osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine." Samuti on igasugune diskrimineerimine keelatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas artiklitega 21 ja 23, kus sätestatakse meeste ja naiste õigus võrdsele kohtlemisele kõikides valdkondades, nii tööhõives, töös kui ka töötasudes. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 23 sätestab: ,,Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid." Euroopa Liidu poolt loodud õigusel on liikmesriikide suhtes vahetult üldkohustuslik jõud.4 Seega on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja teistes õigusaktides sätestatu kohustuslik kõikidele liikmesriikidele, kaasaarvatud Eestile, kes on alates 2004
......................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata." * Laiemas mõttes tähendab sooline võrdõiguslikkus sellist olukorda ühiskonnas, kus inimeste
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5
liiga vaene. Pensionikulud suhtena SKP-sse on Eestis aastate jooksul kasvanud, samas on kasvanud ka asenduspiirmäär ehk keskmise pensioni suhe keskmisse palka. Seda on peamiselt põhjustanud pensioni sihtkapitali reservide osakaalu vähendamine ning maksukogumise protsendi tõus. EL-i riikidega võrreldes on Eesti pensionikindlustusele eraldatud sotsiaalmaksu osa suhteliselt kõrge, kuid tavapärasest erinev on tööandja koormus. Riik Maksemäär Tööandja osa Töötaja osa Muu Belgia 16,36 8,86 7,5 Saksamaa 18,6 9,3 9,3 Kreeka 20 13,33 6,67 Prantsusmaa 14,75 8,2 6,55 Itaalia 27,27 18,93 8,34 Luksemburg 24 8 8 riik 8,00 Soome 20,2 16,2 4 Eesti 20 20
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus Elades tänases pidevalt uuenevas maailmas, käib meiega kaasas juba iidsetest aegadest pärit sooline ebavõrdsus. Eriti levinud on ebavõrdsus naiste ja meeste vahel ühiskonnas. Igal nädalal levivad sotsiaalmeedia Facebook keskonnas kuulutused klubiüritustest, kus 90% juhtudest on kirjas, et naistele südaööni sissepääs tasuta(va eriüritstel). See on näide üks paljudest ja kõige selgemini diskrimineeriv. On
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad.
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb:
euroopa liidu õigusega. 2.Euroopa Liidu põhimõtted tööõiguses a) töötajate võrdne kohtlemine b) inimõiguste ja vabaduste kaitse c)proportsionaalsuse põhimõte-õigusaktid oleksid sobivad eesmärkide saavutamiseks, täpsus, et õigussubjektid teaksid oma õigusi ja kohustusi d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud k)õigus tervise ja turvalisuse kaitsele 3.Euroopa Liidu pädevus tööõiguses Euroopa liidu õiguse kohaldamine on seotud võimupädevusega. Kui aluslepingud annavad liidule teatud ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte vastu võtta ainult liit. Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud
aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja võiduga. Tänapäeval, meedia on paljudele inimestele aidanud oma loodega, kus kirjutati erinevatest diskrimineerimiste vaidlustest. Iga inimene on väärtuslik ja kõik on seaduse ees võrdsed. Seega tähendab võrdne kohtlemine diskrimineerimise puudumist. Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on aga see, kui mingi asjakohatu tunnuse tõttu tehakse inimestel vahet. Õigusaktide mõttes tähendab diskrimineerimine, et ühte
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse
Eestis põhimõtteliselt veel ei eksisteerinud. Eestisse jõudis feministlik mõte 1990. aastate lõpus, mis oli sisuliselt sooline vaatenurk. Ühiskonna suhtumine antud teemal oli vaenulik, naeruvääristav, kahemõtteline või umbusaldav. Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus Eestis 1. Mail 2004. aastal. Selle seaduse eesmärkideks on: tagada kõigile sooline võrdne kohtlemine,edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis eluvaldkondades.Sooline võrdõiguslikkus defineeritakse kui: „Naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduses on loetletud ka kuus erandit, mil erinevat kohtlemist ei peeta diskrimineerimiseks:1) naiste eriline kaitse seoses raseduse ja sünnitamisega; 2) kohustuslik ajateenistus vaid meeskodanikele; 3) ainult naiste või meeste vastuvõtmine
ametikohtadele kandideerides tavaliselt edukamad. Kogu Euroopas teenivad naised meestest keskmiselt 17.8 % vähem ning mõnedes riikides naiste ja meeste palgaerinevused suurenevad. Naiste ja meeste palgaerinevus mõjutab oluliselt ka tööaegset teenistust ja naiste pensionit. Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele. Samas võib igapäevaelust tuua näiteid, kus probleem on mõnikord teistpidiselt kallutatud. Näiteks saavad naised ööklubidesse südaööni tasuta sisse, mehed peavad alati ostma täispileti. Meestelt eeldatakse restoraniarve tasumist. Siiski on selliseid näiteid liiga vähe, et
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Teenistuskäik lk 5 4. Erakondlik kuuluvus lk 6 5. Töö Euroopa Parlamendis lk 7 6. Naised juhtimises lk 8 7. Tegelemine tervishoiu valdkonnas lk 10 8. Ühiskondlik tegevus lk 11 9. Kokkuvõte lk 12 10. Kasutatud allikate loetelu lk 13 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Eesti Vabariigi naispoliitikust Siiri Oviirist. Valiku särava ja esindusliku daami kasuks langetas referaadi autor eelkõige seoses tema pikaajalise, tasakaaluka ja mitmekülgse poliitilise tegevusega. Referaadis on välja toodud tema elulugu ja andmed perekonna kohta. Referaadis on käsitletud tema tööd Eestis nii nõukogude perioodil kui ka peale Eesti taasiseseisvumist, riigikogu koosseisus kui ka Eesti Vabariigi sotsiaalministrina ning Keskerakonna liikmena. Sa
meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida.
TALLINNA MAJANDUSKOOL VÕRDSE KOHTLEMISE PRINTSIIP Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 2 1) Võrdse kohtlemise printsiip § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.1 Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb õiguslikult võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine.
Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus, .
Diskrimineerimine Diskrimineerimine, kui eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine on ilmselgelt suureks probleemiks ka Eesti ühiskonnas. Kuigi sooline võrdõiguslikkus peaks tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused, kohtab tööturul tihti olukordi, kus eelistatakse meestööjõudu, kuigi ka naised saaksid tööga väga hästi hakkama. Enamikes peredes on isa peamine või ka ainuke tulutooja, kuna üldise arvamuse kohaselt on naiste roll tegeleda laste ja majapidamisega. Isegi poliitikas on rohkem soositud meeste võim, riigikogus on esindatud vaid vähesed naised.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks tunnuseks on sooline kuuluvus - mehed ja n
igapäevane lapse ja perega koos olemise aeg loovutatakse hoopis ametikohustustele. Naised loobuvad palgatööst kas täielikult või osaliselt või siis püüavad rabada kahel rindel nii kodus kui tööl. Tööelus avalduvad meeste ja naiste erinev käitumine, nende võimalused ja riskid üsna selgelt: naiste ja meeste erinev palk meeste või naiste ülekaal teatud ametites või elualadel, erinevad võimalused edutamise, koolituse jm osas. Töö on oluline eneseteostuse valdkond ning vahend majandusliku iseseisvuse saavutamisel. Võrdsete võimaluste puudumine tööturul toob kaasa ja taastoodab ebavõrdsust ka teistes elusfäärides. Monitooringus vaadeldakse, kuidas suhtuvad inimesed töötamisse. Küsimustest selle kohta, kui oluline on töötamine inimeste jaoks ning kuidas nad seda väärtustavad, selgub, et Eesti mehed on enam orienteeritud tööle ning nende jaoks on töötamine olulisem kui naiste jaoks. Kui partner teeniks piisavalt ning materiaalne
sobi lapsi kasvatama. Inimesed on kinni tavades ja ei suuda neist loobuda. Kuigi peab tõdema, et 21. sajandil on Eestis juba küllaltki palju meesjuuksureid ja kokki, seetõttu võime loota, et ükskord lõppeb meeste- ja naistetöödel vahe tegemine. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti, sest praegusel ajal ei väärtustata meeste ja naiste tööd samaväärselt. Kohe kindlasti ei nõustu ma arvamusega, et mehed teevad rohkem tööd kui naised ning seetõttu saavad ka suuremat palka, kuna pluss- ja miinuspooli on mõlema sugupoole töös. Kahjuks on tänapäeva Eestis naistel tööturul teisejärguline, teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-
5.2. Feminism tänapäeva Eestis Kuid turumajandus praegu näib Eestis minevat ja nüüdne varakapitalistlik Eesti on ilmselt pürgimas maskuliinse ühiskonnamudeli poole, orienteerudes koduseid väärtusi tahaplaanile jättes edule ja majanduskasvule. Paralleelselt selle tendentsiga tõstavad pead ka mitmed feministliku liikumise voolud. Nõudmiste keskmes asub aga just tööalane võrdõiguslikkus: naise saavutusvajaduse toetamine ja elamine kodust väljapoole. Näib, et tänu naisliikumisele muutub ühiskond maskuliinsemaks. Samas, sotsiaalpoliitikutena kallutavad naised vaekaussi jälle feminiinsuse suunas. Sotsioloogid on tõdenud, et Eestlaste väärtustes on toimunud kiired muutused. Muu läänestumise kontekstis on Eestisse saabunud ka turumajandus ja feminismi teooria. Eesti noori ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja
Põhiõigused on põhiseadusega kõigile riigis elavatele inimestele tagatud õigused. 2. Inimõigustega seotud teemad Peamised inimõigustega seotud teemade all käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, sõna vabadust, au ja väärikuse kaitset, usuvabadust, lapse õigusi, vähemuste õigusi, välismaalaste õigusi ja vähemusrahvusete õigusi. Kõigist nendest lühidalt on kirjutatud ka järgnevalt käsitlevates teemades (2.1- 2.8). 2.1 Sooline võrdõiguslikkus Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusvastast eelistamist ja õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad.
segregeerimise rahvuse alusel ning luua tugev ja ühtne eestikeelne koolisüsteem, kus vene lastega tegeleksid vastavad spetsialistid. See ei paranda ainult hariduse saamise üldtaset vaid aitaks ka meie noortel paremini lõimida (Sirp, 2015). Positiivseid külgi analüüsides võib öelda, et hetkeolukord liigub lõimumise seisukohalt paremuse poole. Edumeelsemate noorte valik gümnaasiumi osas on siiski eestikeelne gümnaasium, sest sealne haridus on venekeelsete koolidega võrreldes märgatavalt parem ning see omakorda tagab paremad võimalused ülikooli sisse saada ja tulevikus tasuvam töö leida (Rajaleidja). Venekeelsete koolide ebapopulaarsust võib seletada ka sellega, et Eesti on ennast riigina kehtestanud ning noored mõistavad, et Eestis tegutsemiseks ja hakkama saamiseks on esmajärguline Eesti keel. Eestikeelsel haridusel on kahtlemata oluline roll ning Eesti seisukohalt on selle rolli olulisus
Eesti Maaülikool Diskrimineerimine on eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine. Diskrimineerimine liigitatakse otseseks ning kaudseks diskrimineerimiseks. Otsese diskrimineerimise all mõistetakse olukorda, kus sarnastes tingimustes olevatest isikutest koheldakse kedagi teistest halvemini tulenevalt selle isiku rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Kaudne diskrimineerimine ilmneb siis, kui pealtnäha neutraalsed tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema
leidub isikuid, kes ei taha või suuda reeglitele ja seadustele alluda. Meeste ja naiste roll on jäänud samaks. Inimeste kooselu tekkimise algusaegadel oli mehe kohuseks jahilkäimine ning teiste füüsilist pingutust nõudvate toimingute tegemine, naised hoidsid aga kodu korras, kasvatasid lapsi ja tegelesid korilusega. Selline rollide vahekord pole aja jooksul palju muutunud. Tänapäeval on aga aktuaalseks küsimuseks muutunud sooline võrdõiguslikkus. Viimane lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt- nad ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi
võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste saavutamine. Seega võrdsuse idee toetub arusaamisele kõikide inimeste üldinimlikust loomusest, soost sõltumata. Soolise võrdõiguslikkuse üheks põhiküsimuseks on olnud ja on praegugi võrdse töö eest võrdse palga saamise võimalus, seega võrdõiguslikkus põhineb ideel, et ükski inimene ei peaks olema vähem võrdne võimalustelt ja inimõigustelt kui keegi teine. Idee Side Eestiga Feminism, see vähene, mis meil on tekkinud, on meile sisse toodud. Kas feminismile on Eestis pinnast? Ajaloo vältel ei ole eestlane omanik olnud. Ikka ori või sulane. Eesti mees on sajandeid ise olnud allasurutu rollis, sotsiaalne karjäär on olnud talle veel võimatum kui naisele (tollele küll taaskord mehe – ja mitte eesti mehe abiga)
Tööõigus kodune töö VÕS võlaõigusseadus TLS töölepingu seadus TLSE töölepingu seaduse seletuskiri 299 TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada? Kaasuse alusel sõlmiti isikuga töövõtuleping, kuid töö tunnused ja tingimused vastavad töölepingu omadele. Väited, miks on tegemist töölepinguga: 1.Kohustus tegema puusepa töid- tegemist järjepideva protsessiga, kus lõpptulemus ei ole lepinguga kindlaks määratud (näiteks maja valmis ehitamine). Seega on tegemist
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid – müüt või tegelikkus? Keskkond meie ümber on viimaste aastate jooksul trastiliselt muutunud. Sarnaselt on teisenenud ka inimeste arusaam klassikalistest mehe ja naise stereotüüpidest. Ühiskond on kahtlemata selles valdkonnas omandanud vabama vormi, võrreldes möödunud sajandi karmide normidega. Arenenud riikides pooldatakse kindlakäeliselt inimese vabadust olla täpselt selline nagu talle on meelepärane. Kuigi juurdunud stereotüüpide järgi toimine on praegusel ajal kahvatuma löönud, on meil sellegi poolest vaja rahuldava soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ületada veel nii mõnigi tõke. Naiselikkus ja mehelikkus väljendab seda, mil määral inimene end naisena või mehena tajub, ning sõltub sellest, kuidas mõistetakse naiseks ja meheks olemist ühiskonnas ehk sellest, kui sügavalt on ühiskonnas juurdunud soo põhjal liigselt üldistavate hoiakute võtmine. Soostereotüübid on lihtsustavad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari-Liis Rohusaar MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST Kursusetöö kava Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2014 Uurimisprobleemi kirjeldus Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad. Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb naisel kodumaal saada hakkama kogu pereelu korraldamisega. Laste kasvatamist ja kodust majapidamist puudutavad
. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel, mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja kuidas suurem feministlik liikumine üldiselt sellele rohkem kaasa aitaks.
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on muutunud kindlaks meeste ja naiste tööd, näiteks see, et naised teevad koduseid töösid ja mehed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
