Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal
Sooline palgalõhe Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased
öeldes kaasnevad ka kõigile arusaadavad tagajärjed (keegi abiellub või saab kohtult karistuse). Et tuua sõna konteksti, on sugu samuti kui näitemäng. Inimene mängib mingisugust rolli (kas siis mehe või naise) vastavalt ühiskonnas või sellest kultuuriruumis sätestatud normidele. Mida Judith Butler väidab on, et sugu on sotsiaalsetele normidele põhinev käitumisvorm. Need normid on õpitavad ning on kui rinnapiimaga lastele sisse söödetud. Butleri sõnul algab sooline defineerimine mitte lapse enda poolt, kuid tema vanemate sõnadega „it’s a boy/girl“. Laps võib kasvada üles väga erinevate käitumisnormidega vastavalt sellele, kuidas ta vanemad teda defineerivad. Butler ei ignoreeri seda, et inimese sugu on suuresti defineeritud tema füüsilise välimuse põhjal, kuid pigem arutleb, et kuidas mõned füüsilised omadused mängivad väga suurt rolli kellegi enesedefineerimises, kui teised, nagu näiteks kellegi juuksevärv või
Roosa on alati olnud kerge, armas ning naiselik, kuid sinine maskuliine ning jõuline. (Wolchover 2012) See oma korda paneb vanemaid mõtlema, et nii ongi õige ning, et sinine ei sobi ilmtingimata tüdruku magamistoa seina värviks ning poiss ei tohiks kindlasti selga panna roosat särki. Riietepoe vaatlusest tuli välja, et värvidele ei olegi nii palju rõhutatud. Mõlemas osakonnas oli kasutatud kollast, rohelist, roosat, sinist ning punast. Mingi sooline jaotus siiski oli, kuna mõlema soopoole riided olid eraldi osakondades. Oli ka näha, et tüdrukutel on kindlasti rohkem heledamaid toone, sädelust ja palju mustreid. Ka poiste osakonnas oli näha neid elemente, kuid neid oli kindlasti vähem ning kasutusel olid pigem tumedamad toonid. Mõlemas osakonnas leidus ka neid asju, mida saaks kindlasti panna mõlemale soopoolele selga, ilma, et ütleks, et see on valest osakonnast ostetud. Näiteks kollane jope poiste
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad.
rohkem eelistatakse üht või teist. Näiteks ehitajateks saada on rohkem võimalusi meestel, aga kontoritööajateks – naistel. Vaatamata sellele ilule, et naistel ja meestel on võrdsed õigused, suhtumine on jäänud ikka samaks. Ühiskonnas on kombeks hoolitseda ja muretseda naiste eest. Naised on ikka veel meestest nõrgemad. Naistele on lubatud rohkem ja paljud rasked asjad on ainult vabatahtlikud, näiteks sõjaväes käimine. Minu arvates Eestis on sooline võrdusõiguslikkus tagatud. Naistel on võimalus teha sama tööd, kui meestel, samas mahus ja sama koormusega ning teenida samapalju palka. Naiste olukord on isegi parem, sest lisaks nendele võimalustele naistel mõnikord on suurem valik mida teha.
Sooline palgalõhe Eestis 15.04.2014 saate ,,Vabariigi kodanikud" teemaks on sooline palgalõhe Eestis. Väidetavalt saavad naised 1/3 vähem palka kui mehed täpselt samat tööd tehes. Saates arutatakse, kas selline asi nagu sooline palgalõhe on Eestis üldse olemas ja kui on, siis kuidas saaks seda probleemi lahendada. Saates osaleb 5 inimest kellest 4 on külalised, kellel on kõigil oma arvamus antud teema kohta. Enne diskussiooni algust tutvustatakse iga külalise seisukohti. ,,Palgalõhe väljendamiseks ei ole olemas ühte meedet. Kasutusele tuleks võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel. Palgalõhe vähendamiseks suunatud tegevus peaks olema järjepidev ja pikaajaline. Kolme valdkonda, millele
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Arvesse võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi. Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid
Seksuaalne omandiõigus- kirjeldamaks meeste tundeid seoses naisele omatavate õigustega ja vv v sugupool - sots konstrueeritud rollid, käitumine, tegevused või om, mida antud ük naistele ja meestele tapmine võivad aset leida kui miski nimetatud õigusi ohustab. Mehe kõrgem staatus ük-s, patriarhaat, sobivaks peab; võim, sots struktuurid, ideoloogiad- naine ebavõrdses seisundis. Võimu, kontrolli ja vv vahel tugev stat sooline vägivald naiste vastu - vv, mis on suunatud naise vastu põhjusel, et tegemist on naisega või mis seos. Kontrolliva käitumise või ka naise allasurumise vajadusega mehel tugev seos vv-ga. Sotsiaalsete mõjutab naisi ebaproportionaalselt; suhete võrgustikus, kus väärtustatakse kõrgelt mehe suutlikkust domineerida oma naise üle, omandavad ohver - iga füüsiline isik, kelle suhtes rakendatakse punktis a. ja b. sätestatud käitumist;
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.........................................................................
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus Elades tänases pidevalt uuenevas maailmas, käib meiega kaasas juba iidsetest aegadest pärit sooline ebavõrdsus. Eriti levinud on ebavõrdsus naiste ja meeste vahel ühiskonnas. Igal nädalal levivad sotsiaalmeedia Facebook keskonnas kuulutused klubiüritustest, kus 90% juhtudest on kirjas, et naistele südaööni sissepääs tasuta(va eriüritstel). See on näide üks paljudest ja kõige selgemini diskrimineeriv. On tõsi, et võrdõiguslikkusele on hakatud meedias ja tähtsamate poliitikute poolt rohkem tähelepanu pöörama
naise kahtlus, kaalutlus ja kontroll võib mõnikord just kasuks olla meeste otsusekindlale ja konkreetsele seisukohale. Kahjuks oleme me jäänud maha ka oma naabritest. Lätis moodustavad 17% valitsusest naised ning samuti oli eelmine president naine, Soome valitsuses on 60% naisi ning nii Soomes kui Leedus on võimul naispresident. Meil on poliitikas tähtsatel kohtadel Ene Ergma ja Laine Jänes ning viimane on sattunud ka rahvusliku pilkamise ohvriks. Nagu näha on sooline võrdõigulikkus tõsiseks probleemiks tänases Eestis. See on probleem, mis ei lahene iseenesest ning vajab tavadest ja harjumustest loobumist. Jääb vaid loota, et Eesti riik läheneb aegamisi soolisele võrdõiguslikkusele.
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on
.................................................... 10 KOKKUVÕTE..............................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID:.....................................................................................12 Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013............................................12 Poliitikaanalüüs : Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis* (2006) Sotsiaalministeerium URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013..........................................................................................................................................
I seminar: Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna
Tallinna Arte Gümnaasium Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus,
,,Eesti rahvastiku sooline koosseis 1970-2001" Aasta Mehed ja naised Mehed Naised 1 1970 1360076 622588 737488 . 2 1971 1376955 631253 745702 . 3 1972 1392518 639613 752905 . 4 1973 1405951 646896 759055 . 5 1974 1418169 653487 764682 . 6 1975 1429352 659589 769763 . 7 1976 1439576 665116 774460 . 8 1977 1450211 670527 779684 . 9 1978 1460188 675326 784862 . 1 1979 1468333 679424 788909 0 . 1 1980 1477219 684040 793179 1 . 1 1981 1487666 689457 798209 2 . 1 1982 1498414 695195 803219 3 . 1 1983 ...
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13
Rooma ( 2 700 000), Milano (1 359 000) ning Napoli ( 1 072 000). 68% rahvastikust elab linnades. Sooline ja vanuseline koosseis Naiste ja meeste vanuseline koosseis: Lapsed vanuses kuni 14a: 13,5 %
elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused Rahvastiku tihedus 85.3/km2 osadel lehtedel annab ka 81 inimest/ km² Vanuseline jaotus Tabel näitab , et eakate inimeste protsent kasvab iga aastaga. Kreeka rahvaloendusel 1961 selgus et 10.9 protsenti elanikkonnast oli üle 65 a vana , 2001 aastaks tõusis protsent 16.7ni. 0-14 aastaste osakaal elanikkonnas vähenes 10.2 protsenti 1961st 2001 aastani Sooline jaotus 2009 aasta seisuga oli mehi 5,533,114 naisi 5,628,221 meeste eluiga 77.11 aastat naistel 82.37 aastat Male-Mehed Female-Naised 2010 Oletatav Rahvastiku poliitika Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul , kui vanem on töötanud vähemalt 50 päeva eelmise kalendriaasta kohta, mis lopes kolm kuud enne lapse sünd. Makstav summa on 626 eurot .Ja seda makstakse 30 korda. Rasedus-ja sünnituspuhkus on kohustuslikud. Naised kes pole ennem vajaliku aja töötanud
Ukraina Geograafiline asend: Ukraina asub ida-Euroopas Musta mere ääres. Ukrainast läände jäävad Poola, Rumeenia, Moldaavia ja ida poole Venemaa.See jääb 44-53 põhjalaiuste ja 25-40 idapikkuste vahele. Kogu maismaa on 579 330 km2 ning merepiir on 24 220 km2 pikk. Tartust on Ukraina pealinna Kiievisse linnulennul umbes 2250 km. Ukraina pindala on 603 550 km2; Eestist on see suurem umbes 13 korda suurem. Ukrainaga on enamvähem samasuurused Somaalia ( 637 tuh km2), Kesk-Aafrika Vabariik ( 622 tuh km2) ja Madaksakar (587 tuh km2 ). Pindalalt on Ukraina maailmas 52 Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma. Ukraina pealinn Kiiev asub Ukraina põhjaosas. Loodus. Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeim mäetipp Goverla, (2061m üle merepinna) asub Karpaatid...
arvama. Paljud ei saa aru, et meie kõik elame ühes riigis ja peame teine teist audtama. Statistika järgi 60% eestlastest ei tahaks, et kooliklassid koosneksid pooleli mitte eestlasest. 52% maaelanikutest ei tahaks näha premier-ministrina vene poliitikut. See fakt ütleb meile sellest, et suhtlemine venelastesse eriti ei muutu. Venelaste ja eestlaste vahel on alati olnud pingulised suhted, mida iga venelane tunneb oma elus. On veel suuremaks probleemiks - sooline ebavõrdsus. Naised ja mehed moodustavad igas ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste, staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest. Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed. Põhiliseks probleemiks peetakse seda, et on stereotüübid, mis ütlevad, et naised midagi teevad halvemini kui mehed, kuigi tihti see ei ole nii. Statistikaandmed: Eesti tööturul esineb Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim sooline lõhe
Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis avaldub varanduslik kihistumine just selle näol, et erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel on üsna märkimisväärne. Eesti pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid ka mitte arengumaa, kus keskklass peaaegu puudub. Eestis erinevalt teistest riikidest on ebavõrdsus vähenenud, mitte kasvanud. (ühiskonnaelu tasandil: sooline, rahvuslik või rassiline, regionaalne) 2. KESKAEGNE JA VARAUUSAEGNE ÜHISKOND (ühiskonda valitseb väikesearvuline ikas eliit - aadlikud,linnakodanikud, keskklass nõrk, valdav osa elab vaesuses - talupojad ja vaesed linnakodanikud, eestis 19.saj alguses balti-saksa aadelkond, saksasoost linnakodanikud, eestlased vaesed talupojad) VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND (19.saj, 20.saj algus, kesklassi osakaal suurenes,
Soolise ebavõrdsuse 4 mõõdet Osalus – siht- ja elanikerühma(de) sooline koosseis, naiste ja meeste esindatus otsustusõigusega positsioonidel. Ressursid – sooline jaotus ja ligipääs olulistele ressurssidele nagu aeg, ruum, teave, raha, poliitiline ja majanduslik võim, haridus ja koolitus, töö ja tööalane karjäär, uued tehnoloogiad, tervishoiuteenused, elukoht, transpordivahendid, puhkeaeg jmt. Normid ja väärtused, mis mõjutavad soorolle, tööjaotust soo alusel, naiste ja meeste hoiakuid ja käitumist ning ebavõrdsust meeste ja naiste või mehelike ja naiselike omaduste väärtustamises.
et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Aastatel 2007-2011 on Euroopa palgavaesete osakaal majanduskriisi vältel tõusnud umbes pooltes riikides, mõnes on see jäänud võrdlemisi samale tasemele. Šveitsis, Austrias ja Soomes on palgavaeseid jäänud kriisi ajal aga hoopiski vähemaks. Eesti olukorda ilmestab see, et ehkki palgavaesete osakaal on küllaltki suur, ei ole see majanduskriisi vältel praktiliselt muutunud. 3. Selgitage, mida tähendab mõiste ’sooline palgalõhe’ ning kuidas see on seotud palgavaesusega. Kuidas teksti autor selgitab naiste madalamat palgataset? Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Palgavaesus ja sooline palgalõhe on seotud omavahel nii, et palgavaesusel võib tihti olla nö naise nägu, sest mitmetes maailma maades on naiste töö madalamal tasustatud. Naiste madalamat palgataset selgitab teksti autor esimesena sellega, kui kõrvutab palgalõhe
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10
Odatav Odatav Odatav Keskmiselt Imikusuremus keskmine keskmine keskmine lapsi naise () eluiga eluiga M eluiga N kohta Peruu 22,2 72,5 70,6 74,5 2,32 Lõuna- Aafrika 19,8 73,5 70,3 76,9 2,23 Maailm 40,6 67,3 65,3 69,² 2,49 b) Peruu sooline ja vanuseline koosseis: RAHVASTIKU VANUSELINE JAOTUS PERUUS (2011) 0-14 aastased: 28.5% (mehed 4,245,023/naised 4,101,220) 15-64 aastased: 65.1% (mehed 9,316,128/naised 9,722,258) 65 aastased ja vanemad: 6.4% (mehed 885,703/naised 978,611) Kõige suurema osa Peruu rahvastikust moodustavad 15-64 aastased inimesed, 65.1% ja kõige vaiksema osa moodustavad 65 aastased ja vanemad inimesed, neid on 6,4%. 0-14 aastased moodustavad kogu riigi rahvastikust 28,5%
Euroopa Liidus teenivad iga töötunni eest naised keskmiselt 17.4% vähem kui mehed. See näitab, et meeste ja naiste tööd ei väärtustata ühtemoodi. Ettevõtlus Eestis on valdkond kus naiste tegutsemist pigem talutakse kui soositakse.Kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naise alluvuses. Enamik naistest ei riski võrdõiguslikkuse ideid pooldada, sest kiiresti võib külge saada feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekate naiste potensiaali rakendada
on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja kuidas suurem feministlik liikumine üldiselt sellele rohkem kaasa aitaks. Sooline palgalõhe ja diskrimineerimine tööturul Olenemata tõsiasjast, et Eesti on saanud luua ja teostada oma iseseisvust ja uue riigi demokraatia väärtusi veerand sajandit. Leidub sellest hoolimata meie riigis nähtus, kus naiste ja meeste vahel toimub tuntav diskrimineerimine. Väidet, tõendab ka tõsiasi, et Eesti on siiani viimaste Euroopa Liidu andmete kohaselt esirinnas soolise palgalõhe küsimusel rekordkõrge.
Lähteriik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks vähendavad riigist lahkuvad migrandid tööpuudust. Samal ajal aga arendavad nad sihtkohariigis oma töö- ning keeleoskust, mida pärast, kui kodumaale tagasi tullakse, edukalt rakendada saab. Paraku lahkuvad lähteriigist, näiteks Mehhikost USAsse, tööealised inimesed ehk peamised maksumaksjad, tekitades nii probleeme riigi majandusele. Sageli on migrandid mehed ning nende lahkumisega kaasneb sooline ebavõrdus rahvastikus. Usun, et rahvastikuränne on lähteriigile halb, sest sooline ebavõrdsus tekitab omakorda probleeme pereplaneerimisega ning kui mehed ei naasegi tekib või süveneb vananev ühiskond, mis teeb kogu riigi elanike elu raskeks. Ka sihtkohariik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks mitmekesistub nende tööturg: migrandid on nõus töötama raskematel töödel väikse palga eest. Selline
.................................... 21 Lisad.................................................................................................................................... 22 Lisa nr 1: Küsimustiku ankeet........................................................................................... 22 Lisa nr 2: Ankeedi pilt....................................................................................................... 28 Tabelid ja joonised Tabel 1 Kiusajate ja ohvrite sooline jaotus kontingendis (Naruskov 2009)..............................8 Tabel 2 uuritavate vanuseline jaotus.......................................................................................9 Tabel 3 uuritavate sooline jaotus.............................................................................................9 Tabel 4 Internetiühenduse olemasolu...................................................................................10 Tabel 5 Internetialased teadmised........................
Sylvia Pankhurst - Briti feminist- ,,The Suffragette: The History of the Women’s Militant Suffrage Movemen,, 6 5.Võrdõiguslikkus Eestis. Feminismi ajalooline taust Eestis on küllaltki lühike. Paarkümmend aastat tagasi feminismi Eestis põhimõtteliselt veel ei eksisteerinud. Eestisse jõudis feministlik mõte 1990. aastate lõpus, mis oli sisuliselt sooline vaatenurk. Ühiskonna suhtumine antud teemal oli vaenulik, naeruvääristav, kahemõtteline või umbusaldav. Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus Eestis 1. Mail 2004. aastal. Selle seaduse eesmärkideks on: tagada kõigile sooline võrdne kohtlemine,edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis eluvaldkondades.Sooline võrdõiguslikkus defineeritakse kui: „Naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse
Eesti integratsioonipoliitika on siiani olnud edukas. Siinsete mitteeestlaste keeleoskus on paranenud, mitteeestlased võtavad omale Eesti kodakondsuse, sotsiaalmajanduslikult nii hästi läinud pole. Võrdseid võimalusi töökohale konkureerimiseks väga pole. 6. Mis on soolise ja regionaalse kihistumine tunnused ning kuidas neid reguleerida püütakse? Soolise kihistumise puhul valitseb sooline ebavõrdsus, mehed on enamasti parematel töökohtadel kui naised ja on eelistatumad. Reguleerida püütakse soolise võrdõiguslikkusega, lisaks ka sookvootidega. Regionaalne kihistumine – teatud piirkondade vahel on märgatavad erinevused palkades, jõukuses, võimalustes saada hädavajalikke teenuseid nt haridus, arstiabi jms. Reguleerida saaks
Seni kuni valitseb mehe ja naise vahel bioloogiline erinevus, pole alust eeldada, et nende vahel valitseks sotsiaalne võrdsus On ammu teada, et sugu on üks peamisi sotsiaalse kihistumise parameetreid. Kuigi soolise ebavõrdsuse määr erinevate kultuuride ja ajastute suhtes varieerub, on populaarseks saanud naistele madalama sotsiaalse positsiooni omistamine. Sooline võrdõiguslikkus on meeste ja naiste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus ning teistes ühiskonna valdkondades. Sooline ebavõrdsus tugineb mingil määral inimbioloogial, kuid selle võimendajaks kujuneb siiski ühiskond. Nõnda kujunevad stereotüübid. Ma ei nõustu sellega, sest naiste-meeste vahel on küll füüsilisi erinevusi, kuid nad võivad vaimselt ühel tasemel olla. Ajast ja arust kehtivad siiani tobedad stereotüübid, mida on raske hävitada.
kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele prioriteedile, milleks on Aafrika ja sooline võrdõiguslikkus. Veel on põhieesmärkideks anda kõigile võimalus kvaliteetseks hariduseks ja elukestvaks õppeks; mobiliseerida teadusi ja säästva arengu poliitikad; lahendada tekkivaid sotsiaalseid ja eetilisi väljakutseid; edendada kultuurilist mitmekesisust, kultuuridevahelist dialoogi ja rahukultuuri; informatsiooni ja kommunikatsiooni abil täiendada teadmisi organisatsiooni valdkonnas.2 UNESCO juhtorganite hulka kuuluvad peakonverents
III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad agresiivsus vastassoo vastu. V ETAPP(13-18.a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded. poistel tunded ema vastu. Omandab palju isa maneere. Tekib huvi seksuaalküsimuste vastu, seksuaalfantaasiad, tähtis on sooline identifikatsioon ja soolised Närvisüsteemi kõikumine märgatav. Teiste suhtes ollakse tihti egotsentrilised ja isepäised, kuid seesmiselt abitud ja väärtusetud. Käitumine on pendeldav- mängud. Õpitakse moraalistandardeid: formeerub suhtumine mõistetesse "naiselik", "mehelik", "õige", "väär" jne. Suhtumine seksuaalsusse saab alguse sellel kord aktiivne, kord passiivne. Vanematega suhtlemisel peaks tekkima sõbrasuhe. Tekib lõplik seksuaalne orientatsioon
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste
· Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Looduslikud populatsioonid koosnevad tavaliselt mingist arvust lokaalpopulatsioonidest Populatsioonid: · Tartu dendropargi kuused · Tähtvere metsa jänesed · Võrtsjärve ahvenad · Endla raba jõhvikad Populatsiooni iseloomustavad: · Populatsiooni arvukus ja tihedus · Sündivus · Suremus · Sisse ja väljaränne · Levikutüüp · Ealine struktuur · Sooline struktuur · Populatsiooni kasv Populatsiooni arvukus · Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil N (t+1) = Nt + B D + I E · Nt indiviidide arv ajahetkel t · t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon · E emigratsioon Võib väljendad ka biomassina või mahuna (puud/ha) Populatsioon · Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika
leidub isikuid, kes ei taha või suuda reeglitele ja seadustele alluda. Meeste ja naiste roll on jäänud samaks. Inimeste kooselu tekkimise algusaegadel oli mehe kohuseks jahilkäimine ning teiste füüsilist pingutust nõudvate toimingute tegemine, naised hoidsid aga kodu korras, kasvatasid lapsi ja tegelesid korilusega. Selline rollide vahekord pole aja jooksul palju muutunud. Tänapäeval on aga aktuaalseks küsimuseks muutunud sooline võrdõiguslikkus. Viimane lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt- nad ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi
Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine Analüüsi, uurimistöö koostamine SuureJaanis 2013 Korvpall ja selle ajalugu Korvpalli põhilised nõuded tänapäeval Korvpalli tähtsamad organisatsioonid
Ühel on tee sirge, teisel käänuline. Ühel on teel valikud, mis suunas jätkata, teine ei näe kunagi muid teeotsi. Need teeotsad on üldjuhul avatud, kui sul on raha ja kui sul ei ole, käidki sa oma käänulist teed mööda, lootes, et ükskord ehk õnn naeratab. Muidugi tuleb raha nimel kõvasti tööd teha ja puudust ei tohi tulla ka tahtejõust. Tuleb olla tugev, kui mõnikord oma teel komistad, tõusta ja mõelda, mis läks valesti ja asuda oma eesmärke uuesti täitma. Sooline ebavõrdsus on nr.1 teema ka võrdsuse küsimustes. Ehkki naised on üldiselt edukamad ülikoolilõpetajad, on naiste palgad siiski väiksemad kui meeste omad. Ja kui juhtubki nii, et mehe palk on väiksem naise omast, siis pole mehed rahul. Eks selline võrdsusetus on tulnud sellest, et mehed ja naised on loomult erinevad. Naisi on peetud läbi aegade "nõrgemateks", kuigi see ei ole raudreegel ja ega naine peagi olema atleet, et teenida sama palju raha kui mees
naiste omast kõrgem, kui töökohustused mõlemal täpselt samalaadsed on? Arvan, et selle probleemile on olemas ka põhjendus - meestööjõudu lihtsalt hinnakse kõrgemalt, seda seepärast, et mehed on füüsiliselt võimekamad ja see tagabki neile eelise. Teiseks probleemseks valdkonnaks on küsimused seoses töökohtadega. Miks on nii, et pahatihti vaadatakse altkulmu mehele, kes lasteaias kasvatajana töötab? Heaks näiteks on dokfilmist ,,Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis" üles astunud Tartu Pääsupesa lasteaias töötav meeskasvataja Aigar Raudsepp. Ta toob filmis hästi näiteid selle kohta, kuidas osad inimesed tema töö pärast teda tihti imelikult vaadanud on. Raudsepp ütleb ausalt, et on ka neid, kes arvavad, et kuna ta on meessoost ja töötab väikeste lastega, peab ta tingimata olema pedofiil. Raudsepp seda arvamust ei mõista ja kindlasti on se koht, kus soolistest tööjaotustest nii väga kinni pidama ei peaks
Õpperühm: KRR11 Juhendaja: lektor Helina Prints Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 2 1. SISUKORD 1.Sisukord.............................................................................................................................................1 2.Vastajate sooline jaotus......................................................................................................................3 3.Vastajate vanuseline jaotus................................................................................................................4 4.Haridustase........................................................................................................................................5 5.Pesu pesemine................................................................
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Psüühiline ja Toimub sotsiaalne sooline areng heaolu on korras 2x vahele START Mine numbrile 8 ! 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
(õppejõud S. Toompalu). Andmestik sisaldab tudengi sugu, õppekeskust, õppevormi, eriala ning hindeid ülalnimetatud õppeainetes. Tutvuge esitatud andmestikuga ning leidke sobivaid analüüsimeetodeid ja töövahendeid kasutades vastused alltoodud küsimustele. 1. Kas tudengite proportsionaalne jaotus soo järgi erinevates linnades on erinev või mitte? 2. Kas on erinevusi tudengite soolises jaotuses erialade lõikes? 3. Missugune on tudengite sooline jaotus õppevormide lõikes? 4. Kas ilmneb erinevusi Matemaatika ja statistika eksamihinnete jaotustes õppevormi, eriala, õppekeskuse või tudengi soo lõikes? 5. Kas hinnete jaotus õppeaines Andmeanalüüs sotsiaalteadustes erineb õppevormi, õppekeskuse või soo lõikes? 6. Analüüsige õppeaine Matemaatika ja statistika keskmist hinnet soo, eriala ja õppevormi lõikes. 7. Analüüsige õppeaine Andmeanalüüs sotsiaalteadustes keskmist hinnet soo ja õppevormi lõikes
pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO
annaabi.ee 
