Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sooline võrdõiguslikkus (0)

1 Hindamata
Punktid

Sooline võrdõiguslikkus
 
 
Sooline võrdõiguslikkus
● Olukord, kus õigused, kohustused ja 
vastutus on kõigis eluvaldkondades 
võrdväärselt kättesaadavad igale 
inimesele
● Nii mehed kui naised on vabad arendama 
oma võimeid soorollidest seatud 
piiranguteta
● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid 
vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse 
neid võrdselt
 
 
Sooline võrdõiguslikkus
Peaks olema:
● Võrdne võimalus elada majanduslikult 
sõltumatut elu
Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, 
ressursside jaotus ebavõrdne
● Võrdne võimalus edutamiseks
Mehi kiiremini
Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk
 
 
Sooline diskrimineerimine
● On inimes(t)ele  mingite  kitsenduste 
seadmine , mis vähendab  nende 
inimõiguste kasutamise/teostamise 
võimalusi ainuüksi nende soo põhjal
Jaguneb:
● Otsene ja kaudne sooline 
diskrimineerimine
 
 
Otsene ja kaudne sooline 
diskrimineerimine
● Otsese diskrimineerimisega on tegemist 
siis, kui indiviid seatakse tema soo tõttu 
erinevasse seisundisse kui samas 
olukorras olev vastassoo esindaja
● Kaudse diskrimineerimisega on tegemist 
siis, kui mehi või naisi hinnatakse faktiliste 
tagajärgede valgusel, hinnatakse rühmiti
 
 
Feminism
● Feminism on ideoloogia, mille keskmes on 
küsimused naise rollist ja  staatusest  
ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja 
kultuuris.
● Nõuab naistele meestega võrdseid 
kodanikuõigusi
 
 
Naiste olukord maailmas
● 2/3 kõikidest vaestest on naised
● Palgatööl on naisi oluliselt vähem kui mehi
● Euroopas pole ühtki riiki, kus saaks öelda, 
et naised ja mehed saaks võrdselt palka
● Mehed saavad rohkem palka ka nendel 
erialadel , mida traditsiooniliselt meeste 
erialadeks ei peeta
 
 
Statistika
● 2012. aastal oli Eestis meeste ja naiste 
keskmise brutotunnipalga erinevus 24,6%
● Maailmas on ligi 880 miljonit 
kirjaoskamatut täiskasvanut- neist ligi 590 
miljonit on naised
● Rohkem kui 80% vaestest töötajatest on 
naised- seda suuresti osalise tööajaga 
töötamise ja madalamate palkade tõttu.
 
 
Eesti seadusandlus
● EV Põhiseadus
§ 12.
(1)Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi 
ei tohi diskrimineerida rahvuse, […], soo, 
[…] tõttu
● Palgaseadus
§ 5.
Keelab palga vähendamist või 
suurendamist olenevalt  töötaja  soost
 
 
Õiguste kaitse
● Kohus
● Politsei –  kriminaal - või väärteoasjades
● Töövaidluskomisjon – töövaidlusasjades
● Soolise võrdõiguslikkuse voliniku 
arvamus- soovituslik
 
 
Volinik
● Mari-Liis Sepper on 
eesti jurist ja  tõlkija
soolise 
võrdõiguslikkuse ja 
võrdse kohtlemise 
volinik
 
 
ENUT
● ENUT – Eesti naisuurimus- ja 
teabekeskus
● ENUT on iseseisev, mittetulunduslik, 
valitsusväline organisatsioon, mille 
põhieesmärk on edendada soolist 
võrdõiguslikkust kõigis ühiskonnaelu 
valdkondades
 
 
Tänan  kuulamast!
 
 
Kasutatud kirjandus
●  http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid -
540/Naiste-%C3%B5igused-maailmas%3A-tag
asiminek- versus - edasiminek
●  http://www.erinevusrikastab.ee/?id=200
●  http://www.e24.ee/2563540/mikko-soolise-p
algalohe-asjus-on-eesti-olukord-traagilin
e
●  http://et.wikipedia.org/wiki/Sooline_v %
C3%B5rd%C3%B5iguslikkus
●  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee
sti/sooline-palgalohe-eestis-on-masendav
 
 
-mehed-saavad-alati-rohkem-palka-soltuma
ta-erialast-ja-haridustasemest.d?id=6688
9477
●  http://perekonnaopetus.weebly.com/esitlus
ed.html
●  http://et.wikipedia.org/wiki/Mari-Liis_Seppe
r
●  http://www.enut.ee/enut.php

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
Vasakule Paremale
Sooline võrdõiguslikkus #1 Sooline võrdõiguslikkus #2 Sooline võrdõiguslikkus #3 Sooline võrdõiguslikkus #4 Sooline võrdõiguslikkus #5 Sooline võrdõiguslikkus #6 Sooline võrdõiguslikkus #7 Sooline võrdõiguslikkus #8 Sooline võrdõiguslikkus #9 Sooline võrdõiguslikkus #10 Sooline võrdõiguslikkus #11 Sooline võrdõiguslikkus #12 Sooline võrdõiguslikkus #13 Sooline võrdõiguslikkus #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liis95 Õppematerjali autor
Esitlus teemal sooline võrdõiguslikkus

Sarnased õppematerjalid

Referaat-Feminism
30
docx

Referaat: Feminism

ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5

Inimese füsioloogia
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

mõnedki sellest seaduseelnõust välja loevad. Vastupidi, on oluline juhtida tähelepanu naiste ja meeste erinevusele ning sellelt tasandilt tagada mõlemale soole võrdsed võimalused. Ei saa ju lugeda meeste diskrimineerimiseks näiteks seda, et vaid naised saavad sünnituspuhkust. Antud juhul on vahetegemiseks olemas täiesti mõistlik põhjus ning seetõttu ei ole tegu diskrimineerimisega. Üsna palju diskussiooni tekitab küsimus, kas sooline võrdõiguslikkuse seadus peaks olema eraldiseisev või osa üldisest diskrimineerimisvastasest seadusest. Eraldi seaduse poolt räägib teiste riikide praktika ning fakt, et sugude puhul ei ole tegemist vähemustega ühiskonnas, millede diskrimineerimist peaks käsitlema koos teist liiki juhtudega. Lõppsõna Olgugi, et seadusega on juba üsna palju vaeva nähtud ning tõenäoliselt nähakse veelgi, tundub siiski kahtlane olevat, kas seda üldse vastu võetakse. Kasvõi suhtumine

Asjaajamine
Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika
20
doc

Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika

pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO

Majandus
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

1.9. Melvin Tumini kriitika:............................................................................. 148 19.1.10. Sotsiaalne klass........................................................................................149 19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus................................................................................ 149 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus:..................................................................150 19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine............................................................... 151 19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel.............................................. 152 19.1.15. Vanuseline kihistumine........................................................................... 153 13 19.1.16. Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused..........................................155 19.1.17

Sotsioloogia
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun