Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus (0)

Tallinna Ülikool
Sotsiaal Instituut
Julia Uvarova
Sooline võrdõiguslikkus ja
ebavõrdsus
Essee
Õppejõud: Anne Tikko
Tallinn 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus 4
Sissejuhatus
Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inimeste võrdsus. Pealesunnitud võrdsuse varjus aga toimus naiste diskrimineerimine ja nende staatuse allasurumine.
Üha enam teadvustatakse, et soolise võrdõiguslikkuse teemaga peavad naised ja mehed tegelema ühiselt. Soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas ei ole võimalik saavutada ainult seadustega. Mõlemad sugupooled peavad aktsepteerima, et nad on võrdsed oma õigustes ja kohustustes. Kui võrdõiguslikkuse seisukohalt on naistel halvem positsioon tööelus, siis tunnevad mehed enda kehvemat positsiooni kõiges selles, mis on seotud pereeluga. Võrdõiguslikkuse edendamisel tuleb lähtuda ka meeste vaatenurgast.

Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus

Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata.
Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning - stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.
Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sh võimusuhete  tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine on tingitud muutustest ühiskonnakorras ja majanduses. Majanduslik areng eeldab nii naiste kui meeste panustamist tasulisse ja tasustamata töödesse
Sooline võrdõiguslikkus eeldab, et naised ja mehed on oma õigustes ja valikute tegemistes vabad stereotüüpsetest soorollidest. Naised ja mehed ei pea olema ühesugused oma püüdlustes ja vajadustes, kuid nende areng ja eneseteostus ei tohi olla piiratud lähtudes nende soost. Sooline
võrdõiguslikkus on nii demokraatia kui ka inimõiguste alane küsimus. Sooline kihistumine seab takistused demokraatliku ühiskonna arengule ja viib inimõiguste rikkumisele.
Eestis on laialdaselt levinud klassikalised stereotüübid, mis väljenduvad elukutse valikul jaotades ametid naiste ja meeste aladeks, kui ka koduses majapidamises tööde jaotuses meeste ja naiste töödeks. Meestele pandud pere ülalpidaja rolliootusest on tinginud meeste kõrge stressitase, mis omakorda viib südameveersoonkonna haiguste tekkele ja meeste enneaegsele suremusele.
Meeste ja naiste palgalõhe on ajakirjanduses viimasel ajal kuum teema ja kindlasti vajab palgapoliitika sisukat analüüsi. Siiski ei tähenda võrdne kohtlemine ainult sama töö eest võrdse palga maksmist. See teema on palju mitmetahulisem. Organisatsioonide soolise tasakaalu hindamisel võetakse arvesse nelja põhikomponenti: värbamine ja edutamine , koolitusvõimalused, töö- ja eraelu ühitamine ning töö tasustamine. Kuidas toimub töötajate värbamine? Mille alusel edutatakse, kas siin on naiste ja meeste väljavaated karjääri teha võrdsed? Kuidas on organisatsioonis lahendatud koolitustel osalemine, kas kellelgi on põhjendamata eeliseid ?
Samuti on tähtis vaadata töö- ja eraelu ühitamise temaatikat, mis kätkeb näiteks kaugtööd , paindlikku töögraafikut, vanemapuhkuse ja perekondlike kohustuste täitmise võimaldamist nii emadele kui isadele . Olgu see siis tööajast lapsega arstilkäik või muud pakilised toimetused, mille puhul tööandja paindlik suhtumine ja usaldus annavad töötajale olulisel määral kindlustunnet ning suurendavad tema motivatsiooni ja töövõimekust.
Euroopa Liidus oleme ka selles osa “esirinnas”, et Eesti naised ja mehed töötavad väga erinevatel ametikohtadel või teisisõnu , meil on väga selgelt eristunud naiste- ja meestetööd. Huvitav on aga see, et eristumine erinevatele ametikohtadele ei alga haridusvalikutest – erialavalikus ei tee Eesti naised ja mehed niivõrd erinevaid valikuid kuivõrd seda tehakse töökoha puhul.
Sooline ebavõrdsus ilmneb Eestis erinevates võimalustes töö leidmisel ja karjääri tegemisel, hariduses ja tööturu soolises segregatsioonis. Suurimaks probleemiks on meeste ja naiste palgavahe.
Sooline ebavõrdsus on probleem, mis puudutab igaüht, tuues nii naistele, meestele kui ka tervele ühiskonnale kaasa negatiivseid tagajärgi.
Hariduselus on põhiprobleemideks tüdrukute ja poiste traditsioonilised haridusvalikud, mis kinnistavad nn tüdrukute ja poiste erialasid ning loovad soodsa pinnase tööturu sooliseks segregatsiooniks. Tööelus on põhiprobleemideks naiste ja meeste koondumine eri ametialadele (n-ö naiste- ja meestetöödele) ning suur erinevus naiste ja meeste keskmistes palkades (sooline palgalõhe on Eestis 27,3%),
Naiseks ja meheks sündimine ei tähenda seda, et sünnihetkel on inimestele kaasa antud ka ettemääratud sool põhinevad käitumisjuhised. Soorollid kujunevad välja ühiskonnas ning on dünaamilised ja ajas muutuvad. Jäikade traditsiooniliste soorollide asemel peaksime tähelepanu pöörama rollide ja huvide paljususele, mis võimaldavad tüdrukutel ja poistel, naistel ja meestel end vabamalt teostada. Kuna mehi ja naisi on ühiskonnas enam-vähem võrdselt, peaksid mõlema soo esindajad olema kaasatud kõikidesse eluvaldkondadesse, et saavutada mõistlik tasakaal. Mõlema soo osalusel sünnivad kvaliteetsemad otsused, mis arvestavad ühiskonna eri rühmade kogemusi, vajadusi ja huvisid.
Puudujäägid soolise võrdõiguslikkuse osas ilmnevad ka naiste väheses osalemises poliitikas.  Eesti ühiskonnas ei peeta õigeks naise osalemist poliitikas, arvates, et meeste ülesanne on tegeleda peamiselt ühiskondlike asjadega, naiste ülesanne aga tegeleda peamiselt koduste asjadega. Vaid 8% valitsusliikmetest ja 20%  Riigikogu liikmetest on naised. Võib siiski väita, et eesti ühiskond on muutmas oma hoiakuid. On vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus ning loodud soolise võrdõiguslikkuse büroo.
Töö-, pere- ja eraelu ühitamises ilmneb sooline ebavõrdsus eelkõige naiste ja meeste tasakaalustamata osalusel lastekasvatuse, hoolduskoormuse ja kodutööde jagamisel. Kuigi Eesti naiste tööhõive on kõrge ja meestega üsna võrdne, on naiste ja meeste koduste kohustuste jagamine siiani pigem traditsiooniline. Naiste kanda jääb ka n-ö teine vahetus (igapäevased kodutööd, söögivalmistamine, lastekasvatamine) kodus. Nn head isa nähakse ühiskonnas sageli palgatööle keskendunud leivateenijana, kes suudab perekonda üleval pidada. Nn Hea ema peaks aga pühenduma laste eest hoolitsemisele ning majapidamise korrashoiule, vaatamata sellele, et ta töötab ka väljaspool kodu. Naised kulutavad keskmisel 1,5 tundi päevas enam aega tasustamata majapidamistöödele ja laste eest hoolitsemisele kui mehed. Mehed kulutavad naistest enam aega palgatööle. Emad viibivad sagedamini alla 12-aastase lapsega hoolduslehel (2011. aastal oli vaid 26,8% hoolduslehtede kasutajatest mehed). Naised on peamised vanemahüvitise saajad (2010. aastal oli 6,9% vanemahüvitise kasutajatest isad ).
Mees ja naine on nii kehalt kui ka psüühikalt erinevad. Neid erinevusi peab arvestama igasugune kasvatus ja poliitika. Nimelt on naised loomult paremad suhtlejad, on sotsiaalsemad ja nii peaksid olema ka paremad juhid, liidrid kui mehed. Võib oletada, et ühiskonna vabameelsemaks muutudes peaks naisjuhtide osakaal nii poliitikas, äris kui ka mujal suurenema. Sest ühiskonnas, kus võimu aluseks pole jõud ja vägivald , peaks naisel olema pare­mad eeldused liidrirolliks. Et inimesi edukalt juhtida ja suunata, peab neid hästi tundma. Selleks on naised üldjuhul võimelisemad kui mehed.
Inimesed on erinevad, hoolimata oma soost, mõned on paremad juhid, teised halvemad, mõni jagab matemaatikat, teine mitte, ühel tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus , sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on „ karmi ärimaailmaga“ toimetulemisel.
Mis tänapäeval üldse eristab soorolle?
Rohkem kui kunagi varem saab soorolle valida, vastavalt sellele, kuidas kaks omavahel kokku saanud inimest seda soovivad. Naiste sunnitult eelkõige koduga seotud rolli hoidis pikemat aega üleval valiku puudumine seoses rasestumisega (rasestumisvastaste vahendite puudumine), sellele lisandusid tihti religioossed arusaamad, mis naisele tema koha mehe teenijana kätte näitasid.
Aga täna on sõltuvalt iseloomuomadustest ja karjäärieelistustest tööd ja tegemised nii kodus kui väljaspool seda omavahel kokkulepitavad. Rollid on paindlikud ja ajas muutuvad.
Ärimaailmas oleme jõudnud arusaamisele, et pole olemas ühtset edu valemit, vaid edukus on eelkõige edukus muutuva keskkonnaga kohanemisel.
Sama käib peresuhete edukuse (õnne) kohta - kui suudame ennast ja oma partnerit aktsepteerida sellistena nagu me oleme, kui tahame üksteist toetada ja koos nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt hästi toime tulla, siis on soorollid kokkuleppelised.
Tänapäeval on mehi, kes tahavad olla vastassugu. Arstiteadus on nii palju edasi arenenud, et suure rahasumma eest on võimalik lasta teha soovahetusoperatsioon. Selle muutuse läbiteinu ei saa käituda nii nagu varem. Näiteks ei ole sobilik naisterahval palja ülakehaga avalikus kohas viibida, samas noormehe puhul ei vaadataks sellele halvasti. Tuleks arvestada ka sellega, et uus välimus hakkab tõmbama meesterahvaste tähelepanu. Kui leitakse partner, kes aktsepteeriks olukorda, siis ei saaks selline paar järeltulijaid.
Aastaid tagasi oli soolisest kuuluvusest tulenevad käitumine ja kõlbeline tegevus kontrastsemad. See tähendab, et olid meestele sobilikud tööd ning naistele kõlbelised toimingud . Praeguses muutuvas maailmas ei ole soorolle, vaid on üks roll ning pole tähtis, kas selle taga on mees või naine. Samas erinevad veel meeste ja naiste hoiakud, kuid eks seegi ühtlustub aja jooksul. Ainus roll, milleks mehed pole veel suutelised, on sünnitamine. Kindlasti tulevikus on ka see võimalik.
8