Referaat: Feminism (0)

ELVA GÜMNAASIUM
11. klass
Kristen Kotkas
SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS
Referaat
Elva 2013

Sisukord

Sissejuhatus 4
Mis on sooline võrdõiguslikkus ? 4
Sooline diskrimineerimine 5
Otsene diskrimineerimine 5
Kaudne diskrimineerimine 5
Naiste ja meeste võrdne kohtlemine 5
Feminism 6
Esimese laine feminism 1880-1920 6
Teise laine feminism 1960+ 6
Feministlikud teooriad 7
Liberaalne feminism 7
Marksistlik feminism 7
Radikaalne feminism 8
Akadeemiline feminism 8
Naiste õigused valimistel 9
Saudi Araabia 9
Vatikan 9
Brunei 9
Araabia Ühendemiraatid 10
Palgalõhe 11
Suurimad palgalõhed 11
Eesti seadusandlus 13
Soolise võrdõiguslikkuse seadus 13
Soolise diskrimineerimise keeld 13
Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Sooline võrdõiguslikus viitab sellele, et mehi ja naise koheldaks võrdselt. See on kirjas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis1. Neil peavad olema võrdsed õigused, kohustused, võimalused2 ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Selle ajalugu algab aastast 1957, kui Rooma lepingusse kaasati võrdse töö eest võrdse tasu põhimõte.

Mis on sooline võrdõiguslikkus?

Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata.
Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid , mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.
Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse.

Sooline diskrimineerimine

Otsene diskrimineerimine

Otsese diskrimineerimisega on tegemist siis, kui indiviid seatakse tema soo tõttu erinevasse seisundisse kui samas olukorras olev vastassoo esindaja. Erinevasse seisundisse seadmine võib ilmneda näiteks sel moel, et teatud õigusi või soodustusi, kohustusi või koormust antakse või määratakse ainult meestele või ainult naistele.

Kaudne diskrimineerimine

Kaudse diskrimineerimisega on tegemist siis, kui väliselt sugupoole osas neutraalne säte , määrus, kriteerium , tava või tegevus viib faktiliselt ühe sugupoole esindajate ebasoodsama seisundini. See tähendab, et nende olukordades hinnatakse vastavust võrdse kohtlemise normidele faktiliste tagajärgede valgusel. Kaudse diskrimineerimise määratlus eeldab, et mehi ja naisi võib/tuleb omavahel võrrelda rühmana. Kui rühmade võrdluses selgub , et märgatavalt suurem osa ühest või teisest rühmast on ebasoodsamal positsioonil, on kõne all kaudne sooline diskrimineerimine, v.a. juhul, kui tulemusi saab põhjendada sooga mitteseotud asjaoludega.

Naiste ja meeste võrdne kohtlemine

Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Diskrimineerimise keelamine ei eelda seda, et naisi ja mehi koheldaks ühesuguselt siis, kui asja mõjutavad tingimused ei ole samasugused. Diskrimineerivaks ei peeta isiku või grupi toetamist positiivsete erimeetmetega, kui nende abil püütakse heastada nende eelnevat nõrgemat seisundit.
Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teisest erinevalt (tavaliselt ebasoodsamalt ) mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Tavaliselt lähtub see eelarvamustest, stereotüüpsetest arusaamadest, traditsioonilistest soorollidest, kehtivast sooideoloogiast.
Sooliste eelarvamustega keskkond soodustab diskrimineerivate hoiakute ja kogemuste püsimist ning piirab nii meeste kui naiste võrdset osalust sotsiaalmajanduslikus, poliitilises ning pereelus .

Feminism

Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.
Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi , kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi .

Esimese laine feminism 1880-1920

Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal vahemikus 1880 kuni 1920 (nn sufražettide3 liikumine). See andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise võimaluse, abortide ja sotsiaalsete õiguste eest kutsus esile diskussiooni selliste probleemide üle nagu naiste kodutööd , emaduse väärtustamine, kaitsev seadusandlus ja naiste seaduslik staatus. Nende seas olid naiste õigused abikaasade ja emadena, lahutust ning omandit puudutav seadusandlus, mis leidsid laialdase vastukaja töölisklassist naiste ning radikaalsete aktivistide seas.

Teise laine feminism 1960+

Termini "teine laine" võttis kasutusele Marsha Lear, tähistamaks naiste gruppide moodustamist Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas 1960ndate lõpus. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse valdkondadelt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele ühiskondliku elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Liikumise raames loodi uusi poliitilisi organisatsioone, mis tegutsesid meestest sõltumatult, tutvustades naistele nende senise elu muutmise võimalusi. Samuti aktiviseerus naiste võitlus võrdõiguslikkuse eest tööturul, mille tipphetkeks sai 1968. aasta Fordi streik võrdse töötasu eest4.
Feministliku liikumise teise laine tegevuse oluline suund oli naiste kaitsmine seksuaalse ning koduvägivalla eest, mis väljendus naiste varjupaikade ning vägistamisohvrite kriisikeskuste avamises. Feminismi innovaatiline väide seisnes selles, et poliitilisi otsusi tuleb teha, võttes arvesse erasfääri problemaatikat. Seostades reproduktsiooni ja tootmist, isiklikku ja poliitilist, muutis teise laine feminism tunduvalt poliitilist mõtlemist. Just feminismi teine laine on avaldanud tunduvat mõju selliste akadeemiliste distsipliinide arengule, nagu antropoloogia , majandusteadus, ajalugu, õigusteadus, kirjandus, ajakirjandus, arstiteadus , psühhoanalüüs ning sotsioloogia.

Feministlikud teooriad

Liberaalne feminism

Liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega võrdne vabadus määrata enda sotsiaalset rolli. Arvatakse, et kuigi naised omavad tänapäeval hääleõigust, kannatavad nad siiski paljude kitsenduste all, mis on takistuseks nende teel edu poole. Liberaalid näevad naiste vabastamist niisuguste kitsenduste elimineerimises ning võrdsete kodanikuõiguste saavutamises. Vabadus seisneb eelkõige seadusandlike kitsenduste puudumises, mis takistavad naise soovitud sotsiaalse positsiooni saavutamist. Ka perekond ning naise reproduktiivne roll ei tohi olla talle tõkkeks avalikus sfääris tegutsemisel. Siit tuleneb, et naistel peab olema kontroll nende reproduktiivse võime üle ning laste kasvatus ja teised perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud.

Marksistlik feminism

Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rõhumist eraomandi institutsiooni otseseks tulemuseks. Feminismi nähakse osana laiemast võitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rõhumine tuleneb nende traditsioonilisest positsioonist perekonnas. Monogaamse abielu5 eesmärk on olnud omandi kontsentreerimine väheste kätte ning need vähesed olid mehed. Kapitalism ja meeste ülemvõim toetavad teineteist. Seega esimene tingimus naiste vabanemiseks on kogu naissoo tagasitoomine avalikku tootmisse, kusjuures kodutööd, mida naised on tavapäraselt teinud, tuleb tuua samuti avaliku tootmise sfääri. Teisisõnu peab riik üle võtma perekonna majanduslikud funktsioonid.

Radikaalne feminism

Radikaalse feminismi väide seisneb selles, et naiste rõhumise juured on nii sotsiaalset kui bioloogilist laadi; sugupoolte olemasolu iseenesest jaotab inimesi valitsevasse meeste klassi ja sellele alluvasse naiste klassi. Naiste rõhutud seisundi likvideerimiseks pakuvad radikaalid välja väga laialdase meetmete kogu. Oluline koht nende hulgas on naiste eneseteadvuse tõstmisel, mis võimaldaks tegelikkuse rekontseptualiseerimist naiste vaatepunktist lähtuvalt. Radikaalsete feministide ambitsioonide hulka kuulub ka poliitilise ning kultuurimaastiku ümberkujundamine, kusjuures viimase all mõistetakse iseseisva naiskultuuri loomist.

Akadeemiline feminism

Feministlik sotsioloogia lähtub põhimõttest, et sotsiaalteadus ei saa ega pea olema absoluutselt objektiivne ja erapooletu. Üks selle põhiväidetest on, et kogu ühiskonnasuhete ülesehitus on läbi aegade olnud meestekeskne. See kajastub ka sotsioloogias kui teaduslikus süsteemis, seda enam et ühiskonnauurijate seas on mehed alati olnud valdavas ülekaalus. Niivõrd olulisele inimesi eristavale tunnusele nagu sugu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud, ning sageli on laiendatud järeldusi, mis olid tehtud ainult meestest koosneva valimi uurimise alusel, kogu populatsioonile. Järelikult on tekkinud vajadus sotsioloogia revideerimise järele soolõhisest vaatepunktist, mida feministlik perspektiiv ongi oma peamiseks eesmärgiks seadnud. Feministliku perspektiivi esindajad on revideerinud kõiki sotsioloogia harusid, avastades soolise diskriminatsiooni fakte ning selgitades nende põhjusi. Need uurijad usuvad, et soolise ühiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda soolise hierarhia kadumise.

Naiste õigused valimistel

Kogu feminism sai alguse selleks, et naistele võidelda valimisõigus . Esimese riigina maailmas said naised valimisõiguse Uus- Meremaal aastal 1893.
Siiani pole naistel valimisõigust Saudi Araabias, Vatikanis, Bruneis ja Araabia Ühendemiraatides.

Saudi Araabia

Saudi Araabia on üks kahest riigist kogu maailmas, kus puudub naistel täielik valimisõigus. Neil puudub ka õigus kandideerida valimistel. Kuigi paljud naised üritasid 2011. kohalikel valimistel ennast registreerida valijatena, lükati nende taotlused tagasi. Sellest hoolimata, Saudi Araabia kuningas on öelnud , et naised võivad valida ja kandideerida 2015. aastal kohalikel valimistel.

Vatikan

Valimised Vatikanis toimuvad teisiti kui mujal maailmas, sest see riik on teokraatlik6 riik ja valitseja on neil Rooma Paavst . Ainuke kord, kui toimuvad valimised, on need uue paavsti valimised, pärast vana paavsti surma või tagasi astumist . Naistel pole keelatud valida, aga nad ei saa valida, sest paavsti valivad kardinalid ja kuna naine ei saa olla preester, siis ei saa ta hakata ka kardinaliks, millest tulenevalt ei saa ta valida.

Brunei

Bruneid valitseb monarh , kelleks on sultan , kes on nii riigi kui ka valitsuse juht. Oma nõunikud määrab sultan ise, seega seal pole üleriigilisi valimisi. Kuigi mehed ja naised ei saa riiklikul tasandil valida, siis kõik isikud üle 18 eluaasta saavad valida kohalike külade juhte.

Araabia Ühendemiraatid

Araabia Ühendemiraatides ei saa valida kõik mehed ega ka kõik naised. Viimastel valimistel anti õigus minna valima umbes 12% elanikest, hoolimata nende soost7. Nendes 12% elanikest käis valimas aga 28%. Paljudes valimisjaoskondades pandi tähele, et valimas käib rohkem naisi kui mehi ja üks naine valiti isegi riiginõukogusse.

Palgalõhe

Kuigi Eestis peetaks palgalõheks protsent, mis näitab seda, kui palju mehed saavad naistest rohkem palka, siis rahvusvaheliselt peetakse palgalõheks seda protsenti, mis näitab kui suure protsendi moodustab naiste palk võrreldes meeste palgaga.

Suurimad palgalõhed

Suurimad palgalõhed Ameerika Ühendriikides tööstussektorite kaupa8.

• Põllumajandus- 84,6%
  
• Maavarade kaevandamine- 79,7%
  
• Ehitus- 92,2%
  
• Tehase töölised- 73,8%
  
• Börsimajandus- 76%
  
• Transport- 78,6%
  
• Infotehnoloogia - 70,5%
  
• Pangandussektor- 70,5%
  
• Ärisektor- 76,6%
  
• Tervishoiu- ja haridussektor- 77%
  
• Turismindussektor- 83,5%
  

Sooline palgalõhe Eestis9.

• Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük- 7%
  
• Töötlev tööstus- 33,9%
  
• Elektrienergia , gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine- 31%
  
• Veevarustus ; kanalisatsioon, jäätme - ja saastekäitlus- 8,2%
  
• Ehitus- 22%
  
• Hulgi- ja jaekaubandus ; mootorsõidukite ja mootorrataste remont - 33,8%
  
• Veondus ja laondus- 2,4%
  
• Majutus ja toitlustus- 18,3%
  
• Info ja side- 29,9%
  
• Finants - ja kindlustustegevus- 43,3%
  
• Kinnisvaraalane tegevus- 15,7%
  
• Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus- 17,5%
  
• Haldus- ja abitegevused- 16,7%
  
• Avalik haldus ja riigikaitse ; kohustuslik sotsiaalkindlustus - 9,7%
  
• Haridus - 25%
  
• Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne- 27,3%
  
• Kunst , meelelahutus ja vaba aeg- 28,1%
  

Eesti seadusandlus

Eestis on määratud Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik . Selleks on Mari-Liis Sepper . Tema tööülesanneteks on abistada inimesi mitte ainult soolise diskrimineerimise korral, vaid ka aidata isikuid kaheksa diskrimineerimistunnuse alusel: sugu, rahvus, rass, nahavärvus , usutunnistus või veendumused, vanus, puue, seksuaalne suundumus.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

Eesti Vabariigi soolise võrdõiguslikkuse seadus koosneb 8 peatükist ja 25 paragraafist.
Siin on välja toodud mõned olulisimad.

Soolise diskrimineerimise keeld

§ 5. Sooline diskrimineerimine

Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine, kaasa arvatud selleks korralduse andmine, on keelatud.

Otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks ei loeta:

sätteid, mis sisaldavad naiste erilist kaitset seoses raseduse ja sünnitamisega;

kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamist ainult meestele;

ainult naiste või ainult meeste vastuvõtmist mittetulundusühingu liikmeteks , kui see tuleneb ühingu põhikirjast;

tööle saamisel või selleks vajaliku koolituse võimaldamisel erinevat kohtlemist isiku soo tõttu, kui sugu on teatud kutsetegevuse olemuse või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue ning taolise erineva kohtlemise eesmärk on õigustatud ja nõue proportsionaalne eesmärgiga;
§ 6. Diskrimineerimine tööelus

Diskrimineerivateks loetakse tööelus juhtumeid, kui tööandja valib tööle või ametikohale, võtab tööle või tööpraktikale, edutab, valib väljaõppele või ülesande täitmiseks või saadab koolitusele ühest soost isiku, jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, välja arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad põhjused või see tuleneb sooga mitteseotud asjaoludest.
§ 7. Tööandja kohustus anda seletusi

Tööandja on kohustatud andma kirjaliku seletuse isikule, kes taotleb seda käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tema suhtes diskrimineeriva käitumise kahtlustamise korral, alates kirjaliku taotluse esitamisest kümne tööpäeva jooksul. Seletuses peab tööandja oma valiku põhjendamiseks esitama isiku kohta, kelle kasuks valik tehti, järgmised andmed:

tööstaaž;

haridus;

töökogemus ja muud tööks vajalikud oskused;

muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjendused.
§ 10. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas
Haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Gender_equality#cite_note-1
http://et.wikipedia.org/wiki/Sooline_v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkus
http://www.vm.ee/?q=node/12958
http://en.wikipedia.org/wiki/Universal_Declaration_of_Human_Rights
http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/index_et.ht m
http://www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Feminis m
http://et.wikipedia.org/wiki/Sufra%C5%BEett
http://et.wikipedia.org/wiki/Monogaamia
http://www.wisegeek.org/in-which-countries-are-women-not-allowed-to-vote.ht m
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PA5335&lang=2
https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013009
1 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, Artikkel 2.
2 Võrdne palk võrdse töö eest.
3 (inglise keeles suffragette; suffrage - 'hääleõigus') oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses naiste eest võitleva liikumise liige.
4 Fordi õmblusmasinate streik. Selle tulemusel võeti vastu Equal Pay Act 1970, mis oli esimene seadusakt Suurbritannias ja ühtlasi kogu maailmas, mille tulemuseks vähendati meeste ja naiste palgalõhet.
5 Monogaamne abielu ( mono - μόνο, kreeka keeles ainus/üks), on abielu, mille korral üks mees on abielus ühe naisega.
6 Teokraatia on valitsusvorm , mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või Jumala asemikuks maa peal.
7 Valiku kriteeriume ei ole avalikustatud.
8 Protsendina on näidatud rahvusvahelist protsenti.
9 2012. aasta oktoobri seisuga. Protsent on näidatud, nii nagu protsent arvutatakse Eestis.