ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse
...........38 SOOLISE EBAVÕRDSUSE ILMINGUD EESTI ÜHISKONNAS...................... 41 Mõtteid seoses soolise võrdõiguslikkuse seadusega.................................................43 Kommentaar soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõule........................................45 Soolisest võrdõiguslikkusest ja menetletavast seadusest Eestis............................. 46 2 Saateks Soolise ebavõrdsus Eestis ei ole sotsiaalne probleem, vaid makrotasandi sotsiaalse probleemi, nimelt seksismi, tagajärg. Just seetõttu, et personaalsel tasandil ei tajuta soolist ebavõrdsust, teeb soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise isiklikult raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus. Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist zanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03
pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO
meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida.
..................................................... 10 KOKKUVÕTE..............................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID:.....................................................................................12 Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013............................................12 Poliitikaanalüüs : Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis* (2006) Sotsiaalministeerium URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013...........................................................................................................................................
Feminismil on pikk ajalugu ja ta sisaldab palju erinevaid ideid, mis sageli teineteisele vastu räägivad. Sõna femina tuleb ladina keelest ja tähendab naist. Järelikult on feminism midagi, mis on seotud naistega. Feminism on nüüdisaja maailmas niisama möödapääsmatu teema nagu materiaalsete ja vaimsete ressursside ebavõrdne jaotumine. Taolisele olukorrale saab anda vaid ühe seletuse - see on võrdsete õiguste puudumisest tulenev ebavõrdsus. Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste saavutamine. Seega võrdsuse idee toetub arusaamisele kõikide inimeste üldinimlikust loomusest, soost sõltumata. Soolise võrdõiguslikkuse üheks põhiküsimuseks on olnud ja on praegugi võrdse töö eest võrdse palga saamise võimalus, seega võrdõiguslikkus põhineb ideel, et ükski inimene ei peaks olema vähem võrdne võimalustelt ja
Kõik kommentaarid