Sageli allub keha hinge korraldustele ja hing võtab kuulda keha. Jumal lõi kehad selleks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes liiguksid nii, nagu tahab hing. Hinged lõi Jumal sellisena, et nad oma loomulikele seadustele alludes oleksid alati valmis peegeldama kehade seisukorda. 4.Lugege fragmenti prantsuse filosoofi Paul Holbachi teosest „Looduse süsteem“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Holbach? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Ta pooldas materialismi. Inimene, uurides oma organusmi, kohtas niivõrd palju takistusi ning mõtles välja imelikke oletusi, et seletada oma keha varjatud mehhanismi. b) Mis on pannud inimesi arvama, et inimesel on hing – miski, mis erineb täielikult kehast? Inimene nägi, et tema keha ja selle osad liiguvad teatud viisil, kuid sageli ei osanud ta leida selle põhjusi.
Ajaliselt on tõesti selline järgnemine, et ma tahan ja teen aga tegelikult tahtmine on ise ainul keha protsesside fenomes. ->Monistlikud teooriad on kas ainult keha või vaim/hing Klassikaline materialism Vana-Kreeka atomistid väitsid, et on vaid aatomid ja tühjus. Ka hing koosneb aatomitest (Demokritos ja Epikuros). Ei eitanud, et hing on olemas. Inimesed mõtlesid hinge välja seepärast, et ei teadnud sündmuste põhjusi (Paul Holbach). Materialismi põhiseisukoht, et on olemas ainult materiaalne maailm ja midagi vaimset ei ole. Ei väideta et on olemas hing kui asi. Holback ,,Mida enam me asja üle arutleme, seda rohkem veendume, et hing ei ole midagi kehast erinevat, et hing on seesama keha, vaadelduna tema teatud funktsioonide või teatud olemisviiside ja tegevuste aspektist, milleks keha on võimeline, kuni elab." Omane on süüdistada kõike neid, kes usuvad et on olemas vaimud/hinged, süüdistada neid selles, et
sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg 2 Valgustus see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu.
3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus? On võimalus valida oma tahtmisi. 7.Jäik determinism.Esindajad. Ütleb vabadus on ainult illusioon.Benedictus Spineza,Paul Holbach. 8.Indeterminism.Esindajad. Ütleb, et meil on olemas tahte vabadus.R.Descrates,W.James. 9.Nõrk determinism.Esindajad. Ütleb, et determinism ei välista vabadust.J.S.Mill,D.Hume,Voltaire,B.Russell 10.Mis kujundab inimese tahtmisi ja mõjutab valikuid elus? Meie kasvatus,keskkond,pärilikkus,haridus,reklaam. 11.Kas ja miks on laste kasvatamine võimalik? Eeldab, et saame lapsi kasvatada ja mõjutada.Peame suunama laste tahet. 12.Selgita "Buridiani eesli" näidet.
inimese hing koosneb aatomitest: maailmas kutsuda hinges, aga me võim ideede üle on piiratud osutavad teaduse abil uuritavatele nähtustele. Vaim ei ei ole üldse midagi peale aatomite ja tühjuse. võrdu käitumisviisiga Hilisemad materilistid on näiteks prantsuse 5. Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on 10. Mida nimetas Barkley loodusseaduseks? filosoofid La Mettrise ja Paul Holbach. armastus materialisti seisukohalt? Kindlaid reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, Materialisti seisukoht on, et inimene mõtles Ajuseisund tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse välja vaimud ja hinged seepärast, et ei Armastust saab käsitleda keha teatud käitumisviisina või loodusseaduseks. teadnud sündmuste tõelisi põhjusi
2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3. John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest. Vastsündinu on Locke järgi tabula rasa (,,puhas leht"), millele kogemus meelte kaudu ,,kirjutab" oma sisu. 4. Gotfried Leibniz tõi psüühikakäsitlusse alateadvuse mõiste. 5. Diderot, Holbach, Helvetius jt prantsuse filosoofid esitasid inimese psüühika sotsiaalse determineerituse idee. 6. Immanuel Kant eristas kaasasündinud (aprioorseid) ideid ja kogemuse poolt antud vaimuelunähtuste sisu. 7. K.Marxi ja F.Engelsi dialektilise materialismi õpetus- see sündis prantsuse materialismi, Hegeli dialektika ja inglise poliitökonoomia ühendamisel ning käsitles
käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. 4. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et A. Õige! Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. 5. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") A. ? on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest 1 Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") a ? on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid 2. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? a
kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. 2. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et AF Ei ole õige Keha ja hing mõjutavad teineteist vahetult AG Õige! Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. ? Jumal kohandab keha ja hinge teineteisega igal juhtumil eraldi 3. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") AH ? alluvad inimese hing ja keha erinevatele seaduspärasustele; hinge ja keha kooskõla on analoogne mehaanilise kella ja päikesekella näitude kooskõlaga AI Õige! on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest ? mõjutavad hing ja keha teineteist vaheajus asuva käbikeha kaudu 4. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et AJ Õige
olenditele. Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine.
olenditele. Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine.
A. Toynbee aga nii negatiivselt häälestatud ei olnud. Ta ei olnud vastu enamiku tsivilisatsioonide suremisest, arvas ta veendunult, et ülejäänute tsivilisatsioonide elu päästab just usk ja kõlblus. S. Huntington arvas, et tsivilisatsioonid säilivad tänu sellele, et suudetakse ületada kultuuride omavahelisi erinevusi. Tsivilisatsiooni mõistet võime seletada erinevate tähenduste saatel. Tsivilisatsioon on... kui ühiskondliku elu ja indiviidi arengu progress ( Humboldt, Holbach ); barbaarsust mittesisaldav ühiskonna arengu ja elulaadi tase ( Morgan ); ühiskonna materiaalne ja tehniline pool, mis on vastupidine kultuurile, mis etendab loomingulist poolust ( Simmel ); mingisuguse kultuuri liigi arengu viimane aste, selle kultuuri hukk ( Spengler ); omaette eksisteeriv sotsiokultuuriline maailm, selle "ühtsuslik pürgimus" ( Toynbee ); inimeste kultuurilise identiteedi kõrgeim arengu tase ( Huntington ).
A. Toynbee aga nii negatiivselt häälestatud ei olnud. Ta ei olnud vastu enamiku tsivilisatsioonide suremisest, arvas ta veendunult, et ülejäänute tsivilisatsioonide elu päästab just usk ja kõlblus. S. Huntington arvas, et tsivilisatsioonid säilivad tänu sellele, et suudetakse ületada kultuuride omavahelisi erinevusi. Tsivilisatsiooni mõistet võime seletada erinevate tähenduste saatel. Tsivilisatsioon on... kui ühiskondliku elu ja indiviidi arengu progress ( Humboldt, Holbach ); barbaarsust mittesisaldav ühiskonna arengu ja elulaadi tase ( Morgan ); ühiskonna materiaalne ja tehniline pool, mis on vastupidine kultuurile, mis etendab loomingulist poolust ( Simmel ); mingisuguse kultuuri liigi arengu viimane aste, selle kultuuri hukk ( Spengler ); omaette eksisteeriv sotsiokultuuriline maailm, selle "ühtsuslik pürgimus" ( Toynbee ); inimeste kultuurilise identiteedi kõrgeim arengu tase ( Huntington ).
A. Toynbee aga nii negatiivselt häälestatud ei olnud. Ta ei olnud vastu enamiku tsivilisatsioonide suremisest, arvas ta veendunult, et ülejäänute tsivilisatsioonide elu päästab just usk ja kõlblus. S. Huntington arvas, et tsivilisatsioonid säilivad tänu sellele, et suudetakse ületada kultuuride omavahelisi erinevusi. Tsivilisatsiooni mõistet võime seletada erinevate tähenduste saatel. Tsivilisatsioon on... kui ühiskondliku elu ja indiviidi arengu progress ( Humboldt, Holbach ); barbaarsust mittesisaldav ühiskonna arengu ja elulaadi tase ( Morgan ); ühiskonna materiaalne ja tehniline pool, mis on vastupidine kultuurile, mis etendab loomingulist poolust ( Simmel ); mingisuguse kultuuri liigi arengu viimane aste, selle kultuuri hukk ( Spengler ); omaette eksisteeriv sotsiokultuuriline maailm, selle “ühtsuslik pürgimus” ( Toynbee ); inimeste kultuurilise identiteedi kõrgeim arengu tase ( Huntington ).
annaabi.ee 
