Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused (0)

Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik “näha” ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma
asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski.
Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada.
Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel.
Lk35
Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad , kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vabaneda , siis ei saaks nad midagi öelda selle kohta, mis värvi maailm tegelikult on.
Lk41
Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal?

  Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga.
Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal.

  Pooled tudengitest käivad tööl.
John Locke ’i arvates (“Essee inimmõistusest”) pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed:

  kollase, külma ja magusa ideed
Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest

  Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.
Ratsionalismi seisukoht on, et

  tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest.
Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist?

Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi.
Leibnizi arvates (“Uued esseed inimmõistusest” Eessõna)  on

mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad
Mis iseloomustab skeptikut?

   Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta

Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest

Vali üks:

a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.

b. Mõlemad on spekulatiivsed , st puhtteoreetilised.

c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele ( dogmadele ).

Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele.

Tagasiside

Õige vastus on: Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti..

Küsimus 2

Küsimuse tekst

Kuidas saab otsustada järgnevate väidete paikapidavuse üle?
Pärast äikest muutub ilm külmemaks
Vastus 1
Ülikooli peahoone ees on parkla
Vastus 2
25+45=30
Vastus 3
Kõik tüdrukud on naissoost .
Vastus 4

Tagasiside

Õige vastus on: Pärast äikest muutub ilm külmemaks – Kogemuse põhjal, Ülikooli peahoone ees on parkla – Kogemuse põhjal, 25+45=30 – Ainuüksi arutluse teel, Kõik tüdrukud on naissoost. – Ainuüksi arutluse teel

Küsimus 3

Küsimuse tekst

Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest

Vali üks:

a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.

b. Mõlemad lähtuvad faktidest.

c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele).

Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine.

Tagasiside

Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised..
Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick (“Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses ”)? 
Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel
Rudolf Carnap ’i arvates (“Füüsika filosoofilised alused” XXII ptk)
eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi
Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu
Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt
tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest
Milline järgmistest seletustest on aprioorne?
 Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost.
Kellelgi meist käesoleval sajandil tagasi jõuda reisilt 100 valgusaasta kaugusel asuva galaktikani on
teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi)
Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)?
Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer
David Hume 'i arvates saab kogeda
 kahe sündmuse ajalist järgnemist
Rudolf Carnap’i arvates (“Füüsika filosoofilised alused” XXII ptk) 
eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi
Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)?
Mõni koer on sõbralik
Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast?
See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki.
Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub?
Tõe vastavusteooriast
Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates (" Pragmatism : mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus")
võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise.
Carl Gustav Hempel 'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5
tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu
Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav?
Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit
Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates (" Geomeetria ja empiiriline teadus")
tegemistfüüsikalise geomeetriaga
Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused")
on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi
Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest?
Nad eksisid, kuid ei valetanud
Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele?
Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia.
Seejuuresei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel
Mõnd putukat hädas aidates 
püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele.
Aukartusel elu ees eetikast lähtudes
võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks)
Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond?
 Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega
Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele?
Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
Paul Holbach ’i arvates (“Looduse süsteem”)
 on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest
Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, “Psühholoogia loogiline analüüs”)  
on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid
Idealismi (immaterialismi) kohaselt  
on asjadest (nt majadest, puudest ) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine.
Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja ? 
Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist.
Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga?
Täis kõht pani ta unes õudusi nägema.
Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt
(vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim
Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga?
 Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus.
Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et
esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud.
Idealismi (immaterialismi) kohaselt
on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine.
George Berkeley arvates (“ Traktaat inimtunnetuse printsiipidest”)
on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses
Paul Holbach’i arvates (“Looduse süsteem”)
on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest
Leibniz ’i arvates (Kiri leedi Masham’ile, Kiri kuninganna Sophie -Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et
Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit .
George Berkeley arvates (“Traktaat inimtunnetuse printsiipidest”) 
on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses
Paul Holbach’i arvates (“Looduse süsteem”)
on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest
Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal
muutis elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus
Renessanss esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade - kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.-18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele –
selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole.
Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. Millisest ajastust on jutt?
Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus
" Saatana ajastuks " kutsuvad ajaloolased
16. - 17. Sajandit
Renessansiaja teadust iseloomustas
pigem esoteerilisus ning salapärasus
Millise järgneva väitega nõustuks Paul Holbach (“Looduse süsteem” XI ja XII ptk)? 
Kuigi kuritegijaks saamine polnud kurjategija vaba valik, on ühiskonnal õigus kurjategijate karistamise teel ennast kaitsta
Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt  
tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest
David Hume’i arvates saab kogeda
kahe sündmuse ajalist järgnemist
Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick (“Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses ”)?
Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel
Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? 
Buridani eesli mõttelise eksperimendiga
Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon ?
See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga
Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu
Kellelgi meist käesoleval sajandil tagasi jõuda reisilt 100 valgusaasta kaugusel asuva galaktikani on
teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi)
Rudolf Carnap’i arvates (“Füüsika filosoofilised alused” XXII ptk)
eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi
Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist?

  Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi.
Leibnizi arvates (“Uued esseed inimmõistusest” Eessõna)

  on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad
Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus , on kooskõlas väita, et

  igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega.
Ratsionalismi seisukoht on, et

  tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest.
Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis

  me näeksime teda veel pool aastat
Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust?

  Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma
John Locke’i arvates (“Essee inimmõistusest”) pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed:

  kollase, külma ja magusa ideed
William James'i arvates

  on vältimatu, et suur osa uskumustest võetakse omaks ilma tõestuseta.
 Karl Popperi arvates

  on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia ) ei ole falsifitseeritav
Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine.
Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni.
Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? Õige vastus on: Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma.
Mis vahe on et-teadmisel ja tõesel uskumusel? Õige vastus on: Minu tõene uskumus on et-teadmine vaid siis, kui ma ise oskan seda korrektselt põhjendada.
Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? Õige vastus on: Elavhõbeda tihedus on suurem kui alumiiniumi tihedus.
John Locke'i arvates (Essee inimmõistusestII raamat, I ptk) pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: Õige vastus on: kollase, külma ja magusa ideed.
Astronoom jälgib teleskoobi vahendusel päikesevarjutuse ajal Päikest. Tegemist on Õige vastus on: Vaatlusega.
Karl Popperi arvates ei ole astroloogia falsifitseeritav, sest Õige vastus on: astroloogia väidete ebamäärasuse tõttu leiavad nad alati kinnitust.
Karl Popperi arvates Õige vastus on: on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav.
Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine.
1 Millisel lausel pole tõeväärtust?
Tõeväärtust pole mõtteta lausel, näiteks lausel Radiaatori hüpotenuus on suurem kaatetist
2 Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest?
Nad eksisid, kuid ei valetanud.
3 Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 
tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu
4 Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast?
See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki.
5 Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemist
füüsikalise geomeetriaga
6 Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused")
on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi
7 Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? 
Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit.
8 Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") 
konventsioonid , täpsemalt - varjatud definitsioonid
9 Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub?
Tõe vastavusteooriast
10 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus")
võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise.
Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav?
Õige vastus on: Kõik varesed on hallid .
Rudolf Carnap eristas sarnaselt Immanuel Kantile analüütilisi ja sünteetilisi väiteid. Carnapi arvates (Füüsika filosoofilised alused)
Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu.
Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel ?
Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne , Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem.
See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak?
Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast.
Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates
Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud..
Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast?
Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat.
William James'i sõnul (Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus) elab tõde peamiselt krediidist. Ta pidas silmas
Õige vastus on: uskumusi faktide kohta: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada.
Milline järgmistest väidetest ei ole falsifitseeritav?
Õige vastus on: Mõni laps ei söö mõnel hommikul putru.
Albert Einsteini arvates (Geomeetria ja kogemus)
Õige vastus on: on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte.
Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades?
Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud.

Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega
vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata).

Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus:
"Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri."See on metafüüsiline mõtteviis.

Lause Inimesed söövad plastiliili
on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega.

Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises järgmises lauses on kategooriaviga ?
Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3

Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et
ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud.

Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis
loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte

Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.

See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates
nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul).

Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et
Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu).

Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia.
Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt
Vali üks:
a. Teadmine, mis osutub tõeseks
b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust
Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline
c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine
Tagasiside
Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine.
Küsimus 2
Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele)
Vali üks:
a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel
b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni
Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi.
c. põhinevad paratamatud tõed ulatuslikul meelelisel kogemusel: kui näiteks 100 tuhat juhtumit kinnitavad mingit tõde, siis võib selle tõe lugeda täielikult tõestatuks
Tagasiside
Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni.
Küsimus 3
Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust?
Vali üks:
a. Kuna ta õige lahenduskäigu (olgugi vigadega) maha kirjutas ning õige vastuse samuti, siis muidugi teab ta õiget vastust.
b. Mahakirjutaja ei tea õiget vastust isegi siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma
c. Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma
Tõesti, sellisel juhul ta teab õiget vastust.
Tagasiside
Õige vastus on: Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma.
Küsimus 4
Mis vahe on et-teadmisel ja tõesel uskumusel?
Vali üks:
a. Iga tõene uskumus on et-teadmine
b. Minu tõene uskumus on et-teadmine vaid siis, kui ma ise oskan seda korrektselt põhjendada
Õige vastus!
c. Minu tõene uskumus on et-teadmine vaid siis, kui keegi on seda uskumust korrektselt põhjendanud
Tagasiside
Õige vastus on: Minu tõene uskumus on et-teadmine vaid siis, kui ma ise oskan seda korrektselt põhjendada.
Küsimus 5
Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist?
Vali üks:
a. Kui vihma sajab, siis ei ole tõsi, et vihma ei saja
b. Elavhõbeda tihedus on suurem kui alumiiniumi tihedus
Tõesti, (kellegi) kogemuse põhjal võib nii öelda.
c. Rasked asjad on raskemad kui kerged asjad
Tagasiside
Õige vastus on: Elavhõbeda tihedus on suurem kui alumiiniumi tihedus.
Küsimus 6
John Locke'i arvates (Essee inimmõistusestII raamat, I ptk) pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed:
Vali üks:
a. kollase, külma, magusa, taju, usu ja soovi ideed
b. taju, usu ja soovi ideed
c. kollase, külma ja magusa ideed
Tõesti, need on välisest kogemusest (st aistingutest) pärinevad ideed
Tagasiside
Õige vastus on: kollase, külma ja magusa ideed.
Küsimus 7
Astronoom jälgib teleskoobi vahendusel päikesevarjutuse ajal Päikest. Tegemist on
Vali üks:
a. Mõttelise eksperimendiga
b. Vaatlusega
Õige vastus!
c. Eksperimendiga
Tagasiside
Õige vastus on: Vaatlusega.
Küsimus 8
Karl Popperi arvates ei ole astroloogia falsifitseeritav, sest
Vali üks:
a. astroloogia väidete ebamäärasuse tõttu leiavad nad alati kinnitust
b. astroloogia põhineb süstemaatiliselt uuritud suurel arvul faktidel
c. Kuigi üksikuid astroloogia väiteid on aegade jooksul täpsustatud, moodustavad astroloogia tuuma siiski kogemuse põhjal tõestatud väited
Ei, mõelge, mida pidas Karl Popper silmas falsifitseeritavuse all
Tagasiside
Õige vastus on: astroloogia väidete ebamäärasuse tõttu leiavad nad alati kinnitust.
Küsimus 9
Karl Popperi arvates
Vali üks:
a. põhineb teaduslik teooria süstemaatilisel induktsioonil, mitteteaduslik aga juhuüldistustel
b. on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav
Õige vastus!
c. eristab teadust mitteteadusest see, et teaduslik teadmine on tõestatud teadmine, mitteteaduse (näiteks astroloogia) väited on aga alusetud
Tagasiside
Õige vastus on: on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav.
Küsimus 10
Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt
Vali üks:
a. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine
Õige vastus!
b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust
c. Teadmine, mis osutub tõeseks.
Tagasiside
Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine.
Top of Form
Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav?
Vali üks:
a. Mõni vares ei ole hall.
b. Mõni vares on hall
Ei, see väide on küll verifitseeritav: tarvitseb vaid leida üks vares, kes on hall
c. Kõik varesed on hallid
Tagasiside
Õige vastus on: Kõik varesed on hallid.
Küsimus 2
Rudolf Carnap eristas sarnaselt Immanuel Kantile analüütilisi ja sünteetilisi väiteid. Carnapi arvates (Füüsika filosoofilised alused)
Vali üks:
a. on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu
b. on ainult analüütilistel väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu
Ei, analüütilistel väidetel Carnapi arvates empiirilist sisu pole
c. on nii analüütilistel kui ka sünteetilistel väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu
Tagasiside
Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu.
Küsimus 3
Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel?
Vali üks:
a. Poincare arvas , et puhta geomeetria süsteemi valik on kokkuleppeline, Einsteini arvates tuleks aga puhta geomeetria süsteemi valikul arvestada vaatluste ja eksperimentide tulemustega
Ei, puhtal geomeetrial pole ka Einsteini arvates mingit seost vaatluste ja eksperimentide tulemustega
b. Poincare arvates kirjeldab puhas eukleidiline geomeetria füüsikalist reaalsust piisavalt täpselt, Einstein aga ei olnud sellega nõus
c. Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem
Tagasiside
Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem.
Küsimus 4
See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak?
Vali üks:
a. Pragmatismi tõeteooriast
b. Tõe kooskõlateooriast
Õige vastus!
c. Tõe vastavusteooriast
Tagasiside
Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast.
Küsimus 5
Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates
Vali üks:
a. võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.
Õige vastus!
b. on tõde sarnaselt kõrge mäetipuga midagi sellist, milleni inimesed ei küündi
c. peab igaüks oskama hinnata oma võimed maailma tunnetamisel nii nagu alpinist peab valima vallutamiseks jõukohase mäetipu.
Tagasiside
Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud..
Küsimus 6
Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast?
Vali üks:
a. Muinasjutu võib luua vastavalt oma maitsele, kuid teadusteooria järeldub loogiliselt faktidest.
Ei, Hempeli arvates ei järeldu teadusteooria loogiliselt faktidest
b. Erinevalt teadusteooriast pole ükski muinasjutt kogemuse poolt kinnitust leidnud
c. Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat
Tagasiside
Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat.
Küsimus 7
William James'i sõnul (Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus) elab tõde peamiselt krediidist. Ta pidas silmas
Vali üks:
a. uskumusi suhete kohta abstraktsete ideede vahel: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada
Ei, suhete kohta abstraktsete ideede vahel saavad uskumused olla absoluutselt kindlad
b. uskumusi faktide kohta: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada
c. uskumusi faktide ja suhete kohta abstraktsete ideede vahel: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada
Tagasiside
Õige vastus on: uskumusi faktide kohta: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada.
Küsimus 8
Milline järgmistest väidetest ei ole falsifitseeritav?
Vali üks:
a. Mõni laps ei söö mõnel hommikul putru
Õige vastus!
b. Kõik lapsed söövad igal hommikul putru
c. Mitte ükski laps ei söö kunagi putru
Tagasiside
Õige vastus on: Mõni laps ei söö mõnel hommikul putru.
Küsimus 9Albert Einsteini arvates (Geomeetria ja kogemus)
Vali üks:
a. on nii puhta kui ka praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte
b. on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte
c. pole ei puhtal ega praktilisel geomeetrial mingit seost tajutavate/reaalsete objektidega
Ei, praktilisel geomeetrial on Einsteini arvates küll seos tajutavate/reaalsete objektidega
Tagasiside
Õige vastus on: on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte.
Küsimus 10
Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades?
Vali üks:
a. Ta eksis ning ka valetas, sest iga eksimus on ühtlasi vale
b. Ta eksis, kuid ei valetanud
Õige vastus!
c. Ta valetas, kuid ei eksinud
Tagasiside
Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud.
Millise järgneva väitega nõustuks Rudolf Carnap (Füüsika filosoofilised alusedXXII ptk)?
Vali üks:
a. Väide, et inimene on vaba, on kooskõlas ainult indeterminismiga
b. Kui minevik ja tulevik on n-ö väljaarvutatavad, siis on vaba valik võimatu
c. Vaba valiku välistab sundus , kuid mitte determineeritus
Õige vastus!
Tagasiside
Õige vastus on: Vaba valiku välistab sundus, kuid mitte determineeritus.
Küsimus 2
Millisel juhul on tegemist loogilise paratamatusega?
Vali üks:
a. vabalt langev keha liigub kiirendusega
Ei, see on pigem looduslik paratamatus
b. 2 + 3 = 5
c. hommik on õhtust targem
Tagasiside
Õige vastus on: 2 + 3 = 5.
Küsimus 3
Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)?
Vali üks:
a. Mõni tudeng läbib kursuse virtuaalõppes.
Tõesti, see on tõsi, kuid loogiliselt paratamatu see pole.
b. Mõni nelinurk on ristkülik.
c. Eukleidese geomeetrias on kolmnurga sisenurkade summa võrdne sirgnurgaga.
Tagasiside
Õige vastus on: Mõni tudeng läbib kursuse virtuaalõppes..
Küsimus 4
Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick (Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses)?
Vali üks:
a. Determinismi kohaselt allub maailm loodusseadustele
b. Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel
Õige vastus!
c. Determinismi kohaselt järgneb igale põhjusele paratamatult tagajärg
Tagasiside
Õige vastus on: Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel.
Küsimus 5
Kui öeldakse, et mõni põhjus on tagajärjest nii ruumiliselt kui ajaliselt kaugel, siis David Hume'i arvates
Vali üks:
a. näitab see, et põhjus ja tagajärg ei tarvitse olla ajaliselt ja ruumiliselt teineteise lähedal
Ei, Hume nii ei arvanud
b. on tegemist põhjuse ja tagajärje määramatuste relatsiooniga (suhtega)
c. on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga
Tagasiside
Õige vastus on: on tegemist mitte ühe põhjuse ja tagajärjega, vaid terve põhjusliku ahelaga.
Küsimus 6
Milline väide on kooskõlas determinismiga?
Vali üks:
a. Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav.
Tõesti, selline väide on kooskõlas determinismiga.
b. Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, mis tõendab, et mõni sündmus ei ole determineeritud.
c. Iga sündmus on kordumatu ning seetõttu pole võimalik ühtki sündmust ette näha.
Tagasiside
Õige vastus on: Mõnda nähtust ei suuda teadus veel tänapäevalgi seletada, kuid põhimõtteliselt on iga sündmus seletatav..
Küsimus 7
Inimtegevuse puhul tähendab juhus
Vali üks:
a. kavatsuse puudumist
Õige vastus!
b. põhjuse puudumist
c. seda, et antud tegu pole seletatav
Tagasiside
Õige vastus on: kavatsuse puudumist.
Küsimus 8
David Hume'i arvates
Vali üks:
a. on võimalik kindlaks teha nii objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel kui ka subjektiivselt paratamatu seos, mis on tegelikult objektiivse peegeldus
b. on võimalik kindlaks teha ainult objektiivselt paratamatu seos põhjuse ja tagajärje vahel
c. on põhjusliku seose puhul alust rääkida vaid subjektiivsest paratamatusest
Õige vastus!
Tagasiside
Õige vastus on: on põhjusliku seose puhul alust rääkida vaid subjektiivsest paratamatusest.
Küsimus 9
David Hume'i arvates on paratamatus, millega iseloomustatakse põhjuslikku seost
Vali üks:
a. objektiivne paratamatus
b. tegelikult vaid subjektiivne paratamatus
Õige vastus!
c. objektiivne paratamatus, mille alusel tekib subjektiivne paratamatus.
Tagasiside
Õige vastus on: tegelikult vaid subjektiivne paratamatus.
Küsimus 10
Milline järgmistest seletustest on aprioorne?
Vali üks:
a. Ta naerab selleks, et olla teistega sarnane
b. Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost.
Õige vastus! Tegemist on mõistetevaheliste seoste selgitamisega
c. Vaas läks katki sellepärast, et ta kukkus maha
Tagasiside
Õige vastus on: Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost..
Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene
Vali üks:
a. tutvuma mitteteaduslike mõtlemisviisidega kui ajalooliste nähtustega ning oskama neid kritiseerida; hariduse tuuma moodustavad aga ikkagi teaduslikud teadmised.
b. olema saanud teaduskeskse hariduse, sest ainult teaduslikud teadmised tagavad harituse.
c. rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia ) tundmaõppimisega.
Õige vastus!
Tagasiside
Õige vastus on: rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega..
Küsimus 2
Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis näidata, et
Vali üks:
a. metafüüsilised teooriad on kogemuse põhjal ümber lükatud
b. metafüüsilised teooriad on inimestele pigem kahjulikud kui kasulikud
c. loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks
Õige vastus!
Tagasiside
Õige vastus on: loogilise analüüsi tulemusel osutuvad metafüüsilised teooriad mõttetuteks.
Küsimus 3
Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses
Vali üks:
a. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast.
b. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma.
c. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.
Õige vastus!
Tagasiside
Õige vastus on: harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu..
Küsimus 4
Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused ) ning millised mõtteta laused?
Jää tihedus on vee tihedusest väiksem
Vastus 1
2+7=23
Vastus 2
1+5=kahekordistus
Vastus 3
Tagasiside
Õige vastus on: Jää tihedus on vee tihedusest väiksem – see on väide, 2+7=23 – see on väide, 1+5=kahekordistus – see on mõtteta lause
Küsimus 5
Auguste Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Mehed joovad palju õlut sellepärast, et mehed ongi loomult sellised joodikud ."
Vali üks:
a. See on metafüüsiline mõtteviis.
b. See on positiivne mõtteviis.
Ei, positiivne mõtteviis ei eelda , et saaks tunnetada millegi/kellegi loomust.
c. See on teoloogiline mõtteviis.
Tagasiside
Õige vastus on: See on metafüüsiline mõtteviis..
Küsimus 6
Millises järgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga?
Vali üks:
a. Nelinurgal on viis nurka.
b. B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autot, mille registrimass on üle 3500 kg.
c. Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.
Tõesti, selles lauses on kategooriaviga, sest aritmeetilise jada saavad moodustada ainult arvud.
Tagasiside
Õige vastus on: Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15..
Küsimus 7
Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide?
Vali üks:
a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad .
b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.
Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne , kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause.
c. Munevad , kuid loeb lugenud.
Tagasiside
Õige vastus on: Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem..
Küsimus 8
Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates
Vali üks:
a. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu.
b. vajalik, sest nii osatakse neid hüpoteese paremini kritiseerida.
c. mõttetu, sest teadusliku meetodi üks peamisi reegleid nõuab, et hüpotees peab olema kooskõlas faktidega.
Feyerabendi arvates teaduses meetodit polegi.
Tagasiside
Õige vastus on: arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu..
Küsimus 9
Arvutades teen kindlaks, et kui lennuk liigub kiirusega 720 km/h, siis kulub tal 1 km läbimiseks aega 5 sekundit. Teadmine, et aega kulub 5 sekundit
Vali üks:
a. on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud , nüüd tean); see on ka teoreetiliselt uus teadmine juhul, kui keegi pole varem sellist arvutust teinud
b. on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte.
Õige vastus!
c. on nii psühholoogiliselt kui ka teoreetiliselt uus teadmine
Tagasiside
Õige vastus on: on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte..
Küsimus 10
Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega
Vali üks:
a. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.
Õige vastus!
b. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon .
c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe.
Tagasiside
Õige vastus on: viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena..
Bottom of Form
23rd of February 10:55
Matis Halmann
Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on
Siia saabki kirjutada ja joonistada:P
ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:)
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:47
matis
Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et
>> a. Ta ei arva , et teab seda, mida ta tegelikult ei tea.
b. Ta ei arva , et ei tea seda, mida tegelikult teab.
c. Ta arvab , et ei tea seda, mida ta tegelikult teab.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:47
matis
Protagorase seisukoht oli, et
>> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole.
b. jumalaid ei ole olemas.
c. on vaid üks Jumal.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:49
matis
Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?
a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on
neis 23 tudengit.
b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit,
siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit.
>> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:49
matis
Dialoogis \"Laches\" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt
mehisus on
a. arukas visadus
>> b. teadlik riskeerimine.
c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:50
matis
Sokratese viimased sõnad olid: \"Kriton, me võlgneme Asklepiosele
kuke , ärge unustage.\" Mida see tähendas?
a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus
sõprade vahel.
>> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et
>>tervistusjumalale toodaks tänuohver.
c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat
elu teispoolsuses.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:51
matis
Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et
a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei
tea midagi.
b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära
õppida.
>> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru
saama hakata.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:52
matis
Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest
>> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise
tekkimist.
b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu;
viimast aga ei ole.
c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:53
matis
Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle?
>> a. Kogemuse põhjal.
b. Deduktiivselt arutledes.
c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega
deduktiivselt arutledes.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:55
matis
Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval
on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest
a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi.
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning
>>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi.
c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:57
matis
Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve
mõistus, viitas Hegel sellele, et
a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega.
>> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb
>>ümber Päikese.
c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on
universumi keskel
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:58
matis
Sokratese iroonia seisnes selles, et
>> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid
>>pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse .
b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga
hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi.
c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema,
tegelikult lasi aga enda
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 13:00
matis
Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks?
a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks.
b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri.
>> c. Mardi jaoks on viisakus enesestmõistetav.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 13:01
matis
Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle?
a. Antud väite paikapidavuse üle ei saagi otsustada.
b. Kogemuse põhjal.
>> c. Deduktiivselt arutledes
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 13:49
Andres
tubli poiss
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 15:30
matis
Protagorase relativismiga on kooskõlas väide
a. Tõde ei ole veel keegi leidnud.
b. Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka
tegelikult on.
>> c. Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 15:30
matis
Protagorase relativismiga on kooskõlas väide:
a. Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab .
>> b. Ilu on vaataja silmades.
c. Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 15:30
matis
Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et
>> a. ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea.
b. ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi.
c. ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust.
--------------------------------------------------------------------------------
24th of February 16:46
Pikali
Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et
a. inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik
>>b. inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik
c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test2
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
29th of February 13:40
Matis
Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused.
01st of March 17:23
matis
Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub?
täisnurkne kolmnurk — ideede maailm
võrdkülgse kolmnurga joonis — meeleline maailm
teelõik Tallinna ja Keila vahel — meeleline maailm
01st of March 17:23
matis
Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli
arusaam,
a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik
väidavad end uskuvat.
>> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud.
c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad .
01st of March 17:24
matis
Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine , mida
>> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist.
b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud .
c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud.
01st of March 17:25
matis
Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad,
>> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus
b. milles ei ole inetust
c. mida peetakse ilusaks
01st of March 17:25
matis
Platoni koopamüüdi kohaselt
a. on tõde peidus müütilises koopas .
b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega.
>> c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid.
01st of March 17:27
matis
Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused ?
valitsejad — riigi kui terviku huvidest
sõjamehed — riigi kui terviku huvidest
rahvas (käsitöölised) — isiklikest huvidest
01st of March 17:27
matis
Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad,
a. milles keegi ei oska ilu näha.
b. milles on kehastunud inetus .
>> c. milles ei ole üldsegi ilu.
01st of March 17:28
matis
loodan et need küsimuste vastused on õiged...
Kui ei ole eks siis parandage vms...
01st of March 18:57
mnx
Meelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas Platon nii:
a. asjas kehastub idee.
b. idee on asja vari.
c. ideed kujunevad vastavalt asjadele.
01st of March 20:13
matis
õige vastus b: idee on asja vari või peegeldus
01st of March 20:20
dan
need on otti kysad:
1. Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust : valitsejad, sõjamehed,
käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et
meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.
2. Meelelise maailma ja ideede maailma seost selgitas Platon nii:
ideed kehastuvad asjades.
3. Platoni arvates on olemas näiteks
inimese idee, kolmnurga idee, laua-idee.
4. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine,
mida
inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist.
5. Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed,
käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et
valitsejad on kõige väärtuslikum seisus, kuid vajalikud on kõik.
6. Platoni ideaalse riigi valitsejad
juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu isiklikest huvidest.
01st of March 20:31
Marko
Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles,
et
a. meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad
aeglaselt.
>>> b. meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.
c. meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on
inimlooming.
Platoni ideaalses riigis peab igaüks
a. oskama kõike teha, et vajadusel asendada teisi.
>>> b. tegema oma loomupärast tööd.
c. oma elu jooksul tegema erinevaid töid.
Kui valesti peaks olema, siis parandage...
02nd of March 7:00
x
Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub?
Matching pairs :
Ilus maja Mustamäel —
Ausus —
Arv 7 —
valikud ideeline või meeleline maailm
02nd of March 9:10
matis
maja mustamäel -- meeleline maailm
ausus -- ideede maailm
arv 7 -- seda ei tea :( vist on nagu ideede maaailm....
02nd of March 11:41
matis
Platoni tunnetusteooria kohaselt
>> a. on vaja õppida, sest ainult nii suudab hing meelde tuletada seda,
mida nägi ideede
maailmas enne kehastumist.
b. ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma
loomulikest võimetest.
c. ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges
olemas.
02nd of March 22:41
pikali
blesshya matis.might thou kingdom come. keep up the good work !
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test3
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
08th of March 0:10
matis
Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/ seletusi . Mis liiki on järgnevad
seletused , miks lepatriinu lendab?
Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu - tegevpõhjuse kaudu
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu
Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu
08th of March 0:11
matis
Aristotelese arvates on mehine ( vapper ) see, kes
>> a. kardab , kuid suudab oma hirmust üle olla
b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu.
c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu.
08th of March 0:12
matis
Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita:
>> a. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand )
>>sõltumata sellest, kas
temast antud tingimustes porgand kasvab.
b. Kui on porgandiseeme, ei ole porgandit ; kui on porgand, pole enam
porgandiseemet;
järelikult ei saa porgandiseemnest kasvada porgand.
c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid
siis, kui
temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab.
08th of March 0:13
matis
Tekkimine on Aristotelese seisukohalt
a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele
b. üleminek mitteolemiselt olemisele.
>> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine)
08th of March 0:15
matis
Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles
(dianoeetilisteks või eetilisteks)
loomutäiusteks, milliseid mitte?
Matching pairs:
vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius
tasakaalukus -- eetiline loomutäius
arukus -- dianoeetiline loomutäius
hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius
valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius
08th of March 0:15
matis
Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus
(vorm) on
a. asja väliskuju
>> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on.
c. asja välispinna all peituv materiaalne komponent .
08th of March 9:59
Reimz
Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu
seletatakse nähtusi alljärgnevates näidetes?
Matching pairs:
Miks see inimene irvitab? – Ta on irvhammas, sellepärast. — formaalpõhjus
Miks see taim on ära kuivanud? – Keegi ei kastnud teda, sellepärast. —
tegevpõhjus
Miks see inimene naerab? – Keegi tegi nalja , sellepärast. — tegevpõhjus
09th of March 13:40
matis
Aristoteles liigitas elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas
inimesel ja taimel on midagi ühist?
a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist.
>> b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine,
>>toitumine,
paljunemine.
c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast
inimeses kehastumist
kehastuda taimes (nt põldoas)
09th of March 13:41
matis
Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised
ja loomingulised.
Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst
( poeesia )?
metafüüsika — teoreetiline teadmine
füüsika — teoreetiline teadmine
eetika — praktiline teadmine
luulekunst — loominguline teadmine
09th of March 13:42
matis
Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?
arvuti ilma tarkvarata — kunstlik asi
vaarikamoos — kunstlik asi
arvuti koos tarkvaraga — kunstlik asi
koerakutsikas — loomulik asi
09th of March 13:54
JJ
Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?
lill — loomulik
maja — kunstlik
inimene — loomulik
kärbes — loomulik
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test4
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
14th of March 0:51
matis
Demokritos väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse
katteks\". See tähendab, et tema
arvates
>> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad
>>juhuslikuks sündmust,
mille põhjust nad ei tea.
b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde.
c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest.
14th of March 0:51
matis
Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest
>> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus.
b. mõni nauding ei ole taskukohane.
c. mõni nauding on labane .
14th of March 0:52
matis
Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et
a. on olemas aatomid , muud midagi ei ole.
b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole
>> c. on olemas aatomid ja tühjus
14th of March 0:52
matis
Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros?
Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust — Epikuros ei
nõustuks selle väitega
Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust — Epikuros ei
nõustuks selle väitega
Jumalad koosnevad aatomitest — Epikuros nõustuks selle väitega
14th of March 0:53
matis
Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt
a. ainult kehaliste naudingute poole.
>> b. nii hinge kui keha naudingute poole.
c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole.
14th of March 0:53
matis
Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest
a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu
>> b. me ei puutu surmaga kunagi kokku.
c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust
siinilmas.
14th of March 0:54
matis
loodan et sain õiged vastused, kui miski on valesti ex siis parandage.
14th of March 12:12
Reimz
Milliste väidetega oleks nõustunud Epikuros?
Matching pairs:
Filosoofia peab aitama inimestel õnnelikuks saada — Epikuros nõustuks selle
väitega
Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi õnne — Epikuros ei nõustuks
selle väitega???
Inimese õnn sõltub jumalate tahtest — Epikuros ei nõustuks selle väitega
14th of March 12:15
Reimz
Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid.
Epikurose arvates näitab see, et
>>a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (rohkem
>>naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. ???
b. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult)
meelestatud.
c. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu
kannatustest.
15th of March 14:55
kkullamaa
Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis
a. iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust
b. iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid.
> c. on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub ; aatomitel neid omadusi
pole
15th of March 22:59
Tanel
Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning
a. nad likvideeriksid maailmast kurjuse , kui oleksid kurjuse levikust
teadlikud
>>b. nad ei jälgi maailmas toimuvat – seda tõendab kurjuse olemasolu
>>maailmas
c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades
nende ettevõtmisi)
16th of March 11:36
tanel
Demokritos väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse
katteks\". See tähendab, et tema arvates
a. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest.
b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde.
>> c. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad
juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea.
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test5
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
21st of March 17:57
matis
Tõsiasi, et me erinevas meeleolus näeme maailma erinevalt, tõendab
skeptikute arvates, et
a. maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme.
b. mõni meeleolu on petlik.
>> c. ei saa öelda, milline on maailm tegelikult.
21st of March 17:57
matis
Milliste väidetega nõustuksid stoikud ?
Matching pairs:
Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust (õigustust) —
ei
Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane — ei
Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes
— ja
21st of March 17:58
matis
Stoikute arvates on vabadus
>> a. võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes
>>vaid seda, mis on kooskõlas saatusega.
b. illusioon.
c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma
tahtmisi ellu viia.
21st of March 17:58
matis
Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest
a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame.
>> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis
>>juhtub.
c. siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega.
Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates
mingi seos?
21st of March 17:59
matis
Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates
mingi seos?
>> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu.
b. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost.
c. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu.
21st of March 17:59
matis
Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi?
Matching pairs:
Dogmaatikud — väidavad, et on tõe leidnud
Akadeemikud — väidavad, et tõde ei saagi leida.
Skeptikud — Otsivad tõde
21st of March 17:59
matis
Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab
skeptikute arvates, et
a. väärtused on suhtelised.
>> b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik.
c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik.
21st of March 18:00
matis
Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes
a. kes hoidub otsustamast asjade üle ning seetõttu ei pea midagi heaks ega
halvaks.
b. kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu.
>> c. elab kooskõlas saatusega ning seetõttu ei rõõmusta ega kurvasta
>>millegi üle.
21st of March 18:00
matis
skeptikute arvates mis on mis
Matching pairs:
sünd — neutraalne
nauding — neutraalne
rumalus — kurjus
õiglus — hüve
suursugune päritolu — neutraalne
21st of March 18:24
Madis
Skeptikud olid need, kes väitsid, et
0.0% a. tõde ei olegi võimalik leida
0.0% b. tõde on alati tõde kellegi jaoks
100.0% c. tõde ei ole veel leitud, mida tõendab teineteisele
vastukäivate seisukohtade olemasolu
Õige vastus!
21st of March 18:27
Madis
Stoikud leidsid , et kurjus on maailmas seetõttu, et
0.0% a. jumal ei suuda kurjust likvideerida .
100.0% b. headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta
Õige vastus!
0.0% c. jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat
21st of March 18:42
Madis
Nüüd kõigile teadmiseks, kes võivad hiljem solvuda, kui neile ei teatatud.
WebCT teab kõiki õigeid vastuseid ja ei lähe õppejõudu vaja, et neid
hinnata.
WebCT teeb seda ise ja need on seal serverite sügavuses kogu aeg olemas.
Kuidas neid kätte saada on isemoodi kunst : Kui töö on ära tehtud, siis kõik
igatsevad tulemust, aga score näitab tühja lehte. Nüüd tuleks vaadata ainult
seda konkreetset frame \'i.
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/quiz_home?VIEW+1044264691 +
selline näeb välja aadress 5. töö puhul. Nüüd võiks minna ja vaadata teiste
tööde tulemusi. 4. töö tulemused on juba olemas ja neid saab vaadata
vajutades
allajoonitud \"1\"-le.
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044262508+1+VIEW
nii näeb välja 4. töö tulemuste aadres ja arvata võib, et kui nüüd võtta 5.
töö ID ning asendada 4. URL\'is, siis näitab ta ka selle tulemusi. OIH! ja
näädsa
ongi kogu statistika meie töö kohta:D
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044264691+1+VIEW
URL, kui keegi veel välja ei mõelnud.
Lisaks: VIEW=Scores ja DO_GRADE=View Results . 10442 peaks olema õpilase ID
ja
64691 (62508 jnt[ja nii tagasi]) on siis töö ID-d. see üks on katse number,
mis
0\'i puhul ei näita midagi. Efektiivselt näitab proovitöö, kui seda on mitu
korda
tehtud ja see VIEW seal lõpus ei ole minuteada vajalik ^o) mõelge ise...
21st of March 22:47
pikali
Stoikute arvates on võimalik
>>a. muuta oma tahtmisi saatusele vastavaks, st tahta vaid seda, mida on
>>võimalik saavutada ning
seda ka saavutada.
b. muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida
soovitakse.
c. valitseda oma saatuse üle, kuid seda ainult tugeva tahte korral.
23rd of March 9:56
dan
Stoikud arvasid, et
>>> a. maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast.
b. muutes maailma, muutuvad ka arusaamad.
c. muutes oma arusaamu, saab muuta maailma.
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test6
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
28th of March 5:14
matis
Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et
maailm toetub
elevandile ja elevant kilpkonnale?
a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele.
>> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel
>>peab olema põhjus, kuid
Jumalal ikkagi polevat põhjust.
c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on
algpõhjus, kuid Jumal
on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada.
28th of March 5:15
matis
Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt
>> a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise
>>objektina.
b. ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida, sest Jumala mõiste räägib
iseendale vastu.
c. saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus
maailmas ei saa olla
täiuslikku olendit.
28th of March 5:16
matis
Kas järgnevates lausetes räägitakse lauast universaali või partikulaari
tähenduses?
Matching pairs:
Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. — universaal
Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega — partikulaar
See laud jääb kõigile jalgu — partikulaar
28th of March 5:16
matis
Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas
järgmised väited?
Matching pairs:
Reaalselt on olemas konkreetsed objektid — realism ,konseptualism, nominalism
Reaalselt on olemas universaalid — realism
Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole
olemas - nominalism,
konseptualism
28th of March 5:17
matis
Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on
loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)?
>> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid
>>nina järgi, mitte aga
ei loonud Jumal nina prillide jaoks.
b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma
(ka inimese) loonud.
c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks
tõendab maailma
otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu.
28th of March 5:18
matis
Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: \" Jehoova on andnud ja Jehoova on
võtnud: Jehoova nimi
olgu kiidetud .\" (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja
religioosses filosoofias?
a. Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli
laialt tuntud. Iiob , kes
ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu
hakata.
>> b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei
>>küündi (Jumala teod on
mõistetamatud).
c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste
põhjuseks, kutsus inimestes
esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus.
28th of March 5:21
matis
Kõik ülalpool toodud küsimused on 100% õiged ja kui töö tehtud on siis siin
on link millega saate
oma töö kohe ära hinnata ilma õpetaja abita :
Lihtsalt klikkige sellel lingil, sisestage oma kasutajanimi ja parool kui
seda küsitakse ning siis klikage uuesti sellelsamal lingil:
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044287443+1+VIEW
29th of March 10:25
mnx
Realismi seisukohalt on reaalsela. partikulaarid (konkreetsed inimesed),
universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis.
a. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui
selline) on väljamõeldis.
100.0% b. nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid
(konkreetsed inimesed) c. universaalid (nt inimene kui selline),
partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid näivus, meelelise maailma
illusioon
29th of March 10:26
mnx
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
100.0% a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks
Jumal enim, millest on võimalik mõelda.
b. on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju
loonud maailma
c. peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse
teda tegelikult olemasolevana
29th of March 10:28
mnx
Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
a. on Jumal iseenese põhjus ning kõige muu põhjuste ahela esimene põhjus
100.0% b. ei ole Jumala olemasolul põhjust, kuid Jumal on kõige muu
olemasolu esimene põhjus.
c. ei ole Jumal üldse maailmaga seotud - seda tõendab kurjuse olemasolu.
29th of March 11:38
Erki
Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt:
>>a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal
>>enim, millest on võimalik mõelda.
b. on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju
loonud maailma
c. peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda
tegelikult olemasolevana
29th of March 11:39
Erki
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt:
>>a. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma
>>korrapära on Jumala looming
b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi ( eeldatavasti ) Jumala
loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik
c. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt
29th of March 11:40
Erki
Millised väited on kooskõlas Anselmi arutlusega Jumalast (ontoloogilise
jumalatõestusega), millised mitte?
Jumala mõiste on iseendale vasturääkiv — Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega
Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise
objektina — On kooskõlas Anselmi arutlusega
Jumal on olemas mõttelise objektina, tegelikkuses Jumalat pole — Ei ole
kooskõlas Anselmi arutlusega
29th of March 11:42
Erki
Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm
arusaama. Millised neist eeldasid mõistuse ja usu omavahelist kooskõla,
millised mitte?
Usun, sest see on absurd — mõistus ja usk ei ole kooskõlas
Usun, selleks et mõista — mõistus ja usk on kooskõlas
Mõistan, selleks et uskuda — mõistus ja usk on kooskõlas
29th of March 12:42
Agur
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
a. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt
b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala
loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik
>> c. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta;
maailma korrapära on Jumala looming.
29th of March 12:44
Agur
Milline järgnevatest väidetest on kooskõlas nominalismiga?
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid.
>>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse
olemas (kuigi näiteks väljend \\\'laud kui selline\\\' on olemas)
c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse
loodud üldmõisted.
29th of March 20:46
Reimz
Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse
vahekorrast?
Matching pairs:
Usun, sest see on absurd — Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole
mõistusega midagi ühist
Usun, selleks et mõista — Jumalatõestused annavad usule aluse
Mõistan, selleks et uskuda — Jumalatõestused aitavad mõistust usuga
kooskõlla viia
30th of March 11:26
tanel
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
>>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega
sobivaks loonud.
b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi
otstarbekohaselt loodud.
c. on maailm inimliku arusaamise kohaselt kõige otstarbekamalt loodud.
30th of March 16:06
Argo
Reimzi paari on valed... Juhtub...
Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse
vahekorrast?
Usun, sest see on absurd — Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole
mõistusega midagi ühist Correct
Usun, selleks et mõista — Jumalatõestused annavad usule aluse Incorrect
Correct answer : Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia
Mõistan, selleks et uskuda — Jumalatõestused aitavad mõistust usuga
kooskõlla viia Incorrect
Correct answer: Jumalatõestused annavad usule aluse
30th of March 16:55
Reimz
Jep minu viga, ei keerasin asjad tagurpidi . Sry, kel seetõttu masksimum
tulemata jäi (mul jäi)
30th of March 19:31
Juuljus
Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
a. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese
põhjus.
>>> b. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole
põhjust.
c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust.
täpselt ei tea, aga panin selle, kui keegi on 100% kindel, parandagu!!!
02nd of April 0:19
dsfdsf
redtext
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test7
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon . Mida see
deemon Descartes’i
oletuse kohaselt teeks ?
a. Põhjustaks maailmas kurjust – nii moraalset kui looduslikku.
>> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult
>>olemas oleks.
c. Kallutaks inimesi ateismi.
04th of April 0:59
matis
Descartes’i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges
kahtlemist jõutakse Mõtlen,
järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt?
a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust
b. Keha olemasolust.
>> c. Ainult hinge olemasolust.
04th of April 1:00
matis
Descartes\'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas
järgnevad
objektid/nähtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed või
materiaalsed?
Matching pairs:
vikerkaar — materiaalne
puu peegeldus veepinnal — materiaalne
kahtlemine — vaimne
04th of April 1:01
matis
Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest,
kuigi mõnikord hukkusid
merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et
>>a. inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele
>>vastu räägivad.
b. inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga
Jumalasse, kes armastab .
c. mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale .
04th of April 1:01
matis
Descartes\'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, sest
a. pole üldsegi välistatud, et kogu elu on vaid üks katkematu uni.
>> b. magaja jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks
>>tegelikkus.
c. ka tegelikkuses võivad meie meeled petta ning tekitada illusioone.
04th of April 1:02
matis
Descartes\'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas
järgnevad
objektid/nähtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed või
materiaalsed?
Matching pairs:
vihmapilv — materiaalne
foto inimesest — materiaalne
külma- aisting — vaimne
04th of April 1:04
matis
ja siin muidugi ka link millega saab töö kohe ära hinnata, kuidagi juhe töö
oli seekord :S
Korra vaja siin klikkida, sisse logida ja siis uuesti klikkida siin:
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044328740+1+VIEW
04th of April 16:39
mnx
Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette , vaid teadmised on jõud.
See tähendab, et
a. miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega.
b. miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab
neid ka kasutada.
100.0% c. teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust,
kuid ei saa rikkuda loodusseadusi.
04th of April 16:40
mnx
Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad
seisnevad?
Teatri- iidolid — võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib Correct
Koopaiidolid — isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi
tõlgendame Correct
Turuiidolid — kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct
04th of April 16:40
mnx
Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult .
Kuidas nimelt?
Tavalised empiirikud on nagu — sipelgad , kes ainult koguvad materjali
Correct
Ratsionalistid on nagu — ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast
materjalist Correct
Tõelised empiristid on nagu — mesilased , kes koguvad materjali ja töötlevad
seda. Correct
05th of April 11:54
Agur
Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle
tulemusel
a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka
eksida.
>> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest.
c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks
05th of April 11:56
Agur
Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine
>> a. järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub
iga teoreem aksioomidest.
b. tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile.
c. tugineb faktide kindlale vundamendile.
05th of April 15:53
Andres
Esimene ilmselge tõde on Descartes\'i arvates Mõtlen, järelikult olen
olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all?
a. Mõtlemine on Descartes\'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine.
b. Mõtlemine on Descartes\'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine .
c. Mõtlemiseks saab Descartes\'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi
teoreetilise probleemi üle arutamist.
05th of April 18:35
matis
Andres kle pane õige vastus ka kirja:P
see peax olema A
Esimene ilmselge tõde on Descartes\\\'i arvates Mõtlen, järelikult olen
olemas. Mida mõistis Descartes
mõtlemise all?
>> a. Mõtlemine on Descartes\\\'i arusaama kohaselt millestki teadlik
>>olemine.
b. Mõtlemine on Descartes\\\'i arusaama kohaselt mõistetega
opereerimine.
c. Mõtlemiseks saab Descartes\\\'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi
teoreetilise probleemi üle
arutamist.
05th of April 20:40
kala
Descartes\'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et
a. looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism .
>>b. loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing.
c. loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda.
05th of April 20:47
amigone
Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks – metafüüsikaks, füüsikaks ja
rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on
Descartes’i arvates vaja metafüüsikat?
a. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada.
--b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu
jaoks--
c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks .
http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test8
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
11th of April 1:23
matis
John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust.
Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke\'i arusaama kohaselt) järgmised
teadmised?
Matching pairs:
Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. — demonstratiivne
tunnetus
Neli on suurem kolmest. — intuitiivne tunnetus
Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. — meeleline tunnetus
11th of April 1:23
matis
John Locke eristas kahesugust kogemust – välist ja sisemist. Kummast
kogemusest pärinevad järgmised teadmised?
Matching pairs:
Tean, mis on kiusatus — sisemine kogemus
Tean, milline on punane värv — väline kogemus
Tean, kuidas näeb välja maja — väline kogemus
11th of April 1:24
matis
Mis liiki on John Locke\'i arvates järgmised ideed?
Matching pairs:
Päikese-idee — liitidee (substantsi idee)
inimese idee — liitidee (üldidee)
põhjuse/tagajärje idee — liitidee (suhteidee)
11th of April 1:24
matis
Mida arvaks Hegel?
a. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu
hoopis teistsugune.
b. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma
temata või temataolise suurkujuta.
>>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes
>>toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler .
11th of April 1:25
matis
John Locke\'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on
a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega.
>>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega.
c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega.
11th of April 1:25
matis
John Locke’i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel
moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et
a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid
antud vaadeldavat objekti
>>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki
>>vaadeldavaid objekte
c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt
mõnd vaadeldavat objekti
11th of April 1:26
matis
Siin on link millega saab töö ära hinnata
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044348983+1+VIEW
11th of April 11:46
Amigone
Hegeli arvates
a. rahvas ei tee ajalugu, ajalugu teevad vaid maailmaajaloolised isiksused.
b. on tõeline ajaloo liikumapanev jõud rahvas, mitte nn suurkujud.
--c. ei määra inimesed ajaloo kulgu – maailmavaim kasutab inimesi ära.--
11th of April 11:56
Amigone
John Locke’i seisukoht oli, et
a. mõne inimese mõistuses on sünnipärased teadmised, mõne inimese mõistuses
mitte.
--b. mõistuses pole mingisuguseid sünnipäraseid teadmisi.--
c. mõistuses pole sünnipäraseid teadmisi valmis kujul, on vaid teadmised,
millest ei olda teadlikud.
11th of April 12:24
matis
Keegi on siia lisanud pooleldi vastatud küsimuse, arvan et need variandid
peaksid olema niiviisi, täpselt ei oska öelda. Kui on valesti ex siis
parandage.
Millised väited iseloomustavad (Hegeli arusaama kohaselt) vaba inimest ning
millised orja?
Matching pairs:
Tal on kohustused. — vaba inimene
Ta omavolitseb (kuni keegi teda ei takista) — ori
Tema teguviis on tingitud välisest sundusest. — ori
12th of April 11:28
jax
Hegeli käsituses vabadus ja paratamatus
Student response: Percent
Value Correct
Response Student
Response Answer Choices
100.0% a. ei välista teineteist: vabadus on sisemine paratamatus.
Õige vastus!
0.0% b. välistavad teineteist: ei saa olla vaba, alludes paratamatusele.
0.0% c. ei välista teineteist: kellegi vabadus tähendab kellelegi
paratamatust.
12th of April 12:34
ints
John Locke väitis empiristina, et
a. ilma kogemusteta ei jõua me mingite teadmisteni.
100.0% b. kõik teadmised pärinevad kogemusest.
c. ilma kogemusteta on teadmised tühised.
12th of April 12:36
ints
Hegeli sõnul lõpeb maailmaajalooliste isiksuste elu reeglina kurvalt (nad
surevad noorelt, tapetakse vms). Selle põhjuseks arvab Hegel olevat, et
a.rahvas ei oska oma juhte hinnata.
100.0% b.maailmaajalooline isiksus on oma töö teinud ning tema edasised
kavatsused pole enam kooskõlas ajaloo loogikaga.
c.maailmaajaloolised isiksused ei oska suhelda rahvaga.
12th of April 12:48
A4
Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvates selles, et
a. suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma
eesmärkide saavutamiseks.
b. suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu
organiseerunud rahvas.
100% c. inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on
nad vaid maailmavaimu tööriistad.
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test9
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
25th of April 2:21
matis
Ka loomad kardavad surma (nagu inimesedki). Schopenhaueri arvates näitab
see, et
a. hirm surma ees näitab rumalust
b. surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad.
>>c. hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest
25th of April 2:21
matis
Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat.
Schopenhaueri arvates näitab see, et
>>a. ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat.
b. igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega.
c. loodus petab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed
lõbutsedes liialt oma organismi.
25th of April 2:22
matis
Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus
>>a. vältida igavust ning mõttetuid tegusid .
b. edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri).
c. leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta.
25th of April 2:22
matis
Schopenhaueri arvates on armastus looduse praktiseeritav pettus. See
tähendab et
>>a. ainult kainele mõistusele tuginedes hoiduksid inimesed laste
>>soetamisest ning loodus on sunnitud inimsoo säilimiseks armastuse abil
>> kaine mõistuse relvituks tegema.
b. ainult kainele mõistusele tuginedes muretseksid inimesed endile palju
järglasi, suutmata neid enam ülal pidada; loodus meelitab armastuse abil
inimesed lastetegemiselt kõrvale.
c. valdava enamuse inimeste mõtlemisvõime on puudulik ning nad ei mõista
vajadust lapsi soetada; loodus on inimsoo säilimiseks sunnitud meelitama
neid armastuse abil lapsi soetama
25th of April 2:23
matis
Schopenhauer väitis, et meie maailm on halvim võimalikest. Millises mõttes
võimalikest?
a. Halvim kõigist mõeldavatest maailmadest.
b. Halvim neist maailmadest, mida positiivselt mõtlevad inimesed heaks
peaksid
>>c. Halvim tegelikult võimalikest maailmadest; veel halvem maailm ei saaks
>>tegelikkuses eksisteerida.
25th of April 2:23
matis
Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer
arvas, et
a. peaks omama nii palju varandust, et ei peaks tööl käima.
>>b. õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..."
c. peaks kuuluma vähemalt keskklassi.
25th of April 2:25
matis
Siin on link millega saab töö ära hinnata:
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046029628+1+VIEWALL
26th of April 9:56
Agur
Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda,
et
>>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma.
b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma
tegudega.
c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele.
26th of April 10:00
Agur
Schopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on
mitteolemine, siis
>>>>a. peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile.
b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on
surelik.
c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid
olemine).
26th of April 10:01
Agur
Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda
meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et
a. see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha
uusi mänguasju jne).
b. see on hea: just sellepärast inimesed püüavadki elus edasi jõuda (nt
karjääri teha) ning mitte jääda ühele kohale manduma.
>>>>>c. sellest tulenevalt ei oska me nautida seda, mida oleme saavutanud;
>>>>>järelikult ei oska me üldse elu nautida.
26th of April 12:01
olja
Schopenhaueri arvates on suguinstinkt:
a. ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult
võimalikus maailmas.
100.0% b. inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse:
ilma selleta sureks inimkond välja.
Õige vastus! Schopenhauer arvas tõesti, et armastus on looduse
praktiseeritav pettus.
c. inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja
naine üks olend ; lahutatutena püüdlevad nad nüüd ihuliselt teineteise poole.
26th of April 12:03
olja
Schopenhauer väitis, et maailm on kujutlus . See tähendab, et :
100% a.näiteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks
tajuvat subjekti (nt inimest).
b. näiteks majad, puud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui poleks
tajuvat subjekti (nt inimest).
c. kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks -
küll aga oleksid näiteks puud, lilled ja taevakehad.
Ei, see ei olnud Schopenhaueri seisukoht. Antud juhul ei ole oluline, kas
kõne all olevad asjad on kellegi valmistatud või mitte
26th of April 13:03
priit
Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda,
et
>>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma.
Õige vastus!
b. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele.
c. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma
tegudega.
26th of April 13:05
priit
Schopenhaueri sõnul on erakordsete vaimuannetega inimesed seltsimatud. Selle
põhjuseks on tema arvates, et
a. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem on tal raha ning seetõttu ka
sõpru.
b. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda rohkem tahab ta rääkida, kuid
keegi ei taha teda kuulata
>>c. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem vajab ta seltskonda.
Õige vastus!
26th of April 13:23
Po:l
Dante Alighieri kirjeldas "Jumalikus komöödias" põrgut. Kui tal oleks tulnud
kirjeldada paradiisi, siis Schopenhaueri arvates
>>a. oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest
>>meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks.
b. poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast.
c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning
nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses.
26th of April 13:26
Po:l
Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks
ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et
>>a.kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid,
>>mägesid jne)
b. kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas.
c. kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei
aretataks uusi õunasorte).
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test10
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
09th of May 23:58
matis
James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et
a. elavaid hüpoteese pooldatakse praegu, surnuid aga ei poolda enam keegi.
b. elavad hüpoteesid on need, mis viivad ajalugu edasi (nad on
progressiivsed ), surnud hüpoteesid on aga tagurlikud.
>>c. elavad hüpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb,
>>surnud aga need, mille suhtes antud inimene on ükskõikne.
09th of May 23:58
matis
Usutahe on Jamesi arvates
a. inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult
usust.
>>b. inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta.
c. inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi.
09th of May 23:59
matis
James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James’i
käsituses) on kooskõlas järgmised väited?
Matching pairs:
Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba — indeterminism
Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus — indeterminism
Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik -
determinism
09th of May 23:59
matis
Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce ?
Matching pairs:
Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. — Sellega Peirce ei nõustuks
Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. — Sellega
Peirce ei nõustuks
Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. — Sellega
Peirce nõustuks
09th of May 23:59
matis
Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema
hinge, inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt
a. metafüüsilist mõtlemist
>>b. positiivset mõtlemist.
c. teoloogilist mõtlemist.
09th of May 23:59
matis
Kahtluse all pidas Peirce silmas
>>a. kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha
>>valimisel).
b. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu.
c. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist
10th of May 0:01
matis
Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+VIEWALL
10th of May 1:47
Andres
a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga.
>>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia.
c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem
sotsioloogia.
10th of May 1:48
Andres
James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik
maailm
a. on täiuslik.
>>>b. ei ole veel täiuslik.
c. on ja jääb halvimaks võimalikest.
10th of May 10:15
ksenia
Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene.
Pragmatismi käsituses tähendab see, et
>>>lähtudes eeldusest, et maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest, on
>>>võimalik sihipäraselt tegutseda, kuid pole mõtet küsida, kas need aatomid
>>>ka tegelikult olemas on.
10th of May 10:16
ksenia
Charles Peirce’i arvates on mõtlemise ainus vahetu põhjus
>>>kahtluse tekitatud ärritus.
10th of May 11:50
A4
Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et:
kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia.
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed:
uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda.
Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on
kooskõlas järgmised väited?
Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile
seisukohale, mis ongi tõde — teaduse meetod
Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust — kangekaelsuse
meetod
Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata — autoriteedi meetod
10th of May 22:46
CD7
William James’i seisukoht oli, et
>>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad
>>>>>ning see on täiesti õigustatud.
b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid
nii ei tohiks olla.
c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt
põhjendatud.
11th of May 10:30
mina
Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal
on olemas. James’i arvates
õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus.
b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik c.
näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik.
11th of May 11:45
dan
Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks
a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi.
b. võrrelda eeldusi , millest need uskumused lähtuvad.
>>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise.
11th of May 11:46
dan
Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
>> b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga.
c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem
sotsioloogia.
11th of May 12:40
J2
James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks?
100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada.
b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised.
c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega
manipuleerida .
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test11
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
16th of May 14:24
matis
Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et
a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad.
b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur .
>>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul
>>kui ei sünni uut kultuuri.
16th of May 14:24
matis
Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis
a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult
ära.
>>b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik
>>valikud sooritama üksi, mahajäetuna.
c. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest
inimene ei peaks enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb.
16th of May 14:24
matis
Spengler eristas kultuuri tsivilisatsioonist. Tema arvates
>>a. on tsivilisatsioon kultuuri hiline, hääbumise staadium, mil kultuuri
>>vaimne potentsiaal on ammendunud
b. on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni
vaimne potentsiaal.
c. saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui
inimsuhteid ei reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu
põhimõte), vaid seadused.
16th of May 14:24
matis
Spengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates
elasid kultuuriliselt ühel ajal
Matching pairs:
Platon ja — Hegel
Schopenhauer ja — Epikuros
Locke — Protagoras
16th of May 14:25
matis
Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus
seisneb selles, et
a. ajaloolane seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud
ajalooseaduste abil, loodusteadlane kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat.
>>b. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud
>>loodusseaduste abil, ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks
>>analoogiat
c. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud
loodusseaduste abil ning kasutab nende mõistmiseks analoogiat, ajaloolane ei
kasuta kumbagi meetodit.
16th of May 14:25
matis
Sartre’i arvates nõu küsimine
a. vabastab meid valiku tegemisest ja vastutusest, sest meie eest otsustab
keegi teine.
>>b. ei vabasta meid valiku tegemisest ega vastutusest, sest me valime,
>>kelle käest nõu küsida ning kas seda nõu kuulda võtta.
c. ei vabasta meid valiku tegemisest, sest me valime, kelle käest nõu küsida
ning kas seda nõu kuulda võtta, kuid vabastab meid vastutusest.
16th of May 14:26
matis
siin on see link millega saate töö enne teisipäeva keskööd ära hinnata :)
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046069386+1+VIEWALL
16th of May 22:37
A4
Sartre'i arvates erineb asja olemasolu inimese eksistentsist sellepoolest,
et:
asi on selline, milliseks ta on tehtud, inimene aga selline, milliseks ta
ise ennast teeb.
***
Sartre’i arvates inimene vastutab oma eksistentsi eest, sest:
inimene on see kelleks ta end ise teeb.
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test12
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
23rd of May 3:22
kala
Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi
arvates vastuolus faktidega
>>a. juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (st ilma
>>inertsiseadust sõnastamata).
b. juhul, kui lähtuda Maa taustsüsteemist; Päikese taustsüsteemist lähtudes
vastuolu kaob.
c. ning seetõttu jääb üle vaid imestada, miks tänapäeval seda väidet
pooldatakse.
Feyerabendi arvates on mütoloogia, legendid jms mitteteadused
100.0% a. teaduse seisukohalt vähemväärtuslikud kui teadus.
0.0% b. objektiivselt vähemväärtuslikud kui teadused.
0.0% c. objektiivselt väärtuslikumad kui teadused.
Millises järgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga?
100.0% a. Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.
0.0% b. Nelinurgal on viis nurka.
0.0% c. B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autot, mille registrimass
on üle 3500 kg.
Veendumus, et on olemas teaduslik meetod, on Feyerabendi arvates
0.0% a. vastuolus kooliõpikutes levinud teaduse kirjeldusega.
100.0% b. vastuolus teaduse tegeliku ajalooga .
0.0% c. kooskõlas teaduse tegeliku ajalooga.
Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited
(mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused?
Matching pairs:
2+7=23 — väide
1+5=kahekordistus — see on mõtteta lausese
Jää tihedus on vee tihedusest väiksem — väide
See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates
>>a. nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema
>>(nt kaardilugemise puhul).
b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole.
c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin
23rd of May 3:43
matis
Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses
>>>a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.
b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel
loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast.
c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks
järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma.
23rd of May 3:44
matis
Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide?
a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad.
>>>b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.
Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea
tõttu mõtteta lause.
c. Munevad, kuid loeb lugenud.
23rd of May 3:45
matis
Paradigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus. See tähendab, et
a. paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus.
b. uue paradigma omaksvõtmisel mängivad otsustavat rolli inimese
religioossed veendumused.
Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida uue
paradigma omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda.
>>>c. pole mingit garantiid , et uus paradigma osutub vanast paremaks – võib
>>>ainult loota ja uskuda.
23rd of May 3:46
matis
Siin on link, millega saab siis tööd hinnata ;)
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1047058084+1+VIEWALL
24th of May 0:31
d
Kas väide Homme sajab taevast pussnuge on loogilise positivismi kohaselt
verifitseeritav?
a. Jah, see väide on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis
taevast alla sadama hakkab.
24th of May 0:32
d
Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi
arvates
b. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue
tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu.
24th of May 0:32
d
Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria
a. enne Galilei’d vastuolus faktidega
24th of May 11:51
touchy
Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes
a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak.
>>>b. usaldav , kohati lausa ebakriitiline hoiak.
c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak.
24th of May 11:53
touchy
Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne
teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega
0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil
loodi uus loomade klassifikatsioon.
100.0% b. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et
pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.
Õige vastus!
0.0% c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul
kokkulepe.
24th of May 12:44
Õllejumal
Kuhni arvates
0.0% a. on uuem teooria tõesem vanast.
0.0% b. on tõde küll olemas, kuid ei saa kindlaks teha, kas ollakse tõeni
jõudnud.
100.0% c. ei tuleks teaduse arengut üldse seostada tõe mõistega.
Õige vastus!
24th of May 15:49
nugsi
Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene
c.rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks
müstika ja maagia) tundmaõppimisega.
25th of May 20:17
Jürgen
viimasel:
Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et
0.0% a. teadlased on lähtunud alati ainult faktidest ning suhtunud oma
teaduslikku teooriasse kriitiliselt.
100.0% b. ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks
rikkunud.
0.0% c. teaduse võit teiste mõtlemisviiside (nt maagia ning religiooni) üle
tuleneb tema objektiivsusest ja kriitilisusest.
23rd of February 10:55
Matis Halmann
Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on
Siia saabki kirjutada ja joonistada:P
ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:)
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:47
matis
Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et
>> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea.
b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab.
c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:47
matis
Protagorase seisukoht oli, et
>> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole.
b. jumalaid ei ole olemas.
c. on vaid üks Jumal.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:49
matis
Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?
a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on
neis 23 tudengit.
b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit,
siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit.
>> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:49
matis
Dialoogis \"Laches\" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt
mehisus on
a. arukas visadus
>> b. teadlik riskeerimine.
c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:50
matis
Sokratese viimased sõnad olid: \"Kriton, me võlgneme Asklepiosele
kuke, ärge unustage.\" Mida see tähendas?
a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus
sõprade vahel.
>> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et
>>tervistusjumalale toodaks tänuohver.
c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat
elu teispoolsuses.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:51
matis
Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et
a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei
tea midagi.
b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära
õppida.
>> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru
saama hakata.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:52
matis
Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest
>> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise
tekkimist.
b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu;
viimast aga ei ole.
c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:53
matis
Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle?
>> a. Kogemuse põhjal.
b. Deduktiivselt arutledes.
c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega
deduktiivselt arutledes.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:55
matis
Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval
on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest
a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi.
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning
>>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi.
c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:57
matis
Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve
mõistus, viitas Hegel sellele, et
a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega.
>> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb
>>ümber Päikese.
c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on
universumi keskel
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 12:58
matis
Sokratese iroonia seisnes selles, et
>> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid
>>pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse.
b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga
hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi.
c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema,
tegelikult lasi aga enda
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 13:00
matis
Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse viisakus iseväärtuseks?
a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks.
b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri.
>> c. Mardi jaoks on viisakus enesestmõistetav.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 13:01
matis
Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle?
a. Antud väite paikapidavuse üle ei saagi otsustada.
b. Kogemuse põhjal.
>> c. Deduktiivselt arutledes
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 13:49
Andres
tubli poiss
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 15:30
matis
Protagorase relativismiga on kooskõlas väide
a. Tõde ei ole veel keegi leidnud.
b. Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka
tegelikult on.
>> c. Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 15:30
matis
Protagorase relativismiga on kooskõlas väide:
a. Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks tunnistab.
>> b. Ilu on vaataja silmades.
c. Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline.
--------------------------------------------------------------------------------
23rd of February 15:30
matis
Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et
>> a. ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea.
b. ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi.
c. ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust.
--------------------------------------------------------------------------------
24th of February 16:46
Pikali
Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et
a. inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik
>>b. inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik
c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test2
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
29th of February 13:40
Matis
Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused.
01st of March 17:23
matis
Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub?
täisnurkne kolmnurk — ideede maailm
võrdkülgse kolmnurga joonis — meeleline maailm
teelõik Tallinna ja Keila vahel — meeleline maailm
01st of March 17:23
matis
Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli
arusaam,
a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik
väidavad end uskuvat.
>> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud.
c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad.
01st of March 17:24
matis
Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida
>> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist.
b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud.
c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud.
01st of March 17:25
matis
Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad,
>> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus
b. milles ei ole inetust
c. mida peetakse ilusaks
01st of March 17:25
matis
Platoni koopamüüdi kohaselt
a. on tõde peidus müütilises koopas.
b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega.
>> c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid.
01st of March 17:27
matis
Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused?
valitsejad — riigi kui terviku huvidest
sõjamehed — riigi kui terviku huvidest
rahvas (käsitöölised) — isiklikest huvidest
01st of March 17:27
matis
Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad,
a. milles keegi ei oska ilu näha.
b. milles on kehastunud inetus.
>> c. milles ei ole üldsegi ilu.
01st of March 17:28
matis
loodan et need küsimuste vastused on õiged...
Kui ei ole eks siis parandage vms...
01st of March 18:57
mnx
Meelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas Platon nii:
a. asjas kehastub idee.
b. idee on asja vari.
c. ideed kujunevad vastavalt asjadele.
01st of March 20:13
matis
õige vastus b: idee on asja vari või peegeldus
01st of March 20:20
dan
need on otti kysad:
1. Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed,
käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et
meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.
2. Meelelise maailma ja ideede maailma seost selgitas Platon nii:
ideed kehastuvad asjades.
3. Platoni arvates on olemas näiteks
inimese idee, kolmnurga idee, laua-idee.
4. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine,
mida
inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist.
5. Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed,
käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et
valitsejad on kõige väärtuslikum seisus, kuid vajalikud on kõik.
6. Platoni ideaalse riigi valitsejad
juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu isiklikest huvidest.
01st of March 20:31
Marko
Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles,
et
a. meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad
aeglaselt.
>>> b. meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.
c. meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on
inimlooming.
Platoni ideaalses riigis peab igaüks
a. oskama kõike teha, et vajadusel asendada teisi.
>>> b. tegema oma loomupärast tööd.
c. oma elu jooksul tegema erinevaid töid.
Kui valesti peaks olema, siis parandage...
02nd of March 7:00
x
Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub?
Matching pairs:
Ilus maja Mustamäel —
Ausus —
Arv 7 —
valikud ideeline või meeleline maailm
02nd of March 9:10
matis
maja mustamäel -- meeleline maailm
ausus -- ideede maailm
arv 7 -- seda ei tea :( vist on nagu ideede maaailm....
02nd of March 11:41
matis
Platoni tunnetusteooria kohaselt
>> a. on vaja õppida, sest ainult nii suudab hing meelde tuletada seda,
mida nägi ideede
maailmas enne kehastumist.
b. ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma
loomulikest võimetest.
c. ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges
olemas.
02nd of March 22:41
pikali
blesshya matis.might thou kingdom come.keep up the good work!
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test3
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
08th of March 0:10
matis
Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad
seletused, miks lepatriinu lendab?
Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu - tegevpõhjuse kaudu
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu
Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu
08th of March 0:11
matis
Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes
>> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla
b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu.
c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu.
08th of March 0:12
matis
Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita:
>> a. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand)
>>sõltumata sellest, kas
temast antud tingimustes porgand kasvab.
b. Kui on porgandiseeme, ei ole porgandit; kui on porgand, pole enam
porgandiseemet;
järelikult ei saa porgandiseemnest kasvada porgand.
c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid
siis, kui
temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab.
08th of March 0:13
matis
Tekkimine on Aristotelese seisukohalt
a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele
b. üleminek mitteolemiselt olemisele.
>> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine)
08th of March 0:15
matis
Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles
(dianoeetilisteks või eetilisteks)
loomutäiusteks, milliseid mitte?
Matching pairs:
vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius
tasakaalukus -- eetiline loomutäius
arukus -- dianoeetiline loomutäius
hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius
valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius
08th of March 0:15
matis
Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus
(vorm) on
a. asja väliskuju
>> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on.
c. asja välispinna all peituv materiaalne komponent.
08th of March 9:59
Reimz
Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu
seletatakse nähtusi alljärgnevates näidetes?
Matching pairs:
Miks see inimene irvitab? – Ta on irvhammas, sellepärast. — formaalpõhjus
Miks see taim on ära kuivanud? – Keegi ei kastnud teda, sellepärast. —
tegevpõhjus
Miks see inimene naerab? – Keegi tegi nalja, sellepärast. — tegevpõhjus
09th of March 13:40
matis
Aristoteles liigitas elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas
inimesel ja taimel on midagi ühist?
a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist.
>> b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine,
>>toitumine,
paljunemine.
c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast
inimeses kehastumist
kehastuda taimes (nt põldoas)
09th of March 13:41
matis
Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised
ja loomingulised.
Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst
(poeesia)?
metafüüsika — teoreetiline teadmine
füüsika — teoreetiline teadmine
eetika — praktiline teadmine
luulekunst — loominguline teadmine
09th of March 13:42
matis
Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?
arvuti ilma tarkvarata — kunstlik asi
vaarikamoos — kunstlik asi
arvuti koos tarkvaraga — kunstlik asi
koerakutsikas — loomulik asi
09th of March 13:54
JJ
Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?
lill — loomulik
maja — kunstlik
inimene — loomulik
kärbes — loomulik
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test4
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
14th of March 0:51
matis
Demokritos väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse
katteks\". See tähendab, et tema
arvates
>> a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad
>>juhuslikuks sündmust,
mille põhjust nad ei tea.
b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde.
c. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest.
14th of March 0:51
matis
Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest
>> a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus.
b. mõni nauding ei ole taskukohane.
c. mõni nauding on labane.
14th of March 0:52
matis
Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et
a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole.
b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole
>> c. on olemas aatomid ja tühjus
14th of March 0:52
matis
Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros?
Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust — Epikuros ei
nõustuks selle väitega
Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust — Epikuros ei
nõustuks selle väitega
Jumalad koosnevad aatomitest — Epikuros nõustuks selle väitega
14th of March 0:53
matis
Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt
a. ainult kehaliste naudingute poole.
>> b. nii hinge kui keha naudingute poole.
c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole.
14th of March 0:53
matis
Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest
a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu
>> b. me ei puutu surmaga kunagi kokku.
c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust
siinilmas.
14th of March 0:54
matis
loodan et sain õiged vastused, kui miski on valesti ex siis parandage.
14th of March 12:12
Reimz
Milliste väidetega oleks nõustunud Epikuros?
Matching pairs:
Filosoofia peab aitama inimestel õnnelikuks saada — Epikuros nõustuks selle
väitega
Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi õnne — Epikuros ei nõustuks
selle väitega???
Inimese õnn sõltub jumalate tahtest — Epikuros ei nõustuks selle väitega
14th of March 12:15
Reimz
Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid.
Epikurose arvates näitab see, et
>>a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (rohkem
>>naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. ???
b. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult)
meelestatud.
c. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu
kannatustest.
15th of March 14:55
kkullamaa
Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis
a. iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust
b. iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid.
> c. on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi
pole
15th of March 22:59
Tanel
Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning
a. nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust
teadlikud
>>b. nad ei jälgi maailmas toimuvat – seda tõendab kurjuse olemasolu
>>maailmas
c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades
nende ettevõtmisi)
16th of March 11:36
tanel
Demokritos väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse
katteks\". See tähendab, et tema arvates
a. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest.
b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde.
>> c. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad
juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea.
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test5
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
21st of March 17:57
matis
Tõsiasi, et me erinevas meeleolus näeme maailma erinevalt, tõendab
skeptikute arvates, et
a. maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme.
b. mõni meeleolu on petlik.
>> c. ei saa öelda, milline on maailm tegelikult.
21st of March 17:57
matis
Milliste väidetega nõustuksid stoikud?
Matching pairs:
Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust (õigustust) —
ei
Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane — ei
Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes
— ja
21st of March 17:58
matis
Stoikute arvates on vabadus
>> a. võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes
>>vaid seda, mis on kooskõlas saatusega.
b. illusioon.
c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma
tahtmisi ellu viia.
21st of March 17:58
matis
Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest
a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame.
>> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis
>>juhtub.
c. siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega.
Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates
mingi seos?
21st of March 17:59
matis
Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates
mingi seos?
>> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu.
b. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost.
c. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu.
21st of March 17:59
matis
Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi?
Matching pairs:
Dogmaatikud — väidavad, et on tõe leidnud
Akadeemikud — väidavad, et tõde ei saagi leida.
Skeptikud — Otsivad tõde
21st of March 17:59
matis
Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab
skeptikute arvates, et
a. väärtused on suhtelised.
>> b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik.
c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik.
21st of March 18:00
matis
Stoikud nimetasid apaatiaks inimese seisundit, kes
a. kes hoidub otsustamast asjade üle ning seetõttu ei pea midagi heaks ega
halvaks.
b. kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu.
>> c. elab kooskõlas saatusega ning seetõttu ei rõõmusta ega kurvasta
>>millegi üle.
21st of March 18:00
matis
skeptikute arvates mis on mis
Matching pairs:
sünd — neutraalne
nauding — neutraalne
rumalus — kurjus
õiglus — hüve
suursugune päritolu — neutraalne
21st of March 18:24
Madis
Skeptikud olid need, kes väitsid, et
0.0% a. tõde ei olegi võimalik leida
0.0% b. tõde on alati tõde kellegi jaoks
100.0% c. tõde ei ole veel leitud, mida tõendab teineteisele
vastukäivate seisukohtade olemasolu
Õige vastus!
21st of March 18:27
Madis
Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et
0.0% a. jumal ei suuda kurjust likvideerida.
100.0% b. headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta
Õige vastus!
0.0% c. jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat
21st of March 18:42
Madis
Nüüd kõigile teadmiseks, kes võivad hiljem solvuda, kui neile ei teatatud.
WebCT teab kõiki õigeid vastuseid ja ei lähe õppejõudu vaja, et neid
hinnata.
WebCT teeb seda ise ja need on seal serverite sügavuses kogu aeg olemas.
Kuidas neid kätte saada on isemoodi kunst : Kui töö on ära tehtud, siis kõik
igatsevad tulemust, aga score näitab tühja lehte. Nüüd tuleks vaadata ainult
seda konkreetset frame\'i.
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/quiz_home?VIEW+1044264691 +
selline näeb välja aadress 5. töö puhul. Nüüd võiks minna ja vaadata teiste
tööde tulemusi. 4. töö tulemused on juba olemas ja neid saab vaadata
vajutades
allajoonitud \"1\"-le.
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044262508+1+VIEW
nii näeb välja 4. töö tulemuste aadres ja arvata võib, et kui nüüd võtta 5.
töö ID ning asendada 4. URL\'is, siis näitab ta ka selle tulemusi. OIH! ja
näädsa
ongi kogu statistika meie töö kohta:D
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044264691+1+VIEW
URL, kui keegi veel välja ei mõelnud.
Lisaks: VIEW=Scores ja DO_GRADE=View Results. 10442 peaks olema õpilase ID
ja
64691 (62508 jnt[ja nii tagasi]) on siis töö ID-d. see üks on katse number,
mis
0\'i puhul ei näita midagi. Efektiivselt näitab proovitöö, kui seda on mitu
korda
tehtud ja see VIEW seal lõpus ei ole minuteada vajalik ^o) mõelge ise...
21st of March 22:47
pikali
Stoikute arvates on võimalik
>>a. muuta oma tahtmisi saatusele vastavaks, st tahta vaid seda, mida on
>>võimalik saavutada ning
seda ka saavutada.
b. muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida
soovitakse.
c. valitseda oma saatuse üle, kuid seda ainult tugeva tahte korral.
23rd of March 9:56
dan
Stoikud arvasid, et
>>> a. maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast.
b. muutes maailma, muutuvad ka arusaamad.
c. muutes oma arusaamu, saab muuta maailma.
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test6
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
28th of March 5:14
matis
Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et
maailm toetub
elevandile ja elevant kilpkonnale?
a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele.
>> b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel
>>peab olema põhjus, kuid
Jumalal ikkagi polevat põhjust.
c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on
algpõhjus, kuid Jumal
on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada.
28th of March 5:15
matis
Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt
>> a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise
>>objektina.
b. ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida, sest Jumala mõiste räägib
iseendale vastu.
c. saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest tegelikus
maailmas ei saa olla
täiuslikku olendit.
28th of March 5:16
matis
Kas järgnevates lausetes räägitakse lauast universaali või partikulaari
tähenduses?
Matching pairs:
Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. — universaal
Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega — partikulaar
See laud jääb kõigile jalgu — partikulaar
28th of March 5:16
matis
Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas
järgmised väited?
Matching pairs:
Reaalselt on olemas konkreetsed objektid — realism,konseptualism,nominalism
Reaalselt on olemas universaalid — realism
Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole
olemas - nominalism,
konseptualism
28th of March 5:17
matis
Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on
loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)?
>> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid
>>nina järgi, mitte aga
ei loonud Jumal nina prillide jaoks.
b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma
(ka inimese) loonud.
c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks
tõendab maailma
otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu.
28th of March 5:18
matis
Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: \"Jehoova on andnud ja Jehoova on
võtnud: Jehoova nimi
olgu kiidetud.\" (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja
religioosses filosoofias?
a. Ennemuiste valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli
laialt tuntud. Iiob, kes
ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu
hakata.
>> b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei
>>küündi (Jumala teod on
mõistetamatud).
c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste
põhjuseks, kutsus inimestes
esile viha, mida väljendab ka Iiobi sarkastiline kiiduavaldus.
28th of March 5:21
matis
Kõik ülalpool toodud küsimused on 100% õiged ja kui töö tehtud on siis siin
on link millega saate
oma töö kohe ära hinnata ilma õpetaja abita:
Lihtsalt klikkige sellel lingil, sisestage oma kasutajanimi ja parool kui
seda küsitakse ning siis klikage uuesti sellelsamal lingil:
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044287443+1+VIEW
29th of March 10:25
mnx
Realismi seisukohalt on reaalsela. partikulaarid (konkreetsed inimesed),
universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis.
a. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui
selline) on väljamõeldis.
100.0% b. nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid
(konkreetsed inimesed) c. universaalid (nt inimene kui selline),
partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid näivus, meelelise maailma
illusioon
29th of March 10:26
mnx
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
100.0% a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks
Jumal enim, millest on võimalik mõelda.
b. on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju
loonud maailma
c. peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse
teda tegelikult olemasolevana
29th of March 10:28
mnx
Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
a. on Jumal iseenese põhjus ning kõige muu põhjuste ahela esimene põhjus
100.0% b. ei ole Jumala olemasolul põhjust, kuid Jumal on kõige muu
olemasolu esimene põhjus.
c. ei ole Jumal üldse maailmaga seotud - seda tõendab kurjuse olemasolu.
29th of March 11:38
Erki
Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt:
>>a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal
>>enim, millest on võimalik mõelda.
b. on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju
loonud maailma
c. peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda
tegelikult olemasolevana
29th of March 11:39
Erki
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt:
>>a. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma
>>korrapära on Jumala looming
b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala
loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik
c. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt
29th of March 11:40
Erki
Millised väited on kooskõlas Anselmi arutlusega Jumalast (ontoloogilise
jumalatõestusega), millised mitte?
Jumala mõiste on iseendale vasturääkiv — Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega
Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise
objektina — On kooskõlas Anselmi arutlusega
Jumal on olemas mõttelise objektina, tegelikkuses Jumalat pole — Ei ole
kooskõlas Anselmi arutlusega
29th of March 11:42
Erki
Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm
arusaama. Millised neist eeldasid mõistuse ja usu omavahelist kooskõla,
millised mitte?
Usun, sest see on absurd — mõistus ja usk ei ole kooskõlas
Usun, selleks et mõista — mõistus ja usk on kooskõlas
Mõistan, selleks et uskuda — mõistus ja usk on kooskõlas
29th of March 12:42
Agur
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
a. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt
b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala
loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik
>> c. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta;
maailma korrapära on Jumala looming.
29th of March 12:44
Agur
Milline järgnevatest väidetest on kooskõlas nominalismiga?
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid.
>>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse
olemas (kuigi näiteks väljend \\\'laud kui selline\\\' on olemas)
c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse
loodud üldmõisted.
29th of March 20:46
Reimz
Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse
vahekorrast?
Matching pairs:
Usun, sest see on absurd — Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole
mõistusega midagi ühist
Usun, selleks et mõista — Jumalatõestused annavad usule aluse
Mõistan, selleks et uskuda — Jumalatõestused aitavad mõistust usuga
kooskõlla viia
30th of March 11:26
tanel
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
>>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega
sobivaks loonud.
b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi
otstarbekohaselt loodud.
c. on maailm inimliku arusaamise kohaselt kõige otstarbekamalt loodud.
30th of March 16:06
Argo
Reimzi paari on valed... Juhtub...
Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse
vahekorrast?
Usun, sest see on absurd — Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole
mõistusega midagi ühist Correct
Usun, selleks et mõista — Jumalatõestused annavad usule aluse Incorrect
Correct answer: Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia
Mõistan, selleks et uskuda — Jumalatõestused aitavad mõistust usuga
kooskõlla viia Incorrect
Correct answer: Jumalatõestused annavad usule aluse
30th of March 16:55
Reimz
Jep minu viga, ei keerasin asjad tagurpidi. Sry, kel seetõttu masksimum
tulemata jäi (mul jäi)
30th of March 19:31
Juuljus
Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt
a. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese
põhjus.
>>> b. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole
põhjust.
c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust.
täpselt ei tea, aga panin selle, kui keegi on 100% kindel, parandagu!!!
02nd of April 0:19
dsfdsf
redtext
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test7
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see
deemon Descartes’i
oletuse kohaselt teeks?
a. Põhjustaks maailmas kurjust – nii moraalset kui looduslikku.
>> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult
>>olemas oleks.
c. Kallutaks inimesi ateismi.
04th of April 0:59
matis
Descartes’i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges
kahtlemist jõutakse Mõtlen,
järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt?
a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust
b. Keha olemasolust.
>> c. Ainult hinge olemasolust.
04th of April 1:00
matis
Descartes\'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas
järgnevad
objektid/nähtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed või
materiaalsed?
Matching pairs:
vikerkaar — materiaalne
puu peegeldus veepinnal — materiaalne
kahtlemine — vaimne
04th of April 1:01
matis
Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest,
kuigi mõnikord hukkusid
merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et
>>a. inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele
>>vastu räägivad.
b. inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga
Jumalasse, kes armastab.
c. mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale.
04th of April 1:01
matis
Descartes\'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, sest
a. pole üldsegi välistatud, et kogu elu on vaid üks katkematu uni.
>> b. magaja jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks
>>tegelikkus.
c. ka tegelikkuses võivad meie meeled petta ning tekitada illusioone.
04th of April 1:02
matis
Descartes\'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas
järgnevad
objektid/nähtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed või
materiaalsed?
Matching pairs:
vihmapilv — materiaalne
foto inimesest — materiaalne
külma-aisting — vaimne
04th of April 1:04
matis
ja siin muidugi ka link millega saab töö kohe ära hinnata, kuidagi juhe töö
oli seekord :S
Korra vaja siin klikkida, sisse logida ja siis uuesti klikkida siin:
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044328740+1+VIEW
04th of April 16:39
mnx
Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud.
See tähendab, et
a. miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega.
b. miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab
neid ka kasutada.
100.0% c. teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust,
kuid ei saa rikkuda loodusseadusi.
04th of April 16:40
mnx
Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad
seisnevad?
Teatri-iidolid — võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib Correct
Koopaiidolid — isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi
tõlgendame Correct
Turuiidolid — kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct
04th of April 16:40
mnx
Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult.
Kuidas nimelt?
Tavalised empiirikud on nagu — sipelgad, kes ainult koguvad materjali
Correct
Ratsionalistid on nagu — ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast
materjalist Correct
Tõelised empiristid on nagu — mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad
seda. Correct
05th of April 11:54
Agur
Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle
tulemusel
a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka
eksida.
>> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest.
c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks
05th of April 11:56
Agur
Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine
>> a. järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub
iga teoreem aksioomidest.
b. tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile.
c. tugineb faktide kindlale vundamendile.
05th of April 15:53
Andres
Esimene ilmselge tõde on Descartes\'i arvates Mõtlen, järelikult olen
olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all?
a. Mõtlemine on Descartes\'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine.
b. Mõtlemine on Descartes\'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine.
c. Mõtlemiseks saab Descartes\'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi
teoreetilise probleemi üle arutamist.
05th of April 18:35
matis
Andres kle pane õige vastus ka kirja:P
see peax olema A
Esimene ilmselge tõde on Descartes\\\'i arvates Mõtlen, järelikult olen
olemas. Mida mõistis Descartes
mõtlemise all?
>> a. Mõtlemine on Descartes\\\'i arusaama kohaselt millestki teadlik
>>olemine.
b. Mõtlemine on Descartes\\\'i arusaama kohaselt mõistetega
opereerimine.
c. Mõtlemiseks saab Descartes\\\'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi
teoreetilise probleemi üle
arutamist.
05th of April 20:40
kala
Descartes\'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et
a. looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism.
>>b. loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing.
c. loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda.
05th of April 20:47
amigone
Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks – metafüüsikaks, füüsikaks ja
rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on
Descartes’i arvates vaja metafüüsikat?
a. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada.
--b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu
jaoks--
c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks.
http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test8
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
11th of April 1:23
matis
John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust.
Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke\'i arusaama kohaselt) järgmised
teadmised?
Matching pairs:
Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. — demonstratiivne
tunnetus
Neli on suurem kolmest. — intuitiivne tunnetus
Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. — meeleline tunnetus
11th of April 1:23
matis
John Locke eristas kahesugust kogemust – välist ja sisemist. Kummast
kogemusest pärinevad järgmised teadmised?
Matching pairs:
Tean, mis on kiusatus — sisemine kogemus
Tean, milline on punane värv — väline kogemus
Tean, kuidas näeb välja maja — väline kogemus
11th of April 1:24
matis
Mis liiki on John Locke\'i arvates järgmised ideed?
Matching pairs:
Päikese-idee — liitidee (substantsi idee)
inimese idee — liitidee (üldidee)
põhjuse/tagajärje idee — liitidee (suhteidee)
11th of April 1:24
matis
Mida arvaks Hegel?
a. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu
hoopis teistsugune.
b. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma
temata või temataolise suurkujuta.
>>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes
>>toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler.
11th of April 1:25
matis
John Locke\'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on
a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega.
>>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega.
c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega.
11th of April 1:25
matis
John Locke’i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel
moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et
a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid
antud vaadeldavat objekti
>>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki
>>vaadeldavaid objekte
c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt
mõnd vaadeldavat objekti
11th of April 1:26
matis
Siin on link millega saab töö ära hinnata
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044348983+1+VIEW
11th of April 11:46
Amigone
Hegeli arvates
a. rahvas ei tee ajalugu, ajalugu teevad vaid maailmaajaloolised isiksused.
b. on tõeline ajaloo liikumapanev jõud rahvas, mitte nn suurkujud.
--c. ei määra inimesed ajaloo kulgu – maailmavaim kasutab inimesi ära.--
11th of April 11:56
Amigone
John Locke’i seisukoht oli, et
a. mõne inimese mõistuses on sünnipärased teadmised, mõne inimese mõistuses
mitte.
--b. mõistuses pole mingisuguseid sünnipäraseid teadmisi.--
c. mõistuses pole sünnipäraseid teadmisi valmis kujul, on vaid teadmised,
millest ei olda teadlikud.
11th of April 12:24
matis
Keegi on siia lisanud pooleldi vastatud küsimuse, arvan et need variandid
peaksid olema niiviisi, täpselt ei oska öelda. Kui on valesti ex siis
parandage.
Millised väited iseloomustavad (Hegeli arusaama kohaselt) vaba inimest ning
millised orja?
Matching pairs:
Tal on kohustused. — vaba inimene
Ta omavolitseb (kuni keegi teda ei takista) — ori
Tema teguviis on tingitud välisest sundusest. — ori
12th of April 11:28
jax
Hegeli käsituses vabadus ja paratamatus
Student response: Percent
Value Correct
Response Student
Response Answer Choices
100.0% a. ei välista teineteist: vabadus on sisemine paratamatus.
Õige vastus!
0.0% b. välistavad teineteist: ei saa olla vaba, alludes paratamatusele.
0.0% c. ei välista teineteist: kellegi vabadus tähendab kellelegi
paratamatust.
12th of April 12:34
ints
John Locke väitis empiristina, et
a. ilma kogemusteta ei jõua me mingite teadmisteni.
100.0% b. kõik teadmised pärinevad kogemusest.
c. ilma kogemusteta on teadmised tühised.
12th of April 12:36
ints
Hegeli sõnul lõpeb maailmaajalooliste isiksuste elu reeglina kurvalt (nad
surevad noorelt, tapetakse vms). Selle põhjuseks arvab Hegel olevat, et
a.rahvas ei oska oma juhte hinnata.
100.0% b.maailmaajalooline isiksus on oma töö teinud ning tema edasised
kavatsused pole enam kooskõlas ajaloo loogikaga.
c.maailmaajaloolised isiksused ei oska suhelda rahvaga.
12th of April 12:48
A4
Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvates selles, et
a. suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma
eesmärkide saavutamiseks.
b. suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu
organiseerunud rahvas.
100% c. inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on
nad vaid maailmavaimu tööriistad.
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test9
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
25th of April 2:21
matis
Ka loomad kardavad surma (nagu inimesedki). Schopenhaueri arvates näitab
see, et
a. hirm surma ees näitab rumalust
b. surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad.
>>c. hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest kaalutlustest
25th of April 2:21
matis
Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat.
Schopenhaueri arvates näitab see, et
>>a. ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat.
b. igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega.
c. loodus petab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed
lõbutsedes liialt oma organismi.
25th of April 2:22
matis
Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus
>>a. vältida igavust ning mõttetuid tegusid.
b. edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri).
c. leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta.
25th of April 2:22
matis
Schopenhaueri arvates on armastus looduse praktiseeritav pettus. See
tähendab et
>>a. ainult kainele mõistusele tuginedes hoiduksid inimesed laste
>>soetamisest ning loodus on sunnitud inimsoo säilimiseks armastuse abil
>>kaine mõistuse relvituks tegema.
b. ainult kainele mõistusele tuginedes muretseksid inimesed endile palju
järglasi, suutmata neid enam ülal pidada; loodus meelitab armastuse abil
inimesed lastetegemiselt kõrvale.
c. valdava enamuse inimeste mõtlemisvõime on puudulik ning nad ei mõista
vajadust lapsi soetada; loodus on inimsoo säilimiseks sunnitud meelitama
neid armastuse abil lapsi soetama
25th of April 2:23
matis
Schopenhauer väitis, et meie maailm on halvim võimalikest. Millises mõttes
võimalikest?
a. Halvim kõigist mõeldavatest maailmadest.
b. Halvim neist maailmadest, mida positiivselt mõtlevad inimesed heaks
peaksid
>>c. Halvim tegelikult võimalikest maailmadest; veel halvem maailm ei saaks
>>tegelikkuses eksisteerida.
25th of April 2:23
matis
Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer
arvas, et
a. peaks omama nii palju varandust, et ei peaks tööl käima.
>>b. õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..."
c. peaks kuuluma vähemalt keskklassi.
25th of April 2:25
matis
Siin on link millega saab töö ära hinnata:
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046029628+1+VIEWALL
26th of April 9:56
Agur
Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda,
et
>>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma.
b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma
tegudega.
c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele.
26th of April 10:00
Agur
Schopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on
mitteolemine, siis
>>>>a. peaksime kartma ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile.
b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on
surelik.
c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid
olemine).
26th of April 10:01
Agur
Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda
meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et
a. see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha
uusi mänguasju jne).
b. see on hea: just sellepärast inimesed püüavadki elus edasi jõuda (nt
karjääri teha) ning mitte jääda ühele kohale manduma.
>>>>>c. sellest tulenevalt ei oska me nautida seda, mida oleme saavutanud;
>>>>>järelikult ei oska me üldse elu nautida.
26th of April 12:01
olja
Schopenhaueri arvates on suguinstinkt:
a. ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult
võimalikus maailmas.
100.0% b. inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse:
ilma selleta sureks inimkond välja.
Õige vastus! Schopenhauer arvas tõesti, et armastus on looduse
praktiseeritav pettus.
c. inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja
naine üks olend; lahutatutena püüdlevad nad nüüd ihuliselt teineteise poole.
26th of April 12:03
olja
Schopenhauer väitis, et maailm on kujutlus. See tähendab, et :
100% a.näiteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks
tajuvat subjekti (nt inimest).
b. näiteks majad, puud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui poleks
tajuvat subjekti (nt inimest).
c. kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks -
küll aga oleksid näiteks puud, lilled ja taevakehad.
Ei, see ei olnud Schopenhaueri seisukoht. Antud juhul ei ole oluline, kas
kõne all olevad asjad on kellegi valmistatud või mitte
26th of April 13:03
priit
Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda,
et
>>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma.
Õige vastus!
b. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele.
c. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma
tegudega.
26th of April 13:05
priit
Schopenhaueri sõnul on erakordsete vaimuannetega inimesed seltsimatud. Selle
põhjuseks on tema arvates, et
a. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem on tal raha ning seetõttu ka
sõpru.
b. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda rohkem tahab ta rääkida, kuid
keegi ei taha teda kuulata
>>c. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem vajab ta seltskonda.
Õige vastus!
26th of April 13:23
Po:l
Dante Alighieri kirjeldas "Jumalikus komöödias" põrgut. Kui tal oleks tulnud
kirjeldada paradiisi, siis Schopenhaueri arvates
>>a. oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest
>>meie tegelikus maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks.
b. poleks see paradiis oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast.
c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning
nõrgestanud neid tegelikus eluvõitluses.
26th of April 13:26
Po:l
Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks
ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et
>>a.kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid,
>>mägesid jne)
b. kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas.
c. kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei
aretataks uusi õunasorte).
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test10
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
09th of May 23:58
matis
James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et
a. elavaid hüpoteese pooldatakse praegu, surnuid aga ei poolda enam keegi.
b. elavad hüpoteesid on need, mis viivad ajalugu edasi (nad on
progressiivsed), surnud hüpoteesid on aga tagurlikud.
>>c. elavad hüpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb,
>>surnud aga need, mille suhtes antud inimene on ükskõikne.
09th of May 23:58
matis
Usutahe on Jamesi arvates
a. inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult
usust.
>>b. inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta.
c. inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi.
09th of May 23:59
matis
James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James’i
käsituses) on kooskõlas järgmised väited?
Matching pairs:
Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba — indeterminism
Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus — indeterminism
Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik -
determinism
09th of May 23:59
matis
Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce?
Matching pairs:
Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. — Sellega Peirce ei nõustuks
Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. — Sellega
Peirce ei nõustuks
Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. — Sellega
Peirce nõustuks
09th of May 23:59
matis
Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema
hinge, inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt
a. metafüüsilist mõtlemist
>>b. positiivset mõtlemist.
c. teoloogilist mõtlemist.
09th of May 23:59
matis
Kahtluse all pidas Peirce silmas
>>a. kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha
>>valimisel).
b. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu.
c. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist
10th of May 0:01
matis
Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+VIEWALL
10th of May 1:47
Andres
a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga.
>>b. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia.
c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem
sotsioloogia.
10th of May 1:48
Andres
James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik
maailm
a. on täiuslik.
>>>b. ei ole veel täiuslik.
c. on ja jääb halvimaks võimalikest.
10th of May 10:15
ksenia
Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene.
Pragmatismi käsituses tähendab see, et
>>>lähtudes eeldusest, et maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest, on
>>>võimalik sihipäraselt tegutseda, kuid pole mõtet küsida, kas need aatomid
>>>ka tegelikult olemas on.
10th of May 10:16
ksenia
Charles Peirce’i arvates on mõtlemise ainus vahetu põhjus
>>>kahtluse tekitatud ärritus.
10th of May 11:50
A4
Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et:
kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia.
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed:
uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda.
Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise meetodit. Millise meetodiga on
kooskõlas järgmised väited?
Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile
seisukohale, mis ongi tõde — teaduse meetod
Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust — kangekaelsuse
meetod
Inimeste maailmavaadet tuleb riiklikult suunata — autoriteedi meetod
10th of May 22:46
CD7
William James’i seisukoht oli, et
>>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad
>>>>>ning see on täiesti õigustatud.
b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid
nii ei tohiks olla.
c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt
põhjendatud.
11th of May 10:30
mina
Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal
on olemas. James’i arvates
õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus.
b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik c.
näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik.
11th of May 11:45
dan
Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks
a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi.
b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad.
>>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise.
11th of May 11:46
dan
Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
>> b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga.
c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem
sotsioloogia.
11th of May 12:40
J2
James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks?
100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada.
b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised.
c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega
manipuleerida.
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test11
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
16th of May 14:24
matis
Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et
a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad.
b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur.
>>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul
>>kui ei sünni uut kultuuri.
16th of May 14:24
matis
Sartre arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis
a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise koorem langeks tema õlult
ära.
>>b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik
>>valikud sooritama üksi, mahajäetuna.
c. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi käsitlus ekslikuks, sest
inimene ei peaks enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb.
16th of May 14:24
matis
Spengler eristas kultuuri tsivilisatsioonist. Tema arvates
>>a. on tsivilisatsioon kultuuri hiline, hääbumise staadium, mil kultuuri
>>vaimne potentsiaal on ammendunud
b. on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni
vaimne potentsiaal.
c. saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui
inimsuhteid ei reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu
põhimõte), vaid seadused.
16th of May 14:24
matis
Spengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates
elasid kultuuriliselt ühel ajal
Matching pairs:
Platon ja — Hegel
Schopenhauer ja — Epikuros
Locke — Protagoras
16th of May 14:25
matis
Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus
seisneb selles, et
a. ajaloolane seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud
ajalooseaduste abil, loodusteadlane kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat.
>>b. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud
>>loodusseaduste abil, ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks
>>analoogiat
c. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud
loodusseaduste abil ning kasutab nende mõistmiseks analoogiat, ajaloolane ei
kasuta kumbagi meetodit.
16th of May 14:25
matis
Sartre’i arvates nõu küsimine
a. vabastab meid valiku tegemisest ja vastutusest, sest meie eest otsustab
keegi teine.
>>b. ei vabasta meid valiku tegemisest ega vastutusest, sest me valime,
>>kelle käest nõu küsida ning kas seda nõu kuulda võtta.
c. ei vabasta meid valiku tegemisest, sest me valime, kelle käest nõu küsida
ning kas seda nõu kuulda võtta, kuid vabastab meid vastutusest.
16th of May 14:26
matis
siin on see link millega saate töö enne teisipäeva keskööd ära hinnata :)
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046069386+1+VIEWALL
16th of May 22:37
A4
Sartre'i arvates erineb asja olemasolu inimese eksistentsist sellepoolest,
et:
asi on selline, milliseks ta on tehtud, inimene aga selline, milliseks ta
ise ennast teeb.
***
Sartre’i arvates inimene vastutab oma eksistentsi eest, sest:
inimene on see kelleks ta end ise teeb.
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
test12
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
23rd of May 3:22
kala
Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi
arvates vastuolus faktidega
>>a. juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (st ilma
>>inertsiseadust sõnastamata).
b. juhul, kui lähtuda Maa taustsüsteemist; Päikese taustsüsteemist lähtudes
vastuolu kaob.
c. ning seetõttu jääb üle vaid imestada, miks tänapäeval seda väidet
pooldatakse.
Feyerabendi arvates on mütoloogia, legendid jms mitteteadused
100.0% a. teaduse seisukohalt vähemväärtuslikud kui teadus.
0.0% b. objektiivselt vähemväärtuslikud kui teadused.
0.0% c. objektiivselt väärtuslikumad kui teadused.
Millises järgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga?
100.0% a. Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15.
0.0% b. Nelinurgal on viis nurka.
0.0% c. B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autot, mille registrimass
on üle 3500 kg.
Veendumus, et on olemas teaduslik meetod, on Feyerabendi arvates
0.0% a. vastuolus kooliõpikutes levinud teaduse kirjeldusega.
100.0% b. vastuolus teaduse tegeliku ajalooga.
0.0% c. kooskõlas teaduse tegeliku ajalooga.
Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited
(mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused?
Matching pairs:
2+7=23 — väide
1+5=kahekordistus — see on mõtteta lausese
Jää tihedus on vee tihedusest väiksem — väide
See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates
>>a. nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema
>>(nt kaardilugemise puhul).
b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole.
c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin
23rd of May 3:43
matis
Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses
>>>a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.
b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel
loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast.
c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks
järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma.
23rd of May 3:44
matis
Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide?
a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad.
>>>b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem.
Tõesti, see on pseudoväide: grammatiliselt korrektne, kuid kategooriavea
tõttu mõtteta lause.
c. Munevad, kuid loeb lugenud.
23rd of May 3:45
matis
Paradigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus. See tähendab, et
a. paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus.
b. uue paradigma omaksvõtmisel mängivad otsustavat rolli inimese
religioossed veendumused.
Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida uue
paradigma omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda.
>>>c. pole mingit garantiid, et uus paradigma osutub vanast paremaks – võib
>>>ainult loota ja uskuda.
23rd of May 3:46
matis
Siin on link, millega saab siis tööd hinnata ;)
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1047058084+1+VIEWALL
24th of May 0:31
d
Kas väide Homme sajab taevast pussnuge on loogilise positivismi kohaselt
verifitseeritav?
a. Jah, see väide on verifitseeritav: tuleb homseni oodata ning vaadata, mis
taevast alla sadama hakkab.
24th of May 0:32
d
Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi
arvates
b. arukas, sest faktid on alati teooriast koormatud ning faktide uue
tõlgenduse korral võib kaduda ka vastuolu.
24th of May 0:32
d
Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria
a. enne Galilei’d vastuolus faktidega
24th of May 11:51
touchy
Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes
a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak.
>>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak.
c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak.
24th of May 11:53
touchy
Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne
teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega
0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil
loodi uus loomade klassifikatsioon.
100.0% b. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et
pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.
Õige vastus!
0.0% c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul
kokkulepe.
24th of May 12:44
Õllejumal
Kuhni arvates
0.0% a. on uuem teooria tõesem vanast.
0.0% b. on tõde küll olemas, kuid ei saa kindlaks teha, kas ollakse tõeni
jõudnud.
100.0% c. ei tuleks teaduse arengut üldse seostada tõe mõistega.
Õige vastus!
24th of May 15:49
nugsi
Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene
c.rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks
müstika ja maagia) tundmaõppimisega.
25th of May 20:17
Jürgen
viimasel:
Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et
0.0% a. teadlased on lähtunud alati ainult faktidest ning suhtunud oma
teaduslikku teooriasse kriitiliselt.
100.0% b. ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks
rikkunud.
0.0% c. teaduse võit teiste mõtlemisviiside (nt maagia ning religiooni) üle
tuleneb tema objektiivsusest ja kriitilisusest.
Millisel järgneval väitel on faktiline sisu?
Leidub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi
Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne ? 
Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus
Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus ning seda tulebki usaldada
Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud?
Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon : Kodanik B viibis ( hiljuti ) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär.
Milline väide on kooskõlas empirismiga?
Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel
Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust
Millise väitega nõustuks John Stuart Mill?
Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited
Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne?
Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus
Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus ning seda tulebki usaldada
Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? 
Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12
Millisel järgneval väitel on faktiline sisu? 
Leidub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi
Tõesti, selle väite kehtivuse kontrollimiseks on vajalik kogemus, st faktid
Milline väide on kooskõlas empirismiga?
Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel
Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust
Kui mõõdetaks paberile joonestatud kolmnurga sisenurgad ning leitaks, et nende summa ei võrdu 180o-ga, siis Ayeri arvates 
on tegemist mõõtmisveaga või pole tegemist eukleidilise kolmnurgaga
Millise väitega nõustuks David Hume?
Isegi kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), ei ole mingit loogilist tagatist, et see väide on tõene ka 1001 -l juhul.
Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab  
meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda.