra, kus Euroopa Komisjon kaebas Eesti Euroopa kohtusse. Pärast komisjoni sekkumist on Eesti üle võtnud soolise võrdõiguslikkuse seaduse uued muudatused ning viinud seega lõpule direktiivi ülevõtmise riigi õigusaktidesse. Pärast seaduse uuendamist võttis Euroopa Komisjon Eesti vastu algatatud kohtuasja tagasi.
3 Amsterdami leping. Arvutivõrgus. Kättesaadav:
http://gender.sm.ee/index.php?097213407 , 21. detsembril, 2011.
4 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 84.
Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse koostamisel arvesse võetud „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes“ ning „Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega“ ning nimetatud direktiivi muudatused.5
1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt
Igal süsteemil on kaks omadust – mitteamorfsus ja terviklikkus – ning erinevad tunnused – näiteks hierarhilisus, iseseisvus , organiseeritus. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemi siseselt võib eristada erinevaid elemente, mis on omavahel teataval viisil seotud. Tervlikkus tähendab, et iga süsteem peab olema selgelt eraldatud teistest süsteemidest.6
Süsteemi iseloomustatakse tema tunnuste kaudu. Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Iseseisvuse all võib mõista, et suhted antud süstemi elementide vahel on tugevamad, kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Süsteemi organiseeritus eeldab süsteemi teatavat arengut. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab teda mõjutada väljastpoolt.7
Õiguskorda käsitletase kui õigussüsteemi, mis on hierarhilise ülesehitusega. Näitena sellest hierarhilisusest võiks tuua fakti, et kõik seadused on alluvussuhtes Vabariigi Põhiseadusega st, et ükski seadus ei tohi olla vastuolus põhiseadust tulenevaga. Seega on soolisevõrdõiguslikkuse seadus ühe suurema süsteemi väikemat järku süsteem.
Läbi kahe süsteemi peamise omaduse vaadatuna võib väita, et soolise võrdõiguslikkuse seadus on käsitletav süsteemiteooriast tulenevalt. Mitteamorfsus väljendub selles, et seaduse igat õigusnormi on võimalik käsitleda iseseisvana, kuid samal ajal on ta siiski akti üks osa. Samuti on akt ise käsitletav nii iseseisvana kui suurema süsteemi osana . Täielikult iseseisev ja terviklik antud akt siiski pole kuna akt viitab blanketsel kujul teiste seaduste sätetele, näiteks kindlustustegevuse seaduse neljateistkümnendale paragarhvile.
5 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 7. aprill 2004. – RT I 2004, 27, 181
6 R. Liias . Süsteemiteooria. Arvutivõrgus. Kättesaadav:
http://www.ttu.ee/public/e/ehitustootluse-instituut/oppematerjalid/Liias/EPJ3750/2011-2012/systeemiteooria.pdf , 21. detsembril 2011.
7 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 90-92.
Terviklikkusele viitab see, et kõik õigusnormid on kokku kogutud kindlal eesmärgil. Need õigusnormid reguleerivad ühte kindlat valdkonda paljudest, antud juhul soolist diskrimineerimist. Kuna kõiki seadusi käsitletakse ühtse süsteemina ning erinevate aktide elemendid on omavahel seotud, siis on ebaratsionaalne ühte ja sama elulist asjaolu reguleeriv õigusnorm panna kirja mitmes erinevas aktis. Akti organiseeritust näitab aga see, et pidevalt tehakse seadustes muudatusi ja täpsustusi, et saavutada teatud kvaliteet akti normistikus. 2009. aastal jõustus soolise võrdõiguslikkuse seaduse redaktsioon, mis näitab, et püütakse saavutada süsteemi kõrgemat organiseerituse taset.
1.4. Positiivne ja ülipositiivne õigus
Positiivse õiguse all mõistetakse seadusandja poolt loodud õigusnorme. Ülipositiivse õiguse all tuleks mõista loomuõigust või mõistuõigust, mille põhinormid vastavad inimese loomusele. „Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega.“8 Seega, et positiivne ehk objektiivne õigus oleks inimestele vastvõetav ja teeniks oma kohta seadusandluses peab see olema vastavuses ülipositiivse õiguse kirjapanemata seadustega. Vastasel juhul ei ole võimalik objektiivset õigust teostada. „Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.“9
Kuid milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse seos? Ühtset vastust sellele küsimusele leitud pole. Äärmuslik modernne loomuõigus väidab, et positiivset ja ülipositiivset õigust ei ole mõtet eristada, sest positiivne õigus väljendab niigi osaliselt loomuõiguse põhimõtteid. Loomuõiguse teoreetikud aga oletavad, et loomuõiguse põhimõtted on peidetud ja tulevad avalikuks alles siis, kui positiivse ja ülipositiivse õiguse vastuolu on piisavalt suur. Kuid millal see vastuolu piisavalt suur on, jääb igaühe arvamuste ja väärtushinnangute kanda.
Kui juhtub, et positiivne õigus ja loomuõigus osutuvad olevat omavahel vastuolus, paljastub loomuõiguse tähendus. Loomuõigus osutub, kas positiivset õigust täiendavaks, või sellele vastandlikuks õiguspõhimõtete süsteemiks.10
8 Loomuõigus. Arvutivõrgus. Kättesaadav:
http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Loomu%C3%B5igus , 21. detsembril 2011.
9 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 43.
10 A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996, lk 94.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on positiivne ja ülipositiivne õigus tihedal seotud. Kuigi kultuuriliselt on inimeste väärtushinnangud erinevad siis iga seadus väljendab siiski selle kultuuri huve, kus see seadus on vastu võetud. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on vastu võetud, arvestades valitsevaid moraali norme ning kaitsmaks inimesi diskrimineerimise eest.
1.5. Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 1 sätestab selle õigustloova akti eesmärgi järgmiselt:
Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades.11
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Teisisõnu, kedagi ei tohi kohelda halvemini üksnes seetõttu, millisest soost ta on. Ühelgi inimesel ei tohi osaks saada kohtlemist, mis lähtub stereotüüpilistest eelarvamustest sotsiaalse grupi kohta, kuhu ta kuulub. Võrdne kohtlemine tähendab, et puudub diskirmineerimine.12
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 1 viitab otsesõnu põhiseaduse nimetatud sättele. Selleks, et meeste ja naiste võrdse kohtlemise nõue oleks sätestatud täpselt oli vaja seadust, mis näeks ette õiguskaitsevahendid, et tagada võrdsed õigused kõigile õiguse subjektidele.
Käesoleva töö autor leiab, et õigustloova akti eesmärk väljendub ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi suhete stabiliseerimises. Kõikidel inimestel on õigus oma isiklikke võimeid ja teadmisi arendada, olenemata isiku soost. Kui varasemalt peeti naiste madalamat rolli ühiskonnas väljakujunenuks ja täiesti tavaliseks nähtuseks ning seda ei käsitletud diskrimineerimisena, siis tänapäeval on igal naissoost isikul võimalik töötada vabalt valitud alal, teostada oma ideid ja teha valikud iseseisvalt. Seega on soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärgiks vähendada ebavõrdsust meeste ja naiste vahel ning luua kõikidele võrdsed võimalused kõikvõimalikes valdkondades.
11 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 7. aprill 2004. – RT I 2004, 27, 181.
12 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Arutivõrgus. Kättesaadav:
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/sooline_v6/Soolise_vordoiguslikkuse_seadus__Kommenteeritud_valjaanne.pdf , 21. detsembril 2011.
1.6. Täielikud ja mittetäielikud õigusaktid
1.6.1. Täielikud õigusnormid
Täielike õigusnormide puhul on tegemist regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormidega, seda sellepärast, et vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikule õigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest.13
Järgnevalt toob töö autor käsiteldava akti puhul välja mõne näite täielikest õigusnormidest. Kuna soolise võrdõiguslikkuse seadus ei sisalda õigustkaitsvaid õigusnorme siis saab näitena, täielikest õigusnormidest, tuua vaid regulatiivsed õigusnormid.
§ 5. Sooline diskrimineerimine
(1) Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, on keelatud.
§ 13. Kahju hüvitamine
(1) Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist.
1.6.2. Mittetäielikud õigusnormid
Mittetäielikud õigusnormid ei vasta formaalselt õigusnormide struktuuridele. Vastavalt sellele liigituvad need õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Viitavad õigusnormid jaotuvad omakorda kaheks – viitelisteks, st viitavad sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, ja blanketseteks, ehk osundavad mõnes teises õigusaktis sisalduvale.14
13 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 105-106.
14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 106-107.
Viitelise esitusviisiga õigusnorm:
§ 7. Tööandja kohustus anda seletusi

Tööandja on kohustatud andma kirjaliku seletuse isikule, kes taotleb seda käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tema suhtes diskrimineeriva käitumise kahtlustamise korral, alates kirjaliku taotluse esitamisest kümne tööpäeva jooksul.
Mittetäielike õigusnormide alla kuuluvad ka definitiivsed normid, mis seletavad lahti mõisted, mida seaduses kasutatakse. Enamjaolt on mõistete defineerimiseks koostatud eraldi paragrahv, antud seaduses on selleks kolmas paragrahv.
§ 3. Mõisted

sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
2. Õigusnormide analüüs
Nagu eelnevalt mainitud jagunevad täielikud õigusnormid õigustkaitsvateks ja regultiivseteks. Seega peab täielik õigusnorm sisaldama hüpoteesi, mis kirjeldab neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Selle puudumisel kaotaks õigusnorm oma tähenduse ning sellel puuduks igasugune seos reaalse situatsiooniga.
Kõiki õigusnorme, mis sisaldavad hüpoteesi ja dispotsitsiooni nimetatakse regulatiivseteks normideks. Õigusnormi dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Need normid on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad , kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Kõik käitumisnormid on regulatiivsed.15
Hüpoteesi ja sanktsiooni sisaldavaid õigusnorme nimetatakse õigustkaitsvateks normideks. Õigusnormi sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Sellised normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest.16

Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 8 „Keelatud on töö- ja koolituspakkumised, mis on suunatud üksnes ühest soost isikutele, kui selleks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud põhjusi.“

Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne ehk sisaldab hüpoteesi, mis on allajoonitud musta joonega , ning dispositsiooni .
Õigusnormi hüpotees on keeruline.
Õigusnormi dispositsioon on lihtne.
Õigusnorm on viitelise esitusviisiga.

15 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 104.
16
R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 105.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 13 lg 1 „Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras kahju tekitava käitumise lõpetamist ning kahju hüvitamist.“

Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne, milles hüpotees on allajoonitud musta joonega.
Õigusnorm on lihtsa hüpoteesiga
Õigusnormi dispositsioon on keeruline.
Õigusnorm on otsese esitusviisiga.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 7 lg 3 „Töötajal on õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud diskrimineerimise esinemise üle.“

Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne, mille hüpotees on allajoonitud musta joonega.
Õigusnorm on lihtsa hüpoteesiga.
Õigusnorm on keerulise õigusliku tagajärjega.
Õigusnorm on viitelise esitusviisiga.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 71 „Kauba või teenuse pakkuja on kohustatud 15 tööpäeva jooksul võimaliku diskrimineerimise faktilisi asjaolusid sisaldava kirjaliku taotluse saamisest arvates andma kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda on seoses kauba või teenuse kättesaadavuse või pakkumisega tema soo tõttu diskrimineeritud .“

Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne, mille hüpotees on allajoonitud musta joonega.
Õigusnormi hüpotees on alternatiivne .
Õigusnorm on lihtsa õigusliku tagajärjega.
Õigusnorm on otsese esitusviisiga.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 4 lg 2: „Isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.“

Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne, mille hüpotees on allajoonitud musta joonega.
Õigusnormi hüpotees on lihtne.
Õigusnorm on lihtsa õigusliku tagajärjega.
Õigusnorm on otsese esitusviisiga.

4. Õiguskeel
Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreegleid, mis peavad olema täpselt ja arusaadavalt formuleeritud. Õiguse „täpsus“ tähendab seda, et elulised asjaolud ja õiguslik tagajärg peavad olema täpselt formuleeritud ja teineteisega kooskõlas. Lisaks grammatikareeglitele on vaja tunda ka sõnade tähendust. Kasutatavad mõisted peavad olema selged ja kasutatud sobivas kontekstis. Probleemsed on võõrsõnad ja homonüümid, mis on kirjapildilt sarnased, kuid kontekstist olenevalt omavad erinevat tähendust. Vältimaks selliseid olukordi luuakse mittetäielikke definitiivseid õigusnorme, kus täpsustatakse mõiste sisu.17
Töö autori arvates on antud õigustloova akti õiguskeel täpne. Seaduse kolmandas paragrahvis on defineeritud akti olulisemad mõisted, et akt oleks selge ja üheselt mõistetav. Definitsioonide lisamisega püütakse vältida võimalikku segadust akti käsitlemisel. Leidub ka mõisteid, mille defineerimisel on kasutatud viitamist, näiteks avaliku teenistuja mõiste on võimalik leida Avaliku teenistuse seadusest.
Kokkvõtvalt leiab töö autor, et antud seaduses ei esine vasturääkivust ning kõik õiguskeele nõuded on täidetud.
Kokkuvõte
Käesolevas töös analüüsiti soolise võrdõiguslikkuse seadust (RT I 2004, 27, 181).
Töö tulemusena toodi välja akti üldinfo, uuriti täielikke ja mittetäielikke õigusnorme ning akti suhestatust Euroopa Liidu õiguskorraga, vaadeldi akti süsteemiteooriast tulenevalt, arutleti akti eesmärgi ning positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekorra üle, analüüsiti viit käsitletavast aktist pärit õigusnormi ning arutleti õiguskeele kasutuse üle antud seaduses.
Autor leiab, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse näol on tegemist korrektse õigusaktiga. Antud akt on ühiskonnas vajalik, reguleerides väga palju pingeid ja tuliseid vaidlusi tekitanud valdkonda.
Kasutatud allikad

Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 7. aprill 2004 - RT I 2004, 27, 181.

R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002.

Amsterdami leping. Arvutivõrgus. Kättesaadav:
http://gender.sm.ee/index.php?097213407 , 21. detsembril, 2011.

R. Liias. Süsteemiteooria. Arvutivõrgus. Kättesaadav:
http://www.ttu.ee/public/e/ehitustootluse-instituut/oppematerjalid/Liias/EPJ3750/2011-2012/systeemiteooria.pdf , 21. detsembril 2011.

Loomuõigus. Arvutivõrgus. Kättesaadav:
http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Loomu%C3%B5igus , 21. detsembril 2011.

A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Arutivõrgus. Kättesaadav:
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/sooline_v6/Soolise_vordoiguslikkuse_seadus__Kommenteeritud_valjaanne.pdf , 21. detsembril 2011.
Lisad
Lisa 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid
LOOMUÕIGUS
Põhiseadus
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid
Konstitutsioonilised seadused
Seadused
Seadlused
Määrused
Kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid

.ODT Laadi alla originaalfail 17 lk · .odt · 118 allalaadimist

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #1

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #2

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #3

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #4

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #5

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #6

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #7

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #8

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #9

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #10

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #11

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #12

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #13

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #14

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #15

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #16

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LilyS92 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö- õigusakti analüüs karistusseadustikust

10 · 13.06.2012, mil võeti vastu kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus.11 · 05.12.2012, mil võeti vastu vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.12 · 27.03.2013, mil võeti vastu ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.13 3 Vabariigi Presidendi 26. juuni 2001. a otsus nr. 1099. 4 Karistusseadustik. - RT I 2001, 61, 364. 5 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 74-75. 6 RT I, 08.07.2011, 8. 7 RT I, 29.12.2011, 1. 8 RT I, 04.04.2012, 1. 9 RT I, 15.06.2012, 2. 10 RT I, 29.06.2012, 1. 11 RT I, 10.07.2012, 2. 12 RT I, 20.12.2012, 3. 13 RT I, 17.04.2013, 2. 4 · 19.06.2013, mil võeti vastu konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.14 · 20.06

Õiguse entsüklopeedia

docx

Seminaritöö: Sõjahaudade kaitse seadus

......................................................................................................... 20 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 21 2 SISSEJUHATUS Õigustloov akt peab vastama mitmetele kriteeriumitele: ühilduma õigusnormide hierarhias temast kõrgemal asuvatega, aga ka Euroopa Liidu (EL) õigusega; olema kantud õiguse ideest (õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus); lähtuma süsteemiteooria printsiipidest ning olema loogilise struktuuriga; kandma kindlat eesmärki, õiguslikku ideoloogiat; juhinduma hea õigusloome eeskirjadest. Tegu ei ole lõpliku loeteluga, ent eeltoodud printsiipidel põhineb käesolev töö: ,,Sõjahaudade kaitse seaduse" (SHKS) kui õigustloova akti analüüs. Antud seminaritöö eesmärgiks ongi analüüsida ühte Eesti objektiivsesse õigusesse kuuluvat

Õiguse entsüklopeedia

docx

Tubakaseadus

tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideoloogia üle ning uurin, missuguseid sotsiaalseid ja õigusnorme akt sisaldab. Töö kirjutamisel võtsin aluseks õigusalast kirjandust, tubakaseadust ning kursuse raames omandatud teadmisi. 1. Millise õigustloova aktiga on tegemist? 1.1 Kelle poolt ja millal on ta vastu võetud; millal, kelle poolt ja millise aktiga välja kuulutatud; millal jõustunud?

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö, reklaamiseadus

ning nende ulatuse, reklaami eritingimused ning reguleerib reklaamialase tegevuse järelevalvet ja kehtestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Uurimustöö eesmärgiks on RS-i kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs. Uurimuses on vaadeldud: RS-i kohta Eesti Vabariigi õigusallikate hierarhias ja Euroopa Liidu õiguskorras; millises vahekorras on ,,ülipositiivne" ja positiivne õigus; kirjeldatud akti normistikku süsteemiteooriast tulenevalt; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; milline on õigustloova akti keel; analüüsitud erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 3 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE,

Õigusteadus

doc

Uurimistöö ÕE-s (Perekonnaseadus)

Käesoleva uurimistöö esemeks on Perekonnaseadus (edaspidi PKS), mis on Riigikogu poolt seadusena vastu võetud 18.11.2009. a ja välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning jõustunud 01.07.2010. 1 Uurimistöö eesmärgiks on PKS-e kui õigustloova akti juriidilise olemuse ja sisu analüüs. Uurimistöös on vaadeldud õigustloova akti koht ,,rahvusliku õiguskorra püramiidis"; õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt; õiguse valdkond, kuhu akt kuulub; akti õiguslik ideoloogia; õigusakti vahekord ülipositiivses ja positiivses õiguses; juriidilise vastutuse sisaldus õigusaktis; aktis seadusandja poolt kasutatava õiguskeele täpsus; õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika. Uurimistöö koostamisel tuginen professor Raul Naritsa õpikus ,,Õiguse entsüklopeedia" sisalduvale materjalile. 1 Perekonnaseadus RT I 2009, 60, 395

Õiguse entsüklopeedia

doc

Uurimustöö pakendi seadusest

a jõustunud Pakendiseadust (RT I 1995, 47, 739; 2002, 61, 375; 2002, 53, 336; 1997, 53, 836; 2004, 2, 6). Kuna eelmise PakS-e vajalikud muudatused olid väga mahukad, otsustati koostada uus PakS-s ning tunnistada senine seadus kehtetuks. Uurimustöö eesmärgiks on PakS-e kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs. Uurimuses on vaadeldud: PakS-e kohta Eesti Vabariigi seadusandluses ja Euroopa Liidu õiguskorras; erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; kui täpselt on seaduseandja suutnud tegelikkust transformeerida õiguskeelde ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 3 ________________________________________________________________________

Õiguse entsüklopeedia

docx

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA

oleks antud olukorra õiguslik lahend. Nimekirja põhjal võin väita, et enim huvi pakkusid esimestel nädalatel valitud õigusaktid. Hilisemalt valitud õiguaktid on ka isiklikku huvi arvestades tagapool. Selle põhjal on tegemist isiklikus plaanis õigusaktide pingereaga. Põnevamad on eespool ning vähem emotsioone tekitanud aktid lõpus. Seminaritöö koostamisel kasutasin õiguse entsüklopeedia õppeaine 2018. aasta sügissemestri Raul Naritsa loengutes koostatud konspekti ja Silvia Kaugia seminarides kirjutatud konspekte. Samuti kasutasin R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. Tr. Tallinn: Juura 2002. Vormistamisel olen aluseks võtnud Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele 2., täiendatud ja parandatud väljaanne. Koostanud Jaan Sootak. Tallinn, 2016.

Õiguse entsüklopeedia

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS................................................................

Asjaajamine

Rohkem sarnaseid