Filosoofia e-kursuse vastused (1)

23rd of  February 10:55 
Matis  Halmann 
Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on 
 
Siia saabki kirjutada ja joonistada:P 
ja muidugi uusi  filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist 
 b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest 
>>  c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 
 
 
23rd of February 12:47 
matis 
 
Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et 
 
>>  a. Ta ei  arva , et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. 
  b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. 
  c. Ta  arvab , et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:47 
matis 
 
Protagorase seisukoht oli, et 
 
 >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. 
  b. jumalaid ei ole olemas. 
  c. on vaid üks Jumal. 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:49 
matis 
 
Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? 
 
  a. Kui ühes  grupis  on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. 
  b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil 
planeetidel 3 miljonit olendit. 
 >> c. Ükski  tudeng ei õpi virtuaalõppes. 
 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:49 
matis 
 
Dialoogis  \"Laches\" kritiseeris  Sokrates  definitsiooni, mille kohaselt mehisus on 
 
  a. arukas visadus 
 >> b. teadlik riskeerimine. 
  c. kuldne  kesktee arguse ja hulljulguse vahel 
 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:50 
matis 
 
      Sokratese viimased sõnad olid: \"Kriton, me võlgneme Asklepiosele  kuke , ärge 
unustage.\" Mida see tähendas? 
 
  a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta  varandus  sõprade vahel. 
>>  b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks 
tänuohver. 
  c. Sokrates  arvas , et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:51 
matis 
 
Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et 
 
     a.      Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. 
     b.      Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. 
  >>   c.      Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel  millestki  aru saama hakata. 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:52 
matis 
 
Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest 
 
 >> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. 
  b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. 
  c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. 
 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:53 
matis 
 
Kuidas saab otsustada väite Mõned koerad söövad jäätist paikapidavuse üle? 
 
>>  a. Kogemuse põhjal. 
  b. Deduktiivselt arutledes. 
  c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt 
arutledes. 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:55 
matis 
 
Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse  ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse 
pärusmaa. See oli nii, sest 
 
  a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. 
>>  b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas 
kõiki  teoreetilise  uurimistöö valdkondi. 
  c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:57 
matis 
 
Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas 
Hegel  sellele, et 
 
  a. ükski tõsiseltvõetav filosoof  pole läinud vastuollu terve mõistusega. 
>>  b. kuni Kopernikuni oli  vastuolus  terve mõistusega väita, et Maa tiirleb ümber Päikese. 
  c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 12:58 
matis 
 
Sokratese  iroonia  seisnes selles, et 
 
>>  a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma 
kavalate küsimustega  segadusse . 
  b. Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks  jutuga  hoogu, märkamata, et 
tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. 
  c. Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga 
enda 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 13:00 
matis 
 
Millises järgnevalt toodud näites tunnistatakse  viisakus  iseväärtuseks? 
 
  a. Ants peab viisakust mõttetuks peenutsemiseks. 
  b. Andres peab oluliseks viisakust, sest viisakus soodustab karjääri. 
 >> c. Mardi jaoks on viisakus enesestmõistetav. 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 13:01 
matis 
 
Kuidas saab otsustada väite 3+4=9 paikapidavuse üle? 
 
  a. Antud väite paikapidavuse üle ei saagi otsustada. 
  b. Kogemuse põhjal. 
>>  c. Deduktiivselt arutledes 
 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 13:49 
Andres 
 
tubli  poiss 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 15:30 
matis 
 
Protagorase relativismiga on kooskõlas väide 
 
  a. Tõde ei ole veel keegi leidnud. 
  b. Millistena asjad näivad meile normaaltingimustes, sellised nad ka tegelikult on. 
>>  c. Millisena asi kellelegi näib, selline ta ongi tema jaoks. 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 15:30 
matis 
 
   Protagorase relativismiga on kooskõlas väide: 
 
  a. Ilus on see, mille enamus inimestest ilusaks  tunnistab . 
>>  b. Ilu on vaataja silmades. 
  c. Ilus on see, milles on kehastunud ilu kui selline. 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
23rd of February 15:30 
matis 
 
Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et 
 
>>  a. ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea. 
  b. ta oskab esitada  tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi. 
  c. ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust. 
 
-------------------------------------------------------------------------------- 
 
24th of February 16:46 
Pikali  
 
Sokrates võrdles oma  vestlusi  sünnitusabiga. Ta eeldas, et 
  a. inimese  hinges  on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik 
>>b. inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik 
  c. inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik 
 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
&&&&&&&&&&& 
test2 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
&&&&& 
29th of February 13:40 
Matis 
 
Siia siis tulebki panna filosoofia küsimused. 
 
01st of  March 17:23 
matis 
 
Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? 
 
täisnurkne kolmnurk —  ideede maailm 
võrdkülgse kolmnurga joonis —   meeleline  maailm 
teelõik Tallinna ja Keila vahel —  meeleline maailm 
 
 
01st of March 17:23 
matis 
 
Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, 
 
  a. mida ideaalses riigis  vaevalt  keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. 
>>  b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. 
  c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte  valitsejad . 
 
 
01st of March 17:24 
matis 
 
Platoni  tunnetusteooria  kohaselt on tunnetamine  selle  meeldetuletamine , mida 
 
>>  a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. 
  b. inimene on kunagi lugenud või  kuulnud . 
  c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 
 
 
01st of March 17:25 
matis 
 
Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, 
 
 >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus 
  b. milles ei ole inetust 
  c. mida peetakse ilusaks 
 
 
01st of March 17:25 
matis 
 
Platoni koopamüüdi kohaselt 
 
  a. on tõde peidus müütilises  koopas . 
  b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega. 
>>  c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid. 
 
 
01st of March 17:27 
matis 
 
Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi  seisused ? 
 
  valitsejad —  riigi kui terviku huvidest 
  sõjamehed —  riigi kui terviku huvidest 
  rahvas (käsitöölised) —  isiklikest huvidest 
 
 
01st of March 17:27 
matis 
 
Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad, 
 
  a. milles keegi ei oska ilu näha. 
  b. milles on kehastunud inetus . 
 >> c. milles ei ole üldsegi ilu. 
 
 
01st of March 17:28 
matis 
 
loodan et need küsimuste vastused on õiged... 
Kui ei ole eks siis parandage vms... 
 
01st of March 18:57 
mnx 
 
      Meelelise maailma asjade ja ideede seost selgitas Platon nii: 
 
  a. asjas kehastub idee. 
  b. idee on asja vari. 
  c. ideed kujunevad vastavalt asjadele. 
 
 
01st of March 20:13 
matis 
 
õige vastus b: idee on asja vari või  peegeldus  
 
01st of March 20:20 
dan 
 
need on otti kysad: 
 
1. Platoni ideaalses riigis peab olema kolm  seisust : valitsejad, sõjamehed, käsitöölised 
(rahvas). Ta arvas, et 
 
meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. 
 
2. Meelelise maailma ja ideede maailma seost selgitas Platon nii: 
 
ideed kehastuvad asjades. 
 
3. Platoni arvates on olemas näiteks 
 
inimese idee, kolmnurga idee, laua-idee. 
 
4. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida 
 
inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. 
 
5. Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised 
(rahvas). Ta arvas, et 
 
valitsejad on kõige väärtuslikum seisus, kuid vajalikud on kõik. 
 
6. Platoni ideaalse riigi valitsejad 
 
juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu isiklikest huvidest. 
 
 
 
 
 
01st of March 20:31 
Marko 
 
Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles, et 
 
     a. meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad aeglaselt. 
 >>> b. meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. 
     c. meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. 
 
Platoni ideaalses riigis peab igaüks 
 
 
a. oskama kõike teha, et vajadusel  asendada  teisi. 
    >>> b. tegema oma loomupärast tööd. 
 
c. oma elu jooksul tegema erinevaid töid. 
 
Kui valesti peaks olema, siis parandage... 
 
 
02nd of March 7:00 
x 
 
 
Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? 
 
Matching pairs : 
Ilus maja Mustamäel   — 
Ausus  — 
Arv 7   — 
 
valikud ideeline või meeleline maailm 
 
 
 
 
02nd of March 9:10 
matis 
 
maja mustamäel -- meeleline maailm 
ausus -- ideede maailm 
arv 7 -- seda ei tea :( vist  on nagu ideede maaailm.... 
 
02nd of March 11:41 
matis 
 
   Platoni tunnetusteooria kohaselt 
 
 >> a. on vaja õppida, sest ainult nii suudab hing meelde tuletada seda, mida nägi ideede 
                maailmas enne kehastumist. 
  b. ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest võimetest. 
  c. ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges olemas. 
 
 
02nd of March 22:41 
pikali 
 
blesshya matis.might thou kingdom come. keep up the  good work! 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
test3  
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
08th of March 0:10 
matis 
 
Aristoteles  eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused , miks  lepatriinu  
lendab? 
 
Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu  -  tegevpõhjuse kaudu 
Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta  -  sihtpõhjuse kaudu 
Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema  -  tegevpõhjuse kaudu 
 
 
08th of March 0:11 
matis 
 
Aristotelese arvates on mehine ( vapper ) see, kes 
 
>>  a. kardab , kuid suudab oma hirmust üle olla 
    b. kogemusest teab, et midagi pole  karta  ning ei tunne seetõttu hirmu. 
    c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 
 
 
08th of March 0:12 
matis 
 
Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita: 
 
>>  a. Porgandiseeme on võimalikkusena  porgand (potentsiaalne porgand) sõltumata sellest, 
kas 
       temast antud tingimustes porgand kasvab. 
    b. Kui on porgandiseeme, ei ole  porgandit ; kui on porgand, pole enam porgandiseemet; 
       järelikult ei saa porgandiseemnest kasvada porgand. 
    c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui 
       temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 
 
 
08th of March 0:13 
matis 
 
Tekkimine on Aristotelese seisukohalt 
 
    a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele 
    b. üleminek mitteolemiselt olemisele. 
>>  c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 
 
 
08th of March 0:15 
matis 
 
Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) 
       loomutäiusteks, milliseid mitte? 
 
    Matching pairs: 
vaprus  (mehisus) -- eetiline loomutäius 
tasakaalukus -- eetiline loomutäius 
arukus   -- dianoeetiline loomutäius 
hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius 
 
valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 
 
 
08th of March 0:15 
matis 
 
Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on 
 
    a. asja väliskuju 
>>  b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. 
    c. asja välispinna all peituv materiaalne  komponent . 
 
 
 
08th of March 9:59 
Reimz 
 
Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu seletatakse nähtusi 
alljärgnevates näidetes? 
 
   Matching pairs: 
Miks see inimene irvitab? – Ta on irvhammas, sellepärast. —  formaalpõhjus 
Miks see taim on ära kuivanud? – Keegi ei kastnud teda, sellepärast. —  tegevpõhjus 
Miks see inimene naerab? – Keegi tegi  nalja , sellepärast. —  tegevpõhjus 
 
09th of March 13:40 
matis 
 
Aristoteles liigitas  elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas inimesel ja taimel on 
midagi ühist? 
 
    a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. 
>>  b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, 
       paljunemine. 
    c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses 
kehastumist 
       kehastuda taimes (nt põldoas) 
 
 
09th of March 13:41 
matis 
 
Aristoteles liigitas  teadused /teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. 
Millisesse  valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika  ja luulekunst ( poeesia )? 
 
metafüüsika —  teoreetiline teadmine 
füüsika —  teoreetiline teadmine 
eetika —  praktiline teadmine 
luulekunst —   loominguline  teadmine 
 
 
09th of March 13:42 
matis 
 
Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis? 
 
arvuti ilma tarkvarata —  kunstlik asi 
vaarikamoos —  kunstlik asi 
arvuti koos tarkvaraga —  kunstlik asi 
koerakutsikas —  loomulik asi 
 
 
09th of March 13:54 
JJ 
 
Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis? 
 
lill —  loomulik 
maja —  kunstlik 
inimene —  loomulik 
kärbes —  loomulik 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
test4  
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
&&& 
14th of March 0:51 
matis 
 
Demokritos  väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks\". See tähendab, et 
tema 
  arvates 
 
>>  a. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks 
sündmust, 
      mille põhjust nad ei tea. 
    b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. 
    c. tuleneb  religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. 
 
 
14th of March 0:51 
matis 
 
Epikuros  leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest 
 
>>  a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. 
    b. mõni  nauding ei ole taskukohane. 
    c. mõni nauding on labane . 
 
14th of March 0:52 
matis 
 
Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et 
 
    a. on olemas  aatomid , muud midagi ei ole. 
    b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole 
>>  c. on olemas aatomid ja tühjus 
 
 
14th of March 0:52 
matis 
 
Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros? 
 
Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust —  Epikuros ei nõustuks selle 
väitega 
Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust —  Epikuros ei nõustuks selle 
väitega 
Jumalad koosnevad aatomitest —  Epikuros nõustuks selle väitega 
 
 
14th of March 0:53 
matis 
 
Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt 
 
    a. ainult kehaliste naudingute poole. 
>>  b. nii hinge kui keha naudingute poole. 
    c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. 
 
 
14th of March 0:53 
matis 
 
Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest 
 
    a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu 
>>  b. me ei  puutu surmaga kunagi kokku. 
    c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest  halvem  elust siinilmas. 
 
 
14th of March 0:54 
matis 
 
loodan et sain õiged vastused, kui miski on  valesti ex siis parandage. 
 
14th of March 12:12 
Reimz 
 
Milliste väidetega oleks nõustunud Epikuros? 
 
   Matching pairs: 
Filosoofia peab  aitama  inimestel õnnelikuks saada —  Epikuros nõustuks selle väitega 
Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi õnne — Epikuros ei nõustuks selle 
väitega??? 
Inimese õnn sõltub jumalate tahtest — Epikuros ei nõustuks selle väitega 
 
14th of March 12:15 
Reimz 
 
Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates 
näitab see, et 
 
>>a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (rohkem naudinguid kui 
kannatusi toovaid) valikuid teha.    ??? 
  b. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud. 
  c. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. 
 
15th of March 14:55 
kkullamaa 
 
    Demokritose  arvates on värv ja lõhn omadused, mis 
 
  a. iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust 
  b. iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. 
 > c. on asjadel  vaid selle jaoks, kes neid tajub;  aatomitel  neid omadusi pole 
 
 
15th of March 22:59 
Tanel  
 
Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning 
 
  a. nad likvideeriksid maailmast  kurjuse , kui oleksid kurjuse  levikust  teadlikud 
>>b. nad ei jälgi maailmas toimuvat – seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas 
  c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi) 
 
 
16th of March 11:36 
tanel 
 
     Demokritos väitis: \"Inimesed lõid juhusest iidoli iseendi nõutuse katteks\". See tähendab, 
et tema arvates 
 
  a. tuleneb religioon (iidolitekummardamine) inimese jõuetusest. 
  b. tekitab iga juhuslik (ilma põhjuseta) sündmus inimestes nõutusetunde. 
 >> c. pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks 
sündmust, mille põhjust nad ei tea. 
 
 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
& 
test5 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
& 
21st  of March 17:57 
matis 
 
Tõsiasi, et me  erinevas  meeleolus näeme maailma erinevalt, tõendab skeptikute  arvates, et 
 
  a. maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme. 
  b. mõni meeleolu on petlik. 
>>  c. ei saa öelda, milline on maailm tegelikult. 
 
21st of March 17:57 
matis 
 
Milliste väidetega nõustuksid stoikud ? 
 
Matching pairs: 
Kurjuse  olemasolul  maailmas ei ole mingit seletust (õigustust)      —       ei 
Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane      — ei 
Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes      —  ja 
 
 
21st of March 17:58 
matis 
 
Stoikute arvates on vabadus 
 
>>     a.      võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes vaid seda, mis on 
kooskõlas saatusega. 
     b.       illusioon . 
     c.      võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 
 
21st of March 17:58 
matis 
 
Skeptikute arvates  saavutame  otsustusest hoidudes hingerahu, sest 
 
  a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. 
>>  b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis juhtub. 
  c. siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega. 
Kas  otsustamisel  (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? 
 
 
21st of March 17:59 
matis 
 
Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? 
 
>>     a.      Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. 
     b.      Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. 
     c.      Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. 
 
21st of March 17:59 
matis 
 
Mis iseloomustab skeptikute arvates järgmisi filosoofiakoolkondi? 
 
   Matching pairs: 
Dogmaatikud —  väidavad, et on tõe leidnud 
Akadeemikud —  väidavad, et tõde ei saagi leida. 
Skeptikud  — Otsivad tõde 
 
21st of March 17:59 
matis 
 
  Tõsiasi, et erinevad inimesed väärtustavad erinevaid asju, tõendab skeptikute arvates, et 
 
  a. väärtused on suhtelised. 
>>  b. ei saa öelda, mis on tõesti väärtuslik. 
  c. mõni inimene ei mõista, mis on tõeliselt väärtuslik. 
 
21st of March 18:00 
matis 
 
Stoikud nimetasid apaatiaks inimese  seisundit , kes 
 
  a. kes hoidub otsustamast asjade üle ning seetõttu ei pea midagi heaks ega halvaks. 
  b. kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib seetõttu mõttetu. 
>>  c. elab kooskõlas saatusega ning seetõttu ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle. 
 
21st of March 18:00 
matis 
 
skeptikute arvates mis on mis 
 
Matching pairs: 
sünd      —        neutraalne  
nauding      —       neutraalne 
rumalus      —       kurjus  
õiglus      —      hüve 
suursugune  päritolu      —  neutraalne 
 
 
 
21st of March 18:24 
Madis 
 
Skeptikud olid need, kes väitsid, et 
0.0%    
 
a.  
tõde ei olegi võimalik leida 
0.0%    
 
b.  
tõde on alati tõde kellegi jaoks 
100.0%  
 
 
c.  
tõde ei ole veel leitud, mida tõendab teineteisele 
vastukäivate seisukohtade olemasolu 
Õige vastus! 
 
21st of March 18:27 
Madis 
 
Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et 
0.0%    
 
a.  
jumal ei suuda  kurjust  likvideerida. 
100.0%  
 
 
b.  
headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta 
Õige vastus! 
0.0%    
 
c.  
jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat 
 
21st of March 18:42 
Madis 
 
Nüüd kõigile teadmiseks, kes võivad hiljem solvuda, kui neile ei teatatud. 
WebCT  teab kõiki õigeid vastuseid ja ei lähe õppejõudu vaja, et neid hinnata. 
WebCT teeb seda ise ja need on seal serverite sügavuses kogu aeg olemas. 
Kuidas neid kätte saada on isemoodi  kunst : Kui töö on ära tehtud, siis kõik 
igatsevad tulemust, aga  score  näitab tühja lehte. Nüüd tuleks vaadata ainult 
seda konkreetset  frame \'i. 
http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/quiz_home?VIEW+1044264691+ 
selline näeb välja aadress 5. töö puhul. Nüüd võiks minna ja vaadata teiste 
tööde tulemusi. 4. töö tulemused on juba olemas ja neid saab vaadata  vajutades  
allajoonitud \"1\"-le. 
http://webct.e -
uni.ee/ SCRIPT /ITK_fil/scripts/ student /serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044262508+1+
VIEW 
nii näeb välja 4. töö tulemuste aadres ja arvata võib, et kui nüüd võtta 5. 
töö ID ning asendada 4. URL\'is, siis näitab ta ka selle tulemusi. OIH! ja näädsa 
ongi kogu statistika meie töö kohta:D 
http://webct.e -
uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044264691+1+
VIEW 
URL, kui keegi veel välja ei mõelnud. 
Lisaks: VIEW=Scores ja DO_GRADE=View  Results . 10442 peaks olema õpilase ID ja 
64691 (62508 jnt[ja nii tagasi]) on siis töö ID-d. see üks on katse number, mis 
0\'i puhul ei näita midagi. Efektiivselt näitab proovitöö, kui seda on mitu korda 
tehtud ja see VIEW seal lõpus ei ole minuteada vajalik ^o) mõelge ise... 
 
21st of March 22:47 
pikali 
 
Stoikute arvates on võimalik 
 
>>a. muuta oma tahtmisi saatusele vastavaks, st tahta vaid seda, mida on võimalik saavutada 
ning 
    seda ka saavutada. 
   b. muuta oma saatust oma tahtmiste kohaselt ning saavutada sel teel, mida soovitakse. 
   c. valitseda oma  saatuse  üle, kuid seda ainult tugeva tahte korral. 
 
 
 
23rd of March 9:56 
dan 
 
Stoikud arvasid, et 
 
 >>> a. maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma arusaama maailmast. 
  b. muutes maailma, muutuvad ka arusaamad. 
  c. muutes oma arusaamu, saab muuta maailma. 
 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
test6 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
28th of March 5:14 
matis 
 
Miks pidas  Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm  toetub  
elevandile ja  elevant  kilpkonnale? 
 
    a. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. 
>>  b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema 
põhjus, kuid 
    Jumalal ikkagi polevat põhjust. 
    c. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid 
Jumal 
     on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. 
 
28th of March 5:15 
matis 
 
Anselmi  ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt 
 
>>  a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina. 
    b. ei saa Jumal tegelikkuses eksisteerida, sest Jumala mõiste räägib iseendale  vastu. 
    c. saab Jumal olemas olla vaid mõttelise objektina, sest  tegelikus  maailmas ei saa olla 
    täiuslikku olendit. 
 
28th of March 5:16 
matis 
 
Kas järgnevates lausetes räägitakse lauast universaali või partikulaari tähenduses? 
 
   Matching pairs: 
Laud on söömisel ja kirjatöö tegemisel kasutatav mööbliese. —  universaal 
Akna all olevale lauale pandi lilled ja  taldrik suupistetega —  partikulaar 
See laud jääb kõigile  jalgu  —  partikulaar 
 
28th of March 5:16 
matis 
 
Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? 
 
   Matching pairs: 
Reaalselt on olemas konkreetsed objektid —   realism ,konseptualism, nominalism  
Reaalselt on olemas universaalid — realism 
Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - 
nominalism, 
     konseptualism 
 
28th of March 5:17 
matis 
 
Kuidas suhtus Prantsuse filosoof  Voltaire  (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide 
jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? 
 
>>  a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene  prillid nina järgi, mitte aga 
      ei loonud Jumal nina prillide jaoks. 
    b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. 
    c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina  sobivus  prillide kandmiseks tõendab maailma 
     otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu. 
 
 
28th of March 5:18 
matis 
 
  Vana Testamendi Iiobi raamatus on read: \" Jehoova  on andnud ja Jehoova on võtnud: 
Jehoova nimi 
   olgu kiidetud.\" (Ib, 1, 21). Kuidas tõlgendati seda väidet keskaja religioosses filosoofias? 
 
    a. Ennemuiste  valitses Iisraelis kuningas Jehoova, kelle ebaõiglus oli laialt tuntud. Iiob , kes 
     ebaõigluse all kannatas, arvas siiski, et valitsejatele ei tohi vastu hakata. 
>>  b. Hädade ja õnnetuste sügavamate põhjuste mõistmiseni inimmõistus ei küündi (Jumala 
teod on 
      mõistetamatud). 
    c. Müütiline Jehoova, keda ennemuiste peeti hädade ja õnnetuste põhjuseks, kutsus 
inimestes 
      esile viha, mida väljendab ka Iiobi  sarkastiline  kiiduavaldus. 
 
 
28th of March 5:21 
matis 
 
Kõik ülalpool toodud küsimused on 100% õiged ja kui töö tehtud on siis siin on link millega 
saate 
oma töö kohe ära hinnata ilma õpetaja  abita : 
Lihtsalt klikkige sellel lingil, sisestage oma kasutajanimi ja parool kui seda küsitakse ning siis 
klikage uuesti sellelsamal lingil: 
 
http://webct.e -
uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044287443+1+
VIEW 
 
 
29th of March 10:25 
mnx 
 
Realismi seisukohalt on reaalsela. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt 
inimene kui selline) on väljamõeldis. 
a. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. 
100.0%   b. nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid (konkreetsed 
inimesed)  c. universaalid (nt inimene kui selline), partikulaarid (konkreetsed inimesed) on 
vaid näivus, meelelise maailma illusioon 
 
 
29th of March 10:26 
mnx 
 
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt 
100.0%   a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim, 
millest on võimalik mõelda. 
  b. on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma 
  c. peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult 
olemasolevana 
 
 
29th of March 10:28 
mnx 
 
Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt 
a. on Jumal  iseenese  põhjus ning kõige muu põhjuste ahela esimene põhjus 
100.0%   b. ei ole Jumala olemasolul põhjust, kuid Jumal on kõige muu olemasolu esimene 
põhjus. 
c. ei ole Jumal üldse  maailmaga  seotud - seda tõendab kurjuse olemasolu. 
 
 
29th of March 11:38 
Erki  
 
Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt: 
>>a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim, millest on 
võimalik mõelda. 
b. on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma 
c. peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult 
olemasolevana 
 
29th of March 11:39 
Erki 
 
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt: 
>>a. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma  suunava  jõuta; maailma korrapära on 
Jumala looming 
b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi ( eeldatavasti ) Jumala loodud, sest kui ta 
oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik 
c. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt 
 
29th of March 11:40 
Erki 
 
Millised väited on kooskõlas Anselmi arutlusega Jumalast (ontoloogilise jumalatõestusega), 
millised mitte? 
 
 
Jumala mõiste on iseendale vasturääkiv — Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega 
 
Jumal on paratamatult olemas ka tegelikkuses, mitte ainult mõttelise objektina — On 
kooskõlas Anselmi arutlusega 
Jumal on olemas mõttelise objektina, tegelikkuses Jumalat pole — Ei ole kooskõlas Anselmi 
arutlusega 
 
 
 
29th of March 11:42 
Erki 
 
Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. Millised 
neist eeldasid mõistuse ja usu omavahelist kooskõla, millised mitte? 
 
 
Usun, sest see on absurd  — mõistus ja usk ei ole kooskõlas 
 
Usun, selleks et mõista — mõistus ja usk on kooskõlas 
 
Mõistan, selleks et  uskuda  — mõistus ja usk on kooskõlas 
 
 
 
29th of March 12:42 
Agur  
 
  Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt 
 
  a. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt 
  b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala loodud, sest kui ta 
oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik 
  >> c. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma korrapära on 
Jumala looming. 
 
 
 
29th of March 12:44 
Agur 
 
Milline järgnevatest väidetest on kooskõlas nominalismiga? 
 
  a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. 
 >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks 
väljend \\\'laud kui selline\\\' on olemas) 
  c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud 
üldmõisted. 
 
 
 
29th of March 20:46 
Reimz 
 
Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? 
 
   Matching pairs: 
Usun, sest see on absurd —  Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi 
ühist 
Usun, selleks et mõista —  Jumalatõestused annavad usule  aluse 
Mõistan, selleks et uskuda —  Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 
 
30th of March 11:26 
tanel 
 
Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt 
 
  >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega  sobivaks  
loonud. 
  b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. 
  c. on maailm inimliku arusaamise kohaselt kõige otstarbekamalt loodud. 
 
 
30th of March 16:06 
Argo  
 
Reimzi paari on valed... Juhtub... 
 
Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? 
 
Usun, sest see on absurd — Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi 
ühist  Correct  
 
Usun, selleks et mõista — Jumalatõestused annavad usule aluse Incorrect 
Correct  answer : Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 
 
Mõistan, selleks et uskuda — Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia Incorrect 
Correct answer: Jumalatõestused annavad usule aluse 
 
 
 
30th of March 16:55 
Reimz 
 
Jep minu viga, ei keerasin asjad tagurpidi . Sry, kel seetõttu masksimum tulemata jäi (mul jäi) 
 
30th of March 19:31 
Juuljus 
 
Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt 
 
  a. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põhjus. 
 >>> b. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. 
  c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust. 
 
täpselt ei tea, aga panin selle, kui keegi on 100% kindel, parandagu!!! 
 
02nd of April 0:19 
dsfdsf 
 
redtext 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&
& 
test7 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
Descartes  oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri  deemon . Mida see deemon 
Descartes’i 
   oletuse kohaselt  teeks ? 
 
 
a.  
Põhjustaks maailmas kurjust – nii moraalset kui looduslikku. 
>> 
b.  
Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. 
 
c.  
Kallutaks inimesi ateismi. 
 
 
04th of April 0:59 
matis 
 
Descartes’i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges  kahtlemist  jõutakse 
Mõtlen, 
järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt? 
 
 
a.  
Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust 
 
b.  
Keha olemasolust. 
>> 
c.  
Ainult hinge olemasolust. 
 
 
04th of April 1:00 
matis 
 
Descartes\'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad 
objektid/nähtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? 
 
Matching pairs: 
vikerkaar  
—  
materiaalne 
puu peegeldus veepinnal  
—  
materiaalne 
kahtlemine   —  
  vaimne 
 
 
04th of April 1:01 
matis 
 
Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele  ohverdamine  päästab mereõnnetustest, kuigi 
mõnikord hukkusid 
merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et 
 
>>a. inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. 
  b. inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes 
armastab . 
  c. mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele  jumalale . 
 
 
04th of April 1:01 
matis 
 
Descartes\'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, sest 
 
 
a.  
pole üldsegi välistatud, et kogu elu on vaid üks katkematu uni. 
>> 
b.  
magaja  jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks tegelikkus. 
 
c.  
ka tegelikkuses võivad meie meeled petta ning tekitada illusioone. 
 
 
04th of April 1:02 
matis 
 
Descartes\'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad 
objektid/nähtused/protsessid on Descartes\'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? 
 
Matching pairs: 
vihmapilv  
—  
materiaalne 
foto inimesest  —  
materiaalne 
külma- aisting   —  
vaimne 
 
 
 
 
04th of April 1:04 
matis 
 
ja siin muidugi ka link millega saab töö kohe ära hinnata, kuidagi juhe töö oli  seekord :S 
 
Korra vaja siin klikkida, sisse logida ja siis uuesti klikkida siin: 
http://webct.e -
uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044328740+1+
VIEW 
 
 
04th of April 16:39 
mnx 
 
Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et 
a. miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. 
b. miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. 
100.0%   c. teadmistega varustatuna saame võimaluste piirides muuta loodust, kuid ei saa 
rikkuda loodusseadusi. 
 
 
04th of April 16:40 
mnx 
 
Francis Bacon eristas nelja liiki inimmõistuse iidoleid. Milles nad seisnevad? 
 
Teatri- iidolid  — võetakse ebakriitiliselt omaks teooria, mis meeldib Correct 
 
Koopaiidolid — isiklikud eelarvamused mõjutavad seda, kuidas me sündmusi tõlgendame 
Correct 
 
Turuiidolid — kasutatakse sõnu ja fraase, mille tähendust ei teata Correct 
 
 
 
04th of April 16:40 
mnx 
 
Bacon eristas kolme liiki õpetlasi ning iseloomustas neid kujundlikult . Kuidas nimelt? 
 
Tavalised empiirikud on nagu —  sipelgad , kes ainult koguvad materjali Correct 
 
Ratsionalistid on nagu — ämblikud, kes lähtuvad iseendas  peituvast materjalist Correct 
 
Tõelised empiristid on nagu —  mesilased , kes koguvad materjali ja töötlevad seda. Correct 
 
 
 
 
05th of April 11:54 
Agur 
 
Descartes pidas vajalikuks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel 
 
  a. hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. 
 >> b. vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest. 
  c. saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks 
 
 
05th of April 11:56 
Agur 
 
Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine 
 
  >> a. järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga  teoreem  
aksioomidest. 
  b. tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. 
  c. tugineb faktide kindlale vundamendile. 
 
 
05th of April 15:53 
Andres 
 
Esimene ilmselge tõde on Descartes\'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis 
Descartes mõtlemise all? 
 
  a. Mõtlemine on Descartes\'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. 
  b. Mõtlemine on Descartes\'i arusaama kohaselt mõistetega  opereerimine . 
  c. Mõtlemiseks saab Descartes\'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise 
probleemi üle arutamist. 
 
 
05th of April 18:35 
matis 
 
Andres kle pane õige vastus ka kirja:P 
 
see peax olema A 
 
Esimene ilmselge tõde on Descartes\\\'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis 
Descartes 
mõtlemise all? 
 
>>  a. Mõtlemine on Descartes\\\'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. 
    b. Mõtlemine on Descartes\\\'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. 
    c. Mõtlemiseks saab Descartes\\\'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise 
probleemi üle 
     arutamist. 
 
05th of April 20:40 
kala 
 
Descartes\'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et 
 
 
a.  
looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga  elusorganism . 
 
>>b.   loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. 
 
c.  
loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka  abstraktselt  mõelda. 
 
05th of April 20:47 
amigone 
 
Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks – metafüüsikaks, füüsikaks ja 
rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartes’i arvates 
vaja metafüüsikat? 
 
  a. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. 
--b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui  juurestik viljapuu jaoks-- 
  c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime  arendamiseks . 
 
http://webct.e-uni.ee/ITK_fil/Raamat/Descartes.pdf lk 2 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
test8 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
11th of April 1:23 
matis 
John Locke  eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel 
põhinevad (Locke\'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? 
 
Matching pairs: 
Kolmnurga sisenurkade summa on võrdne kahe täisnurgaga. — demonstratiivne tunnetus 
Neli on suurem kolmest. — intuitiivne tunnetus 
Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest. — meeleline tunnetus 
 
 
11th of April 1:23 
matis 
John Locke eristas kahesugust kogemust – välist ja sisemist. Kummast kogemusest pärinevad 
järgmised teadmised? 
 
Matching pairs: 
Tean, mis on kiusatus  — sisemine kogemus 
Tean, milline on punane värv — väline kogemus 
Tean, kuidas näeb välja maja — väline kogemus 
 
 
11th of April 1:24 
matis 
Mis liiki on John Locke\'i arvates järgmised ideed? 
 
Matching pairs: 
Päikese-idee —  liitidee  (substantsi idee) 
inimese idee — liitidee (üldidee) 
põhjuse/tagajärje idee — liitidee (suhteidee) 
 
 
11th of April 1:24 
matis 
Mida arvaks Hegel? 
 
a. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu hoopis teistsugune. 
b. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma temata või 
temataolise suurkujuta. 
>>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes toiminuks 
üldjoontes samamoodi kui  Hitler . 
 
 
11th of April 1:25 
matis 
John Locke\'i  veendumus  oli, et inimese saavutused elus on 
 
a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. 
>>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. 
c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 
 
 
11th of April 1:25 
matis 
John Locke’i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. 
Abstraheerimine seisneb selles, et 
 
a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud 
vaadeldavat objekti 
>>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki vaadeldavaid 
objekte 
c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat 
objekti 
 
 
 
11th of April 1:26 
matis 
Siin on link millega saab töö ära hinnata 
 
http://webct.e -
uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044348983+1+
VIEW 
 
11th of April 11:46 
Amigone 
Hegeli  arvates 
 
a. rahvas ei tee ajalugu, ajalugu teevad vaid maailmaajaloolised isiksused. 
b. on tõeline ajaloo liikumapanev jõud rahvas, mitte nn suurkujud. 
--c. ei määra inimesed ajaloo kulgu  – maailmavaim kasutab inimesi ära.-- 
 
 
11th of April 11:56 
Amigone 
John Locke’i seisukoht oli, et 
 
a. mõne inimese mõistuses on sünnipärased teadmised, mõne inimese mõistuses mitte. 
--b. mõistuses pole mingisuguseid sünnipäraseid teadmisi.-- 
c. mõistuses pole sünnipäraseid teadmisi valmis kujul, on vaid teadmised, millest ei olda 
teadlikud. 
 
 
11th of April 12:24 
matis 
Keegi on siia lisanud pooleldi vastatud küsimuse, arvan et need variandid peaksid olema 
niiviisi, täpselt ei oska öelda. Kui on valesti ex siis parandage. 
 
Millised väited iseloomustavad (Hegeli arusaama kohaselt) vaba inimest ning millised orja? 
 
Matching pairs: 
Tal on kohustused. — vaba inimene 
Ta omavolitseb (kuni keegi teda ei takista) — ori 
Tema teguviis on tingitud välisest sundusest. — ori 
 
 
12th of April 11:28 
jax 
Hegeli käsituses vabadus ja  paratamatus  
 
Student response:  Percent  
Value Correct 
Response Student 
Response Answer Choices 
100.0% a. ei välista teineteist: vabadus on sisemine paratamatus. 
Õige vastus! 
0.0% b. välistavad teineteist: ei saa olla vaba, alludes paratamatusele. 
0.0% c. ei välista teineteist: kellegi vabadus tähendab kellelegi paratamatust. 
 
 
 
 
 
 
12th of April 12:34 
ints 
John Locke väitis empiristina, et 
a. ilma kogemusteta ei jõua me  mingite  teadmisteni. 
100.0% b. kõik teadmised pärinevad kogemusest. 
c. ilma kogemusteta on teadmised tühised. 
 
 
 
12th of April 12:36 
ints 
Hegeli sõnul lõpeb maailmaajalooliste isiksuste elu reeglina kurvalt (nad surevad noorelt, 
tapetakse  vms). Selle põhjuseks arvab Hegel olevat, et 
 
a.rahvas ei oska oma juhte hinnata. 
100.0% b.maailmaajalooline isiksus on oma töö teinud ning tema edasised kavatsused pole 
enam kooskõlas ajaloo loogikaga. 
c.maailmaajaloolised isiksused ei oska suhelda rahvaga. 
 
12th of April 12:48 
A4 
Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvates selles, et 
 
a. suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide 
saavutamiseks. 
b. suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu; tegelikult teeb ajalugu organiseerunud rahvas. 
100% c. inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu; tegelikult on nad vaid 
maailmavaimu tööriistad. 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
test9 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
25th of April 2:21 
matis 
Ka loomad kardavad surma (nagu inimesedki). Schopenhaueri arvates näitab see, et 
 
a. hirm surma ees näitab rumalust 
b. surm on tõesti hirmuäratav, kui isegi loomad seda kardavad. 
>>c. hirm surma ees ei lähtu mingitest ratsionaalsetest  kaalutlustest  
 
25th of April 2:21 
matis 
Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab 
see, et 
 
>>a. ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. 
b. igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. 
c. loodus petab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lõbutsedes liialt 
oma organismi. 
 
25th of April 2:22 
matis 
Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus 
 
>>a. vältida igavust ning mõttetuid tegusid . 
b. edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri). 
c. leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta. 
 
25th of April 2:22 
matis 
Schopenhaueri arvates on armastus looduse praktiseeritav pettus. See tähendab et 
 
>>a. ainult kainele mõistusele tuginedes hoiduksid inimesed laste soetamisest ning loodus on 
sunnitud inimsoo säilimiseks armastuse abil  kaine  mõistuse relvituks tegema. 
b. ainult kainele mõistusele tuginedes muretseksid inimesed endile palju järglasi, suutmata 
neid enam ülal pidada; loodus meelitab armastuse abil inimesed lastetegemiselt kõrvale. 
c. valdava enamuse inimeste mõtlemisvõime on puudulik ning nad ei mõista vajadust lapsi 
soetada; loodus on inimsoo säilimiseks sunnitud meelitama neid armastuse abil lapsi soetama 
 
 
25th of April 2:23 
matis 
Schopenhauer väitis, et meie maailm on halvim  võimalikest. Millises mõttes võimalikest? 
 
a. Halvim kõigist mõeldavatest maailmadest. 
b. Halvim neist maailmadest, mida positiivselt mõtlevad inimesed heaks peaksid 
>>c. Halvim tegelikult võimalikest maailmadest; veel halvem maailm ei saaks tegelikkuses 
eksisteerida. 
 
25th of April 2:23 
matis 
Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer arvas, et 
 
a. peaks omama nii palju varandust, et ei peaks tööl käima. 
>>b. õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..." 
c. peaks kuuluma vähemalt keskklassi. 
 
25th of April 2:25 
matis 
Siin on link millega saab töö ära hinnata: 
 
http://webct.e -
uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046029628+1+
VIEWALL 
 
 
26th of April 9:56 
Agur 
Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et 
 
>>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. 
b. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene  iseennast  oma tegudega. 
c. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. 
 
 
26th of April 10:00 
Agur 
Schopenhauer arvas, et kui me kardaksime surma sellepärast, et surm on mitteolemine, siis 
 
>>>>a. peaksime  kartma  ka mitteolemist, mis eelnes meie sünnile. 
b. on surmahirm põhjendatud ning tuleb leppida mõttega, et inimene on surelik. 
c. surmahirm kaoks, kui mõelda sellele, et mitteolemist ei ole (on vaid olemine). 
 
 
 
26th of April 10:01 
Agur 
Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam 
rahuldada). Schopenhauer arvas, et 
 
a. see on halb laste puhul, sest nemad ei oska piiri pidada (tahavad üha uusi mänguasju jne). 
b. see on hea: just sellepärast inimesed püüavadki elus edasi jõuda (nt karjääri teha) ning mitte 
jääda ühele kohale manduma. 
>>>>>c. sellest tulenevalt ei oska me nautida seda, mida oleme saavutanud; järelikult ei oska 
me üldse elu nautida. 
 
26th of April 12:01 
olja 
Schopenhaueri arvates on suguinstinkt: 
 
a. ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult võimalikus 
maailmas. 
100.0% b. inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse: ilma selleta sureks 
inimkond välja. 
Õige vastus! Schopenhauer arvas tõesti, et armastus on looduse praktiseeritav pettus. 
c. inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja naine üks  olend ; 
lahutatutena püüdlevad nad nüüd ihuliselt teineteise poole. 
 
 
26th of April 12:03 
olja 
Schopenhauer väitis, et maailm on kujutlus . See tähendab, et : 
 
100% a.näiteks maju, puid, lilli ja taevakehasid ei oleks, kui poleks tajuvat subjekti (nt 
inimest). 
b. näiteks majad, puud, lilled ja  taevakehad oleksid ka siis, kui poleks tajuvat subjekti (nt 
inimest). 
c. kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks - küll aga oleksid näiteks 
puud, lilled ja taevakehad. 
Ei, see ei olnud Schopenhaueri seisukoht. Antud juhul ei ole oluline, kas kõne all olevad asjad 
on kellegi valmistatud või mitte 
 
 
 
26th of April 13:03 
priit 
Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et 
 
>>a. inimene õpib oma sünnipärast iseloomu (isikupära) tundma. 
Õige vastus! 
b. inimene kujundab oma sünnipärast iseloomu vastavalt oma tahtmisele. 
c. omamata sündides mingit ettemääratust, kujundab inimene iseennast oma tegudega. 
 
 
26th of April 13:05 
priit 
Schopenhaueri sõnul on erakordsete vaimuannetega inimesed seltsimatud. Selle põhjuseks on 
tema arvates, et 
 
a. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem on tal raha ning seetõttu ka sõpru. 
b. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda rohkem tahab ta rääkida, kuid keegi ei taha teda 
kuulata 
>>c. mida rohkem on inimeses vaimsust, seda vähem vajab ta seltskonda. 
Õige vastus! 
 
 
26th of April 13:23 
Po:l 
Dante  Alighieri kirjeldas "Jumalikus komöödias" põrgut. Kui tal oleks tulnud kirjeldada 
paradiisi, siis Schopenhaueri arvates 
 
>>a. oleks isegi selline sõnameister nagu Dante sattunud raskustesse, sest meie tegelikus 
maailmas ei oleks ta leidnud ainest selle jaoks. 
 
b. poleks see  paradiis  oluliselt erinenud meie tegelikust maailmast. 
 
c. oleks see paradiis meelitanud inimesi oma illusoorse heaoluga ning nõrgestanud neid 
tegelikus eluvõitluses. 
 
 
26th of April 13:26 
Po:l 
Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma 
tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et 
 
>>a.kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, mägesid jne) 
b. kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. 
c. kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi 
õunasorte). 
 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
test10 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
09th of May 23:58 
matis 
James eristas elavaid ja surnud hüpoteese. Erinevust nägi ta selles, et 
 
a. elavaid hüpoteese pooldatakse praegu, surnuid aga ei poolda enam keegi. 
b. elavad hüpoteesid on need, mis viivad ajalugu edasi (nad on progressiivsed ), surnud 
hüpoteesid on aga tagurlikud. 
>>c. elavad hüpoteesid on need, mille vastu antud inimene huvi tunneb, surnud aga need, 
mille suhtes antud inimene on ükskõikne. 
 
 
09th of May 23:58 
matis 
Usutahe on Jamesi  arvates 
 
a. inimese kalduvus mitte huvituda kindlatest teadmistest, vaid ainult usust. 
>>b. inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta. 
c. inimese võime teadlikult kujundada oma uskumusi. 
 
 
09th of May 23:59 
matis 
James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James’i käsituses) on 
kooskõlas järgmised väited? 
 
Matching pairs: 
Inimeste teod on head või halvad, sest inimese  tahe  on vaba — indeterminism 
Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus — indeterminism 
Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see  polnudki  võimalik -  determinism  
 
 
09th of May 23:59 
matis 
Milliste väidetega oleks nõustunud Charles  Peirce ? 
 
Matching pairs: 
Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. — Sellega Peirce ei nõustuks 
Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. — Sellega Peirce ei nõustuks 
Kõiges kahelda on võimatu, sest iga  kahtlus  eeldab uskumusi. — Sellega Peirce nõustuks 
 
 
09th of May 23:59 
matis 
Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, 
inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt 
 
a. metafüüsilist mõtlemist 
>>b. positiivset  mõtlemist. 
c. teoloogilist mõtlemist. 
 
09th of May 23:59 
matis 
Kahtluse  all pidas Peirce silmas 
 
>>a. kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha valimisel). 
b. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu. 
c. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist 
 
 
 
10th of May 0:01 
matis 
Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata 
 
http://webct.e -
uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046065279+1+
VIEWALL 
 
 
 
 
10th of May 1:47 
Andres 
a. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. 
>>b. kõige vanem teadus on matemaatika  ning kõige noorem sotsioloogia. 
c. kõige  konkreetsem  teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 
 
10th of May 1:48 
Andres 
James'i arvates on indeterminismi alust pooldada vaid eeldades, et tegelik maailm 
 
a. on täiuslik. 
>>>b. ei ole veel täiuslik. 
c. on ja jääb halvimaks võimalikest. 
 
10th of May 10:15 
ksenia  
Oletame, et väide Maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest on tõene. Pragmatismi 
käsituses tähendab see, et 
>>>lähtudes eeldusest, et maailm koosneb (teatud omadustega) aatomitest, on võimalik 
sihipäraselt tegutseda, kuid pole mõtet küsida, kas need aatomid ka tegelikult olemas on. 
 
10th of May 10:16 
ksenia 
Charles Peirce’i arvates on mõtlemise ainus vahetu põhjus 
>>>kahtluse tekitatud ärritus. 
 
10th of May 11:50 
A4 
Comte  klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et: 
kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. 
 
 
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed: 
uskumused, mis n-ö töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. 
 
Charles Peirce eristas nelja usu kinnitamise  meetodit. Millise meetodiga on kooskõlas 
järgmised väited? 
Kui mingit probleemi on piisavalt uuritud, siis jõutakse üksmeelselt mingile seisukohale, mis 
ongi tõde — teaduse meetod 
Need, kes mõtlevad teismoodi kui mina, väärivad põlastust — kangekaelsuse meetod 
Inimeste  maailmavaadet  tuleb riiklikult  suunata —  autoriteedi  meetod 
 
 
 
10th of May 22:46 
CD7 
William James’i seisukoht oli, et 
 
>>>>>a. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad ning see on 
täiesti õigustatud. 
b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. 
c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 
 
 
11th of May 10:30 
mina 
Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James’i 
arvates 
 
 
õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. 
b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik  c. näitab teadus lõppude 
lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. 
 
11th of May 11:45 
dan 
Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks 
 
a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. 
b. võrrelda  eeldusi , millest need uskumused lähtuvad. 
>>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 
 
 
11th of May 11:46 
dan 
Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et 
 
>>b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. 
c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 
 
 
11th of May 12:40 
J2 
James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 
 
100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. 
b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. 
c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega  manipuleerida . 
 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
test11 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
16th of May 14:24 
matis 
Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et 
 
a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. 
b. hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur . 
>>c. inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut 
kultuuri. 
 
 
16th of May 14:24 
matis 
Sartre  arvas, et kui õnnestuks tõestada Jumala olemasolu, siis 
 
a. oleks inimesel lihtsam elada: valikute tegemise  koorem   langeks  tema õlult ära. 
>>b. ei muutuks midagi: isegi kui Jumal oleks olemas, peaks inimene kõik valikud sooritama  
üksi, mahajäetuna. 
c. osutuks eksistentsialistlik inimeksistentsi  käsitlus ekslikuks, sest inimene ei peaks enam ise 
otsustama, mis on hea ja mis on halb. 
 
 
16th of May 14:24 
matis 
Spengler eristas kultuuri tsivilisatsioonist. Tema arvates 
 
>>a. on tsivilisatsioon kultuuri  hiline , hääbumise staadium, mil kultuuri vaimne potentsiaal on 
ammendunud 
b. on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne potentsiaal. 
c. saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei reguleeri 
enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu põhimõte), vaid seadused. 
 
 
16th of May 14:24 
matis 
Spengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates elasid 
kultuuriliselt ühel ajal 
 
Matching pairs: 
Platon ja — Hegel 
Schopenhauer ja — Epikuros 
Locke — Protagoras 
 
 
16th of May 14:25 
matis 
Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles, 
et 
 
a. ajaloolane  seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud ajalooseaduste abil, 
loodusteadlane  kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat. 
>>b. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil, 
ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks analoogiat 
c. loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil ning 
kasutab nende mõistmiseks analoogiat, ajaloolane ei kasuta kumbagi meetodit. 
 
 
 
16th of May 14:25 
matis 
Sartre’i arvates nõu küsimine 
 
a. vabastab meid valiku tegemisest ja vastutusest, sest meie eest otsustab keegi teine. 
>>b. ei vabasta meid valiku tegemisest ega vastutusest, sest me valime, kelle käest nõu küsida 
ning kas seda nõu kuulda võtta. 
c. ei vabasta meid valiku tegemisest, sest me valime, kelle käest nõu küsida ning kas seda nõu 
kuulda võtta, kuid vabastab meid vastutusest. 
 
 
 
16th of May 14:26 
matis 
siin on see link millega saate töö enne teisipäeva keskööd ära hinnata :) 
http://webct.e -
uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046069386+1+
VIEWALL 
 
 
16th of May 22:37 
A4 
Sartre'i arvates erineb asja olemasolu inimese eksistentsist sellepoolest, et: 
asi on selline, milliseks ta on tehtud, inimene aga selline, milliseks ta ise ennast teeb. 
 
*** 
 
Sartre’i arvates inimene vastutab oma eksistentsi eest, sest: 
inimene on see kelleks ta end ise teeb. 
 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
test12 
&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 
23rd of May 3:22 
kala 
 
 
Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus 
faktidega 
 
>>a. juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (st ilma inertsiseadust 
sõnastamata). 
b. juhul, kui lähtuda Maa taustsüsteemist; Päikese taustsüsteemist lähtudes vastuolu kaob. 
c. ning seetõttu jääb üle vaid imestada, miks tänapäeval seda väidet pooldatakse. 
 
 
 
Feyerabendi arvates on mütoloogia, legendid jms mitteteadused 
 
100.0% a. teaduse seisukohalt vähemväärtuslikud kui teadus. 
 
0.0% b. objektiivselt vähemväärtuslikud kui teadused. 
0.0% c. objektiivselt väärtuslikumad kui teadused. 
 
 
 
Millises järgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga? 
 
 
100.0% a. Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15. 
0.0% b. Nelinurgal on viis nurka. 
0.0% c. B-kategooria  juhiluba  annab õiguse juhtida autot, mille  registrimass  on üle 3500 kg. 
 
 
 
 
 
Veendumus, et on olemas teaduslik meetod, on Feyerabendi arvates 
 
 
0.0% a. vastuolus kooliõpikutes levinud teaduse kirjeldusega. 
100.0% b. vastuolus teaduse tegeliku ajalooga . 
0.0% c. kooskõlas teaduse tegeliku ajalooga. 
 
 
 
 
Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused) 
ning millised mõtteta laused? 
 
Matching pairs: 
2+7=23 — väide 
1+5=kahekordistus — see on mõtteta lausese 
Jää tihedus on vee tihedusest väiksem — väide 
 
 
 
 
 
 
See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni  arvates 
 
>>a. nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise 
puhul). 
b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. 
c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin 
 
 
 
 
23rd of May 3:43 
matis 
Kuhni arvates on ühe  paradigma  asendamine teisega  teaduses  
>>>a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 
b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe 
vanast paradigmast. 
c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama 
paradigma. 
 
 
23rd of May 3:44 
matis 
Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? 
a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra  pikemad . 
>>>b. Iga paaritu arv on järgnevast paarisarvust ühe grammi võrra kergem. 
Tõesti, see on pseudoväide:  grammatiliselt  korrektne, kuid kategooriavea tõttu mõtteta lause. 
c. Munevad , kuid loeb lugenud. 
 
 
23rd of May 3:45 
matis 
Paradigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus. See tähendab, et 
 
a. paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus. 
b. uue paradigma omaksvõtmisel mängivad otsustavat rolli inimese religioossed 
veendumused. 
Religioossed veendumused võivad tõesti Kuhni arvates rolli mängida uue paradigma 
omaksvõtmisel, kuid selle võrdlusega tahtis ta midagi muud öelda. 
>>>c. pole mingit  garantiid , et uus paradigma osutub vanast paremaks – võib ainult loota ja 
uskuda. 
 
 
 
23rd of May 3:46 
matis 
Siin on link, millega saab siis tööd hinnata ;) 
 
http://webct.e -
uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1047058084+1+
VIEWALL 
 
24th of May 0:31 
d 
Kas väide  Homme  sajab taevast pussnuge on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav? 
 
a. Jah, see väide on verifitseeritav: tuleb homseni  oodata ning vaadata, mis taevast alla 
sadama hakkab. 
 
24th of May 0:32 
d 
Pöörata tähelepanu hüpoteesidele, mis on vastuolus faktidega, on Feyerabendi arvates 
 
b. arukas, sest faktid on alati teooriast  koormatud ning faktide uue tõlgenduse korral võib 
kaduda ka vastuolu. 
 
24th of May 0:32 
d 
Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria 
 
a. enne Galilei’d vastuolus faktidega 
 
24th of May 11:51 
touchy 
Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes 
 
a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. 
>>>b. usaldav , kohati lausa ebakriitiline hoiak. 
c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. 
 
 
24th of May 11:53 
touchy 
Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks  part  enne teadusrevolutsiooni, osutus 
küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega 
 
0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade 
klassifikatsioon. 
100.0% b. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast 
teadusrevolutsiooni  kogeb teadlane maailma teistsugusena. 
Õige vastus! 
0.0% c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. 
 
 
 
24th of May 12:44 
Õllejumal 
Kuhni arvates 
 
0.0% a. on uuem teooria tõesem vanast. 
0.0% b. on tõde küll olemas, kuid ei saa kindlaks teha, kas ollakse tõeni jõudnud. 
100.0% c. ei tuleks teaduse arengut üldse  seostada  tõe mõistega. 
Õige vastus! 
 
 
 
24th of May 15:49 
nugsi 
Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene 
 
c.rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) 
tundmaõppimisega. 
 
25th of May 20:17 
Jürgen 
viimasel: 
Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et 
 
0.0% a. teadlased on lähtunud alati ainult faktidest ning suhtunud oma teaduslikku teooriasse 
kriitiliselt. 
100.0% b. ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 
0.0% c. teaduse võit teiste mõtlemisviiside (nt maagia ning religiooni) üle tuleneb tema 
objektiivsusest ja kriitilisusest.