Poststrukturalism on üldmõisteks mitmeid analüüsimeetodeid koondavale filosoofiale. Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab tihti ainult üht, pealesurutud tähendust. Ei keskenduta mitte tekstide ega sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need märgid pandud üldse tähendama seda, mida nad tähendavad. KOKKULEPPELISUS ON MÕTTETUS. Nt. `'Yo, kas sul `rohelist' on? 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse tõttu ning semiootika kui ainult ,,pooleldi lubatud" teaduse tõttu
Hirm ja segadus Juri Lotman Juri Lotman oli juudi päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog. Maailmakuulsa Taru-Moskva semiootikakoolkonna üks asustajaid, pikaaegne Tartu Ülikooli professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib, kuidas mis tahes märk (verbaalne või nonverbaalne) kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk võib olla nt. Rahvuslipp kui terve riigi sümbol vms.
1. "Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased A. Õige! 16. 17. sajandit B. ? 15. sajandit ("Nõiahaamer" ilmus 15. sajandi alguses) 2. Renessanss esines pimeda keskaja pärandi rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele A. Õige! selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole. B. ? nii võib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja seost 3. Renessansiaja teadust iseloomustas A. ? sarnaselt klassikalise teadusega tulemuste kontrollitavus ning meetodite selgus B. Õige! pigem esoteerilisus ning salapärasus 4
lõpetas cum laude Magistrikraadi sai ta with distinction Inglismaal Warwicki Ülikoolis Kirjutas Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorandina dissertatsiooni eksootikast kirjanduses. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Ta oli esimees ka aastatel 2005 2011. Aastatel 2002 2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja Kuulub rühmitusse Tunnustused 2008 Juri Lotmani stipendium 2008, II preemia (20 000 kr) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 1997, Rotary Fondi stipendium 1996, Viljandi Linnavalitsuse Jaan Lattiku nimeline stipendium 1995, TÜ Sihtasutuse Paul Saagpaku nimeline stipendium "Vedamine" (1999; novellid) "Pilved asfaldile" (2000; novellid) Samuti on Vaher
pedagoog. Tema auks on tehtud monument Tartus Pirogovi pargis. Asub Lossi ja Ülikooli tänava nurgal. Toomemäe ohvrikivi On Tartu Toomemäel asuv kahe lohuga kivi, mida sageli on peetud ohvrikiviks. Varaseim teade kivist on 1880. aastatest, mil ta oli paigutatud Vana Anatoomikumi juures limonaadimajakese lähedusse. Juri Lotman Oli juudi päritolu Eesti semiootik ja kirjandusteadlane ning kauaaegne Tartu Ülikooli professor. On maetud Raadi kalmistule Tartus. Juri Lotmani mälestusmärk Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Lev tolstoi tänav On tänav Tartus Karlovas. On saanud nime vene kirjaniku Lev Tolstoi järgi. Tänava pikkus on 335 meetrit. Vassilissa Oli abielus Ivan IV-ga 1580-ndal aastal. 2015-dast aastast tegutseb Tartu Raekoja platsi nurgal vene restoraan Valissa Riigikohus Asub Tartus Lossi 17 On Eesti kõrgeim kohus. Barclay de Tolly Oli vene väejuht. 1761-1818 Tartu ülikooli juures on tema mälestuseks
järgnenud sulaajale. Vene emigrandid Vene emigrantidel Eesti Vabariigis aastatel 1918 1940 oli enamuse intellektuaalsuse tase üsna kõrge, nende staatus TsaariVenemaal võimaldas neile haridust, võõrkeelte oskust, kõrget olmekultuuri. Eestisse pärast II Maailmasõda ja eriti 1970. aastatel saabunud emigrandid ,olid valdavalt lihttöölised, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nõukogude ajal eestisse elama asunud, hakkasid nad omaks võtma kohalikku olmekultuuri. Juri Lotmani (1922-1993) mõju Eesti kultuurile Peterburi Ülikooli lõpetamise järel 1949. aastal ei leidnud oma juudi päritolu tõttu tööd kodulinnas. Tartust, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J.Lotmani töö- ja elupaigaks. Tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. David Oistrahh (1908--1974)
28.Leedu kaitsejõud 29.Tartu Ülikooli arstiteaduskond 30.Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond 31.AS Eesti Post 32.restoran Kullaseppa Kelder 33.Prantsuse Lütseumi õppenõukogu 34.muhamedi usk 35.Martin Luther 36.luterlane 37.Saalomoni tarkus 38.Katariina Teine 39.Jehoova 40.Torupilli-Juku (hüüdnimena) 41.ajakiri ,,Tehnika ja Tootmine" 42.saade ,,Kes tahab saada miljonäriks?" 43.Eesti semiootik Juuri Lotmani raamat ,,Kultuur ja plahvatus" 44.Tartu Ülikooli toimetised 45.Mahtra sõda 46.Suure Vankri auhind 47.XX emakeeleolümpiaad 48.valetinipäev 49.Alma keefir 50.Nike'i jooksukingad 1. isa Goriot'd (tegelasena) 2. Voltaire'ina 3. Shakespeare'iks 4. Camus' teostes 5. bordeauxlane või bordeaux'lane
selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis on rohkem või vähem dünaamiline - vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud +3. Mis on taju eesmärk
uudne või liiga vana.“ Mõistmine põhineb iseenda ja teise inimese erinevuste õigustamiseks rahuldavate selgituste kättesaadavusel, kinnitab kommunikatsiooniteooriaga, sh mitteverbaalse kommunikatsiooniga tegelnud psühhiaater ja semiootik Jurgen Ruesch (Jurgen Ruesch, Gregory Bateson , 1951): "mõista" tähendab saada aru, et see, mida sina mõtled ja mida teine mõtleb, on erinevad ja – mis on siin eriti tähtis – saada aru, miks need on erinevad. Ehk Juri Lotmani (Lotman, 2000 (1969) ) sõnastatult: „Näiteks, kui ma olen (militantne) ateist, siis ma ei pruugi kristlasega kohe üldse mitte nõustuda, aga ma võin teda mõista. See, kes teist ei mõista, kaldub ikka arvama, et siin polegi midagi mõista, hävitada on vaja.“ Kunstikriitika ei toimi vaakumis, vaid vajab väljundit ajakirjanduses. Kui erialaste väljaannetega on Eestis seis hea (meil ilmub kolm kõrgetasemelist kunstikriitikale ja -teadusele pühendunud
hierarhias. Teisel etapil tuuakse esile tõlkija ja teksti sõltuvus konkreetsest situatsioonist 2 ja tekstiga manipuleerimise viisist. Kolmandale etapile on iseloomulik poststruktualistlik pluralism nii originaali mõtestamisel kui ka tõlkemeetodi otsimisel" (Torop 2002: 334). Tõlkesemiootikas ei saa me üle ega ümber Juri Lotmani semiosfääri kontseptsioonist, kus tõlke mõiste eksisteerib selle sõna avaras tähenduses. ,,Lähtepunktiks on tõdemus, et kultuurikeelte eksisteerimine ja areng on võimalik vaid vastastikuste kontaktide kaudu seega eksisteerib iga eraldi võetud keel teatavas semiootilises ruumis ja saab funktsioneerida vaid tänu kahepoolsetele mõjudele selle ruumiga. Jagamatuks töötavaks mehhanismiks semioosise ühikuks ei tule pidada
Kasvavad tootjate kasumid sellest, et ahnus on täitmatu on vaikselt kõikjal aru saama hakatud. Kuid meil, tarbijatel, on õigus puhtale ja tervislikule toidule. Meil on õigus teada, mida me sööme. Toit ei tohi kujutada endast ohtu. GMO-toidu ehk muudetud pärilikkusega organismide üle meie toidus pole peaaegu mingisugust järelevalvet. Me ei tea enamikul juhtudel, kas meie toit on geneetiliselt muutmata või muudetud. Alex Lotmani loengus öeldi, et pakendi peal peab kirjas olema, kui on tegemist GMO-ga. Aga poodides ringi vaadates ei näe me peale nimetuse: tomat + kilohind midagi, kuigi enamasti on ka päritolumaa märgitud. Äkki peaksid teadlased leiutama geeni, mis ,,kirjutaks" tomati koorele suurelt: GMO..? Minu arvamus GMO-toidust on suurelt negatiivne. Ma ei ela selleks, et süüa, aga ma ei söö ka selleks, et surra või haigeks jääda. Kui ma teaks, millised toidud
test Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. Millisest ajastust on jutt? Vali üks: a. 12. - 15. sajandist b. Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus Õige vastust! c. 15. sajandist (eriti pärast "Nõiahaamri" ilmumist) Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal Vali üks: a. muutis elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus Õige vastus! b. muutis elu tervikuna prognoositavamaks; suurenes inimese kontroll elu üle Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Renessanss esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste
kõrgemasse ühtsusesse, seob ka erinevad individuaalsused mõtlevasse tervikusse. Nende kahe, struktuurilt ühetüübiliste mehhanismide kogum moodustabki indiviidiülese intellekti — Kultuuri. (Kultuuri fenomen. 1978) Greimas/Courtes KULTUUR (77-78) 1. Semiootilisest vaatepunktist saab kontsepte kultuur ja semantiline* universum* vaadelda kooseksisteerivatena kui nad on ühendatud antud sotsiosemiootilises ühtsuses. Kultuurisemiootikal (näiteks J. Lotmani poolt esitatuna) on seega ülesanne tegeleda semantilise universumiga – ja, peamiselt, selle kahe makrosemiootilise* komponendiga: loomuliku keele* ja loomuliku maailmaga*, käsitledes seega semantilist universumit kui objektsemiootikat, et konstrueerida metsemiootikat, mida nimetatakse kultuuriks. See on tohutu ülesanne, kuna suhestub terve hulga aksioloogiate, ideoloogiate ja sotsiaalsete praktikate tähistamise kirjeldustega. Järelikult on uuring tavaliselt limiteeritud nende
geneetiliselt muundatud organismidega ehk GMO. Elu patendeerimine algas USAst 1930ndatel ning juba 1970ndatel tehti seda tööstuse ning kasu saamise eesmärgil. Peamiselt on patendeeritud GMO taimi, mis tänu sisse viidud uutele geenidele on keskkonnakindlamad või mõne muu omaduse poolest klassikaliselt aretatud sortidest paremad. Minu isiklik arvamus elusorganismide patenteerimise ning GMO kohta on olnud suhteliselt erapooletu, kuid kuulates Alex Lotmani loengut elu patendeerimisest, siis pigem astuksin GMO vastaste leeri. Molekulaargeneetika arendes on järjest uuemad ja laiemad võimalused taime- ja loomaaretuses. Peamised geneetiliselt aretatud taimed, mida juba ka toiduainetööstus kasutab, on nn BT taimed ja taimemürkidele vastupidavad taimed. Esimesed neist sisaldavad bakteri geeni, mis muudab neid kahjurputukatele paremini vastupidavateks, kuna nad toodavad putukatele ohtlikku mürki
raamatus välja toonud pere ja sõbrad. Jääb mulje, et enamikele eestlastele ongi kõige olulisem raha. Tunnused Seda võib pidada nüüdiskirjanduse teoseks selle järgi, kuidas teos on kirjutatud. Sündmustik vahetub tihti ja sisse on toodud ka reklaam ja vahepealsed kommentaarid teose tegelaste poolt. "Kommenteerib Märt Väljataga, eesti kirjanduse peapiiskop: "Muuseas, mis Puskinisse puutub, siis ütles Kajar Pruul, kes praegu tõlgib Lotmani "Vestlusi vene kultuuriloost," et seda lugedes sai talle märksa selgemaks ..."" Tänapäevased, aktuaalsed teemad Kõik selles raamatus käsitletud teemad on ka päevakohased. Ka tänapäeval on inimestel pangalaenud, firmad mõtlevad välja uusi võimalusi, kuidas rohkem teenida, on ka üürivõlglasi ja probleeme narkootikumidega. Teose sõnavara Teose sõnavara on hea ja kaasaegne. Kirjeldamist on vähe, mis teeb raamatu
Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika Semiootika on teadmine semioosist. Semiootika on katse teoreetiliselt käsitleda seda, mis on märgis erilist. Semiootika keskmes on arusaam (eriti Peirce'i järgi), et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Lotmani arvates iseloomustab semiootikat mitte eriline uurimisvaldkond, vaid uurimismetoodika. Märgilisus on vaid analüüsi tulemus. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest, justkui liigitub ühe allüksusena semiootika alla. Toetub Sausurre’i ja Euroopa traditsioonidele! Tänapäeva semioloogia põhineb mudelitel, mille moodustavad märk ja ta korrelaadid – kommunikatsioon ja struktuur. semioosis – protsess, mille kaudu märk saab märgiks. Objekt-tõlgendaja-märk.
TÄIE JÕUGA MA RUSIKAS HOIDMA PEAN KÄE, peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakünete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski märgib: ,, ,,Rängast rõõmust" lõpetab midagi. Ei tahaks öelda, et luule. Juri Lotmani mõtet edasi arendades võiks öelda, et proosa on kõige keerulisem luule vorm. [---] Luuletaja käed on siin nii kõvasti rusikas ja hambad ristis, et rohkem enam ei saa. Peab haaret lõdvendama.... [---] Nii on Viivi muutumine proosakirjanikuks omamoodi seaduspärane. Kui "Rängast rõõmust" on stagnaaja ja ka sellele eelnenu poeetiline kokkuvõte, on "Seitsmes rahukevad" selle proosaline kokkuvõte." Kasutatud allikad http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx
Eri keelte sõnad erinevad üksteisest mitte ainult märkija, vaid ka märgitu poolest. Sõnad ei viita asjadele, vaid kultuuris olevatele käsitustele! Diskursus(arutlus, mõttevahetus)tähendab teatavat viisi millestki rääkida. See on üks paljudest erinevatest võimalikest viisidest kirjeldada reaalsust. Lotman jagas märgid: tingmärgid nende sisu ja vormi vahel puudub loomupärane seos; kujund- ehk ikoonimärkideks neil on loomupärane tähendus. Märk ise ei tekita Lotmani järgi tähendust, viimane kujuneb ühiskonnas ja kultuuris. Kommunikatsioon kui rituaal James Carey: uudised kui kultuurifenomen. 19 sajandiks kõigis maades 2 käsitust: komm kui transmissioon(signaalide / sõnumite saatmine mingi vahemaa taha ja kontroll.) ja kui rituaal(ei ole esikohal sõnumite levitamine ruumis, vaid püha rituaal, tseremoonia (riitus, kombetalitus), mis toob inimesi kokku ning loob üksmeelt ja vendlust) Transmissi Rituaalimudel oonimudel
Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Miks on kirjandusteose vorm oluline? Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust?
osaga närvisüsteemis või on teadvus pigem tööpõhimõte, mille järgi toimib terve keeruline närvivõrk, mitte mingi eriline osa sellest. Milles see tööpõhimõte seisneb, pole samuti selge. Sõltumata lahendusest, on füüsikaline monism veendumusel, et pole kehade maailmast eraldi seisvat vaimumaailma ehk keha ja vaim on ühtsed, mida pooldavad ka enamik tänapäeva psühholooge. 1.5 Psüühika ja kultuur Juri Lotmani(1922-1993) kultuuri määratlus: kultuur on kõik see, mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi antakse. Antud määratluse järgi pole inimene ainus, kel kultuur on. Ka laululinnud õpivad teineteiselt linnulaulu kohaliku ,,murraku" paigas, kus nad üles kasvavad. Inimahvidel on õpitud käitumisviise kümneid (Aafrika eri paikade simpansid erinevad teineteisest lausa kultuuriti).
Permis. Permis avati Annika Haasi, Birgit Püve ning Age Petersoni fotonäitus eesti vanausulistest ,,, Revisited". Kaasani Riiklikus Ülikoolis toimunud debatil ,,Haridusprobleemid globaliseerumise ja regionaalse arengu taustal" oli üks peaesinejatest Tartu Ülikooli prorektor Birute Klaas. Muudest üritustest tuleb kindlasti esile tõsta Vladimiri linnas veebruaris toimunud kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistamist. Kirjanduse poole pealt väärib tähelepanu Juri Lotmani raamatute « » ning "Kultuuri ettearvamatud mehhanismid" esitlused Moskvas (viimase puhul lisaks ka Peterburis). 2010. aastal ilmus täielikult viieköiteline Eesti-Vene sõnaraamat, mida samuti Moskvas Vene väliskirjanduse raamatukogu ovaalsaalis esitleti. 6. Eestlased Venemaal, venelased Eestis Eestlasi on Venemaal tunduvalt vähem kui venelasi Eestis. Eestlasi on Venemaal ligikaudu 20 000, seda on kordades vähem kui nt. 19.sajandil,
neid etendusi, mis õpetavad või vähemalt juhivad tähelepanu inimlikkusele ja mõistmisele, märkamisele. Üks sellistest etendustest on kaheosaline Paavo Piigi ja Mari-Liis Lille “Harakale haigus...” ja “Varesele valu...”. Need lavastused on lood inimestest meie ümber, mis annavad justkui võimalus neile, kes ei ole läbi elanud depressiooni, seda teha teatri kaudu. Kõige selle eesmärgiks võiks olla inimlik adumine. Siinkohal võiks taas luua paralleeli Lotmani kirjeldatud mänguga, kus kohtuvad teadmine ja teadmatus. Nimelt mängu puhul on osalejatel (publikul) teada, et olukord on tinglik, kutsub see esile ikkagi emotsioone (kurbus, kaastunne jne). Elatakse läbi asju neid tegelikult läbi elamata. Kuid kui mõtiskleda selle üle, kuidas nn välismaailm teatrit mõjutab, siis neid faktoreid on mitmeid. Kindlasti kuuluvad siia juurde valitsev võim, ajaloosündmused (nt Linnateatri etendus “Koletis kuu peal”, autor R
Intertekstuaalsuse hulka kuuluvad näiteks vihjamine, tsiteerimine, plagieerimine, tõlge,pastišš ja parodeerimine. Pärast seda kui Julia Kristeva intertekstuaalsuse mõiste 1966. aastal Mihhail Bahtini tööd läänemaailmale tutvustades kasutusele võttis, on terminit samuti korduvalt laenatud ja muudetud. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva semiootikakoolkond on Juri Lotmani ja peamiselt tema Moskvas töötanud mõttekaaslaste (Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Mihhail Gasparov, Boriss Jegorov,Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporov, Boriss Uspenski jt) loodud semiootikakoolkond.[1] Koolkond kujunes 1960. aastatel, mil Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasis peeti rida suvekoole teiseste modelleerivate süsteemide alal. Koolkonna vaate kohaselt on semiootilised süsteemid ühtlasi modelleerivad süsteemid. Koolkonna üheks manifest-artikliks on 1973
Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Kirjalik tekst on suhteliselt püsiv. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne. Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt. Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Primaarne modelleriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma (eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga modelleerib reaalsuse erinevaid aspekte, kasutades erinevaid süsteeme - semiootikat
Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman.
kirjanduse õpetajad venekeelsetes koolides, aga ka eestlased, kes tunnevad huvi süvateadmiste vene keele ja kultuuri vastu. Tartu Ülikoolis slaavi filoloogia osakonna juures töötas enam kui 40 aastat maailmakuulus teadlane Juri Lotman (19221993), kes peale Peterburi Ülikooli 1949. aastal lõpetamist ei leidnud tänu oma juudi päritolule tööd kodulinnas. Just Tartu, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J. Lotmani töö- ja elupaigaks. J. Lotman oli väljapaistev vene filoloog, vene kirjanduse ja kultuuri asjatundja. Suuresti tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. Rääkides vene kultuurist Eestis, tuleks kindlasti märkida ka teisi silmapaistvaid
märgisüsteeme ning märkide kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt molekulide kogumit ja kemilisi reaktsioone. Biosemiootika käsitab märgiprotsesse reaalsetena ning eeldab, et neil on seaduspärasused, mida saab uurida ja seletada. Need on eluslooduse seesmised seaduspärasused. 26.Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. 27
Kas ja kuidas autori positsioon erineb konkreetse indiviidi omast ja mida selline eristus Foucault diskursuse määratlemisel aitab seletada? Autori funktsiooniks on samuti piirata diskursuse juhuslikkust identiteedi mängi abil, mis võtab isikustatud kuju. Autori positsioon erineb indiviidi omast, kuna indiviid võtab teatud diskursuse (diskursuste) raames autori rolli, mis on mõjutaud traditsioonist või kultuurilisest kontekstist või publiku ootusest (nii nagu Lotmani teksti mõistegi), lisaks kasutab ta autori rolli ära selleks, et enda individuaalsest kogemustepagasist sobivat teose jaoks välja selekteerida. 7. Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: distsipliin. Kuidas vastandub see autori ja kommentaari funktsioonile? Kuidas on distsipliin seotud tõeväärtusega vale ja tõega? Tooge Mendeli näite asemel muid näiteid (ka poleemika erinevate teaduskeelte segunemisest)?
periodiseering oleneb sellest, kas alguseks võtta Konstantinoopoli vallutamine; Columbuse jõudmine Ameerikasse või näiteks trükikunsti (re)leiutamine; samuti piirkonnast - nt Itaalias keskaeg al 14. saj (3) renessanss: periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus, tähistab taassündi, sest antiik (Rooma) võeti eeskujuks, periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (Itaalias 14-16 sajand), Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) (4) barokk; klassitsism - periodiseering 16-17. sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem
Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus.
Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide (sealhulgas molekulide) kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt kui molekulide kogumit ja keemilisi reaktsioone. * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke problem. On semiootika valdkond, mis vaatleb kultuuri kui semiootiliste süsteemide kogumit. Kultuurisemiootika kujunes välja 1970. aastail, suurestiTartu- Moskva semiootikakoolkonna ja Juri Lotmani tööde tulemusel. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu, on inimühiskonna elu eri valdkondi märgiprotsesside vaatepunktist käsitlev semiootika haru. Sotsiosemiootika tähelepanu keskmes on märgikasutuse individuaalsed ja subkultuurilised erinevused. * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu, põhi uurimisobjekt on inimestevaheline kommunikatsioon. *üldsemiootika - teoreetiline uurib märke ja kuidas tekib tähendus. Märkide
sotsioökoloogia sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed strukturalism - humanitaarteaduste metodoloogia suund, milles uuritakse mingi objekti struktuuri sümboolne kapital - võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus suur narratiiv ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad süvastruktuur tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses teisene modelleeriv süsteem Lotmani järgi sellised kultuurinähtused, mida on mingil etapil vaja tõlkida loomulikku keelde? C. (Esitatakse 3 küsimust, neist valida 2. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht.) 1. Võrrelge kultuurimorfoloogilist ja progressivistlikku ajaloonägemust. Kumb neist onlähedasem religioossele mõtlemisele? Kultuurimorfoloogiline: kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi
ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Mida tähendab J. Lotmani lause “Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem”? Miks on kirjandusteose vorm oluline? Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust?
periodiseering oleneb sellest, kas alguseks võtta konstantinoopoli vallutamine ; kolumbuse jõudmine ameerikasse või näiteks trükikunsti (re)leiutamine; samuti piirkonnast - nt itaalias keskaeg al 14. saj. (2) renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) (3) barokk; klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning
binaarsete opositsioonide kriitika, logotsentrismi kriitika ning erinewuse kasutuselevõtt. Erinewus on Derrida loodud neologism, milega ta märkis tähendust tekitavat protsessi. Sõna viitab kahele asjale: * erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse * edasilükatud tähendusele, sest sõnade tähendused tekstides muutuvad 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. 1973 avaldasid Tartu-Moskva koolkonna semiootikud omamoodi manifest-artikli ,,Tees kultuuride semiootilisest tõlgendamisest". Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega.
periodiseering oleneb sellest, kas alguseks võtta konstantinoopoli vallutamine ; kolumbuse jõudmine ameerikasse või näiteks trükikunsti (re)leiutamine; samuti piirkonnast - nt itaalias keskaeg al 14. saj. · renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) · barokk; klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem
· kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata turuiidolid Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult. Kuidas nimelt? · Tavalised empiirikud on nagu sipelgad, kes ainult koguvad materjali · Ratsionalistid on nagu ämblikud, kes lähtuvad iseendas peituvast materjalist · Tõelised empiristid on nagu mesilased, kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Millised alljärgnevad väited on kooskõlas Lotmani artikliga? · ,,Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased 15. sajandit · Teaduse ja tehnika areng muutis renessansiajal elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus · Renessansiaja teadus oli pigem esoteeriline ning salapärane Massiline ,,nõidade" põletamine (mitukümmend nõida korraga) toimus Euroopas 14.-15. saj Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. Millisest ajastust on jutt? 12. - 15. sajandist
nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma kahestumisest keeles ja inimese kahestumisest ruumis. Minimaalne semiootiline mehhanism ongi seetõttu asümmeetriliselt binaarne ja ka seda moodustavad süsteemid on põhimõtteliselt kaht tüüpi -- diskreetsed (verbaalsed, ajaloolised) ja kontinuaalsed (ikoonilised, mütoloogilised).
reastatud? 4. "Poeedile" lk 117 a) millise luulevormiga on tegemist? b) millest autor kirjutab? 5. "Ausamba rajasin ma..." lk 155 a) sõnasta selle luuletuse mõte 6. Tee kokkuvõte loetud luuletustest, tuues esile nende romantilised jooned. KODUS: Tutvu J. Lotmani teosega "Aleksander Sergejevits Pushkin" ja leia vastus küsimusele: Kes oli A. P. Kern, mis sidus teda Pushkiniga? Loe läbi ka luuletus "A. P. Kernile" ja õpi see pähe. 6.TUND TEEMA: Romantiline proosa. TUNNI EESMÄRK: Tutvustada õpilstele romantismi ilminguid proosas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID:
sajandit Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. Millisest ajastust on jutt? Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus pigem esoteerilisus ning salapärasus Renessanss esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade - kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.-18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele- selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole. Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal muutis elu tervikuna vähem prognoositavaks; suurenes inimese ebakindlus Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. Millisest ajastust on jutt? a. Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus 7. Enesetest 1 Kellelgi meist käesoleval sajandil tagasi jõuda reisilt 100 valgusaasta kaugusel asuva galaktikani on
Koos inkivisitsiooniga ilmus ka demonoloogiat käsitlevaid teoseid, tuntuim "Nõiahaamer". Demonoloogia tegeles kuradi, nõiakunsti, nõia abivaimude (Eestis selleks nt kratt) uurimise ja seletamisega. Oluliseks oli kujutelm lendamisest nõiasabatile, leping kuradiga ning metamorfoos - kurat ei saa inimese kuju muuta, aga luua illusioone. 28. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. 29. Too (J. Lotmani artiklile toetudes) välja Euroopa 16.-17. sajandi nõiajahile ("nõia kompleksile") iseloomulikud tunnusjooned. Mille alusel nõia kuvand loodi ja milles nõidu süüdistati? "Nõiahaamer", süüdistatis saatanaga lepingu tegemises ja hiljem saatana väe kasutamises, üldisellt naised, kes ei ole jumalakartlikud 30. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
iseloomulik korduvus: andes edasi teadet suulises esituses mälu järgi tuleb arvestada, et vastuvõtjad peavad selle sõnumi ära tundma (neil peab olema vastav kogemus, kuidas üht või teist sõnumit mõista); teiselt poolt ka teate edasiandja mõtleb talle tuttavates vormides ja kasutab talle tuttavaid väljendusvahendeid. Nii üks kui teine asjaolu tingib teksti võime säilitada teatav põhikuju. (Vt suulise ja kirjakultuuri erinevust lähemalt näiteks Juri Lotmani artiklist "Mõned mõtted kultuuritüpoloogiast". Rmt. Juri Lotman. Semiosfäärist. Tallinn 1999, lk. 76-90.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.5. Tüüp ja variant Mõisted "tüüp" ja "variant" on ennekõike tüpoloogilise koolkonna mõisted. Neid mõisteid vajatakse, et kirjeldada tekstide omavahelisi genuiinseid seoseid. Selline tekstide omavaheline seotus tuleneb rahvaluule kui iseseisva kultuurivaldkonna eripärast - tekstide võimest püsida vaid paindlikult muutudes
või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. suur narratiiv teoreetiline konstruktsioon, mis püüab konseptualiseerida kogu tegelikkust, ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad Nt hegellik dialektika, freudism süvastruktuur - tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses teisene modelleeriv süsteem Lotmani järgi selliseid kultuurinähtused, mida on vaja mingil etapil loomulikku keelde tõlkida
(cultura agri). Teine aspekt on märgiline ja seostub teadvuse arenguga. Kultuur on ühelt poolt olemise peegeldus teadvuses, aga ka inimese enesepeegeldus. Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. 2. Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest rahvuseni) Etnosed ja rahvused mis vahe Etnostel tähtsad sugukondlikud ühendused ja seosed, Teatavad mentaalsed ja vaimsed sidemed.. Rahvuste kui kollektiivide isel on see et nad on varustatud lugudega. Eestlane kui rahvus on fiktsioon.. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki
kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned aastakümned tagasi ära põlatud, kui vulgaarsus). 2.Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus (sisu väljamõeldud, ettekujutatud), fikseeritud, suhteliselt püsiv ja avalik, tõlgendatavus. 3.Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli. Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma (eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga
genereerinud", sestap ka nt klassitsismi eeskujuks (rafineeritum, kindlam, süsteemsem). kindlasti ei võta kõike kreekapärast üle, vaid sisaldab ka oma algupäraseid nähtusi c. Renessanss : periodiseeringuks 15. saj II pool ja 16. sajandi algus. tähistab taassündi, sest antiik (rooma) võeti eeskujuks. periodiseering võib nihkuda, kui arvestada piirkonda (itaalias 14-16 sajand). Lotmani hinnangul murranguline aeg, st. hirm = rõõmuga (nt nõidade põletamine just sel ajal, mitte keskajal); algab I infoplahvatus (st. trükikunsti levik käsikirjalise asemel, rahvakeelse kirjanduse teke vulgaarladina keel); kirjalik tekst omandab suurema tähtsuse; humanismilainetus (teke) ; pigem lõuna-euroopas (vrld. põhjamaad sel ajal) d. Barokk; Klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad
kokkupuuteala. Võeti kasutusele 15.saj ?? 28. Kirjelda, missugused arusaamad ja motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. Kodukäijad jagunevad süüdlasteks ja süütuteks; Süütud hinged võivad olla: murelikud, rahuldamata, kättemaksjad(oma tapjale nt), kummitused. Kodukäijad võivad olla näiteks(kellena me neid ette kujutame).. elavad laibad, vaimud, seestunud laibad(possessed), kuradi poolt võetud surnu kuju. 29. Too (J. Lotmani artiklile toetudes) välja Euroopa 16.-17. sajandi nõiajahile (“nõia kompleksile”) iseloomulikud tunnusjooned. Mille alusel nõia kuvand loodi ja milles nõidu süüdistati? Hirmuepideemia reaalsed põhjused teadmata; hirmu kasvu soodustas demonoloogilise kirjanduse levik. Aset leidsid öised salajased rituaalid, asutati salaseltse. Vähemusi kardeti, süüdistatutele tehti vee- ja tuleproov, et saada teada, kas nad on süütud või süüdi; neilt otsiti saatanaga seotud
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõge...
Keel on olemise koda, nagu on seda kujundlikult nimetanud Martin Heidegger. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida. Selles kätkeb kultuuri tabuistlik ja metafoorne, poeetiline olemus. Vana-Kreekas iseloomustati inimloomet techne ja poesise mõistete abil, milles esimene rõhutas jäljendamisoskust, teine tegelikkuse taasloomisvõimet. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks
- Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus. - Primaarsed (loomulik keel) ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid (kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv
annaabi.ee 
