Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia moodle testid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida
NB!!!!! kõik piltidel valitud vastused ei pruugi olla 100% õiged ja teemade sisuküsimused koos vastustega on enesetestide vastused, mida saab peamiselt kasutada 3 punktilistes testides (kui on kaks ei ole õiget ja kolmas on ?-siis ?=õige) ja 6 punktilistes, 8-stes testides tuleb otsida pdf õppematerjalidest. Küsimuste variante on erinevaid ja siin ei pruugi olla kõiki olemasolevaid variante.
I TEEMA
1. Ratsionalismi seisukoht on, et
  • Õige!  tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest.
  • vale!  kõik teadmised pärinevad mõistusest enesest.
      vale! kogemus ei mängi tunnetuses olulist rolli.
    2. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal.
  •   ?    2 + 3 = 5
  • Õige!  Pooled tudengitest käivad tööl.
      ?    Poisid on meessoost
    3. John Locke ’i arvates (“Essee inimmõistusest”) pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed:
  • Õige!  kollase, külma ja magusa ideed
  •   ?    taju, usu ja soovi ideed
      ?    kollase, külma, magusa, taju, usu ja soovi ideed
    4. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist?
  •   õige!  Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi.
  • Ükski kollane asi ei saa olla roheline.
    Kaks kilogrammi raudnaelu kaalub samapalju kui kaks kilogrammi udusulgi.
    5. Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust?
  • Õige!  Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma
  •   ?    Kuna ta õige lahenduskäigu (olgugi vigadega) maha kirjutas ning õige vastuse samuti, siis muidugi teab ta õiget vastust.
    Ei ole õige  Mahakirjutaja ei tea õiget vastust isegi siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma
    6. Leibnizi arvates (“Uued esseed inimmõistusest” Eessõna)
  • Ei ole õige  on kõik tõed kogemuse alusel tõestatavad
  • Ei ole õige  on kõik tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad
      ? õige!   on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad
    7. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal?
  •   õige!    Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga.
  • Ei ole õige  Kuu teeb ringi ümber Maa ühe päevaga.
    Ei ole õige  Õnn ei ole rahas, vaid raha hulgas.
    8. Mis iseloomustab skeptikut?
  •   ?     Skeptik ei nõustu ühegi väitega
  • Ei ole õige  Skeptik eitab näiteks asjade olemasolu siis, kui neid ei tajuta
    Õige!  Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta
    9. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest
  • Õige!  Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.
  •   ?    Mõlemad on spekulatiivsed , st puhtteoreetilised.
      ?    Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele ( dogmadele ).
    10. William James'i arvates
  •   õige!    On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta).
  • Ei ole õige  Peaks inimene mõistusliku olendina uskuma vaid seda, mida on alust uskuda
    Ei ole õige  Ei oska inimesed valdava enamuse uskumuste puhul neid erapooletult põhjendada, kuid tänapäeva ühiskonnas nii ei tohiks olla
    II TEEMA
    1. Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus?
  • Õige!  Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12
      VALE!   Taoline väide on küllaldaselt faktilist kinnitust leidnud
    2. Millise väitega nõustuks David Hume ?
  • Õige!  Isegi kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), ei ole mingit loogilist tagatist, et see väide on tõene ka 1001 -l juhul.
      VALE!    Kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), siis võib seda väidet pidada paratamatult ja universaalselt tõeseks.
    3. Millise väitega nõustuks John Stuart Mill?
  •   VALE!    Matemaatika tõed (nt Pyhtagorase teoreem ) pärinevad mõistusest enesest, kogemuse abil võib neid vaid illustreerida
    Õige!  Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited
    4. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud?
  • Õige!  Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon : Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär.
      VALE!   Analoogsed väited näitavad, et välistatud kolmanda seadus ei kehti, sest tõsi pole ka, et kodanik B viibib veel hullumajas.
    5. Milline väide on kooskõlas empirismiga?
  • Õige!  Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel
      VALE!    Mõni kogemusel põhinev väide saab olla paratamatu ja kindel
    6. Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne ?
  •  VALE!   Uskuda midagi, mis ei ole tõestatud, kuigi on tõenäoline
    Õige!  Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus
    7. Millisel järgneval väitel on faktiline sisu?
  •   ÕIGE!    Leidub sipelgaid, kes on kehtestanud orjandusliku süsteemi
    Vale!  Kas mõned sipelgad on parasiidid või ei ole seda ükski sipelgas
    8. Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab see, et
  • VALE! matemaatika võib anda meile uusi teadmisi maailma kohta (esimese korrutise näitel).
      ÕIGE!    meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda.
    9. Kui mõõdetaks paberile joonestatud kolmnurga sisenurgad ning leitaks, et nende summa ei võrdu 180o-ga, siis Ayeri arvates
  •   ÕIGE!    on tegemist mõõtmisveaga või pole tegemist eukleidilise kolmnurgaga
    VALE!  lükkaks see ümber väite, et eukleidilise kolmnurga sisenurkade summa on 180o
    III teema
    Millisel lausel pole tõeväärtust?
  • Ei ole õige  Tõeväärtust pole ilmselt vääral lausel, näiteks lausel Mõni paarisarv ei jagu 2-ga
  • Ei ole õige  Tõeväärtust pole aprioorset teadmist väljendaval lausel, näiteks lausel Iga paarisarv jagub 2-ga
  •   ÕIGE  Tõeväärtust pole mõtteta lausel, näiteks lausel Radiaatori hüpotenuus on suurem kaatetist
    Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees")
  •   ?    mõistusest endast pärinevad sünteetilised aprioorsed väited
  • Õige!   konventsioonid , täpsemalt - varjatud definitsioonid
  •   ?    kogemusele tuginevad üldistused (kogemusüldistused)
    Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel 'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemist
  •   ?    geomeetria jaoks sobimatu tõlgendusega
  • Ei ole õige  puhta geomeetriaga
  • Õige!  füüsikalise geomeetriaga
    Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5
  • Ei ole õige  kinnitust leidnud vaatluse ja eksperimendi teel, kuid võib juhtuda, et kogemuse avardudes tuleb see väide kahtluse alla seada (nagu Newtoni seadusedki)
  •   ?    kinnitust leidnud vaatluse ja eksperimendi teel ning seetõttu faktiliselt tõene
  • Õige!  tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu
    Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast?
  •   ?    Võib-olla see meditatsiooni-värk sinu puhul toimib, aga minu puhul ei toimi.
  • Õige!  See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki.
  •   ?    See on tõsi, et ta käis kinos - ma ise nägin.
    Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused")
  •   ?    järeldub Eukleidese paralleelide aksioom teistest aksioomidest ning seetõttu ei saa teda asendada uue aksioomiga, sest siis tekiksid vasturääkivused
  • Õige!  on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi
  •   ?    on Eukleidese paralleelide aksioom mõistusest tulenev ilmselge tõde ning sõltumatu teistest aksioomidest
    Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus")
  • Ei ole õige  analüüsida, millistest eeldustest need uskumused lähtuvad.
  • Ei ole õige  võrrelda nende mõtete sõnastusi.
  •   ÕIGE    võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise.
    Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest?
  •   ?    Nad eksisid ning ka valetasid, sest iga eksimus on ühtlasi vale
  •   ?    Nad valetasid, kuid ei eksinud
  • Õige!  Nad eksisid, kuid ei valetanud
    Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav?
  •   ?    Mõni inimene ei ole 3 meetri pikkune
  • Õige!  Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit
  •   ?    Mõni inimene on 3 meetri pikkune
    Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub?
  • Õige!  Tõe vastavusteooriast
  •   ?    Tõe kooskõlateooriast
  •   ?    Pragmatismi tõeteooriast


  • IV TEEMA
    Aukartusel elu ees eetikast lähtudes
    Õige!  võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks)
    Mõnd putukat hädas aidates
    Õige!  püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele.
    Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures
    Õige!  ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel
    Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond?
    Õige!  Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega
    Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele?
    Õige!  Jeremy Bentham : ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
    V TEST
    1. Idealismi (immaterialismi) kohaselt
  •   ?    pole olemas materiaalset maailma ning meeleline kogemus on seetõttu illusoorne .
  • Ei ole õige  on materiaalse maailma asjad olemas, kuid meie kogeme vahetult vaid oma aistinguid.
    Õige!  on asjadest (nt majadest, puudest ) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine.
    2. Leibniz’i arvates (Kiri leedi Masham’ile, Kiri kuninganna Sophie -Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et
  • Ei ole õige  Keha ja hing mõjutavad teineteist vahetult
  • Õige!  Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit .
      ?    Jumal kohandab keha ja hinge teineteisega igal juhtumil eraldi
    3. Paul Holbach ’i arvates (“Looduse süsteem”)
  •   ?     alluvad inimese hing ja keha erinevatele seaduspärasustele; hinge ja keha kooskõla on analoogne mehaanilise kella ja päikesekella näitude kooskõlaga
  • Õige!  on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest
      ?    mõjutavad hing ja keha teineteist vaheajus asuva käbikeha kaudu
    4. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et
  • Õige!  esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud.
  •   ?    esimese kohaselt mõjutavad hing ja keha teineteist, teise kohaselt mitte.
      ?    esimene eeldab Jumala olemasolu, teine mitte.
    5. Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, “Psühholoogia loogiline analüüs”)
  •   ?    on inimesel nii keha kui ka hing
  • Õige!  on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid
      ?    on psühholoogia mõisted (näiteks rõõmsameelsus, nukrus) sisutud, sest on ainult mateeria (keha), hinge ei ole.
    6. George Berkeley arvates (“Traktaat inimtunnetuse printsiipidest”)
  •   ?    on nii asjad kui ideed olemas reaalselt, st sõltumata sellest, kas neid tajutakse.
  • Õige!  on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses
    Ei ole õige  on ideed asjade koopiad /peegeldused; ideede olemasolu seisneb tajutavuses, asjad on aga olemas reaalselt, st sõltumata sellest, kas neid tajutakse.
    7. Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga?
  •   Õige!    Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus.
  • Ei ole õige  Vaimne protsess on hinges toimuv protsess.
    Ei ole õige  Ajuprotsessidega kaasnevad vaimsed protsessid - nii nagu metsa raiumisega kaasneb laastude lendamine.
    8. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt
  • Ei ole õige  maailmas on nii kurjuse kui ka headuse alge.
  • Õige!  (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim
      ?    inimese hinges on nii madalam kui ka kõrgem alge.
    9. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja ?
  •   ?    Vaimuseisundeid polegi olemas. Näiteks ei ole olemas rõõmsaid inimesi - on vaid teatud viisil käituvad inimesed.
  •   ?    Kui selline võimalus on olemas, osutub ekslikuks analüütilise biheiviorismi seisukoht, et väited vaimunähtuste kohta tähendavad väiteid keha (teatud toimimisviisi) kohta.
    Õige!  Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist.
    10. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga?
  • Ei ole õige  Meeldiv unenägu lõi hea tuju kogu päevaks.
  • Ei ole õige  Unenägu (unes nähtu) tekitas külmavärinaid
      Õige!   Täis kõht pani ta unes õudusi nägema.
    VI TEST
    VII TEST
  • Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi?
  • Ei ole õige   Maxwelli deemoni mõttelise eksperimendiga
  • Õige!  Buridani eesli mõttelise eksperimendiga
  •   ?    Kolmanda maailma mõttelise eksperimendiga
  • Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
  • Õige!  See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu
  • Ei ole õige  See ei ole reaalselt võimalik, kuigi loogiliselt ja teoreetiliselt võiks see võimalik olla.
  •   ?    See on reaalselt võimalik, kuigi teoreetiliselt ei tohiks see võimalik olla.
  • Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick (“Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses”)?
  •   ?    Determinismi kohaselt allub maailm loodusseadustele
  • Õige!  Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel
  •   ?    Determinismi kohaselt järgneb igale põhjusele paratamatult tagajärg
  • Rudolf Carnap ’i arvates (“Füüsika filosoofilised alused” XXII ptk)
  • Ei ole õige  välistab determinism vabaduse (vaba valiku), sest kõik valikud on siis determineeritud
  •   ?    eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi
  • Ei ole õige  eeldab vaba valik indeterminismi, sest muidu oleks võimalik valikuid ette näha ning siis poleks need enam vabad
  • Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon?
  • Õige!  See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga
  •   ?    See väide on kooskõlas jäiga determinismiga, kuid mitte nõrga determinismi ja indeterminismiga
  •   ?    See väide on kooskõlas jäiga ning nõrga determinismiga, kuid mitte indeterminismiga
  • Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)?
  • Ei ole õige  3 + 5 = 8
  •   ?    Kõik ruudud on nelinurgad
  • Õige!  Mõni koer on sõbralik
  • Millise järgneva väitega nõustuks Paul Holbach (“Looduse süsteem” XI ja XII ptk)?
  •   ?    Ühiskonnal on õigus kurjategijaid karistada , sest kuritegevus oli nende vaba valik.
  • Õige!  Kuigi kuritegijaks saamine polnud kurjategija vaba valik, on ühiskonnal õigus kurjategijate karistamise teel ennast kaitsta
  •   ?    Ühiskonnal ei ole õigust kurjategijaid karistada, sest kurjategijaks saamine polnud kurjategija vaba valik
  • Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)?
  • Ei ole õige   Ruutjuur 25-st on 5 seetõttu, et 5 ruudus on 25
  • Ei ole õige  Ükski vallaline pole abielus seetõttu, et sõna vallaline tähendabki ‘mitte abielus’
  •   ?    Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer
  • David Hume’i arvates saab kogeda
  • Õige!  kahe sündmuse ajalist järgnemist
  • Ei ole õige  põhjuse ja tagajärje paratamatut seost
  •   ?    põhjuse ja tagajärje paratamatut seost juhul, kui nad on ajaliselt ja ruumiliselt teineteise lähedal.
  • Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt 
  •   ?    pole võimalik ette näha sündmusi, mille toimumises mängib rolli juhus
  • Ei ole õige  on see vältimatu, sest kõiki sündmusi poleks põhimõtteliselt võimalik ette näha
  • Õige!  tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimes
    VIII TEST
    8 test
  • Suhtuda oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) - taoline meelelaad on Max Weberi arvates
  • Ei ole õige  teatud inimestel sünnipärane
  • Õige!  kauakestva kasvatuse tulemus
  •   ?    kiiresti tekitatav piisavalt kõrge palga maksmisega
  • Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on
  • Ei ole õige  džentelmen
  • Õige!  krediidivääriline aumees
  •   ?    suurlinlik dändi
  • Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on 
  • Ei ole õige  vaid soovitused edukaks äriks
  •  ÕIGEEE lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda
  • Kutsealase tubliduse väljendust näeb kapitalismi vaim
  •   ?    kolleegide-asjatundjate tunnustuses
  • Õige!  legaalses rahateenimises
  •   ?    isiklikult töö tulemusega rahulolemises
  • Inimene, kes on huvitatud pigem (võimalikult väikese pingutusega) teatud summa teenimisest kui võimalikult palju teenimisest, on Max Weberi iseloomustuse kohaselt
  • Õige!  traditsionalismi esindaja
  •   ?    laiskuse kehastus
  •   ?    kapitalistliku vaimu kehastus
  • Luteri usu järgi võis Jumala armu pärast patust elujärku uuesti taastada patukahetsuse ja pihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus Max Weberi arvates soodsalt kapitalismi vaimu kujunemisele?
  •   ÕIGE VASTUS  Kalvinism , sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist järgimist
  • Ei ole õige  Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega
  • Ei ole õige  Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist.
  • Kalvinistlik askees on
  • ÕIGE  oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest
  • Ei ole õige  n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist
  • Ei ole õige  n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu .
  • Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes „kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" 
  • Õige!  inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi"
  •   ?    kapitalistlikku vaimu
  • Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks
  • Ei ole õige  vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks
  •  ÕIGE märk äravalitusest, igavesele elule määratusest
  • Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja 
  • Õige!  naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mõttes; äri muutub eesmärgiks omaette
  •   ?    armastab rikkusest tulenevat võimu ja lugupeetust ning suursugust elu; äri on vaid vahend hea elu tarvis
  • Max Weber väitis, et Massachussettsis (Benjamin Franklini) kodumaal võis leida kapitalismi vaimu ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetõttu pooldas ta pigem vaatet, et
  •   ?    kapitalismi "vaim" ning majandust on teineteisest sõltumatud
  • Õige!  kapitalismi "vaim" tekitab muutusi majanduses
  •   ?    kapitalismi "vaimu" tekitavad muutused majanduses
  • Mida oleks arvanud Benjamin Franklin inimese kohta, kes võiks teenida päevas 20 €, kuid veedab terve päeva hoopis pubis, kulutades seal 5€?
  • Õige!  too inimene kulutas täna 25€
  •   ?    too inimene ei kulutanud täna midagi
  •   ?    too inimene kulutas täna 5€
  • Kalvinismi kohaselt pälvib ainult väike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt,
  •  ÕIGE selle on Jumal oma vägevuse ilmutamiseks juba ette otsustanud
  • Ei ole õige  selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, kusjuures patukahetsus leevendab patukoormat
  • Ei ole õige  selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, patukahetsus ei tühista pattu
  • Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf)
  • Ei ole õige  ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus
  •  ÕIGEE ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu
  • Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema?
  • Ei ole õige  Ei, sest tööd tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või perekonna ülalpidamiseks
  •  ÕIGE  Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese kohus
  • Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus 
  • Ei ole õige  ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus neid moraalselt hukka ei mõisteta
  •  ÕIGE inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda
  • Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates
  • Õige!  piisav, kui ta toob kasu nagu tõeline vooruski
  •   ?    pääsetee neile, kellel rahakott ei võimalda tõeliselt vooruslik olla
  •   ?    silmakirjalikkus
  • Kalvinism 
  • Õige!  nõuab inimeselt süstemaatilist, metoodilist heade tegude sooritamist
  •   ?    peab võimalikuks inimese tegude "saldot" parandada heategudega, kui saldo on pattude läbi " miinusesse läinud"
  • Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus 
  • Ei ole õige  Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest
  • Ei ole õige  transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks
  •  ÕIGEEEE ettemääratusest ehk predestinatsioonist
  • Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal 
  •   ?    leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud
  • Õige!  saanud kui ihnsus põlguse osaliseks
  •   ?    leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud
  • Max Weberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku töössesuhtumist eelkõige vallalised naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult silma vaid
  • Õige!  pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud
  • Ei ole õige  väga noorelt vanemad kaotanud tüdrukud
  •   ?    seksuaalselt vabameelsed tüdrukud
    IX TEEMA
    Kas J. S. Mill'i arvates peab indiviid järgima tavasid ja traditsioone?
  • Ei ole õige  Jah, sest põlvkondade kogutud tarkus on enam väärt kui inimese enda arusaamad.
  • Õige!  Ainuüksi seetõttu, et tegemist on tava või traditsiooniga, et pea neid küll järgima.
  •   ?    Ei, sest ühiskonnal pole õigust indiviidile mingeid piiranguid seada.
    Kas J. S. Mill'i arvates tuleks väärad arvamused ühiskonnas keelustada?
  •   ?    Ei, sest väärad arvamused kaovad ning tõde võidab lõpuks ikkagi.
  • Ei ole õige  Jah, sest väärad arvamused eksitavad inimesi.
  • Õige!  Ei, sest isegi kui mingi arvamus oleks väär, oleks tema olemasolu vajalik tõe mõistmiseks.
    Milline järgmistest isikuomadustest on Aristotelese arvates eetiline loomutäius?
  •   ?     vaprus
  • Ei ole õige  hulljulgus
  • Ei ole õige   arukus
    Utilitarismi seisukohalt on õige selline käitumine,
  • Ei ole õige  mis lähtub soovist teha head.
  •   ?    mille tulemusel suureneb ühiskonna heaolu rohkem kui alternatiivse käitumise puhul
  • Ei ole õige  mis on kooskõlas ühiskonnas tunnustatud käitumispõhimõtega
    Millised naudingud on Benthami arusaama kohaselt puhtad?
  •   ?    Puhtad on kõlbeliselt laitmatud naudingud.
  • Ei ole õige  Puhtad on naudingud, milleni on kerge jõuda.
  • Õige!  Puhtad on naudingud, millega ei kaasne kannatusi.
    Millise järgneva väitega nõustuks Jeremy Bentham (“Sissejuhatus moraali ja seadusandluse printsiipidele”)?
  •   ?    Ühiskonna heaolu tuleb pidada olulisemaks (st tuleb kõrgemale seada) indiviidide heaolust
  • Õige!  Ühiskonna heaolu on summaarne indiviidide heaolu ning üht ei saa teisele vastandada
  •   ?    Indiviidide heaolu tuleb pidada olulisemaks (st tuleb kõrgemale seada) ühiskonna heaolust
    Millises lauses kasutatakse sõna õige tähenduses 'moraalselt õige'?
  • Õige!  Ma arvan, et ei ole õige nõuda teistelt seda, mida endalt ei nõua.
  •   ?    Arvatavasti on õige süüa nii, et kahvel on vasakus ja nuga paremas käes.
  •   ?    Tundub, et ta pole veel õiget sõpra leidnud.
    Milline tegu on I. Kanti kohuse -eetika järgi moraalselt õige?
  • Ei ole õige  Omakasupüüdmatu tegu, mis suurendab ühiskonna heaolu.
  • Õige!  Tegu, mis lähtub ainuüksi kohuse-motiivist.
  •   ?    Tegu, mis suurendab ühiskonna heaolu.
    Milline järgmistest väidetest on kooskõlas moraalse relativismiga?
  •   ?    Vastsündinu eest hoolitsemine on - sõltumata ühiskonnast - iga lapsevanema püha kohus .
  •   ?    Solvangu verega mahapesemist peeti õigeks teoks sada aastat tagasi, nüüd enam mitte; tegelikult ei ole see õige tegu
  • Õige!  Solvangu verega mahapesemine oli õige tegu sada aastat tagasi, kuid nüüd enam mitte.
  • Vasakule Paremale
    Filosoofia moodle testid #1 Filosoofia moodle testid #2 Filosoofia moodle testid #3 Filosoofia moodle testid #4 Filosoofia moodle testid #5 Filosoofia moodle testid #6 Filosoofia moodle testid #7 Filosoofia moodle testid #8 Filosoofia moodle testid #9 Filosoofia moodle testid #10 Filosoofia moodle testid #11 Filosoofia moodle testid #12 Filosoofia moodle testid #13 Filosoofia moodle testid #14 Filosoofia moodle testid #15 Filosoofia moodle testid #16 Filosoofia moodle testid #17 Filosoofia moodle testid #18 Filosoofia moodle testid #19 Filosoofia moodle testid #20 Filosoofia moodle testid #21 Filosoofia moodle testid #22 Filosoofia moodle testid #23 Filosoofia moodle testid #24 Filosoofia moodle testid #25 Filosoofia moodle testid #26 Filosoofia moodle testid #27 Filosoofia moodle testid #28 Filosoofia moodle testid #29 Filosoofia moodle testid #30 Filosoofia moodle testid #31 Filosoofia moodle testid #32 Filosoofia moodle testid #33 Filosoofia moodle testid #34 Filosoofia moodle testid #35 Filosoofia moodle testid #36 Filosoofia moodle testid #37 Filosoofia moodle testid #38 Filosoofia moodle testid #39 Filosoofia moodle testid #40 Filosoofia moodle testid #41 Filosoofia moodle testid #42 Filosoofia moodle testid #43 Filosoofia moodle testid #44 Filosoofia moodle testid #45 Filosoofia moodle testid #46 Filosoofia moodle testid #47
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kuldkalattu Õppematerjali autor
    Indrek Meosi aine filosoofia põhiprobleemid 2017
    NB!!!!! kõik piltidel/screenidel valitud vastused ei pruugi olla 100% õiged aga enamus ikkagi on!!! ja teemade sisuküsimused koos vastustega on enesetestide vastused, mida saab peamiselt kasutada 3 punktilistes testides (kui on kaks ei ole õiget ja kolmas on ?-siis ?=õige) ja 6 punktilistes, 8-stes testides tuleb otsida pdf õppematerjalidest või kasutada failis olevaid pilte ja seal märgitud vastuseid. Küsimuste variante on erinevaid ja siin ei pruugi olla kõiki olemasolevaid variante.

    Sarnased õppematerjalid

    Filosoofia vastused
    27
    pdf

    Filosoofia vastused

    filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma

    Eetika
    Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused
    98
    pdf

    Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

    maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1

    Sissejuhatus filosoofiasse
    Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused
    99
    doc

    Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

    maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1

    Filosoofia
    Filosoofia 8 test-e-kursus
    4
    docx

    Filosoofia 8 test (e-kursus)

    Luteri usu järgi võis Jumala armu pärast patust elujärku uuesti taastada patukahetsuse ja pihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus Max Weberi arvates soodsalt kapitalismi vaimu kujunemisele? A. Õige! Kalvinism, sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist järgimist B. ? Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. C. ? Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" A. Õige! inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" B. ? kapitalistlikku vaimu Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks A. Õige! märk äravalitusest, igavesele elule määratusest B. ? vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks Max Weberi arvates iseloomustab r

    Filosoofia
    Filosoofia Moodle i küsimused-vastused
    39
    pdf

    Filosoofia Moodle'i küsimused-vastused

    Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest · Poliitilistes põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. · Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. · Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi kui teaduslik meetod. Ei, tollal ei olnudki veel võimalik võrrelda filosoofilist ja teaduslikku meetodit, sest teadusi tänapäevases tähenduses polnud veel välja kujunenud. Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita, et · tammetõru on võimalikkusena tammepuu vaid siis, kui tammetõrust antud

    Filosoofia
    Filosoofia e-kursuse vastused
    42
    pdf

    Filosoofia e-kursuse vastused

    c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:55 matis Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b

    Filosoofia
    Filosoofia Test 4 kuni 9
    44
    docx

    Filosoofia Test 4 kuni 9

    Mida mõistis Descartes mõtlemise all? Vali üks: a. Mõtlemiseks saab Descartes'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise probleemi üle arutamist. b. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. c. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks metafüüsikaks, füüsikaks ja rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartesi arvates vaja metafüüsikat? Vali üks: a. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks Õige vastus! c. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0

    Filosoofia
    Sissejuhatus filosoofiasse
    37
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse

    tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine). Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia). Need on pmst juhtideed. II Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad Camus arvates on filosoofia kõige tähtsam küsimus enesetapp – kas elu väärib elamist või mitte. Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja

    Sissejuhatus filosoofiasse




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun