Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav...
ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid muidugi ei õnnestu, aeg-ajalt esinevad lahknevused ootustega ei häiri teadlasi. Kui aga selliseid ootustele
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. Kaasaja filosoofia 1. Selgita, mida tähendab Thomas Kuhni järgi “normaalteadus”? Milline on normaalteaduse roll teadusliku teadmise loomisel ja kuidas puutuvad sellesse faktid ja “paradigma”? Normaalteadus tähendab seda, et tegeletakse juba olemas olevate hüpoteeside põhjal uute nähtuste uurimisega. Antud teadus ei tegele mingite julgete hüpoteeside arendamisega, pigem mõeldakse nö kinnisesse kasti ja seal ka tegeletakse. Selletõttu võivad jääda mõned
vundamenti oma edasiseks tööks" on ta öelnud. (lk27) Leian, et see definitsioon võiks kehtida ka väljaspool seda esseed, sest tegemist on igati loogilise lähenemisega ning sobiks ka üldisesse normaalteaduse konteksti. Selleks, et teadlane saaks midagi uurida, peab tal olema mingisugune baasteadmine juba olemas. See omakorda tähendab, et need baasteadmised tuleb kuskilt saada, peamiselt saadi need varasemate teadlaste töödest. Kuhni järgi olid eeskujuks sellised teosed nagu: Aristotelese "Physica", Ptolemaiose "Almagest", Newtoni Principa ja Opticks, Franklini Electricity jpt.(lk 27) Nende loetlemine ehk polegi antud hetkel nii tähtis, kui teadmine, et teadlased uurisid edasi eelnevate teadlaste töid ehk võtsid need aluseks, seega lisasid midagi juurde ning me jõuame tagasi selle juurde, et teadus areneb kumulatiivselt. Teadmised lisanduvad olemasolevatele teadmistele juurde
kontseptsioon? 6. Milline on teadusfilosoofia ülesanne Chalmersi järgi? Seminar ,,Revolutsioonid teaduses kui muutus maailmapildis, ühismõõdutus, relativism. Mida Thomas Kuhn suutis tõestada ja mida mitte?" Vihikus olemas 1. Võrdlus poliitiliste revolutsioonidega milles on sarnasused ja milles erinevused? 2. Mis paneb teadlase loobuma vanadest arusaamadest? Kuidas toimub paradigmavahetus? 3. Mida tähendab Kuhni väide, et teadusrevolutsioon muudab teadlase maailmapilti? 4. Miks ei ole õige käsitleda Newtoni teooriat Einsteini teooria erijuhuna? 5. Mis mõttes jäävad revolutsioonid, mis ju ometi toovad kaasa avastusi, nähtamatuks? 6. Mida ütleb Kuhn relativismi kohta? Kas ja kuidas on võimalik progress? 7. Millistele argumentidele tuginedes võib väita, et Kuhn on nn ,,vana ratsionalismi" pantvang? Mida teie arvate?
või mittedateeritavad kiviaiad) ajaline määratlus ega ka nende seostamine Karjala petroglüüfidel kujutatuga, sest vastavat linki ei näe ilmselt just paljud nii selgelt, kui M. Remmel ise. Seega näib süvenemata vägagi tõenäoline, et kui M. Remmeli teooria üldse antud kriteeriumile allub, osutub ta siiski falsifitseerituks. 3 Thomas S. Kuhni teadusekäsitluse järgi on teadus just parasjagu see, mida teadlased teevad. Normaalteaduses kehtivad paradigmad, mida T. Kuhn defineerib kui üldteoreetilisi eeldusi ja seadusi ning nende rakendusvõimalusi, mida kasutavad vastava teadusringkonna liikmed (Chalmers 1998, 134). Loomulikult peitub siinkohal probleem selles, kes ja kuidas normaalteadust ja selles tegutsevaid teadlasi määratleb (ehk kes siis on teadlane, kes seda nimetatud teadust teeb), ent kuna T
Sooviks, et üliõpilane lahkub uute teadmistega teaduse kohta ja mitte seda, et ta lahkub usus, et ei teadlased ega filosoofid täpselt tea isegi, mida ja milleks nad teevad. Rosenbergil on pakkuda konkreetsemaid tulemusi ja koolkonnaülest teadmist teaduse kohta. Viimase 40-50 aasta jooksul on teadusfilosoofias hakkatud pöörama märkimisväärset tähelepanu teadusajaloole ja teadussotsioloogiale. Sellise pöörde on esile kutsunud Imre Lakatosi ja Thomas Kuhni tööd. Minul ei ole plaanis pöörata teadusajaloole ja teadussotsioloogiale nii suurt tähelepanu kui eelnimetatud seda nõuavad. Minu sõnumiks ei ole mitte see, et need käsitlused ei ole olulised, vaid pigem see, et leidub veel olulisi teadusfilosoofia teemasid, mis jäävad Lakatosi, Kuhni ja nende järgijate huvialast välja ja et leidub veel teadusfilosoofe, kes oma tähtsuselt ja mõjukuselt ei jää Lakatosile ja Kuhnile alla,
“. Erialaterminite ja žsargooni resp. Tehniliste detailide tarvitamine – amatöörteaduses kasutatakse ülemäära keerulisi termineid. Rasketele probleemidele kergete lahenduste pakkumine – libateadus pakub kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri? IX. 5. Seminar. Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud
Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale. Kuhni ja Lakatosi võrreldakse omavahel läbi relativismi ja ratsionalismi. Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt vabalt ning pole ühte ja ainsat õiget, teooria heaks või halvaks määratlemine on erinev isikute
olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2. distsiplinaarne tähendus – üksmeel konsensus teaduskogukonnas Erinevate teadusalade vajadused on erinevad. Nt kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid. Vaba kõrvalekalletest, soovmõtlemistest. Tulemused oleksid võimalikult asjakohased ja kallutamatud. Võib tekitada erinevate teadusalade vahel pingeid.
2. metafüüsiline paradigma jagatud uskumused teatud mudelitesse (nt mida peetakse teaduslikuks tööks ja mida mitte); 6 3. väärtused (nt avastus, mis peab olema sotsiaalselt kasulik, selge, kergelt mõistetav); 4. näited konkreetsed probleemid-lahendused, millega õpilased oma teadustöö alguses kokku puutuvad. 7 Paradigma mõiste tuli kasutusele Kuhni teadustöödes alatest aastast 1962 ning on teadusfilosoofia üks populaarsemaid termineid. Võib siis kinnitada, et modernism on paradigma või maailma tõlgendamise raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui levima hakkas postmodernistlik mõttelaad. 8 2.2.2. Modernistliku mõtlemise eripärad Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega,
teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda samu fakte erinevate paradigmade piires ning näha, millised on erinevused ja ühisjooned. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole mingit garantiid, et uus paradigma töötab paremini võib vaid uskuda. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12
0.0% a. vastuolus kooliõpikutes levinud teaduse kirjeldusega. 100.0% b. vastuolus teaduse tegeliku ajalooga. 0.0% c. kooskõlas teaduse tegeliku ajalooga. Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) ning millised mõtteta laused? Matching pairs: 2+7=23 -- väide 1+5=kahekordistus -- see on mõtteta lausese Jää tihedus on vee tihedusest väiksem -- väide See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates >>a. nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin 23rd of May 3:43 matis Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses >>>a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. b
Kuhni teadusteooria põhines teadusliku progressi revolutsioonsusele, mis tähendas mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja uuega asendamist, mis eelmisega ei haaku.Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist tõhuasetus sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused.Katsed paradigmat liigendada on keerulised kuna paradigma on liialt ebatäpne ja avatud.Paradigmad satuvad kriisi kui sel esineb suur hulk anomaaliaid ja tuleb konkureeriv paradigma. Aga kui kaks paradigmat omavahel võitlema hakkavad
teadlastele võimaluse arendada teooria üksikasju. Töötades paradigma raames, enesestmõistetavate eelduste alusel, saavad nad teha nõudlikku ja vajalikku eksperimentaalset ja teoreetilist tööd, mis viib vastavuse paradigma ja tegelikkuse vahel veelgi kõrgemale astmele. Normaalteadus ei tohi paratamatult olla ülearu kriitiline. Kui kõik teadlased teeksid kriitikat oma kogu aeg tehtava töö põhiraamatu kohta, ei jõutaks üldse detailse tööni. Autor nimetab Kuhni relativistiks, kuigi Kuhn ise eitab end seda olemast. Autor üritab järjekindlalt tõestada, et ta seda kindlasti on. Kui Kuhn väitis, et relativistlik käsitlus ei ole tema eesmärgiks olnud, aga sellegi poolest on ta esitanud ühe võimaliku. Mina arvan pigem, et inimene on see, milleks ta end peab. Huvitav oli ka peatükk ,,Indiviidi vabadus," kus kirjeldati Feyerabendi vaateid. Nimelt räägib ta
· kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. · kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri." · See on metafüüsiline mõtteviis. · See on teoloogiline mõtteviis. · See on positiivne mõtteviis. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates · nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). · ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. · üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erineva nurga alt Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses · harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.
Newtoni seadused. Popper vastas sellele "naiivse falsifikatsionismi" kriitikale, et teooriaid võetakse omaks või hüljatakse omamoodi "loodusliku valiku" teel. Eelistatakse teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad. Mida üldisemalt rakendatav teooria on, seda suurem on tema väärtus. Seetõttu on Newtoni seadused, mis on laiemalt rakendatavad, eelistatavad palju spetsiifilisemale teooriale "Päikesesüsteemis on seitse planeeti". Thomas Kuhni mõjukas raamatus "Teadusrevolutsioonide struktuur" väidetakse, et teadlased töötavad teatavate paradigmade raames ning on vähe tõendeid, et nad falsifikatsionistlikku metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane Paul Feyerabend heitis
Postpositivistid jagunevad internalistideks ja eksternalistideks. Internalistid toetuvad teadmiste immanentsetele e. olemuslikele seadustele. Eksternalistid uurivad, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Th.Kuhn ongi selle suuna tuntuim esindaja. Ta sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. Ajal mil ilmus Kuhni raamat "Teadusrevolutsioonide struktuur" oldi üldiselt arvamusel, et teadus areneb kumulatiivselt (ld. cumulatio - kujunemine): uued teadmised lisanduvad vanadele ja niimoodi toimub pidev teadmiste kasv. Kuid Kuhni arvates ei arene teadus sujuvalt vaid muutub aeg-ajalt revolutsiooniliselt. Teadusrevolutsioonidega kaasneb paradigmade vahetus (kr. paradeigma - näidis, näidiseeskuju). Mõiste paradigma kasutuselevõtt on Th. Kuhni teene. Mis siis on paradigma?
jt uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi ühe paradigma asendamine teisega teaduses on harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. *arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). *See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt Kuhn kaardilugemise puhul). Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte Feyerabend tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (nt ilma inertsiseadust sõnastamata). L. Feuerbach meeleline e. Senusaalne tunnetamine. 1) piiratud
...............................................................................................14 Kokkuvõte..............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16 TEMA TEOSTE LÜHITUTVUSTUS ,,Gertrud"- See naisenimega pealkirjastatud romaan käsitleb mehe, muusik Kuhni elu. Pealkiri on siiski õigustatud, sest Kuhni elu on üksainus rahuldamatu ihalus Gertrudi järele. Romaani mõtte võib kokku võtta nii: mis elus ja armastuses jääb saavutamata, see murrab end välja loominguna, selle romaani peategelase puhul heliloominguna. Autori veendumust mööda on üksindus kunstiloome paratamatu eeldus. ,,Knulp" - Knulp on luuletaja, kes ei avalda trükis midagi. Knulp on laulu- ja pillimees, kes ei nõua esinemise eest tasu
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
üldkehtivad, mistõttu me peame objektiivseid tõdesid otsides arvestama eksimise võimalusega. Igasugune väljaütlemine tugineb aga vältimatult sellele, mis jääb ütlemata. Thomas Kuhn püüdis luua teaduse teooriat, mis on ajalooga rohkem kooskõlas. Ta rõhutas teaduse progressi revolutsioonilisust, mõistes teadusrevolutsiooni all ühe teoreetilise struktuuri asendamist teisega, mis pole sellega ühitatav. Samuti pidas ta tähtsaks teaduskogukondade sotsioloogilisi jooni. Kuhni järgi liigub teaduse progress järgmise skeemi järgi: eelteadus, normaalteadus, kriis, revolutsioon, uus normaalteadus, uus kriis. Teaduse kujunemisele eelnev korrapäratu ja mitmekesine tegevus struktureerub ja omandab suuna, kui teaduskogukond hakkab pooldama ühtainsat paradigmat. Paradigma koosneb üldistest teoreetilistest eeldustest ja seadustest ning nende rakendamise tehnikatest, mille teatud teaduskogukonna liikmed omaks võtavad. Paradigma raames tehakse normaalteadust.
distipliinidest, teadusest ja teadmistest üldiselt. Selle aja jooksul on muutunud ka filosoofia ja ideed, mis kujundavad teaduse mõistet on samuti muutunud. Kuhn (1962) tutvustas mõistet paradigma kui teaduse iseloomulikku tunnust. Ta väitis, et teadus paistab silma faktiga, et teatud distsipliini teadlased töötasid raamis, mis oli juhitud valitsevast ”paradigmast”. Teooria olemasolu ei paistnud teaduses eriti oluline olevat. Kuhni järgi paradigma funktsioneeris kui ”distsipliini maatriks e. raamistik” ja sisaldas kontsepte ja reegleid, mis tulenesid distsipliini liikmete intellektuaalsel tööpanusel. Kuna teooriat nähti kui teadusliku protsessi produkti, esitas Kuhn seisukoha, et õenduse paradigmade selgitamine kujundab õendusest unikaalse distsipliini ja tugevdab õenduse tausta teadustes. Laiaultuslikud ideed ja teooriad, mis olid varem iseloomustanud õendust, vaadati paradigmade valguses üle. Selgus, et
Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadus kujunebki Kuhni arvates välja alles siis, kui mingit reaalsuse valdkonda uurivad inimesed jõuavad mingi ühise paradigmani. Nt optika kui teadus kujunes sellise kriteeriumi järgi välja alles XVII sajandil (Newtoni uurimused), astronoomia aga juba antiikajal (Ptolemaios). Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Teadustegevus on Kuhni arvates alati kollektiivne ning seotud konkreetsete inimestega, eks elavad teatud ajastul teatud ühiskonnas
Lingvistiline filosoofia -- keel sisaldab erinevaid filosoofiaid. Kui uurida grammatilisi struktuure, võib leida erinevaid tõdesid. Inimene on selline nagu ta räägib. Inimestevahelised arusaamatused tulenevad erinevatest keeltest. (Keel = maailmapilt, mõtlemine). Eristatakse nn. varast ja hilist Wittgensteini. Hiline Wittgenstein eitas seda, mida kirjutas varane Wittgenstein. THOMAS KUHN (19221996) Postpositivist. Põhiteos on "Teadusrevolutsioonide struktuur", mille järgi Kuhni kõige enam tuntakse. 20. sajandil tekkis rahulolematus positivismiga. Kuhn tahtis positivismi ületada. Tema filosoofia keskne mõiste on paradigma (teaduse tegemise näidis, mis õpitakse selgeks kõrgkoolis; kuni viimase ajani on olnud valitsev Newtoni paradigma). Paradigma on 15 muutumatu nn. normaalse teaduse arenguperioodil. Normaalteadus ei vaja filosoofiat. Teaduse revolutsioonilisel etapil toimub paradigma vahetus
programmid jne). 5 Riigil on kõikjal arenenud ühiskondades tähtis roll ettevõtete toetamisel ja motiveerimisel, et investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Loeng 4: Võrdle omavahel kontseptsioonide ,,paradigma", ,,tehnoloogiline paradigma" ja ,,tehnoloogilis-majanduslik paradigma" sarnasusi ja erinevusi, too näiteid. Thomas Kuhni järgi - ,,paradigma on kõigi poolt tunnustatud teaduslik saavutus, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks." Teadlaste poolt mingisuguse hinnangu andmine uuritava objekti suhtes. Teaduslik tegevus, mis on seotud konkreetsete teadlastega teatud ajastul ja teatud ühiskonnas. Mingisugune teooria, millest lähtutakse, ettekujutus teadlikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada
kõiges Kuhnile ja enesestmõistetavana postmodernistidele pakutavas [vaata lühikest vastandub teravalt kriitilise ja tabavat ülevaadet sel ratsionalismi teemal Karl Popperilt teadusfilosoofiline (Popper 1999) - koolkond ning selle kättesaadav ka Tartu peaesindaja Karl Popper. Ülikooli raamatukogus]. Selle esindajad tunnistavad Kuhni ja Popperi küll teaduse sisemist mit- vastasseisu ja selle olulisust mekesisust ning teaduslike olen lähemalt käsitlenud teadmiste ekslikkust, kuid laialt kättesaadavas seavad eesmärgiks teaduse eestikeelses ühtsuse saavutamise konverentsikogumikus kriitilise dialoogi kaudu (Mikser 2005). Eelpool erinevate teaduste ja kirjeldatud põhjustel koolkondade vahel. pooldab siinkirjutaja
-) Eksternalistid uurisid, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Thomas Kuhn * Thomas Kuhn (1922-1996) ta oli postpositivistidest eksternalistide peamine esindaja. -) Kuhn sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. *) Teda hakkas huvitama küsimus, miks ühed teooriad asenduvad teistega. -) Kuhni arvates ei arene teadus sujuvalt vaid muutub aeg-ajalt revolutsiooniliselt, millega kaasneb paradigmade vahetus (kr. paradeigma - näidis, näidiseeskuju). *) Kuhn: "Ma mõistan paradigma all kõigi poolt tunnustatud teaduslikke saavutusi, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks." *) Paradigma on teooria, millest lähtutakse. See on ettekujutus teaduslikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
Filosoofia on püüdnud kirjeldada viisi, kuidas ta kirjeldusi kirjeldab (nt olemise põhijooned, elu mõte, isiksuse tähendus jne), ent seetõttu ongi filosoofia senised püüdlused määratud nurjumisele. See on keele väärkasutamine me püüame öelda asju, millest ei saa rääkida. Enamik filosoofilisi lauseid ei olegi tegelikult väärad, aga mõttetud. Ainult siis, kui me saame midagi selgelt öelda, on see mõttekas. 5. PILET HERAKLEITOS POSTPOSITIVISM JA T. KUHNI PARADIGMAÕPETUS Herakleitos proovis leida üht mõtet, mis avaks kogu maailma saladuse. Ürgaineks peab ta tuld ning kuna tuli seadusepäraselt süttib ja kustub, on maailmaprotsess tsükliline. Kosmost juhib välk. Samuti leiab ta, et iga nähtus vajab eksisteerimiseks vastandit, näiteks vibu kaar ja nöör. Kõige isa on seega võitlus, on orjad ja isandad ning pingete ja võitluse lakkamisel saabub vaikelu ja surm. Haigus
Paradigmad annavad maailmast ainult teatud teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid. Kuhn: ,,Teaduslik teadmine on nagu keelgi tõeliselt rühma ühisomand, või see ei ole mittemiski. Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad." Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide 57 väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast. Alan Chalmers aga väidab: ,,Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile
Paradigmad annavad maailmast ainult teatud teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid. Kuhn: ,,Teaduslik teadmine on nagu keelgi tõeliselt rühma ühisomand, või see ei ole mittemiski. Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad." Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide 54 väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast. Alan Chalmers aga väidab: ,,Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile
mata ratsionaalselt loodust kogu oma ulatuses. Paradigmad annavad maailmast ainult teatud teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid. Kuhn: „Teaduslik teadmine on nagu keelgi tõeliselt rühma ühisomand, või see ei ole mittemiski. Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad.“ Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast. Alan Chalmers aga väidab: „Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
