.............................................................10 3. ÕIGUSKEEL..................................................................................... ......11 KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida ühte objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigusakti, mis on vastu võetud pärast 2002. aastat. Töö autor valis õigusaktiks 2004. aastal kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse. Soolise võrdõiguslikkuse teema on väga aktuaalne, kuna igapäevaelus inimeste teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest ja seadusest ei ole piisav ning märkimist väärib asjaolu, et Eesti õigusloome ajaloost ei ole võimalik leida palju selliseid õigusakte, mille vastuvõtmine on põhjustanud nii kirglikke poliitilisi vaidlusi. Järgnev töö on jaotatud peatükkideks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Lisaks
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8
Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO inimõigusalastele konventsioonidele (sealhulgas konventsioonile naiste mis tahes vormis diskrimineerimise lõpetamise kohta). Eesti kohustus sellega võrdõiguslikkuse põhimõtet ka praktiliselt ellu rakendama, st. rakendama seadusandlikke ja muid meetmeid ning vajadusel ka sanktsioone, mis teeksid lõpu naiste diskrimineerimisele. Mida endast naiste diskrimineerimine kujutab, milles see väljendub või kuidas seda läänemaailmas kaasajal tõlgendatakse, eriti ei arutatud. Näiteks Rootsi valitsus korraldas koolituse, kus Ukraina ja Eesti riigiametnikud nädal aega õppisid seda, kuidas kirjutada konventsiooni aruannet.
Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti . Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu on mitmete aastate vältel aktiivselt tegelnud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega kohalikul ja regionaalsel tasandil. Mõned faktid Eesti võrdõiguslikuse saavutamisest: Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. 26. septembril 1991 ühines Eesti Vabariik naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga. . 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO inimõigusalastele konventsioonidele.
5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus.........................................................................................................................
Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inimeste võrdsus. Pealesunnitud võrdsuse varjus aga toimus naiste diskrimineerimine ja nende staatuse allasurumine. Üha enam teadvustatakse, et soolise võrdõiguslikkuse teemaga peavad naised ja mehed tegelema ühiselt
Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet
Praegu tegutseb Euroopa Parlamendis seitse fraktsiooni. Eesti Keskerakonda kuuluv Siiri Oviir on Euroopa Parlamendis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis (ALDE) juhatuse liige. Suur osa Euroopa Parlamendi tööst toimub täiskogu istungite vahelisel ajal komisjonides. Käesoleval ajal töötab Euroopa Parlamendis 20 alalist komisjoni. Siiri Oviir osaleb kahe alalise komisjoni töös: tööhõive ja sotsiaalkomisjonis ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis. Euroopas on kõigi poliitikate keskmes inimene, mitte kasum majandusest, sest see on vaid vahend, kuidas inimese elu paremaks muuta. Euroopalikkus tähendab, et iga ühiskonnaliige on väärtuslik, sest ta on ühiskonna osa. Riigi ülesanne on hoolitseda nõrgemate ja abivajajate eest. Euroopalikus poliitikas pole tavaks öelda, et igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Naised juhtimises Euroopas arutletakse küsimuste üle, nt naiste võimaluste üle ärijuhtimises
Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid peavad tegelema õigusnormide ühtlustamisega. Lähimuspõhimõte ehk jagatud pädevus kehtib sotsiaalpoliitika vallas. Üldiselt kehtib kostöö konseptsioon Euroopa Liidu ja likmesriikide vahel. Ühendusel on toetav ja täiendav funktsioon. 4.Euroopa Liidu õigus töötajate võrdõiguslikkuse osas. Isikute võrdõiguslikkus on euroopa liidu üks olulisemaid põhimõtteid. Printsiip on oluline isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Kõik isikud on seaduse ees võrdsed ja ei tohi olla diskrimineerimist. (võrdseid olukordi tuleb käsitleda võrdselt). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et puudub igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine. Võrdne kohtlemine tähendab ka isikute vaba liikumise põhimõtet, et ei oleks piiranguid töö saamisel
Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sealhulgas võimusuhete tasakaalustamisega. Kas meeste ja naiste võrdõiguslikkus on müüt või tegelikkus? Võrdõiguslikkus on Eesti ühiskonnas tekitanud eriti palju diskussiooni just viimasel ajal. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alla saab lahterdada võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Esimest korda sai võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks naiste konverentsil 1989. aastal. 26. detsembril 1991 ühines Eesti Vabariik naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga. 1999. aastal otsustas Eesti liituda Euroopa Liiduga, kus naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimused moodustavad
Soolisest võrdõiguslikkusest Eestis Soolise võrdõiguslikkuse idee sai alguse 19. sajandil seoses feminismi kui poliitilise liikumise tekkega. Feministid nõudsid endale meestega võrdseid kodanikuõigusi. Eestis said naised hääleõiguse 1918. aastal ja see on tunduvalt varem kui mõnedes vanades demokraatiamaades. Tänapäeval on loomulik, et kõik naised saavad hääletada ning osaleda ühiskonnaelus. Kuna maailm ja ühiskond areneb pidevalt, räägitakse nüüd soolisest võrdõiguslikkusest. Seda nii töö-, palga-, kui ka konkurentsivõimelisuses.
olla mitu meest. Miks? Kedagi on ühiskonnas puudu. · nn. Majapidamisperekond- tekib võimusuguluse alusel. Teenijad, aednikud vms kes teenivad elatist selle perekonna juures. Ajalooliselt orjad, käsitööliste perekonnad. Kaasaegne perekond võrreldes ajaloolisega: · laiendatud perekonna asendumine tuumikperekonnaga · perekonna intiimsuse suurenemine · perekonna kui tootmisüksuse asendumine tarbimisüksusega · meeste ja naiste sotsiaalse võrdõiguslikkuse ning laste subjektiivsete õiguste tunnustamine · teatud perekonna funktsioonide kandumine perekonnast välja kui mõtleme perekonna ülesannete peale. Nt tänapäeval on hariduse andmine perekonnas välja läinud. Lapsed viiakse lasteaeda, -sõime. Vanavanemate eest hoolitsemine, varem võeti ikka enda juurde elama, aga tänapäeval see nii olema ei pea, meil on sotsiaalhoolekanne. Perekonna funktsioonid: · ühiskonna seisukohalt
Rassismi võib defineerida ideoloogiana, mille kohaselt inimesed moodustavad rassi ja/või kultuuri alusel jagunevaid erinevaid rühmi. Rühmi on võimalik hierarhiliselt väärtustada, mis õigustab mõnede rühmade ja nendesse kuuluvate üksikute inimeste negatiivset kohtlemist. Rassism võtab eri maades erinevaid vorme, mis sõltub ajaloost, majandusest, taustast, kultuurist ja muudest teguritest. Kuidas diskrimineerimist ära hoida? Koolid peavad aktiivselt otsima tegevusviise etnilise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja diskrimineerimise ärahoidmiseks ja viima need õppekavasse. Sel kombel edendatakse etnilist võrdõiguslikkust, häid kultuuridevahelisi suhteid ja elimineeritakse etnilist diskrimineerimist. Kooli ja õpikeskkonna üldisel atmosfääril on oluline mõju õpilaste suhtumisele erinevustesse. Seetõttu on tähtis, et ka kooli täiskasvanud hoolitsevad etnilise võrdõiguslikkuse põhimõtete teostumise eest. Linn
......................................................................10 Palgalõhe...................................................................................................................................11 Suurimad palgalõhed.............................................................................................................11 Eesti seadusandlus.....................................................................................................................13 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...........................................................................................13 Soolise diskrimineerimise keeld.......................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................15 3 Sissejuhatus
töötamise ja madalamate palkade tõttu. Eesti seadusandlus ● EV Põhiseadus § 12. (1)Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, […], soo, […] tõttu ● Palgaseadus § 5. Keelab palga vähendamist või suurendamist olenevalt töötaja soost Õiguste kaitse ● Kohus ● Politsei – kriminaal- või väärteoasjades ● Töövaidluskomisjon – töövaidlusasjades ● Soolise võrdõiguslikkuse voliniku arvamus- soovituslik Volinik ● Mari-Liis Sepper on eesti jurist ja tõlkija, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ENUT ● ENUT – Eesti naisuurimus- ja teabekeskus ● ENUT on iseseisev, mittetulunduslik, valitsusväline organisatsioon, mille põhieesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust kõigis ühiskonnaelu valdkondades Tänan kuulamast!
osapoolel palju teha, aga usun, et teatud kompromissid muudaksid olukorda märgatavalt. 4. Integratsioon tööturul Eesti tööturgu iseloomustavad suured etnilised lõhed ehk tööturu rahvuspõhine segregatsioon. Segregatsioon on nii horisontaalne, mis tähendab, et erinevast rahvusest inimesed jagunevad majandusharu ehk tegevusala alusel kui ka vertikaalne ehk erinevast rahvusest inimesed jagunevad hierarhiliselt ametikohtadesse (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei). Vene vähemuse positsiooni tööturul mõjutavad tegurid on näiteks eelnevalt omandatud haridus ja keeleoskus, mis on eestlastest tööandjate jaoks olulised. Nagu ka eelnevalt mainitud on omavahel tugevalt seotud tööhõives osalemine, rahvus ja eesti keele oskus. Eesti keelt esimese keelena kõnelevate inimeste seas on töötuse määr palju madalam kui muud keelt esimese keelena kõnelevate inimeste seas vastavalt 5,4% ja 9,9%
6 5.Võrdõiguslikkus Eestis. Feminismi ajalooline taust Eestis on küllaltki lühike. Paarkümmend aastat tagasi feminismi Eestis põhimõtteliselt veel ei eksisteerinud. Eestisse jõudis feministlik mõte 1990. aastate lõpus, mis oli sisuliselt sooline vaatenurk. Ühiskonna suhtumine antud teemal oli vaenulik, naeruvääristav, kahemõtteline või umbusaldav. Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus Eestis 1. Mail 2004. aastal. Selle seaduse eesmärkideks on: tagada kõigile sooline võrdne kohtlemine,edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis eluvaldkondades.Sooline võrdõiguslikkus defineeritakse kui: „Naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Mehed, naised ja võrdõiguslikkus Väga palju räägitakse just meeste ja naiste vahelistest teemadest. Kõige kuulsam teema on meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus. Võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Milline on meeste ja naiste positsioon looduses ja ühiskonnas ning kas võrdõiguslikkuse teema on õigustatud? Mees ja naine toimivad täiesti erinevalt. Inimeste esivanemateks peetakse inimahvi. Kui vaadata loodust, kust inimene on arenenud ja milline ta praegu on, siis võib öelda, et mitte mingil juhul ei ole naine ja mees looduse ees võrdne. Mehed on suurema kasvuga ja võimekamad. Naised see-eest on väiksemat kasvu ja võimekuselt mitte nii head kui mehed. Juhul kui me mõistame võimekuse all võimet teha raskemat tööd. Samas on ka asju mis on
juuli 1914. aastal ja lõppes 11. november 1918. aastal. Sõja ajendiks loetakse Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist Sarajevos 28. juunil 1914. aastal. Esimeses maailmasõjas oli nii võitjaid kui ka kaotajaid. Võitjateks olid need riigid, kes suutsid selles suures sõja segaduses kasutada juhust ja saavutada iseseisvus. Omamoodi võitjaks oli ühiskond, sest toimus majanduse ning tehnika tööstuse areng ja ka naised saavutasid võrdõiguslikkuse. Kaotus kogu maailmale oli aga see, et esimeses maailmasõjas sai surma väga palju inimesi umbes 15 miljonit. Sõda haaras endaga kaasa kogu maailma, osasi riike rohkemal määral kui teisi. Väiksemad riigid ei suutnud iseseisvust välja kuulutada ning olid sunniviisiliselt allutatud võõrvõimu alla. Nii juhtus ka Eesti, Soome, Läti ja Leeduga, kes sattusid Nõukogude Venemaa võimu alla. Kuid need üksikud riigid, mis ma välja toon pole ainukesed, kes kannatasid võõrvõimu all
Euroopa tervisekindlustuskaardi tekkimisega on tervishoiu protseduure välismaal viibides lihtsam kätte saada. 2000. aastal võeti kasutusele uus seadusandlus, mis annab EL kodanikele üldise miinimumkaitse diskrimineerimise vastu. Üks direktiiv keelab diskrimineerimise rassi ja etnilise päritolu tõttu just igapäevaelu puudutavates küsimustes, teine pühendub tööalasele võrdõiguslikkusele. Ka sugudevahelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on Euroopa Liit viimase paarikümne aasta jooksul vaeva näinud reeglite laiendamise ja täiendamise läbi. Seksuaalse diskrimineerimisega võitlemiseks võeti 2004. aastal vastu seadus, mis on esimene selles vallas ja see seadus keelab seksuaalse diskrimineerimise väljaspool töökohta, aga ka meeste ja naiste diskrimineerimise kaupade ja/või teenuste hankimisel näiteks pangakonto avamisel.
2007 aastate saavutus, edu on tulnud hariduse pikaajalise väärtustamise kaudu. Toimetulijatest on tänu sellele saanud ühiskonna edukad liikmed. Võrdne õigus haridusele on pikka aega olnud Soome hariduspoliitika põhidoktriin. Iga uuendust hariduspoliitikas on hinnatud sellelt seisukohalt, kuidas see mõjub hariduse võrdõiguslikkusele. Iseseisvusaja kõige tähelepanuväärsem ja tulemuslikum abinõu võrdõiguslikkuse tagamisel on olnud üleminek ühtluskooli printsiibil põhinevale põhikoolile, mis tagab kõigile koolikohuslastele tasuta 9-klassilise hariduse. Põhikooli uuenduses on võrdseid õigusi käsitletud üldjuhul materiaalsest vaatepunktist: koolitus on tasuta, koolisõit korraldatakse ja õppematerjalid jaotatakse samuti tasuta, pakutakse koolieinet, üritatakse hoida koolivõrk võimalikult tihe . Hariduse
tulevikus samalaadseid olukordi ära hoida ning ennetada. Juhul kui tööandja ei suhtu töökohal esinevasse diskrimineerimisse taunivalt ja jätab selle tähelepanuta, soodustab tööandja diskrimineerimist ja rikub ühtlasi oma kohustusi töötaja ees. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon, lepitusmenetluse korras õiguskantsler. Samuti on võimalik diskrimineerimise küsimustes pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kes nõustab ja aitab inimesi, kes kahtlustavad, et neid on ebavõrdselt koheldud. Saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Kasutatud allikad: http://www.sekretar.ee/uudised/2013/02/25/vordse-kohtlemise-printsiip- koondamise-puhul http://www.erinevusrikastab.ee/files/VKS_2012.pdf http://tooelu
Eetika teadustöös Brit Truuts ja Laura Lehtmets Mis on eetika teadustöös Eetika teadustöös on moraal ja normid, millest tuleb teadustöös kinni pidada: Ausus Privaatsus Konfidentsiaalsus Anonüümsus 1) Eetika olulisus uurimistöö koostamisel Plagieerimise vältimine Korrektsete andmete esitamine Anonüümsuse tagamine Erapooletus 2) Eetika olulisus-teadlase eetika Kompetentsus Andmete tõepärasus Võrdõiguslikkuse printsiip Positsiooni ära kasutamine lubamatu Kriitiline suhtumine oma teadustöö tulemustesse Eetika vastu eksimine: loomkatsed kosmeetikas Tugeva valu põhjustamine Surma põhjustamine Euroopa Liidus on loomkatsetel põhineva kosmeetika müük keelatud, ometi on selliseid tooteid ikkagi leida Kasutatud kirjandus http://syg.edu.ee/~peil/ut_alused/eetika.html http://www.eetika.ee/et/teaduseetika/teadlase_eetika http:// ec.europa
tumedamad, tugevamad toonid. Sealt võis leida igasuguseid autosid, roboteid, sõjatehnikat ning kangelasi. Leidus ka mänguasju mis olid väga neutraalsed. Näiteks beebide mänguasjad, harivad mängud ning loomade kujukesed. Kasutusel oli väga palju erinevaid värve ning pigem neutraalsemaid toone. Minu arvates peaks mänguasjapood olema rohkem hajutatud, et iga laps julgeks vaadata igamänguasja mitte ei peaks olema oma osakonnas. Roosalu, T. (2013). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/ Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/sooline_vo_monitooring_2013_veeb.pdf, 24.november 2020. Sotsiaalministeerium. (2016). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2016. Kättesaadav: https://enut.ee/files/soolise_vordoiguslikkuse_monitooringu_raport_2016.pdf, 25.november 2020 Wolchover, N. (2012). Why is pink for girls and blue for boys? Kättesaadav: https://www.livescience
on võimalik inimese õigusi piirata ning võtta temalt võrdsus teistega. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust, hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Ma arvan, et võimalus, kedagi hääleõigusetuks tunnistada on üks viis, millega demokraatiat kaitsta, ma ei arva, et see oleks kellegi diskrimineerimine või võrdõiguslikkuse rikkumine. Kuna õigused on antud tehes üldistusi, siis on oluline, et vähemalt kuskilt maalt oleks võimalik jälgida ,, Igaühele oma" põhimõtet. Poliitiline võrdõiguslikkus eeldab, et kõigi häältel on võrdne kaalukus. Hääle kaal peab olema võrdne, et demokraatia saaks toimida, kõigil on õigus oma arvamusele ja demokraatiat toidab pluralism. Võtame näiteks riigikogu valimised, seal on igal hääletussedelil on võimalik anda nö. üks punkt
esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu. Niisamuti on palgaseaduse3 kohaselt seadusevastane palga vähendamine või suurendamine olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist ja muudest asjaoludest. 1 PS II pt § 12 2 RT 1992, 15/16, 241...2007, 44, 316. 3 RT I 1994, 11, 154...2007, 2, 6. Kõige tähtsam võrdset kohtlemist reguleeriv õigusakt on soolise võrdõiguslikkuse seadus4, 3 mis on kõige üksikasjalikumat ning lahtikirjutatumat diskrimineerimise vastast õiguslikku regulatsiooni sisaldav siseriikliku õiguse allikas Eesti Vabariigis. Ka karistusseadustik5 sisaldab diskrimineerimise keeluga seonduvaid sätteid, nähes teatud rikkumiste puhuks ette kriminaalvastutuse. Seadustiku olulisemad asjakohased paragrahvid on
Feministlikku liikumist kui sellist Eestis eriti ei ole ja sellest osavõtjaid ka mitte. Põhjuseks võib olla see, et naised ei tunne ennast suures osas allutatutena ja sellepärast ei arva ka mehed, et nad naistele liiga teevad. Kuid võib väita, et naised on siiski ühiskonnas madalamal positsioonil ja mehed kasutavad naiste kohusetundlikkust ja kuulekust ära. 8 KASUTATUD KIRJANDUS "Tugev Eesti naine" lakub võrdõiguslikkuse haavu. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas ESTONICA Entsüklopeedia Eestist: http://www.estonica.org/et/Tugev_Eesti_naine_lakub_v%C3%B5rd %C3%B5iguslikkuse_haavu/M%C3%BC%C3%BCt_tugevast_ja_p %C3%B5hjamaisest_Eesti_naisest/ Beauvoir de, S. (1997). Teine sugupool. Tallinn: Vagabund. Hansson, L., Papp, Ü. M., Pilvre, B., & Pettai, I. (2003). Erinevad, aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, Sotsiaalministeerium. Kivimaa, K
suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida. Nende kohaselt on sugu situatsiooniline käitumine, oma sookategooriale sobivaks peetud normatiivsete hoiakute ja tegevuste valguses. Sugu ei ole fikseeritud tunnuste kogum, roll või staatiline identiteedi komponent, vaid mitmesuguste sotsiaalsete toimingute tulem, mida me
Euroopa liidu head ja vead Kelly Lehis 9.klass Juhendaja:Veronika Uussaar Viimsi2009-05-18 Üle poole arengumaadele antavast abist langeb Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide arvele, millest tulenevalt on Euroopa Liit suurim abiandja maailmas. Arengupoliitika ei hõlma aga ainult puhta veega varustamist ja teedeehitust, kuigi ka need on tähtsad. Euroopa Liit kasutab arengu suunamise hoovana ka kaubavahetust, avades oma turu vaestest riikidest pärit kaupadele ning kutsudes selliseid riike üles omavahel rohkem kaubavahetusega tegelema. Euroopa Liit on ma arvan, et paljudele riikidele kasulikum kuna kui tuleks kunagi sõda siis Euroopa Liit toetaks kindlasti teist Euroopa Liidu maad. Ning samuti on Euroopa Liidu riigid läinud üksteisega sõbralikumaks ja ei ole selliseid vaidlusi mis olid varem. Halbu külgi väga pole peale selle, et Euroopa Liidul on o...
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine, riigikorra muutmine. Prantsusmaal toimus revolutsioon seetõttu, et Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja seepärast pidi makse pidevalt tõstma, üks peamiseid põhjuseid oli ka inimeste võrdõiguslikkuse puudumine, 3 seisus polnud rahul sellega, et kogu maksukoorem lasus nendel. Prantsusmaal algas Suur revolutsioon 1789. aastal ja kestis kuni 1799. aastani, kuni Napoleon Seadusandliku Kogu hoone hõivas. Järgnevalt kirjutan Prantsuse revolutsiooni tagajärgedest. Prantsusmaa revolutsioonil oli palju positiivseid tagajärgi. Üks neist oli, et kaotati absolutistlik valitsuskord ja asendati demokraatliku korraga ning esimese põhiseaduse väljakuulutamisega Prantsusmaal kuulutati kõik inimesed ka võrdseteks. Samas levisid ka valgustusideed revolutsiooni tulemisel ja seetõttu hakati veel rohkem uskuma in...
kaasa arvatud majapidamisele. Naised tuleb ka sellisest “koormast” vabastada ja seeläbi on võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste saavutamine. Seega võrdsuse idee toetub arusaamisele kõikide inimeste üldinimlikust loomusest, soost sõltumata. Soolise võrdõiguslikkuse üheks põhiküsimuseks on olnud ja on praegugi võrdse töö eest võrdse palga saamise võimalus, seega võrdõiguslikkus põhineb ideel, et ükski inimene ei peaks olema vähem võrdne võimalustelt ja inimõigustelt kui keegi teine. Idee Side Eestiga Feminism, see vähene, mis meil on tekkinud, on meile sisse toodud. Kas feminismile on Eestis pinnast? Ajaloo vältel ei ole eestlane omanik olnud. Ikka ori või sulane. Eesti mees on
MODERNISEERUV EUROOPA Richard Viil & Ragnar Paas Moderniseerumine Riigi tasandil demokratiseerumine Rahva kasvav osalus poliitikas Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng Industriaalühiskonna kujunemine Elanikkonna sissetulekute kasv Tehniline innovatsioon Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes Külaühiskonna ja modernse ühiskonna võrdlus Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond
1. Töökohad, palgad, juhid Euroopa Liidus teenivad iga töötunni eest naised keskmiselt 17.4% vähem kui mehed. See näitab, et meeste ja naiste tööd ei väärtustata ühtemoodi. Ettevõtlus Eestis on valdkond kus naiste tegutsemist pigem talutakse kui soositakse.Kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naise alluvuses. Enamik naistest ei riski võrdõiguslikkuse ideid pooldada, sest kiiresti võib külge saada feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas.
erandeid. Kindlasti tekivad arusaamatused ka laste ning vanemate vanusevahest ning teatud vanuses lapsed tõmbavad ka sellega tüli üles. Aeg on näidanud, et iga põlvkond ütleb uuele põlvkonnale, et nad on hukas. Erinevalt suhtuti ka inimestesse, vanemad vaatavad viltu ka sellistele asjadele mis nende ajal oli vägagi põlatud kui meie ühiskonnas on see täiesti tavaline. Nende ajal olid ühiskond ja moraalinormid teistsugused, sest tänapäeval püüeldakse tolerantsuse ja võrdõiguslikkuse poole, näiteks taunitakse tänapäeval rassismi ja ka omasooiharatesse suhtutakse sallivamalt. Paljude vanemate jaoks on see liiga uus ja võõras lähenemine ning nad ei suuda sellega leppida, et noored ei näe selles midagi imelikku. Sellegi poolest olen ma tänapäeva ühiskonnaga väga rahul ja minu vanemad mõistavad ning toetavad mind igati.
- Kosmonautika- tehnoloogiline võidukäik -1961- Juri Gagarin Sula lõpp · Võimuvahetuse tagamaad: - majandusraskused-majanduslik langus, süüdistatake Hrustsovi -Hrustsovi isiksus, etteaimamatu, nt fiasko ÜROs -Toetuse vähenemine välismaal: 1961-Berliini müür 1962- Kuuba raketikriis · 1964- Leonid Breznevi võimule tulek Arutlus- 28 veebruar Milleks meile seadused? Mida arvata soolise võrdõiguslikkuse tegelikkusest tänases Eestis? Õigus-meie elu lahutamatu osa
1. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Balti erikord lõpetati, venestamine, revolutsiooni tulemus. 2. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. 3. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. 4. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse. 5. Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet. 6. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule 7. Milles se...
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid – müüt või tegelikkus? Keskkond meie ümber on viimaste aastate jooksul trastiliselt muutunud. Sarnaselt on teisenenud ka inimeste arusaam klassikalistest mehe ja naise stereotüüpidest. Ühiskond on kahtlemata selles valdkonnas omandanud vabama vormi, võrreldes möödunud sajandi karmide normidega. Arenenud riikides pooldatakse kindlakäeliselt inimese vabadust olla täpselt selline nagu talle on meelepärane. Kuigi juurdunud stereotüüpide järgi toimine on praegusel ajal kahvatuma löönud, on meil sellegi poolest vaja rahuldava soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ületada veel nii mõnigi tõke. Naiselikkus ja mehelikkus väljendab seda, mil määral inimene end naisena või mehena tajub, ning sõltub sellest, kuidas mõistetakse naiseks ja meheks olemist ühiskonnas ehk sellest, kui sügavalt on ühiskonnas juurdunud soo põhjal liigselt üldistavate hoiakute võtmine. Soostereotüübid on liht...
kellel ametijuhendi järgi olid ühesugused tööülesanded, kuid määras neile erinevad palgamäärad, naisele 5000 kr ja noormehele 6500 krooni. Milliseid TLS sätteid on rikutud.Mida saab teha töötaja , kes leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud. Rikutud on TLS § 3, tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Töötaja kes leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud soo tõttu võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole või kohtusse. 4. OÜ Kiil ühines AS Kiviga. AS Kivi juht ei soovinud kõiki OÜ Kiil töötajaid tööle võtta ja käskis neil kirjutada lahkumisavaldused. Samuti ei sobinud talle OÜ Kiilis kehtinud kollektiivleping. Milliseid seaduse sätteid on rikutud. TLS § 112, ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte
Kuigi sooline võrdõiguslikkus peaks tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused, kohtab tööturul tihti olukordi, kus eelistatakse meestööjõudu, kuigi ka naised saaksid tööga väga hästi hakkama. Enamikes peredes on isa peamine või ka ainuke tulutooja, kuna üldise arvamuse kohaselt on naiste roll tegeleda laste ja majapidamisega. Isegi poliitikas on rohkem soositud meeste võim, riigikogus on esindatud vaid vähesed naised. Hiljutiseks probleemiks on tõusnud ka soolise võrdõiguslikkuse puudumine ööklubidesse pääsemisel, kuna paljud klubid pakuvad naistele odavama hinnaga või isegi tasuta sissepääsu. Ka puuetega inimestel on samad inimõigused kui teistel kodanikel. Eestis aga ei ole neile võimaldatud paljud tervetele inimestele elementaarsed asjad ja tegevused. Puuetega inimeste jaoks on raskendatud hea hariduse saamine, kuna pole piisavalt palju erivajadustega laste koole ega ka vastava haridusega õpetajaid. Neid diskrimineeritakse ka tööturul
", õige: Palun koristage nõud ära. Kastmed: majonees. Suur tänu.. Vead ajalehtedes: · 04.02.05, SL Õhtuleht ,,Kristiina Ojulandi asemel võib välisministri toolile istuda riikikogu asespiiker Rein Lang?", õige: riigikogu. · 13.02.06, Postimees ,, Europarlamendi saadik Toomas Henrik Ilves peab Muhameedi karikatuuride avaldamist vastutustundetuks sammuks", õige: Hendrik. Muu: · 03.03.08, Euroopa Parlamendi ,,Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon" ,,Üks neist, pealkirjaga ,,Inimesed" toetab nais- ja meesoost teadlaste koolitamist", õige: meessoost.
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem ? Eesti ühiskonnas on suur disskusioon tekkinud meeste ja naiste vahelisest võrdsusest . See on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Eesti riigis ei saa kohe kindlasti rääkida täielikust soolisest võrdõiguslikkusest. Soolise võrdõiguslikkuse probleem kerkis üles juba 1990-ndate keskpaigal, kui võeti vastu esimesed naisteõigusi kaitsvad seadused, ning on probleemiks tänaseni. Eesti on patriarhaalne riik, kus kehtivad aegunud arusaamad naise ja mehe rollist ühiskonnas. Naise roll oleks justkui kodus lapsi kasvatada, tegeleda majapidamistöödega ja hoida kodu korras ning mehe põhiülesanne on materiaalsem pool. Tänu sellisele ühiskonnas levivale arvamusele võib väita, et lapse saamine ohustab naise karjääri rohkem kui mehe oma. Meestele on seet...
Eks Eesti poliitikute suustki saab samuti pidevalt sarnast juttu kuulata. Ise mõtleme võrdsetele võimalustele tavaliselt siis, kui meie endi või mõne meie lähedase õigusi mingil moel piiratakse. Kadedalt seoses sellega, kui mõnel sõbral näiteks väga hästi läheb. Meenuvad ütlemised - ,,mõni sünnib hõbelusikas suus" ja ,,igaüks on muidugi oma õnne sepp, aga kõigil ei ole sepikoda." Ajakirjanduses räägitakse sageli soolisest võrdõiguslikkusest. Meil on olemas lausa soolise võrdõiguslikkuse volinik. Iseenesest on see tore, et ta olemas on, kuigi vahel jääb arusaamatuks, mille eest ja mille vastu ta õieti võitleb. Kui jagada ühiskonnad laias laastus kaheks, siis võib neid vaadelda kasti- ja redelisüsteemidena. Kastisüsteem tähendab seda, et sa sünnid ilma teatud kastis, teatud staatusega ja sellega lähed sa ka hauda. Kui sa sünnid vaeses peres ja sinu esivanemad on tänavakaupmehed, siis suure tõenäosusega ootab ka sind samaväärne saatus
nende poliitikate elluviimise tõhus korraldamine ja sotsiaalkindlustushüvitiste õigeaegne ning sihitatud määramine ja maksmine. Inimeste, sh laste sotsiaalse toimetuleku ja arengu tagamise eesmärk on saavutada sotsiaalteenuste ja -toetuste asjakohane osutamine, lastele vaimselt- ja füüsiliselt terve elu- ning õpikeskkonna loomine, korraldada riiklikku lastekaitset ja rahvusvahelist lapsendamist ning korraldada varjupaigataotlejate vastuvõttu. Inimeste vahelise hoolimise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tugevdame põhiõiguste kaitstust, ühtekuuluvustunnet ning teadvustame sotsiaalsete gruppide ühisvastutust kogukonna heaolu edendamisel ja nende sotsiaalset kaasatust. Inimese pika ja kvaliteetse elu kindlustab haiguste ennetamise ning tervisekaitse koordineerimine ja korraldamine, tervise väärtustamisele ja tervislikele eluviisidele suunatud avaliku arvamuse kujundamine ning elanikele õigeaegse ja asjakohase arsti- ning ravimiabi andmine.
soodustavatest ning takistavatest teguritest (Veidemann, 2010). Eelnevalt kirjeldatud rolliteooriat toetavad ning kavandatava uurimusega haakuvad varasemalt Eestis läbiviidud uuringud on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS 2010. aasta uuring „Sooline palgalõhe Eestis“ ning Sotsiaalministeeriumi uuring „Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis 2009. aastal“, mis tugineb 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringule. Eelnevalt väljatoodud uuringud annavad ülevaate välismaal töötamise põhjustest ning välismaal töötajate taustast, samuti Eesti tööturul toimuvast ning soolistest erinevustest tööturul. Kavandatava uurimuse eesmärk on läheneda teemale naiste seisukohast, kelle mees töötab välismaal ning anda ülevaade sellest, mil viisil mõjutab see naise eneseteostussoovi ja -võimalusi. Lühiülevaade kasutatavatest põhilistest kirjandusallikatest Aimre, I. (2006)
Veelgi enam, need ainult pealkirjad, millest enamik olid ostetud ja edasi suunata läbi perede-sisuliselt asetatud nende omanike seadusest kõrgemal ja vabastada need maksud. Aastal 1789, kui Prantsusmaa on vana seadusandlik organ, Estates peadirektor, uuesti kokku ja selgus, et kõrgema järjekoha klasside keeldus kaotab oma privileegid huvides päästa riik, pettumust prantsuse kodanlus saavutas keev. Prantsuse revolutsioon oli seega võitlus võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja eemaldage surve-muresid palju sügavaid ja universaalne kui vahetu majandusliku ebastabiilsuse Prantsusmaa oli tekkinud tol ajal. See võib tunduda pinnal, et koheseid tulemusi Prantsuse revolutsiooni oli tühine, järgmiseks juht pärast revolutsiooni oli Napoleon, kes kehtestas diktatuuri kehvasti, voiding suveräänne demokraatia revolutsiooni. Siiski revolutsioon võitis avaliku mitmete teiste võidud, nii materiaalne ja immateriaalne. Nr Prantsuse joonlaua pärast
1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised
NATO organid: 1)kõrgeim organisatsioon on Põhja-Atlandi nõukogu 2)kogunetakse 2x aastas pea- ja välisministrite tasandil. 3)Nato peaminister: Andres Fogh Rasmussen 4)kaitseplaneermisie komitee 5)sõjaväekomitee Asutajariigid: USA, Norra, Belgia, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada, Saksamaa, Portugal, Luxeburg, Taani. ÜRO- moodustati 1945 San Fransiskos. Eesmärgid ja ülesanded : 1)säilitada rahvusvaheline julgeolek ja rahu 2) arendada rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte alusel riikide vahelisi sõbralikke suhteid 3)Organiseerida rahvusvahelist koostööd , majanduslike , sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel . Ülesehitus: 1) ÜRO peamisi organeid 6 a)peaassamblee kõik liikmesriigid b)julgeolekunõukogu- 15 liikmesriiki (neist 5 alalist: USA,Venemaa, Prantsusmaa, Hiina, Suurbritannia) c)majandus ja sotsiaalnõukogu d)hooldusnõukogu e)rahvusvahline kohus
põllumajandustoetuste tõttu raske müüa. Ning kui vilja, kohvi ja muude põllumajandustoodete maailmaturuhinnad kõiguvad, toob see arengumaade põllumeestele veelgi lisaprobleeme. Naiste elu parandamine Naiste poolt tehakse ära suurem osa tööst maailmas, ÜRO hinnangul 67%, ent palka saavad naised sama töö eest 30-40% vähem kui mehed ning paljudes arengumaades ei saa naised üldse mingit tasu. Võitluses naiste võrdõiguslikkuse nimel on saavutatud suuri sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke muutusi, mis on parandatud töötavate naiste ja nende perekondade elujärgekogu maailmas. Õiglasel kaubandusel on nendes muutustes suur roll. Maailma Õiglase Kaubanduse Organisatsioon (WFTO – World Fair Trade Organization) tähistab rahvusvahelist naistepäeva ja austab õiglases kaubanduses osalevaid naisi. Ühtlasi ärgitatakse valitsusi ja organisatsioone järgima õiglase kaubanduse tegevusplaani soovitavate
lasteaia kasvatajaks, hakatakse teda pidama kohe perverdiks, sest ta tegeleb väikeste lastega. Tegelikkuses saaks mees selle tööga hakkama ja oleks ehk paremgi kasvataja kui naissoost isik. Naistega on lugu nii, et kui naine läheb näiteks rekkajuhina tööle, siis teda ei võeta nii tõsiselt ja naisel on palju raskem ennast tõestada kui mehel. Tänases Eestis on õnneks loodud soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis tagab Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevat soolist võrdset kohtlemist ning edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Samuti on ka soolise diskrimineerimise keeld, mis tähendab, et nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine on keelatud. Vaatamata nendele seadustele kohtab diskrimineerimist ikkagi. Öeldakse, et alati kui tehakse seadus, siis leitakse võimalus ka seaduse rikkumiseks
· usutunnistus ja muud veendumused · varaline ja sotsiaalne seisund. Diskrimineerimise keelud sisalduvad nii Eesti põhiseaduse paragrahvis 12 kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 14. Võrdsed võimalused meestele ja naistele. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse volinik. Eesti Vabariik ühines ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga 26. septembril 1991. Konventsiooni eesmärk on tagada võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse põhimõtte austamine ning naiste ja meeste võrdne osalemine oma riigi poliitilises, ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus. Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
